3MnO2 t° Mn3O4 + O2 3Mn3O4 + 8Al 9Mn + 4Al2O3 Puhast mangaani saadakse elektrolüütiliselt Mn soolade lahusest. Sageli toodetakse mineraalidest nn. ferromangaani (70% Mn, 30% Fe) (8) Mangaani saadakse sulfaadi vesilahuse elektrolüüsimisel, kusjuures elektroodidel kulgevad järgmised reaktsioonid: Katoodil 2H2O + 2e H2 + 2OH- Mn2+ + 2e Mn Anoodil 4OH- 4e 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel: MnO2 + Si Mn + SiO2 (1) 4. Omadused 4.1 Füüsikalised omadused: (9) · Aatommass: 54,93805 · Sulamistemperatuur: 1244 °C · Keemistemperatuur: 2061 °C · Tihedus: 7,43 g/cm3 · Värvus: hallika varjundiga hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 52
1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad
Eesmärk 3 Hüpotees 3 Vajalikud vahendid 3 Katse käik 3 Analüüs 4 Joonis nr.1 hapniku saamine ja tõestamine kuumutamise teel 5 Katse nr. 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 6 Eesmärk 6 Hüpotees 6 Katse käik 6 Joonis nr 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 7 Kasutatud allikad 8 2 Katse nr. 1 : Hapniku saamine ja tõestamine Eelteadmised
Kristiina Kahr Kadri Kalvik Mona Sikkar Hapniku avastamine Hapniku avastas esimesena Rootsi apteeker Carl Wilhelm Scheele 1770. aastatel Briti vaimulik Joseph Priestley avaldas avastuse enne Scheele't ning talle antakse tavaliselt eelisõigus Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine S + O2 = SO2 Liitainete oksüdeerumine CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O
1.2. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 1.3. Vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamist (nt KMnO4, H2O2) Hapniku saamine H2O2 katalüütilisel lagundamisel H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II
3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid 4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1) C+O2 2) Mg+O2 3) Cu+O2 4) CH4+O2 5) S+O2 6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine 10) MgCO3 kuumutamine
Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O 2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3 broom(V)oksiid Br2O5 koobalt(II)oksiid - CoO seleen(VI)oksiid Se2O6 vask(I)oksiid - CuO arseen(III)oksiid As2O3 kroom(III)oksiid Cr2O3
7.-8. sajand- Mao Hoa Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Carl Wilhelm Scheele. Leidumine 47% maakoorest 88.8% vee massist atmosfääris 20.95 mahu% 16O (99.757%) 17O (0.038%) 18O (0.205%) monohapnik (O) dihapnik (O2) trihapnik e. osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide lõhustumiseks. 2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks (väga aktiivsed ja mõõdukas koguses vajalikud meie elutegevuseks). Tuntumad ühendid Elemendi o. a. Valem Nimetus o. a. abil Nimetus eesliite
Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
roosa. 2𝐼 − − 2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 2𝐻 + + 2𝑒 − → 𝐻2 redutseerija 2𝐾𝐼 + 2𝐻2 𝑆𝑂4 + 2𝑁𝑎𝑁𝑂2 → 𝐼2 + 2𝑁𝑂 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 2𝐻2 𝑂 Mn-ühendite reaktsioone, keskkonna pH mõju Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et MnO4 – annab lahusele lilla ja MnO4 2– rohelise värvuse, Mn2+ sisaldav lahus on värvitu ning MnO2 moodustab pruuni sademe. Katses 3 tuli võtta katseklaasi 1-2 mL destilleeritud vett, lisada 1 tilk MnSO4 lahust ja ~1 mL kontsentreeritud lämmastikhapet. Lisada pisut tahket NaBiO3. Lahuse värvus muutus lillaks, seega lahuses on MnO4- ühend. 2𝑀𝑛𝑆𝑂4 + 5𝑁𝑎𝐵𝑖𝑂3 + 16𝐻𝑁𝑂3 → 2𝐻𝑀𝑛𝑂4 + 5𝐵𝑖(𝑁𝑂3 )3 + 2𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 7𝐻2 𝑂
osavõrrandite kordajate alusel tasakaalustatakse ka summaarne reaktsioonivõrrand happelises keskkonnas võib tasakaalustamiseks lisada H+ ioone ja H2O molekule; aluselises keskkonnas OH- ioone ja H2O molekule. tuntumate oksüdeerijate osavõrrandid 1) KMnO4 osavõrrandid tugevalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 8 H+ + 5e -> Mn2+ + 4 H2O nõrgalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 4H+ + 3e -> MnO2 + 2 H2O neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas: MnO- 4 + 2H2O + 3e -> MnO2 + 4 OH− tugevalt aluselises keskkonnas MnO- 4 + e -> MnO4 2- 2) H2O2 osavõrrandid happelises keskkonnas: H2O2 + 2 H+ + 2e -> 2 H2O neutraalses ja aluselises keskkonnas: H2O2 + 2e -> 2OH−. Tugevate oksüdeerijate suhtes võib H2O2 käituda redutseerijana: H2O2 − 2e -> 2 H+ + O2. ELEKTROODIPOTENTSIAAL, REDOKSPOTENTSIAAL
Mitu grammi vett on vaja lisada 30 g äädikhappele, et saada 12%-line lahus? kui pole antud)! Tase 2 vesi PE 2006. 0,32 kg viinamarjamahla sisaldab süsihappegaas 46,5 g süsivesikuid ja 0,6 g valku. Mitu MnO2 protsenti on mahlas süsivesikuid, mitu hapnik valku? N2O3 PE 2008. Autoakudes kasutatavat vingugaas väävelhappe lahust (akuhapet) müüakse tavaliselt etanool C2H5OH 33,0%-lise lahusena
OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised.
0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 Katoodil (+): 0000000000 1111111111 NH 4Cl, 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 IV III 2 MnO2 + 2 NH+ - 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 C, MnO2 4 + 2e - Mn2O3 + 2 NH3 + H2O 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 Moodustuv ammoniaak (NH3) seotakse: Zn2+ + 4 NH3 - [Zn(NH3)4]2+ Sellise elemendi klemmipinge on umbes 1,5 volti. Eelised: lihtne toota; odav. Puudused: s¨ailivusaeg aasta-paar; v~oib lekkida; pinge langeb kasutamisel pide- valt.
Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes. Väga tugev oksüdeerija, hävitab baktereid, hoiab ära ohtliku UV kiirguse. 4. Saamine: Tööstuses: peamiselt õhust ( kõrge rõhu ja madala temeperatuuri juures õhk veeldub ja soojendades aurustub esimesena lämmastik, saadakse peaaegu puhas hapnik), teine võimalus on saada vee elektrolüüsi käigus. Laboris: Hapnikurikaste ainete lagundamine: 2KMnO4 => K2MnO4 + MnO2 + O2 2KClO3 => 2KCl + 3O2 2H2O2 => 2H2O + O2 5. Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust natuke raskem gaasiline aine. Lahustub vees üsna hästi, veeldub väga madalal temperatuuril (-283). 6. Keemilised omadused: Ta on väga tugev oksüdeerija, temas põlevad väga paljud ained: C + O2 => CO2 S + O2 => SO2 4P + 5O2 => 2P2O5 Fe + 2O2 => Fe304 7. Kasutamine: Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks.
Töövahendid: 1M, HCl, Zn tükid. Järeldused reaktsiooni kulgemise kiiruse kohta. Temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab 2-4 korda. Tsingi tükkilt hakkasid eralduma mullikesed. Kuumutades tekkisid need kiiremini. Katse 4. Töövahendid: rauatükk, rauapuru, HCl 1M. Järeldus: rauapuru reageerib kiiremini kui terve suur rauatükk. 6.3 Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele. Inhibiitori mõju reaktsiooni kiirusele Katse 6. Töövahendid: H2O2 lahus, peen SiO2, Fe2O3, MnO2, K2Cr2O7. Järeldus: Vesinikperoksiidilagunemine on katalüütilinereaktsioon, mille kiirustsaabhinnatahapnikumullikesteeraldumisejärgi. Raud(III) oksiid (Fe2O3) võttisaega s.t passiivne. Mangaan(IV) oksiid (MnO2) reageeriskõigekiiremini. Kaaliumdikromaat (K2Cr2O7) reaktsioontoimuskohe. 6.4 Keemilise tasakaalu nihutamine Katse 7. Töövahendid: FeCl3, NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Reaktsioon raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel:
desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au) HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane) Inimorganismis (70kg) on 95g kloori Keskmine lubatav piirkontsentratsioon õhus on o,oo3 mg/ Kasutatud kirjandus http://www.miksike
Kiirust mõjutavad tegurid:1)temperatuuri tõstmine2)lahuse happelisuse suurenemine3)metas sisalduvad vähemakt lisandid4)metalli kontakt vähemakt metaga Tõrje :M-i isoleerimine väliskk'st kaitsekihiga 1)m'i kaitsmine emaili-värvi-või lakikihi abil 2)m'i kaitsmine korrokindlamast m'st kaitsekihiga 3)katmine õhukese tina/tsingikihiga. Looduses 1)soolad2)oksiidsed mineraalid3)sulfiididena mineraalid&ühendi valem oks- al2o3,fe2o3,fe3o4,sno2,mno2 sulfiid-pbs,zns,fes2,cu2s,hgs kloriid-nacl,kcl karbo/sulfaat- mgco3,caco3,caso4,baso4 Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel
Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl, Ce(IV)-ga võimalik; Ce(IV)- lahuse saab valmistada otse reaktiivist; Permanganaat on odavam; Ce(IV) moodustab sademeid lahustes, mis on happe suhtes väiksema kontsentratsiooniga kui 0,1M. Permanganomeetria- Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Happeline : MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4 H2O lilla värvitu Neutraalne: MnO4 - + 3e- + 2H2O = MnO2 + 4 OH Aluseline: MnO4 - + e- = MnO4 2- Tserimeetria- Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -;
, . ( Pb-Sn) (Cu, Cu- Zn). , , , . 7.5.4 : - ; - ; - ; - . : , , , . 11. ( , ) (8.5) , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : 1. >99,5 ., , 2. (Vycor)96 .- . 3. .81. - . , 4. . 74 . . 5. . 55.-. - 6. (37% PbO).54 . (, ) 7. (18% Al2O3).70 . , : ( 14000). , , . . : , . , . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ; MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 12. . (8.6) . , : - ; - ; - . . , .. , . , . .. . . , , . 900 20000. . . , . 9000 . . , . . 13. . , , , (9.3) () ( ). , , , . . . . () (). , , . , . (), . ,
· O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. · O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. · Osoon O3 (O2 + O O3). Iseloomuliku lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). · Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine · Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). · Vesi vt. eespoolt. · Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... · Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine).
· O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. · O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. · Osoon O3 (O2 + O O3). Iseloomuliku lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). · Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine · Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). · Vesi vt. eespoolt. · Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... · Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine).
kompleksühend Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4] Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, milles metall on madalaima o.-a.-ga,on aluseliste om.-ga, keskmise o.- a.-ga amfoteerne, kõrgeima o.-a.-ga happeline. Aluselised oksiidid: MnO, CrO Amfoteersed oksiidid: MnO2, Cr2O3 Happelised oksiidid: Mn2O7, CrO3 Oksiidide saamine · Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga: 2Mg + O2 = 2MgO S + O2 = SO2 · Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel: (karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete) CaCO3 = CaO + CO2 Mg(OH)2 = MgO + H2O H2CO3 = CO2 + H2O Oksiidide rahvapäraseid nimetusi: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit;
Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Tserimeetria Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Redokstiitrimiste kasutamine: Määratakse Fe,K,Va,Zn,Mg,Su,Ca,V,U,Vf Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod:
Seetõttu on osoon väga tugev oksüdeeruja. Või kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogiliselt klooriga). Osooni võib tekkida protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku nt välgulöögi kanalis, mõnede elektrimasinate töötamisel, päikesekiirguse toimel. · Hapniku saamine: hapnikurikaste ainete (KMnO4, KNO3, KClO3) kuumutamisel, vesinikperoksiidi (H2O2) lagunemisel katalüsaatori (MnO2) mõjul, vee elektrolüüsil, vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil · Kasutusalad: terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel, põlemisprotsesside intensiivistamisel jne, hingamiseks vajaliku hapnikuga varustatakse tuukreid ja kosmonaute, hapnikku kasutatakse ka meditsiinis. Väävel · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad
: , . . . 22. ( , ) 8.5 , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : , , , , .. : (SiO2), (Na2CO3), (K2CO3), (CaCO3), (Na2B4O7) . . , (). , : g . , . (softening point) - g. , (soda-lime glass) 700 1000, Pyrex 800 1200, 1600. : ( 1400). , , . . : , . , ] . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ;MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 23. . 8.6 . , : - ; - ; - . . , Al2(OH)4(Si2O5). -. . . , .. , . , . .. , . . . . , . , , . . . 50% , 25% , 25% . . . , , . : 900 20000
osoon: iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Tekib äikse ajal, elektrimasinate töötamisel, päiksekiirguse toimel. Vähesel määral kasulik. Kasutatakse vee osoneerimisel: O3=O2 + O Tekkiv monohapnik hävitab baktereid. Maad ümbritsev osoonikiht kaitseb elu Maal liigse UV- kiirguse eest. Freoonid on tekitanud ohtlikke osooniauke. Hapniku saamine. Hapnikku sisaldavate ühendite lagundamisel: 1) Vesinikperoksiidi lagundamisel( katal. MnO2) 2 H2O2 = 2 H2O + O2 2) Vee elektrolüüsil: 2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2 3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel: 2 KNO3 =2 KNO2 + O2 4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel: 2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2 5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel: 2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2 6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik (kt0 -1830C). Vesi. H2O Tähtsaim H ja O ühend. ¾ Maa pinnast kaetud veega.
KBr mõjub rahustavalt, kasutusala meditsiin. Jood I: Hallikasmust metalse läikega kristlane aine, sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) kergesti lillakaks auruks. Jodiid ise on küllaltki aktiivne redutseerija. Oksüdeerumisel tekkiv jood lahustub vähesel määral vees, andes lahusele kollaka värvuse. Hapnik O: ns2np4, O.a -II...II .Saadakse vee elektrolüüsist, fotosüntees ja hapnikurikaste ainete(KMnO4, KNO3 jne) kuumutamisel, H2O2 lagunemine kat. MnO2 mõjul. O2 ja O3(mürgine) on õhust raskem, lõhnatu, maitsetu ja värvusetu gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv, madal keemistemperatuur. Reaktsioonides tavaliselt oksüdeerija (va. F puhul, kui on redutseerija ja II o-a). Hapnikku kasutame siis loomulikult hingamisel. Oksiidide saamiseks väga tähtis aine, põlemiseks, meditsiinis, keevitustöödel, terasesulatamiseks, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel. Leidub vees ja õhus. Vesi on väga nõrk elektrolüüt, mis tõttu saab
· Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad: ·Põlemise intensiivistamine (HNO3, H2SO4 tootmine, kõrgahjuprotsessid) ·Hapnikumaskid (lendur, tuuker, mägironija jt) ·Meditsiin (kopsuhaigused, gaasimürgitus) ·Lõhketööd ·Heitvete puhastamine ·Kangaste ja paberi pleegitamine LÄMMASTIK. N2
aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks) kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0, ka paremal laeng puudub). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid
Leida lahustunud aine Leida koefitsiendid järgmiste redoksreaktsioonide võrrandites: protsendiline sisaldus saadud lahuses. 73. HBr + H2SO4 = Br2 + SO2 + H2O 53. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 60 kuupsentimeetri 70%-lise(=1500 kg/m3) ja 100 74. P + HNO3 + H2O = H3PO4 + NO kuumsentimeetri 15%-lise lahuse ( =1100kg/m3) segamisel? 75. KMnO4 + K2SO3 + H2O = MnO2 + K2SO4 + KOH 54. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 400 kuupsentimeetri 30%-lise lahuse ( =1250 76. KClO3 + KI + HCl = I2 + KCl + H2O kg/m3) lahjendamisel 0,5 kuupdetsimeetri veega? 77. KClO3 + CrCl3 + KOH = KCl + K2CrO4 + H2O 55. 500 grammile lahusele lisati 250 grammi vett, mille tulemusena saadi 10%-line lahus. 78. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2S + H2O Leida lahustunud aine protsendiline sisaldus esialgses lahuses
CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3 N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3 AlO(OH) - ; HIO4 TiO(OH)2- - ; IO4 Fe(OH)2- (II); H5IO6 FeO(OH)- ; IO65 Be(OH)2- HMnO4 Al(OH)3 - ; MnO4 MnO42 AlO(OH)- ; MO42 TiO(OH)2- - ; HNO2 Fe(OH)2- (II); NO2
· Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II . Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: · Lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid. · Vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse). · Kokku jäetakse: 1. Gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) 2. Vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) 3. Vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 H2O, CH3COOH jt) 4. Kompleksioonid jt · Laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kemikaalid: Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning metoodikad
l- vedelik g- gaas () Ioonvõrrandite kirjutamisel tuleb jälgida: 1.lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid 2.vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja 3.kokku jäetakse gaasid jt mittedissotseeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt), vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt), vesi H2O ning muud vähedissotseeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3H2O, CH3COOH jt), kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3- jt) 4. laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool. 2 Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevate reaktsioonide kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe teke 2
Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elektrivooluga) 2H2O à 2H2 + O2 Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine Vesinikperoksiidi lagundamine 2H2O2 2H2O + O2 Kaaliumpermanganaadi lagundamine 2KMnO4 O2 + MnO2 + K2MnO4 O3 trihapnik ehk osoon Kahvatusinine gaas, (veeldatult tumesinine vedelik, violetne tahke aine): Iseloomuliku terava lõhnaga. Mürgine lahustub O2 -st paremini vees ,O2 vähem püsiv St0C 192 , Kt0C 112 Tekib välgukanalis, elektrimasinate töötamisel, kosmilise
mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Saamine Kloori saadakse 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl 2Na + Cl2 2NaCl + H2O 2NaOH + H2 + Cl2 2) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO2 MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O 5 Kloori ühendite kasutamine Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Kasutatakse
ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke. 2
ühendi või iooni juurde. aq ühend lahuses, s tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega), l vedelik, g gaas (vahel märgitakse ka noolega ). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) Kokku jäetakse: o gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2,MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3 jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(1) + 2 = 0, ka paremal laeng puudub). Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1
Все галогены ядовиты. 2.3 Физические свойства F2 – зелёно-жёлтый газ. Cl2– жёлтый газ. Br2 – коричнево-красная жидкость. I2 – серебристые кристаллы. 2 2.4 Получение F2 – электролизом KHF2. Cl2– также электролизом. В лаборатории – 4HCl + MnO2 −→ Cl2 + MnCl2 + 2H2O. Br2 – из морской или солёной озёрной воды. I2 – из водорослей. 2.5 Соединения галогенов Степень окисления: -1 с водородом – HF, HCl, HBr, HI. Бесцветные газы с острым запахом. HF реагирует даже со слабо активными соединениями. HCl, HBr, HI в основном
|·2 0,90V – oksüdeerija I 2 2e 2 I 0,54V – redutseerija 2 KI 2 H 2 SO4 2 NaNO2 2 NO K 2 SO4 Na 2 SO4 2 H 2 O I 2 Mn-ühendite reaktsioone, keskkonna pH mõju Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et MnO4– annab lahusele lilla ja MnO42– rohelise värvuse, Mn2+ sisaldav lahus on värvitu ning MnO2 moodustab pruuni sademe. Katse 5. Võtta katseklaasi 1-2 mL destilleeritud vett, lisada ~0,05 mL (1 tilk) MnSO 4 lahust ja ~1 mL kontsentreeritud lämmastikhapet. Lisada pisut tahket NaBiO 3. Kas lahuse värvus muutub? Kui mitte, siis soojendada lahust nõrgalt. Milline ühend tekkis? Lahus katseklaasis läks lillaks, tekkis NaMnO4 Toimuva reaktsiooni võrrand esitada ioonkujul, kirjutada poolreaktsioonide võrrandid ning arvutada redokspotentsiaalide vahe standardtingimustel.
Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid Mg+²-magneesium MgO-magneesiumoksiid Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid Al+³-alumiinium Al2O3-alumiiniumoksiid Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid Mn+7-mangaan Mn2O7-mangaan(VII)oksiid Mn+4 MnO2-mangaan(IV)oksiid Mn+² MnO-mangaan(II)oksiid Mn(OH)2 -mangaan(II)hüdroksiid Zn+²-tsink ZnO-tsinkoksiid Zn(OH)2-tsinkhüdroksiid Cr+6-kroom CrO3-kroom(VI)oksiid Cr+³ Cr2O3-kroom(III)oksiid Cr(OH)3- kroom(III)hüdroksiid Cr+² CrO-kroom(II)oksiid Fe+³- raud Fe2O3-raud(III)oksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid
seega kasutatakse seda laevatööstuses. Keemilised ja füüsikalised omadused kõrge sulamistemperatuur keskmise aktiivsusega või väheaktiivsed metallid ühendite moodustamiseks loovutavad väliskihilt enamasti 2 elektroni vees raskesti lahustuvad hea elektri- ja soojusjuhitavus värvus hõbevalgest terashallini Siirdemetallide ühendid Siirdemetallioksiide kasutatakse värvipigmentidena: Cr2O3, Cu2O, HgO, CuO, MnO2, ZnO, TiO2. Need on erineva värvusega, vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, nõrgalt aluseliste omadustega, reageerivad hapetega, osa neist amfoteersed oksiidid (keemiliselt eriti väheaktiivsed ja üsna vastupidavad nii hapete kui ka leeliste toimele) Fe2O3 – raud(III)oksiid, tumekollasest mustjaspruuni värvusega (oleneb saamisviisist), kasutatakse odava värvipigmendina Fe3O4 ja FeO musta värvusega ning tekivad kõrgemal temperatuuril
väike auk kuhu tilgutatakse 3 5 tilka glütserooli [7]. Joonis 5. Kaaljumpermanganaadi põlemine. Vaja mineva alumiiniumpulbri saab alumiinuim nõudest viilides millegi peale, et pulber kaduma ei läheks. Kaaljumpermanganaati ja glütserooli on võimalik osta apteegist, ilma et oleks vaja mingit retsepti. 4Al + 302 2Al2O3 Kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel laguneb ta kaaliummanganaadiks (K2MnO4), mangaanoksiidiks (MnO2) ja hapnikuks (O2). Alumiinium süttib kaaliumpermanganaadi põlemisel. Katse ohutus kaugus on vähemalt 25 meetrit, sest reaktsioon on väga energiline. Segu süütamiseks peab kindlasti kasutama aegsütikut Katse ei ole teostatav vana alumiiniumpulbriga, sest alumiinium on siis oksuteerunud ja ei reageeri enam hapnikuga. 15 Puudutustundlik segu Anumas segatakse 150ml vesinikperoksiidi 25ml atsetooniga, tavaliselt on
Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks." (Vlassov, Trifonov, 1970:88-89) 1.1.2. Leclanche'i element Tähtsaim kuivelement on Leclanche'i element. Tema tsinkkesta (1, vaata lisadest joonist 1) sees on NH4Cl pasta (2). Kesta sisemuse keskel asub söepulk (3), mida ümbritseb MnO2 kiht (4). Pealt on element hermeetiliselt suletud (näiteks pigiga). Kui selle elemendi tsinkkest hakkab oksüdeeruma, juhitakse tsingil tekkiv elektronide liig voolutarbija kaudu söepulgale ja sealt MnO 2-le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsessi summaarse võrrandi võib üles tähendada järgmiselt: Zn + 2MnO2 + 2 NH4Cl = [Zn(NH3)2]Cl2 + 2Mn(O)OH Protsess kestab kuni suurem osa tsinkkestast on lahustunud ja pasta hakkab läbisöövitatud kesta aukudest välja valguma
Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Nime kloor (inglise keeles chlorine) andis elemendile inglise keemik Humphry Davy 1811. aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi
See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks – vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks.” (Vlassov, Trifonov, 1970:88-89) 1.1.2. Leclanche’i element Tähtsaim kuivelement on Leclanche’i element. Tema tsinkkesta (1, vaata lisadest joonist 1) sees on NH4Cl pasta (2). Kesta sisemuse keskel asub söepulk (3), mida ümbritseb MnO2 kiht (4). Pealt on element hermeetiliselt suletud (näiteks pigiga). Kui selle elemendi tsinkkest hakkab oksüdeeruma, juhitakse tsingil tekkiv elektronide liig voolutarbija kaudu söepulgale ja sealt MnO 2-le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsessi summaarse võrrandi võib üles tähendada järgmiselt: Zn + 2MnO2 + 2 NH4Cl = [Zn(NH3)2]Cl2 + 2Mn(O)OH Protsess kestab kuni suurem osa tsinkkestast on lahustunud ja pasta hakkab läbisöövitatud kesta aukudest välja valguma
Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Saadakse sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl à 2Na + Cl2 2NaCl + H2O à H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O à HCl + HOCl (hüpokloorishape)
4 P + 3(CaO ) 2 SiO2 +10CO FeS + CaO FeO + CaS MnS + CaO MnO + CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: · punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 · magnetiit Fe3O4 · pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg
annaabi.ee 
