1. DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm. 2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir
mehaanika, elektroonika, optika ja infotehnoloogia ning mis sisaldab palju erisuguseid tehnomaterjale Tehnokraamika Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel
kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides elusorganismides, nad on organismis thtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. .RAsva rsumine thendab rasva oksdeerumist ja lagunemist. Rasvad on vett-trjuvad.Valgud on looduslikud polmeerid, mis koosnevad glkoosi tsklitest/aminohapete jkidest.Aminohapeteks nim. karbokslhappeid, mis sisaldavad ka NH2 rhma.
- Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D
sepiseid ja stantsiseid. Mg valusulamid on hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja hea korrosioonikindluse. Kuumustugevad (võivad töötada pikka aega 250 °C juures). Mehaanilised omadused sõltuvad struktuurist: mida peenem struktuur, seda paremad mehaanilised omadused. 6. Mis on tehnokeraamika? Tooge näide ühe tehnokeraamilise materjali kohta. Tehnokeraamikaks on rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista-ja eriomadustega konstruktsioonimaterjal, mis on kõrgtehnoloogiliselt arendatud ja toodetud. Sialon on tehnokeraamilinematerjal, mis koosneb räninitriidist ja väikesest protsendist sellele lisatud alumiiniumoksiidist (Si3Al3O3N5). Sialonil on: väike poorsus,hea vastupanu termilistele löökidele, suur tugevus, kõrge purunemissitkus, väike soojuspaisuvus ja vastupanu oksüdeerumisele. Sialonist valmistatakse näiteks: keeduspiraalid, gaasiturbiini labad, raketi-ja reaktiivmootorite düüsid ja teised
Kliister on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse. Täsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine tähtis looduslik polümeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lõhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. Tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill. Glükosiidside nimetus, millega tähistatakse eetrifunktsiooni (hapnikusilda) glükosiidi molekulis. Esineb polü- ja disahhariidides; see moodustub, kui omavahel reageerivad 2 OH-rühma. Kiraalsus oma peegelpildiga mitte ühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. õlletootmise skeem C6H12O6 (pärm) 2CH3CH2OH + 2CO2 OH O
Wx, Wy vastupanumoment m3 Aktiivsed jõud koormised (välisjõud). Passiivsed jõud toereaktsioonid. Tangentsiaalpinged suurimad 45 all-haprad matejalid purunevad diagonaalselt. Plastse materjali puhul on voolavuspiir piirpingeks, mille järel toimuvad materjalis suured jääkdeformatsioonid ja konstr esineb purunemise oht. Hapra materjali ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja suvetugevus. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal puruneb või omandab suuri jääkdeformatsioone. Sitke materjal -> voolavuspiir. Habras materjal -> tugevuspiir. Tugevusõpetus -> käsitleb staatika haru(füüsikast) Tugevusanalüüs ehitiste ja masinate tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. Tugevusanalüüsi ülesanded: dimensioneerimine, tugevus- ja jäikuskontroll lubatava koormuse leidmine. Konstruktsioonielemendid: vardad, plaat, massiiv.
seadmed Messing Vask+tsink-Cu+Zn Puhkpillid, masinaosad Melhior Vask+nikkel-Cu+Ni Metallraha, arstiriistad, masinaosad Jootetina ehk joodis Tina+plii-Sn+Pb Tinutamine Duralumiinium Vask+magneesium- Konstruktsioonimaterjal Cu+Mg lennuki-, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses Malm Raud+süsinik-Fe+C Masinate korpused ja kered, radiaatorid, kanalisatsioonitorud
· Laktoos ehk piimasuhkur · Tahked, valged, kristalsed, lahustuvad vees. Polüsahhariidid · (C6H10O5)n · Tärklis, tselluloos on looduslikud polümeerid. · Leidub taimedes. · Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri · Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal. RASVAD · Rasv Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest. · Liigitatakse tahketeks (loomsed rasvad) ja vedelateks (taimsed ja kalarasvad). · Leidub kõikides organismides. · On varuained, annavad palju energiat. · Vees ei lahustu, kuid rasvad ise on head lahustid. · Liigsed sahhariidid muutuvad rasvadeks ja ladestuvad organismis. · Rasv ei ole polümeer VALGUD
Paks, lahtikerimise tüved muutuvad üha haruldasemaks ja seega kallis tootmine vineeri vaja kaks korda nii palju energiat kui et OSB. Suhteliselt madal kasutegur vineeri tootmiseks (30-35%) võrrelduna OSB (80-90%) ei ole ökoloogiline arvesse pikemaid. OSB on nüüd ka enam kasutatud alusmaterjalina parkett. See asendab sel viisil traditsioonilisi vineere. OSB plaat on kaasaegne viimistlus- ja konstruktsioonimaterjal. Tänu oma omadustele on OSB alternatiiv vineerile ja puidule nt ehituses, mööblitööstuses jne. Seejuures on materjal ökoloogiline ja loodusesõbralik. OSB- plaate kasutatakse: katuse alusplaadina. 10 mm -12 mm sise- ja välisseinte vooderdamiseks paneelpõrandate aluseks allalöödud lae detailideks sarikate sidumisek ja vahelagedeks betoonplatvormide või välistrepi raketiseks ehitusavade sulgemiseks
Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on
Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb Materjalide deformatsioonid pöördemomentide (väänavate ja painutavate) mõjudes on sarnased deformatsioonidega jõudude mõjudes. Materjalide piirpinged nihkel määratakse katseliselt väändeteimiga. Väändeteimi väljundiks on nihkediagramm (Joon. 1.10). Teras on ainuke konstruktsioonimaterjal, millel esineb märgatav voolavus. Piirseisund inseneripraktikas = Hooke'i seaduse kehtivuse lõpp lim = Y = ReH lim = 0.2 = Rp0.2 elastsed materjalid Voolavuspiir: = või lim Y lim = 0.2 (teras, Al-sulamid, vask, jne)
Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi a.Kergesti sulavad kuni 300º b.Keskmise sulamisega kuni 1500º c.Raskesti sulavad üle 1500º 3.Vääringu järgi a.Väärismetallid (hõbe, kuld, plaatina) b.Haruldased metallid (titaan, volfram, berüllium jne) 21.Kuidas lisandid mõjutavad värviliste metallide tehnoloogilisi ja elektrilisi omadusi? Al-lisades vaske ja räni saadakse duuralumiinium(konstruktsioonimaterjal).Cu -baasil sulameid kasutatakse elektrotehnikas. Tal on hea elektrijuhtivus. Valgevask on juhtme materjal ja tema koostises on vask ja tsink. Sulam mis sisaldab 30% tsinki nim.tombakuks(kontaktmaterjal). Pronks koosneb vasest ja tinast(on hästi valatav). Vase ja nikli sulam-suure eritakistusega(küttekehad, reostaadid). Kroomi ja volframi lisamisel saadakse ülikuumakindlad manganiit ja kromaal. Volfram-kõrge sulamistemperatuuriga(hõõgniitides) 22
- korrosioonikindlus, - suur kõvadus ja kulumiskindlus, - väike tihedus, Tehnokeraamika puudusteks on: - väike painde- ja tõmbetugevus, - suur haprus, Tehnokeraamika Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksiooni materjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid,drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-,portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste
sulamistemperatuur.Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulamite kasutamisega. Sulamid sisaldavad peamiselt Cu Selliseid Al sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidu-nõude- na,soojusvahetajatena. Eriti tugevad on kaks Al sulamit:1) Al + Cu + Mg + Mn 2) Al + Cu Mg + Zn + Cr Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. 9.Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid. .Titaan ja tema sulamid Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: väike tihedus - kõrge sulamistemperatuur,suur tugevus ,plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid on eriti tugevad. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temp. keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes
piirkoormuseks. Meetod taotleb piirseisundi tekke vältimist. Hapra materjali puhul piirkoormust lihtne leida, plastse materjali puhul raskem. Kasutatakse ehituskonstruktsioonide projekteerimisel, millele mõjuv koormus on suhteliselt põsiv või vähekordsete maksimumidega, nii et elastne ega ka elastoplastne väsimus ei kujuta ohtu. 4. Piirpinge meetod. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal kas puruneb või omandab suuri jääkdeformatsioone. Piirpingeks sitke materjali puhul (teras, alumiinium) on voolupiir Ϭy: Piirpingeks hapra materjali puhul (malm, betoon) on tugevuspiir: tõmbetugevus või survetugevus: (Laialdasemalt kasutust leidnud meetod. Piirpinge meetodi kohaselt on konstruktsioonil ohtlik koormus, mis kasvõi ühesainsas punktis põhjustab materjali ohtliku seisundi. Konstruktsioon on töökindel ainult juhul, kui
Al sulamite tugevust saavutatakse pretsipitaatide tekkimisega. Cu lisamine AL-le 0,12% suurendab tema tõmbetugevust ligi 2 korda. Sellised sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidunõudena, kemikaalide säilitusanumatena, soojusvahetajatena, reflektoritena. Eriti tugevad on: 1)Al +4,4%Cu+1,5%Mg+0,6%MN; 2)AL+1,6%Cu+2,5%Mg+5,6%zn+0,23%Cr Kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. 11.Titaanid ja tema sulamid. Väärimetallid. Nikkel ja tema sulamid. Titaan: on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Tal on ühendatud terve rida väga häid omadusi: väike tihedus, kõrge sulamistemp, suur tugevus, plastilisus (hea töödelda). Ti sulamid on eriti tugevad. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temp keemiliselt väga aktiivne, seeega sulatatakse ja valuks vaja erilisi materjale. Kallis. Madalatel temp on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses.
26. Soojusmootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ringprotsess. Sabathe ringprotsess. Ringprotsesside võrdlus. Sisepõlemiskolbmootorile on iseloomulik, et kütuse põlemisel soojus vabaneb ja muundub tööks otse mootori silindris, millega välditakse eraldi soojusvahetuspinda ning saadakse kompaktne jõumasin. Välise soojusallika puhul piirab termodünaamilise keha kõrgeimat võimalikku temperatuuri tööprotsessis silindri konstruktsioonimaterjal (metall), selle tugevusomadused. Sisepõlemismootoris jahutatakse mootori elemente (silindrit, põlemiskambrit) ja põletatakse kütust otse ruumis (silindris), mistõttu termodünaamilise keha ülemist piirtemperatuuri ei määra enam materjali tugevusomadused ja see võib olla märksa kõrgem kui välissoojusallika korral. Kolbmootori põhielemendid on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. Otto ringprotsess 1) 1.-2
Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. 36) Tehnokeraamika olemus. Saamistehnoloogia. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst- ruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat
selleks on tsement. Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. Portland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb toatemperatuuril. Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see põhjustab pragunemist külmas kliimas. Omadusi saab parandada lisanditega. 103. Värvid: mõiste, liigitus. Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid 104
(liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga - vesinikelektrood. § Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel § Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel tingimustel Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb nim. standardseteks redokspotentsiaalideks (E0, V). Standardsete toatemperatuuril. redokspotentsiaalide § Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused (ka nn. standardpotentsiaalide) väärtused on toodud vastavates põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see käsiraamatutes põhjustab pragunemist külmas kliimas.
gaasis. § Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga Sool vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, kallis. organosoolid) § Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel Näiteks: emulsioonid vedelikutilkadel on kolloidosakeste Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb mõõtmed; toatemperatuuril. Vaht gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või § Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see tahke kolloidlahus (värviline klaas)
soojusvahetajatena, reflektoritena.. Eriti tugevaid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 9. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) 7.4.2 Titaan ja tema sulamid Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/cm3); - kõrge sulamistemperatuur (1668 C) - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks
soojusvahetajatena, reflektoritena.. Eriti tugevaid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 10. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) 7.4.2 Titaan ja tema sulamid Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/cm3); - kõrge sulamistemperatuur (1668 C) - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide
38XH3MA 850 600 Õhk 1200 1100 12 50 0,8 >100 -60 -140 Nagu tabelist on näha, vaatamata nimetatud teraste koostise suurele erinevusele, on nad kõik on sarnaste tugevuse, plastsuse ja sitkuse näitajatega. Erinev on nende külmhapruse lävi (Tü-ülemine, Ta-alumine) ja läbikarastuvus. Kroomterased 30X, 40X, 45X, 50X on odav konstruktsioonimaterjal. Süsinikusisalduse suurendamisel kasvab neis tugevus, kuid vähenevad plastsus ja sitkus. Kroomteraste kalduvus noolutusrabedusele nõuab kiiret jahutust peale noolutamist. Terased karastuvad sügavusele 15-20 mm ja kasutatakse 30 40 mm. suurusega detailide valmistamiseks, mis töötavad väikeste löökkoormuste tingimusis. Kroommangaanräniterased 30XCA ja analoogsed sisaldavad 1 % Cr, Mn ja Si, on odavad heade mehaaniliste ja
soojusvahetajatena, reflektoritena. Eriti tugevad on kaks Al sulamit: Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 11. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid. Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/); - kõrge sulamistemperatuur (1668C); - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks
2) Al + 1,6% Cu + 2,5% Mg + 5,6% Zn + 0,23% Cr tõmbetugevus 570 MPa. Neid sulameid kasutatakse lennuki- ja autotööstuses. Väljatöötamisel on uued Al ja Li sulamid, mis on tugevad ja töötavad hästi ülimadalatel temperatuuridel. Kasutusalad: kosmosetehnika, krüotehnika. Kallid, kuna nõuavad eritehnoloogiaid Li suure keemilise aktiivsuse tõttu. 10. Titaan ja tema sulamid. Väärismetallid. Nikkel ja tema sulamid (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: - väike tihedus (4,5 g/cm3); - kõrge sulamistemperatuur (1668oC); - suur tugevus (tõmbetugevus 500 MPa), suurem kui tavalisel terasel; - plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid (peamiselt Al, V ja Cr) on eriti tugevad, parimatel tõmbetugevus kuni 1400 MPa. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks
Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel (60- 80% üld ruumalast). Tsemendi-vee segu peab olema piisavalt et katta kõik liiva ja kruusaosakesed. NB! Kõik segu komponendid tuleb hästi läbi segada, et tekiks side tsemendi ja agregaatide osakeste vahel. Vähe vett‡ halb side osakeste vahel; palju vett‡ suur poorsus. Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb toatemperatuuril. Puudused: suured temperatuurimuutused põhjustavad ehitiste aeglast hävimist(tuleb katta hüdrofoobse käitsekihiga). Suhteliselt nõrk ja habras- selle omaduse parandamiseks pannakse metallkarkassid sisse. 103. Värvid: mõiste, liigitus. Värvid on peeneks jahvatatud värvipigmendist ja sideainest koosnevad
- Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. - Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel. Tsemendi-vee segu peab olema piisavalt, et katta kõik liiva ja kruusaosakesed. NB! Kõik segu komponendid tuleb hästi läbi segada, et tekiks side tsemendi ja agregaatide osakeste vahel. Vähe vett -> halb side osakeste vahel; palju vett -> suur poorsus. - Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb toatemperatuuril. Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see põhjustab pragunemist külmas kliimas. Omadusi saab parandada lisanditega. 103. Värvid: mõiste, liigitus. - Peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest
46. Toodete pneumovormimine Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühen- dite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst- ruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraa- Tehnokeraamika mika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, Oksiidkeraamika drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, · Al2O3-keraamika portselan- savinõud jt). · MgO-keraamika Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal · ZrO2-keraamika (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas · Al2O3-keraamika valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika · MgO-keraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada · ZrO2-keraamika jt. keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraa- Mitteoksiidkeraamika mika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei · Karbiidikeraamika leidnud ta laiemat kasutamist
annaabi.ee 
