Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks.Bensiini ei tohi voolamisel tekkiva potentsiaalide vahe tekke tõttu hoida plastmasskanistrites, kuna valamisel võib tekkida säde! 26. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. Vaatleme edasi elektrilise kaksikkihi kujunemist kolloidosakese pinnal. Leidsime juba, et kolloidosakest dispersioonivedelikus võib vaadelda kui polariseeritavat elektroodi. Esmalt adsorbeerus tuumale adsorbne kiht tuuma pinnale adsorbeerusid kolloidosakese laengut määravad ioonid (neid ioone oli lahuses liiaga). See potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, millised adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei suuda täielikult kompenseerida laengut määravaid ioone. Sellega lõpeb adsorbne kiht. Adsorbne kiht
Rasvhappe sool naatriumpalmitaat on pindaktiivne aine ehk lihtsalt ööeldes SEEP. Seebid on mitmete rasvhapete naatriumi soolad. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus seebikivi Detergent pindaktiivne aine, koosneb pikast hüdrofoobsest osast, mis tipneb hüdrofiilse rühmaga. Kasutatakse detergendi mõistet sünteetiliste pindaaktiivsete ainete kohta. Vees moodusavad seebid kui sünteetilised pasuained hägusa kolloidlahuse, kus kolloidosakese moodustab 100200 pesuaine molekuli. Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese.
orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31
päikesevalguse sinine komponent neeldub Maa atmosfäris paremini kui kollanepunane päikesekiirguse komponent. 5. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Vt vihik 6. Kolloidlahuste osmootne rõhk Kolloidlahused ei erine oma molekulaar-kineetilistelt omadustelt tõelistest lahustest.Kolloidlahustele rakendatakse van't Hoffi võrrandit: dP = RTdc. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja . kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi PV = nRT koos järgmise teisendusega välja järgmisel kujul: = (g/mi)/ (VNa)RT= (N/Na)RT g - dispergeeritud faasi kogumass mi- dispergeeritud osakese mass V - kolloidlahuse ruumala
lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul. Ultramikroskoop võimaldab näha kolloidosakesi ja nende liikumist. Ultramikroskoop erineb tavalisest optilisest mikroskoobist vaid uuritava süsteemi valgustamise põhimõttelt. Elektronmikroskoopias kasutatakse valguse asemel elektronkiirte kimpu. Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis
21. Kuidas leitakse BET-i võrrandi konstandid? where is the heat of adsorption for the first layer, and is that for the second and higher layers and is equal to the heat of liquefaction. 3. DISPERSSETE SÜSTEEMIDE ELEKTRILISED OMADUSED 1. Millised on võimalikud põhjused elektrilise kaksikkihi moodustumiseks faasidevahelisel piirpinnal? Tooge näiteid elektrilise kaksikkihi moodustumisest erinevates süsteemides. Põhiline kolloidosakese kineetilise stabiilsuse allikas on kolloidosakese elektriliselt laetud pind. Laengu ümberjaotumine võib toimuda kolmel moel: 1. laetud osakeste ülekanne läbi piirpinna 2. erilaenguliste ioonide erinev adsorptsioon 3. polaarsete molekulide adsorptsioon ja orienteerumine Vastasmärgilised ioonid kogunevad selliselt laetud pinna lähedusse ja kujuneb välja ioonatmosfäär, milles eristub kaks iseloomulikku laenguregiooni. Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht
ülekanne. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väiksem kui tõeliste asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator.Inimorganism arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise lahuste osmootne rõhk, sest kolloidosakese osakese mass on ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses onAgNO3 liig), siis AgI pind saab omastada rasvu, mis on emulgeeritud olekus. Sellisteks kontsentratsioonigradiendi korral. Osakeste liikumapanevaks jõuks märgatavamalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag + ioonid on rasvadeks on piim, koor,või
kui kolloidlahuste madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded seadusest jämedisp süs-ga ja kont-ud lahustes, ka ei sobi metallide soolide puhul. Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väiksem kui tõeliste lahuste osmootne rõhk, sest kolloidosakese osakese mass on märgatavamalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra-tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral
st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e
toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e
Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa. Sisemine osa – tuum – koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakeste põhilise massi. Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks
saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb
85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele
tüüpi valgust. Juhul kui valgus läbib kolloidsüsteemi, siis on mitu võimalust. Kui valgus läbib jämedispersse süsteemi (sogane vesi), siis valgus neeldub, peegeldub ja hajub suurte kolloidosakestega kokkupuutel. Seeläbi tundub meile, et süsteem on "hägune", isegi kui me osakesi ei suuda eraldada. Suurte osakeste jaoks kasutatakse hajumisel nn. Mie valemeid. Kui valgus läbib kolloiddispersse süsteemi, kus valguse lainepikkus on suurusjärk suurem kolloidosakese suurusest (nanomeetrites), siis kasutatakse nn. Raleigh mudelit. Oluline eeldus selles mudelis on, et iga kolloidosake on mitte ainult valgusallikas (vt. ülal), vaid ka punkt. Selle mudeli jaoks kasutatakse Raleigh valemit. ; I-intensiivsus, n-murdumiskonstandid, -lainepikkus Raleigh valemi kõige olulisem osa on see, et hajunud valguse intensiivsus sõltub võrdeliselt suurusesse . Seetõttu
Pole püsivad. Näiteks savid. 2.Hüdrofiilsed (ka lüofiilsed) (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H- sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal neutraliseerivad adsorbeerunud laenguid vastasnimelised ioonid ning süsteem 23 tervikuna säilitab elektroneutraalsuse. Seega moodustub osakese pinnal
Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest. Kui ebaühtlus on suurem kui lainepikkus, siis märkame peegeldumist. Kui lainepikkus on ebaühtlusega samas suurusjärgus, siis toimub difraktsioon ja hajumine kõigis suundades. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele
SiMg vööde, 3) vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) maatuum Mulla lõimis mehaaniliste fraktsioonide sisaldus. Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid) Kolloidid. (kreeka keeles kolla liim, eidos kuju) aineosakesed suurusega 10-7...10-9 m, ehk 1..100 nanomeetrit. Kolloidosakese moodustab tuum koos elektrilaengut määrava kihi liikumatute vastasioonide kihti. Kolloidid jaotatakse tekke alusel 3 rühma: 1) mineraalsed kolloidid, mis tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel 2) orgaanilised kolloidid, mis tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3) organomineraalsed kolloidid, mis tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kollloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis.
1nm=10-9m. 1µm=10-6m 1mm=10-3m Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid. Nendele absorbeeruvad anioonid (neg. laenguga) takistavad kolloidosakeste omavahelist kinnitumist, sest kolloidosakestele kasvab üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka katioonide kinnitumine, mis vähendab ühtlasi ka kolloidosakeste üldist negatiivset laengut. Seetõttu sadenevad osakesed ka põhja. Õhuniiskuse osakesed kondendeeruvad ümber õhku sattunud kolloidosakese ( nt. reaktiivlennukite sabad tahmaosakesed). Suspensioon tahked kolloidosakesed on vedelas keskkonnas. Nt. Savivesi: suuremad osaksed sadestuvad, väiksemad mitte. Sinna hulka kuuluvad nt värvid, mis ei tilgu. Piksotroofsus: kõrgem kolloidosakeste kontsenratsioon, osakesed moodustavad sisemise struktuuri. Ka pasta kõrge kolloidosakeste kontsentratsioon, aga sisemine struktuur puudub. Nt. Hambapasta. Emulisoon vedelas keskkonnas on kolloidosakestena säilinud vedelikud
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on
GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null. 95. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. 96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks.
ettepoole (teistes suundades kustuvad). Seega laine geomeetriline kuju ei muutu. Kui aga laine teele jääb ebaühtlus, siis muutub see ebaühtluse koht iseseisvaks laineallikaks. Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest. Kui ebaühtlus on suurem kui lainepikkus, siis märkame peegeldumist. Kui lainepikkus on ebaühtlusega samas suurusjärgus, siis toimub difraktsioon ja hajumine kõigis suundades. 92. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali
Lahustumise määra isloomustab konsentratsioon. Kolloidlahused: Iseloomulikb heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi: aerosoolid(tahke,vedel gaasis), soolid(dispersiooniKK vedel), vahud(gaas vedelikus), dispKK tahke(vahtplasi, pimss). Lüofoobsed kolloidid: dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Saadakse kondenseerumismeetodil(keem reakts) ja dispergeerimismeetod (saavutatakse vajalik peenestusaste mehaanilisel peenestamisel või
rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kui valguskiir langeb disperssele süsteemile, siis esinevad järgmised juhud: valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt,
Kolloidsüsteem on stabiilne siis, kui põrkuvate osakeste kokkukleepumine on takistatud. Siiski toimub koagulatsioon väga aeglaselt ka pealtnäha stabiilsetes süsteemides. Stabiilsust mõjutab džeeta- potentsiaal. Stabiliseerimiseks on kaks võimalust: 1) Elektrostaatiline stabiliseerimine- süsteemis samalaengulised ioonid, mis lähenemisel tõukuvad. Tuleneb pmt elektrilise kaksikkihi olemasolust. 2) Steeriline stabiliseerimine- kolloidosakese pind on kaetud ainega, mis vähendab tõukumist- nt polümeerikihiga. Eriti efektiivne tõukumine toimub siis, kui kasutame polüelektrolüüti. 4. Sedimentatsioon ja difusioon. Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on iseeneslik protsess. Sedimentatsioon. Dispersse faasi osakeste settimine või pinnale tõusmine raskus või
kse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Ga- või eemaldamisel sellest, nihkub tasakaal, nii et konstant säilitab oma väärtuse, N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 lvaanielementides käsutatakse elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kuigi konsentratsioonid muutuvad. Selle järgi sõnastas prantsuse AgCl tuuma kolloidosakese ehitus on: tuuma moodustab Ag ja Cl energiat ühekordselt, akusid saab käsutada korduvalt, sest nende teadlane Le Chatelier' liikuv a tasakaalu printsiibi : ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerivad oma võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaaniele-
Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell 98. Koagulatsioon. on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon
Kolloidlahustel on osakeste laengust ting summaarselt: PbO2 + Pb + 2H2SO4 = 2PbSO4 + 2H2O Iseeneslikud prots-d viivad suletud süst-i alati tasakaalu olekusse s.t. elektrilised om-d. N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Voolu tarbimisel väheneb H2SO4 kontsentratsioon. Laadimisel iseenesest saavad kulg ainult need prots-d, mille puhul G en väheneb. AgCl tuuma kolloidosakese ehitus on: tuuma moodustab Ag ja Cl kulgevad aga rektsioonid vastupidiselt. G en vähen-ne isel-b ainete reakts-i võimet. G.en konstantsus isel-b ioonidest koosnev krist-ke. Kolloidosakesed absorbeerivad oma tasakaalu olekut ja G en suur-ne pole neis ting-tes iseenesest võimalik. pinnale koostises esinevaid ioone ja pinnal tekib adsorbne kiht. 7.3 Elektrolüüs. Elektroodid. Elektrolüüsiseadused 5
Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), raud. tahke kolloidlahus (värviline klaas). Roostevaba teras, kuumustugevad terased Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 95. Kolloidosakese ehitus. 101. Värvid: mõiste, liigitus. Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. 96. Koagulatsioon
vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see tahke kolloidlahus (värviline klaas). põhjustab pragunemist külmas kliimas. § Omadusi saab parandada lisanditega. Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 95. Kolloidosakese ehitus. Tuumsisesfäärvälisfäär=graanula=mitsell 101. Värvid: mõiste, liigitus. 96. Koagulatsioon. on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest.
aerogeel ) juust, zelatiin, opaal) kuldklaas) Kolloidide klassifikatsioon: · Lüofoobsed nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega, pole püsivad. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni. Dispegeerimismeetod mehaaniline peenestamine kolloidveskis, ultraheliga või elektrikaares. · Lüofiilsed sisaldavad rühmi, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, tekivad iseenesest, tugev vastastiktoime lahustiga ja püsivad. Nt. valgud. Poolkolloidid tekivad madalmolekulaarsete ühendite molekulide iseeneslikul liitumisel lahuses. Geel lüofiilne kolloid, mis sisestruktuuri moodustamise järel on tahke aine omadustega. Nt
Pimsskivi, või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Vahtpolüstrool Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon
Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja
Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. Hüdrofiilsed (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H-sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. 97. Kolloidosakese ehitus. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem -üks aine (dispergeeritud aine) on ühtlaselt jaotunud teises aines (dispersioonikeskkonnas). Jämedisperssed süsteemid - 10-5 –10-7 m: Suspensioonid -tahke aine pihustunud vedelikus (savi, liiv- vees);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
