Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H2 – kõige kergem gaas, sulab ja keeb madalal temperatuuril, väheaktiivne, lõhnatu, maitsetu, värvitu, vees väga vähe lahustuv; kasutatakse kütuselemendina, vesinikpomm, keemiatööstuses O2 – Vees vähelahustuv, oksüdeerija, kuumutades aktiivne, vajalik hingamiseks, põlemiseks
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ...
mahu juures. ÕK kromotograafias viiakse protsess läbi plaatidel, mis on saadud sorbendikihi kandmisel klaas- alumiinium,- või mõnest muust lahustit mitteimavast materjalist lehele. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõtsed lihtsam on aine tuvastamine. Voolutitena kas puhtaid lahusteid või nende segusid. Polaarsete ainete lahutamiseks sobivad polaarsed , apolaarsete ainete lahutramiseks sobivad apolaarsed voolutid. Normaalfaaskromotograafia polaarne adsorbent ja apolaarne vooluti . Pöördfaaskromotograafia- apolaarne adsorbent ja polaarne vooluti Kui lahutatavad kombonendid ei ole värvilised võib kasutda UV- kiirgust v mõünda muud ilmutusreagenti. Rf= ühendi kaugus stardijoonest/ lahustifrondikaugus stardijoonest.Meie töös uuriti aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse ÕK kromotograafia abil. Meetod põhineb aminohapete erineval lahustruvusel kahes, teineteisega osaliselt segunevas
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
Väävel- rombiline ja monokliinne väävel Süsinik- teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Ühe ja sama elemendi allotroopsed teisendid on erinevate omadusega. Osoon on tugevam oksüdeerija kui harilik hapnik; teemant suure kõvadusega, grafiit aga pehme. Adsorptsioon Puidu kuumutamisel õhus (hapnikus) ta süttib. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta puit söestub ja tekib puidusüsi. Selle aurutamisel veeauruga tekib aktiivsüsi. Aktiivsüsi on adsorbent ja tal on adsorbeerivad omadused. Adsorbsioon- aine omadus siduda oma pinnaga teisi aineid ( gaase, vedelikke, vedelikus lahustunud aineid). Selliseid aineid nimetatakse adsorbentideks. Aktiivsöe adsrbeerivaid omadusi kasutatakse ainete puhastamsel, gaasitorbikus, toidumürgituste ravil jne. 8 Süsinik Mittemetallidest vaatleme lähemalt süsinikku ja tema ühendite omadusi. Süsininikku
Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia on teaduslik disipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmiste väärtusest. 2. Kromatograafia definitsioon Kromatograafia on ainete segu komponentideks lahutamise meetod. 3. Teoreetiliste taldrikute mudel Ainete segu lahutamine toimub ühendatud anumate süsteemis, kus on mingi hulk liikumatut faasi ja ülejäänud liikuv faas. Kogu protsess on vaadeldud kahe faasi süsteemist. Kõigepealt transporditakse liikuvas faasis olev gaas esimesse anumasse.Tekib tasakaal liikuvas ja liikumatus faasis olevate molekulide vahel. Järgmisena transporditakse esimese taldriku liikuva faasi sisu teise taldrikusse ja esimese taldriku liikuva faasi ruumi täidab puhas liikuv faas. Tekib uus tasakaal. Kolmandana transporditakse teise taldriku liiku...
adsorbendi vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas
vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas
Kui panna mineraalseid väetisi liiga palju võib see inimese tervisele ohtlik olla. 34.Põhilised taimede toite elemendid. Liht-, liit- ja segaväetised. K, P, N, Ca, KNO3 , CaCO3 , CaH 2 PO4 35.Ainete kvalitatiivne analüüs. Katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid. 36.Süsiniku omadused. Süsinikuaatomi omapära. C omadused: C esineb nii org ja anorgaanilised ühendites, moodustab palju allotroope (teemant, grafiit ja fullereenid), C neelab oma pinnale teisi aineid ( adsorbent ) tal on neelavad omadused, C aatomi eripära: moodustab 4 sidet, kristallid on moodustunud C aatomitest , kuid allotroopidel on erinev kristalne kuju. C aatomis on 6 elektroni. Inimese organismis on C 23%. 37.Orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega. Orgaanilise keemia põhielement on C, igas orgaanilises ühendis esineb C või C kett. C ketid on väga erinevad Orgaaniline keemia uurib elusloodust, Anorgaaniline aga kõike elutut - peamiselt Mineraale 38
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100. Savi- keraamiline materjal. Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav Vee molekulid lähevad kihilise struktuuri sisse ja moodustavad saviosakeste pinnale õhukese kile. Osakesed saavad liikudaà savi-vee segu plastsus
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
102. Lakid: mõiste liigitus. 97. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub § Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorbent aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbaat pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või Vee baasil, Polüurentaanlakid, õlipolümeerlakid, happega kivinevad lakid, lahuste komponendid). kruntlakid
suunas. Pinna vaba energia järeldused, adsorptsioon, absorptsioon Järelikult pindpinevuse vähendamiseks peame vähendama pindpinevust () või pindala () Pindpinevuse vähendamiseks ei saa ilmselgelt muuta aine olemust. Kuid saab muuta süsteemi. Nii võib sättida süsteemi ümber nii, et piirpinnal on madala pindpinevusega molekulid. See nähtus on ADSORPTSIOON. Adsorptsioonis koguneb pinnale adsorbaat, pinnasisene aine on adsorbent. Sealjuures pindaktiivsed ained on need ained, mis on oma loomu poolest adsorbaadid (kogunevad meelsasti pinnale) N: hüdrofoobse ja hüdrofiilse aine piirpinnale loogiliselt võiks koguneda seebid (amfifiilsed ained). Absorptsioonis liigub aine aga justnimelt pinna sisemusse, n. valguse absorptsioon või gaasi absorptsioon. Pindliig Pindliig on suurus, mis iseloomustab faasi komponenti. Faasil on kaks kihti. Üks neist on pinna sisemus
Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. ei toimu. kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes osakestele. DUPRE VÕRRANDI TULETAMINE kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
laiali vee pinnal. Vedelike vastastikusel küllastumisel -1,4 mN/m ning benseen tõmbub tagasi läätsekujuliseks, sest laialivalgumine ei ole energeetiliselt soodne. Koefitsiendi muutus on seotud vee pindpinevuse muutusega, sest benseen koguneb pindkihti. 20. Millest on tingitud Hg halb märguvus enamikul pindadel? Hg pindpinevus on suurem kui veel 2. ADSORPTSIOON 1. Defineerige järgmised mõisted: adsorptsioon, adsorbent, adsorbaat, adsorptsiooni isoterm. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 2. Mis tingimustel vastab adsorptsiooniprotsess Henry seadusele? Milline on Henry konstandi füüsikaline sisu?
Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse kõige enam Al ja Ti ning nende sulameid. Oks-mata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks: atm-s tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korr eest. Seetõttu valmist Al detailide pinnale suht. paks oksiidikiht. E Al oksüd. meetodid: 1)Al pinnale valmist oksiidikiht, seejärel kastetakse det värvilisi aineid sisaldavasse lahusesse või pihust selle lahusega üle. Al-oksiid kui adsorbent seob need värvilised ained oma pinnale ning saadakse soovitava värvusega detailid; Pos om: lai värvigamma, neg om: värv adsorbeerub oks kihi pealmisele kihile ning sellega kannatab detaili värvi püsivus; kihi paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 33. Milline nähtus on korrosioon
mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale Kui adsorptsioon kandub edasi faasi sisemusse (gaasi neeldumine vedelikes), nimet nähtust absorptsiooniks Aine, mille pinnal toimub adsorptsioon adsorbent (aktiivsüsi, silikogeel), adsorbeeruv aine - adsorbaat. Adsorbendi pinnal on teatav lisaenergia (pinnaenergia), vastastoimel adsorbaadi osakestega see pinnaenergia väheneb. 82. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained
Aineid, mida kasut. adsorbts.-iks, nimet. adsorbentideks (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid). Nad seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi. Adsorbentide omadusi iseloomustavad isotermid,mille kuju näitab adsorbeeriva aine kogunemist pinnale (JOONIS!!). Adsorbtsioon jaguneb füüsikaliseks ja keemiliseks. Füüsikalise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinud sidemed nõrgad (välispidise energia abil on võim. adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads.-nud ainet ei ole võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada, ilma viimase omadusi kahjustamata. Praktikas kasut. adsorbente joogivee puhastamisel (nt. kivisüsi). 22. Redoksreaktsioonid on r.-id, millede käigus muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Oksüdeerija on aine, mis liidab elektrone
Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 100. Savi- keraamiline materjal *Laialt levinud; *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101
93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 96. Savi- keraamiline materjal *Laialt levinud; *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 97. Tsemendid, Portland tsement
suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. VÕI ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 100. Savi- keraamiline materjal. Savi osakesed on kõige levinumad hüdrofoobsed kolloidid. Savid tekivad Al- silikaatsetest kivimitest. *Laialt levinud; 24
Ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. Pindaktiivne osake - hästi adsorbeeruv lahuse komponent Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. - Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. - Keemiline- Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav.Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100. Savi - keraamiline materjal. Laialt levinud; - Tooted kergesti valmistatavad; - Savi ja vee segu on kergesti vormitav
Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Oluline on difusiooni kiirus erinevates suundades! Vertikaalsuunas on palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonna s st et difusioon toimub koos välismõjudega seega pole võrdeline kontsentratsioonigradiendiga. Boyle-Mariotte-Cay-Lussaci võrrand: p0V0/T0=pV/T Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia). Adsorbent on vastav tahke aine (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid aktiivsüsi, silikogeel, rauageel); mida suurem eripind sellel on, seda parem. Adsorbtsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbtsiooni isotermiga adsorbeerunud aine massi ja adsorbendi masside jagatis grammides vertikaalteljel ja aine kontsentratsioon C süsteemis horisontaalteljel. Adsorbtsiooni mehhanismid: keemiline, füüsikaline või vahepealne
ükskõik, mis värvi pinda, aga värvi püsivus on väike, sest pind ei värvu ühtlaselt; b)värvaine on juba elektrolüüdi sees, sellest tingituna moodustub ühtlase värvusega kiht. Suur püsivus, aga väike värvide valik. Seega on eelistatud b variant, kui on soov saada värvitud alumiinium. Alumiiniumi oksüdeerimise meetodid: 1)Al pinnale valmistatakse oksiidikiht, seejärel kastetakse detail värvilisi aineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse selle lahusega üle. Al-oksiid kui adsorbent seob need värvilised ained oma pinnale ning saadakse soovitava värvusega detailid; Pos om: lai värvigamma, neg om: värv adsorbeerub oks kihi pealmisele kihile ning sellega kannatab detaili värvi püsivus; kihi paksus: 5-15µm; 2)elektrolüüdi lahuses on juba värvilisi aineid ning oksiidikiht saadakse kohe. Pos om: kiht on värviline kogu paksuses, neg om: värvide valik on väike; kihi paksus: 3-3.5µm. 42. Milline nähtus on korrosioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
