Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadilahus ja söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3
leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades vask(I)oksiidi, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Töö käik: 1. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kasutasime suuremat katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml 7% sahharoosi lahust, mis oli substraadiks ja mille pH oli 4,8. Lahuse asetasin vesitermostaati 30 kraadi juurde soojenema. 2. Valmistasin ette kolvid taandavate suhkrute sisalduse määramiseks. Pipeteerisin kolme koonilisse kolbi 250 ml komplekslahust. 3
taandavad suhkrud. Segu viiakse komplekslahusesse, kompleksis sisalduv Cu(II) taandub sukrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimise teel kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrides tekib uuesti Cu(II) kompleks, määratakse lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1ml ensüümilahuse kohta. Töö käik · Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine o invertiini lahust võetalse 0,4ml o invertiini lahjendatakse 25x (kokku lahust 10ml)
............................................................. 12 Lisa 1. Erinevad keskkonnad vasakult paremale ja katse 1.päev..............12 Lisa 2. 3.päev............................................................................................ 13 Lisa 3. 5. päev........................................................................................... 14 Lisa 4. 9.päev............................................................................................ 15 Lisa 5. Vasksulfaadi lahus ja lihvitud nael.................................................16 Lisa 6. Nael vasksulfaadi lahuses..............................................................17 Lisa 7.Vasekihiga kaetud nael...................................................................19 Lisa 8. Rauapuru põlemine (Säraküünal)...................................................20 Lisa 9. Rauapuru põlemine (Rauapuru).....................................................21 Lisa 10
Põhireaktiiviks on aluseline lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi, mis toimib invertaasile inaktiveerivalt (see lõpetab ensüümireaktsiooni) ning tagab ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku aluselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Hiljem (keetmisel) taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks (suhkrute toimel), Cu 2O eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille koguse saab määrata tiitrimise teel vasksulfaadi lahusega, kui vabanenud triloon B komplekseerub uuesti vasega (on märgatav mureksiidi värvuse muutuse tõttu). Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Töölahuse valmistasin juhendaja näpunäidete järgi, ensüümi võtsin kaaluti 14,7 mg ning lahustina kasutasin 5ml atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,6. Tahke invertaasi preparaadi puhul jääb sobiv ensüümi kontsentratsioon lahuses 1 ja 5 mg/ml vahemikku, antud katses oli ensüümi kontsentratsioon 2,94 mg/ml.
kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, milles on taandavad suhkrud, viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)- ks ja Cu2O eraldub punaka sademena. Keetmisel toimuv reaktsioon: Tiitrimisel määratakse vabanenud triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust, tekib uuesti kompleks, mida näeb lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi koguse järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse vedela ensüümipreparaadi korral mikrokatalites ensüümilahuse 1 ml kohta (kat/ml). 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine (vedelast ensüümipreparaadist)
ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määrmaisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse määramiseks võetakse põhireaktiiviks tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub vask ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimisega, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ja indikaatorit mureksiidi. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon (kaliibrimissirgelt). Töö käik Kasutati tahket invertaasi, mida kaaluti 0,01g ja millele lisati 5ml atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Seda segati klaaspulgaga 5 minutit. 50ml katseklaasi pipeteeriti 25ml 7%-list sahharoosilahust atsetaatpuhvris (pH=4,8) ja katseklaas asetati vesitermostaati 30-kraadi juurde 10ks minutiks.
hüdrolüüsimisel. Kindlatel ajahetkedel võetakse reaktsioonisegu proov, mis sisaldab taadavaid suhkruid ja pannakse komplekslahusesse. Keemine on ka vajalik protsess töökäigus kuna kompleksis sisalduv Cu(II) taandub Cu(I)-ks ja tekib Cu2O sade. Reaktsioon on järgmine: R-CHO + Cu(II)-triloon B kompleks + 4Na+ + 4OH- R-COOH + triloon B + Cu2O Triloon B koguse saab ära määrata tiitrimise teel kasutades 0,02 molaarset vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus tekitab vaba Triloon B uuesti sidemeid Cu(II) ioonidega mis on 3 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll nähtav ka värvuse muutumises kui on lisatud mureksiidi lahust. Mureksiid ehk ammoonium purpuraat on indikaator tumesinise värvusega mida lisatakse komplekslahusesse, et värvuse muutust märgata
ainet lahustada 3) Lahus muutub peale sinna õhu puhumist, häguseks, sest meie väljahingatavas õhus on ülekaalus CO , mis reageerib vees lahustunud Ca(OH) ja tekitabki hägususe. Reaktsiooni võrrandid: Katse 5. Soola reageerimine leelisega. Aluste lagunemine. Katsevahendid: 2 katseklaasi, CuSO lahus, NaOH lahus, piirituselamp, tikud, katseklaasihoidik. Katse kirjeldus: 1)Paneme katseklaasi umbes 2cm³ vasksulfaadi lahust ja lisame sellele tilkhaaval naatriumhüüdroksiidi lahust kuni sademe tekkimiseni. Kirjeldame, mida märkasime. Kirjutame reaktsioonivõrrandid nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul. 2) Kallme tekkinud sademelt selge vedelik pealt nii, et sade jääks võimalikult puhas. Kuumuta sadet ettevaatlikult. Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame reaktsioonivõrrandi. Katse tulemus: 1) Naatriumhürdoksiidi lahus moodustab vasksulfaadi lahuses sademe, mis
inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümreaktsiooni 2. Tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon-B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov viiakse kompleklahusesse. Kompleksis sisalduv Cu(II) taandub keemistemperatuuril Cu(I)-ks ja moodustub vask(II)oksiid. Cu2O eraldub punase sademena. Alles jääb ekvivalentses koguses vaba triloon-B. Vabanenud triloom-B kogus määratakse tiitrimise teel. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02 M vasksulfaadi lahust. Protsessi käigus komplekseerub triloon-B uuesti Cu (II) ioonidega. Lahusesse lisatud indikaator mureksiid muutub rohekaks, kui vastav kompleks on tekkinud. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse mahu järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldataks e mikrokatalites ensüümlahuse 1 ml kohta. Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine
Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B-d, tänu millele saabki suhkrute kontsentratsiooni määrata. Keemisel toimuv reaktsioon: CH2N(CH2COO)2Cu R C + CH2N(CH2COO)2Cu + 4Na+ + 4OH- R C + H OH + + Cu2O Triloon B kogus määratakse tiitrimise teel, milleks kasutasin vasksulfaadi lahust, millel oli kindel kontsentratsioon. Tiitrimisel komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II) ioonidega. Kompleksi tekkest saadakse aru tänu lisatud mureksiidi (indikaatori) värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu CH2 N (CH 2 COONa)2
tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Mis tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimid ta invertaasile mille pH = 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni ning tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik · Ensüümist valmistati 10ml 20x lahjendusega ensüümi lahust gradueeritud katseklaasi. (0,5ml ensüümi + 9,5ml atsetaat puhvrit). Katseklaasi sisu segati 5min vältel ettevaatlikult. · Võeti 50ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeriti 25ml substraati, milleks on 7% sahharoosi lahus atsetaatpuhvris pH = 4,8
Keemilised vooluallikad Lahustes toimuvate redoksreaktsioonide korral lähevad elektronid üle ühtedelt osakestelt teistele. Mingit elektrivoolu seejuures ei teki. Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada omavahel elektrijuhtmetega, paigutades ahelasse ka ampermeetri, siis näeme, et niipea kui vooluring on sulgenud, näitab ampermeeter, et ahelas on vool. Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse, vabanenud elektronid aga jäävad metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig
Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis. Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Milleks kasutatakse? Vasksulfaadi on palju kasutusalasid, näiteks värvimisel, galvanosteegias, bordoo lahuse valmistamiseks puu- ja köögiviljal esineva hallituse hävitamiseks Vask kloriidi kasutatakse ilutulestikus rohelise värvuse saamiseks, samuti väävli eemaldamiseks naftast Tänan Vaatamast! Rinaldo must
triloon B kompleksi. Taandavaid suhkruid sisaldav reaktsioonisegust võetud proov viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub , mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon-B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades kindlakonsentratsioonilist 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon-B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse varem koostatud kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Töö käik Tegin oma vedela invertaasi preparaadist 40 kordse lahjenduse. 10 ml lahuse kohta 0,25ml invertaasi
Mis tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimid ta invertaasile mille pH = 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni ning tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik 1. Valmistasin sobiva kontsentratsiooniga ensüümi lahuse. Uurisin vedelat preparaati, seega lisasin 0,25 ml vedelat preparaati pipetiga gradueeritud katseklaasi, millele lisasin atsetaatpuhvrit (pH=4,8) kuni lahuse maht oli 10 ml. Seega teostasin 40 x lahjenduse. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin lahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. 2
Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B konpleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Pärast hüdrolüüsireaktsiooni võetakse taandavaid suhkruid ja keedetakse segu komplekslahusega, mille tulemusena moodustub punane sade Cu2O ja ekvivalentses koguses vaba triloon. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg C2 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele
tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja vask(II) taandub vask(I)-ks, moodustub Cu2O, see eraldub segust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega tiitrides, indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik: Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimine: pipeteerisin 100 ml katseklaasi 25 ml 7 %-list sahharoosi lahust (substraat, mille pH on atsetaatpuhvriga reguleeritud väärtusele 4,8) ja asetasin selle vesitermostaati 30C juurde soojenema (10 minutit).
suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (µkat/ml). TÖÖ KÄIK Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võeti 50 ml katseklaas, kuhu pipeteeriti 25 ml 7 % sahharoosi lahust (substraati), mille pH oli atsetaatpuhvri abil reguleeritud sobivale väärtusele. Lahus asetati termostaati 30oC juures soojenema kümneks minutiks. Valmistati ette kolvid taandavate suhkrute sisalduse määramiseks
triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja vask(II) taandub vask(I)-ks, moodustub Cu2O, see eraldub segust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega tiitrides, indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik: Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võtsin 50 ml katseklaasi, kuhu pipeteeritisin 25 ml 7 % sahharoosi lahust (substraati), mille pH oli atsetaatpuhvri abil reguleeritud sobivale väärtusele. Lahuse asetasin termostaati 30°C juures soojenema kümneks minutiks.
lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. 1 Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivus avaldatakse tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta (µkat/g). Töö käik Tahkest ensüümipreparaadist valmistati kontsentratsiooniga 4-5 mg/ml töölahus. Selleks võeti 0,0245 g tahket invertaasi preparaati, mis lahustati 5 ml atsetaatpuhvris, mille ph oli 4,8.
triloon B kompleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks ja moodustab Cu2O. See eraldub punase sademena ja lahusesse jääb vaba triloon B. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Antud katses kasutatakse invertaasi asemel vedelat invertiini. Töö käik: Suurde katseklaasi (50 ml katseklaas) pipteerisin sahharoosi hüdrolüüsiks 25 ml 7%-list sahharoosi lahust, mille pH on atsetaatpuhvi abil reguleeritud väärtusele 4,8. Lahus asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema umbes 5 10 minutiks
Samas tagab ta ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldav proov viiakse komplekslahusesse ning keedetakse, mille käigus taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena sadenev Cu2O ning lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B: Jägnevalt tuleb määrata tiitrimise teel triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ning indikaatorine mureksiidi. Tiitrimisel komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ning seda näitab ka indikaator: Kulunud CuSO4 koguse järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1g kohta. Töö käik: I. Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan 4ml lahust ensüümi kontsentratsiooniga 3mg/ml (lahusesse 12mg) tahkest ensüümipreparaadist.
keskkond, siis toimub reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon, kus vabanenud triloon B komplekseerub uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivus avaldatakse vedela preparaadi korral mikrokatalites 1 ml kohta (kat/ml). Töö käik
hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleemdiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B). Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub komplesis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)- ioonidega ja komleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Töö käik: Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast tahke ensüümi preparaadist valmistan lahus, mille kontsentratsioon võrdub 5 mg/ml. Analüütilistel kaaludel kaalun 25 mg ensüümi. Minu kaalutis on 0,0258 g.
inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. · tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)- triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (kat/ml). Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan 10 ml töölahust tahkest invertaasist, kontsentratsiooniga 5mg/ml.Lahustina kasutan atsetaatpuhver pH väärtusega 4.8. Invertaasi kontsentratsioon on 5mg/ml ja lahuse maht on 10 ml tuleb kaaluda analüütilisel
reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, komplekslahusesse (triloon B). Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub , mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Keetmisel toimub reaktsioon: Reaktsioonil vabanenud triloon B kogust määratakse tiitrimise teel, kasutades selleks 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)- ioonidega ja kompleksi taastekkimist võib täheldada lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel: Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse vedela ensüümipreparaadi korral ja tahke ensüümipreparaadi korral.
reaktsiooniproduktide määramiseks vajalik leeliseline komplekslahus invertaasile inhibeerivalt ja lõpetab ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (µkat/ml). Töö käik 1. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võetakse 50 ml katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml 7%- list sahharoosi lahust(substraati), mille pH on 4,8 (reguleeritud atsetaatpuhvri abil). Lahus asetatakse vesitermostaati 30ºC juurde soojenema (5-10 min). Tehakse ka uuritav invertaasi lahus
Samuti on taandavate suhkrute määramiseks vajalik leeliseline keskkond ja vask(II)-triloon B kompleks. Reaktsioonisegust kindlal ajahetkel võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv vask(II) suhkrute toimel vask(I)-ks. Seejärel moodustub Cu 2O, seda on näha punase sademena, mis tekib sinise lahuse põhja. Ekvivalentses koguses jääb lahusesse vaba triloon B. Vabanenud triloon B tiitritakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega. Stöhhiomeetrilise punkti määramiseks lisatakse indikaatorina mureksiidi, mis värvub selles punktis roheliseks. Tiitrimiseks kulunud CuSO 4 lahuse hulga järgi leitakse eelnevalt juba koostatud kaliibrimissirgelt taandavata suhkrute kontsentratsiooni. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 g kohta. Töö käik Valmistan töölahuse tahkest preparaadist. Selle jaoks kaalun analüüilisel kaalul
vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0.02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vaba triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leitakse varemkoostatud kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse vedela ensüümipreparaadi korral mikrokatalites ensüümilahuse 1ml kohta.
· Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-trioloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonist võetud proovi(sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandaub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(i)-ks. Moodustub Cu2O ja eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B. Keetmisel 2 toimuv reaktsioon: Kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust määratakse vabanenud triloon B koguse tiitrimise teel.Selle käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi ja kaliibrimissirget kasutades leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus
10. Leida 150 cm3 liitiumhüdroksiidi lahuse molaarne kontsentratsioon, mis tekkis 2,3 g liitiumoksiidi reageerimisel veega. IV. Saagise ja ülehulga ülesanded 1. Mitu mooli ja mitu grammi raud(III)kloriidi tekib raua reageerimisel 6,72 dm3 klooriga, kui reaktsiooni kaod on 30%. 2. 3 grammi 1,4%-list tseesiumsulfaadi lahust lisati 1 grammile 2,9%-lisele baariumnitraadi lahusele. Mitu milligrammi sadet tekkis? 3. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2%-lise naatriumhüdroksiidi lahusega? 4. 2,24 g kaaliumi asetati anumasse, kus oli 72 g vett. Mitu grammi 5%-list väävelhapet võib neutraliseerida tekkinud leelisega? 5. Mitu g kaltsiumosfaati tekib 444 g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 g 60%-lise ortofosforhappe lahusega? 6. Mitu dm³ vesinikku (normaal tingimustel) saadakse 200 g 36,5% soolhappe lahuse reageerimisel 150 g tsingiga,kui vesiniku kadu on 5%? 7
.kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahus Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov (sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuri toimel: 1. suhkrute toimel taandub kompleksis sisalduv Cu(II)Cu(I). Moodustub Cu2O. Eraldub reaktsioonisegust punase sademena. 2. Lahusesse jääb ekvivaletsetes kogustes vaba triloon B Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus tehakse kindlaks tiitrimise teel: - Kasutada tuleb 0,02 M vasksulfaadi lahust - Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega - Taastekib kompleks, mis on detekteeritav indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leitakse varem koostatud kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. INVERTAASI AKTIIVSUS: - VEDEL ensüümpreparaat: avaldatakse mikrokatalites ensüümilahuse 1 ml kohta ()
Antud töös leidis kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiv sisaldas vask(II)-triloon B kompleksi ja oli tugevalt aluselise reaktsiooniga. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud taandavate suhkrutega proovi viisin komplekslahusesse. Seal olev vask(II)-triloon B kompleks laguneb reaktsioonil suhrutega ning lahusesse jääb vaba triloon B. Järgnes vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus. Kõigepealt valmistasin invertaasi lahuse, et hakata määrama seal oleva invertaasi aktiivsust.
Akuks nimetatakse korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldavat galvaanielementi. Galvaanielemendid. Galvaanielemendiks nimetatakse seadeldist, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist, mis on omavahel ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga. Üheks näiteks võib olla element, kus tsinkplaat on tsinksulfaadi lahuses ja vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus
vask(II)triloon B kompleksi. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline komplekslahus oinvertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu (II) Cu(I) ks , mood CU2O, mis eraldub reaktioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B.Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades inikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta (µkat/ml) Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteaasid on arvukas rühm ensüüme , mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Valkudes hüdrolüüs kannab proteolüüsi nimetust. Proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 µkat
jättes ( sageli on otstarbekas alustada leelisreaktsioonist).Tavaliselt on vaja rohkem kui ühte katset iooni ( aniooni või katiooni) kindlakstegemiseks, sest ainult üks kindel tulemuste kombinatsioon kinnitab iooni olemasolu. 3 Vee (H2O) kindlaks tegemine Määramismeetodid Tulemused Lisada veevaba vasksulfaati. Valge vasksulfaadi pulber värvub siniseks. Lisada veevaba Sinine koobalt(II)kloriid värvub roosaks. koobalt(II)kloriidi. Gaaside kindlakstegemine Gaas Sümbol Määramismeetodid Tulemused Hapnik O2 Panna hõõguv pird Pird süttib. anumasse, milles on hapnik. Süsinikdioksiid CO2 Juhtida lubjavette. Lubjavesi muutub häguseks.
ühendid ja bioloogilised makromolekulid. Analüüsi teostatakse tavaliselt lahuses. Siirdemetalli ioonide lahused võivad olla värvilised (absorbeerivad nähtavat valgust), sest metalli aatomites olevaid d-elektrone on võimalik ergastada ühelt elektronergastuse nivoolt teisele. Erinevad lisandid mõjutavad tugevalt metalliioone sisaldava lahuse värvust. Sellisteks lisanditeks on erinevad anioonid ja ligandid. Näiteks vasksulfaadi lahja lahus on helesinine. Sellele ammoniaaki lisades tumeneb lahuse värvus ja neeldumismaksimumi lainepikkus muutub (max). Orgaanilised ühendid, milles eelistatult esineb tugev konjugatsioon (nt. DNA, RNA, valgud), neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas. Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli. (Orgaanilised lahustid võivad omada spektris iseloomulikku
Glükoosi määramise meetodid (jagunemine keemilise printsiibi alusel) Redutseerimis- Füüsikalistel omadustel Ensümaatilised meetodid põhinevad meetodid ·Glükoosi Vase redutseerimise Polarimeetria oksüdaas-peroksüdaasi meetod vasksulfaadi meetod GOD-PAP redutseerimine (eripöörangul põhinev ·Heksoginaas vask(II)oksiidiks määramine) Glükoos-määramismeetodid Glükoosi määramis- meetodid (kasutatavate tehnikate alusel)
oksüdeerijaks samuti vesinikioon Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri Metall + soola vesilahus Metallid ( va kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis. Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...). Tekib hüdroksokompleks, milles on tavaliselt neli hüdroksiidiooni. 2KOH + 2Al + 6H2O = 2K[Al(OH)4] + 3H2 Leelismetallid 1.A rühma elemendid, nime saanud sellest ,et annavad veega reageerides leeliseid
Reaktsiooni kemism on järgmine: CH2N(CH2COO)2Cu CH2N(CH2COONa)2 | + 4Na ++4OH - + R-CHO | R-COO-+ Cu2O CH2N(CH2COO)2Cu CH2N(CH2COONa)2 vask-triloon B kompleks taandav suhkur triloon B aldoonhape Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Reaktsiooni kemism on järgmine: CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu I + CuSO4 I + 2Na2SO4 CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu 10) Kirjeldage põhimõttelist materjalibilansi koostamist etanoolse käärimise töös. Võttes arvesse ainete molekulmasse näeme, et etanooli ja CO 2 tekib käärimisel peaaegu
Lakk- vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. IX REDOKSREAKTSIOONID, ELEKTROKEEMIA 101. Keemiliste reaktsioonide liigitus- mittepööratavad ioonreaktsioonid; pööratav. 102. Redoksreaktsioonid- oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. n Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu II 0 2+ Cu + 2e- Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- Zn2+ redutseerija 103. Galvaanielement- Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud KCl lahust sisaldava sillaga (soolasild). 104. Elektroodpotentsiaalid- Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Standartne elektroodpotentsiaal- Kõikide teiste elektroodide potentsiaalevesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine- E0 = E0oks E0red Katood anood E0(Zn2+/Zn) = 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V
Tugevaim tuntud oksüdeerija on fluor F2 (mistõttu fluoril puuduvad positiivse oa-ga ühendid), tugevaim redutseerija metalliline liitium. 89. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud st muudab keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Näiteks: tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud KCl lahust sisaldava sillaga (soolasild). Kui lahuses toimub elektronide liitmine-loovutamine tsingi pinnal, siis galvaanielemendis on pandud need protsessid kulgema erinevates anumates ja elektronid sunnitakse liikuma mööda välist ahelat/juhet (metalli) 90. Elektrolüüsi mõiste, näide. 91. Elektrolüüsi kasutamine. 92. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: Ümbritseva keskkonna mõjust
reaktsioonis ei muutu. Ta ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu, vaid mõjutab kiirust, millega tasakaaluolekusse jõutakse. Liigitus: Heterogeenne, homogeenne. Näide:Ammoniaagi süntees- katalüsaator: Fe 91.Oksüdatsiooniastme muutusega reakrtsioon on redoksreaktsioon.Redutseeria loovutab e 92. Galvaanielement- seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud. Näiteks: tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses. Vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Zn -, Cu+- elektroodid ja elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 93. Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel nimet. Standardseteks redokspotentsiaalideks (°, V). 94. ° = °oks °red 95. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks
temperatuuril; ·Metallide tootmine maakidest; ·Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad; ·Metallide korrosioon ja selle vastu võitlemine ja veel palju palju muud. 78. Redoksreaktsioonid galvaanielementides. Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud (Luigi Galvani 1737-1798, Itaalia). Kui panna tükk tsinktraati vasksulfaadi lahusesse, läheb tsink ioonidena lahusesse, vask aga sadestub metallina tsinktraadi pinnale. Summaarne reaktsioon ioonkujus: 2+ 2+ Zn(t) + Cu (v) Cu(t) + Zn (v) Vastupidist reaktsiooni (vasktraat tsingi soola lahuses) ei toimu - järelikult on tsingil suurem võime oksüdeeruda kui vasel. 79
Galvaanielemendid. Galvaanielemendiks nimetatakse seadeldist, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist, mis on omavahel ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga (vt. joonis). Üheks näiteks võib olla element, kus tsinkplaat on tsinksulfaadi lahuses ja vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega (pinge elektroodide vahel): E = Ekatood - Eanood = E oks E red Galvaanaelemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool asuv katoodiks.Elemendi töötamisel tekkiva elektrienergia kasutamisel vib elektrivoolu tööd w avaldada kujul Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks.
Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- => Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). Zn ja Cu plaadid elektroodid: Zn anood (-), Cu katood (+) Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! anood | lahus | soolasild | lahus | katood + (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) 109. Elektroodpotentsiaalid, standartne elektroodpotentsiaal. 2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+ Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood
moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). 100. Betoon, Portland tsement betoon. Zn ja Cu plaadid elektroodid: Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui Zn anood (-), Cu katood (+) dispergeeritud faas on keraamilised materjalid
valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad 100. Betoon, Portland tsement betoon. anumad ühendatud Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Zn ja Cu plaadid elektroodid: Zn anood (), Cu katood (+) Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O
oksüdatsiooni aste jne. Keemiliste elementide ühinemisel moodustub KEEMILINE ÜHEND, mille väikseim iseseisev element on molekul. Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis väljendab ühendi ja kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu. Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks, tegurid näitavad iseseisvate aatomirühmade arvu. NT: CuSO4+10H2O (vasksulfaadi kohta on 10 kristallhüdraati) Kristallvesi on soolades sisalduv vesi ja selliseid sooli nimetatakse hüdraatideks. REAKTSIOONIVÕRRAND on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena. Reaktsioonivõrrandi põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, millest olulisemad on lähteainete või saaduste arvutamine teiste ainete koguste põhjal.
annaabi.ee 
