Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide kaasabil O2 juuresolekul Anaeroobne biopuhastus · Toimub mikroorganismidega, kes ei vaja hapnikku · Toimub suurt hulka orgaanilisi aineid sisaldava vee kääritamisel kinnistes seadmetes · Kasutatakse kas eelpuhastusena või biopuhastite jääkide kääritmisel · Toimub NH3 teke · Jagatakse kahte rühma:
Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid Küsimus 4 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Toorvase saamisel on lõppetapiks Vali üks: a. õhuga läbipuhumine konverteris b. särdamine c. elektrolüüs d. flotatsioon Küsimus 5 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kloori kasutatakse Vali üks: a. Cu tootmisel b. terase tootmisel c. Ti ja Mg tootmisel d. Al tootmisel Küsimus 6 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus c
Lühidalt kirjeldada neid Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine): Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. Biokeemilised (ensüümidega töötlus): Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist. Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme.
b. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre c. vakants, dislokatsioon, poor d. ruumdefekt, tera, dislokatsioon Küsimus 8 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Vali üks: a. rabedust b. kõvadust c. löögisitkust d. tugevust Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Toorvase saamisel on lõppetapiks Vali üks: a. flotatsioon b. õhuga läbipuhumine konverteris c. elektrolüüs d. särdamine Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Raua redutseerimine maagist tehakse Vali üks: a. CO2 b. CO c. CaO osalusel d. N2 Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b
80. Poorid ja poorsus- Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. 81. Pulbriliste segude lahutamine- Osakeste suuruse järgi; Erikaalu järgi; Õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini; Magnetiliste omaduste järgi VII METALLID, SULAMID 82. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi- Kergsulavad (Tina); Rasksulavad (Titaan); Kesksulavad (Cr) 83. Metallide liigitus- mustad (malm, teras), värviline 84. Flotatsioon- kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. 85. Metallide saamise meetodid- Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel; Oksiidide reageerimisel koksiga või CO-ga; Sulatatud soolade elektrolüüsil- 86. Malmid: hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus helbelise grafiidina. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina.
Kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), Rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram - W, tantaal- Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); Kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 88. Metallide liigitus. Jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks 89. Flotatsioon. Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel 90. Malmid: liigitus, omadused. Hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina
86. Metallide liigitus. lennukite osades. jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks n Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH)2. Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; 87. Flotatsioon. n Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid eriti merekeskkonnas. pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni n Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse n Korduvkasutatav, odavam toota.
Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks n Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. n Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH) 2. 87. Flotatsioon. Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid töödeldavad; pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni n Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse eriti merekeskkonnas.
Sõelad – väiksemate avadega, püütakse kinni natuke peenemad osakesed. Liiva- ja rasvapüünised – püüavad kinni liiva ja pinnal ujuv rasv kõrvaldatakse kaapmehhanismiga. Settebassein ehk setiti – veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Flotaatorid – flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest. Filtrid – filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade ja muude seadmete tööd. 10. Reovete keemiline puhastus
5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus
5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus
plaatide või torude abil (nt. lamellsetitid). Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Joon. 2.17. Setitite põhitüübid. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). Protsessiks vajalikud õhumullid saadakse õhu lahustumisel vees ulerõhu tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis
eelpuhastuseks. 4)Settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5)Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. 10.Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel
5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 7. Reovete keemiline puhastus
Mahla selitusmeetodid: o Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. o Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Biokeemilised meetodid põhinevad mahla hägusust põhjustavate kolloidosakeste hävitamisel (pektiinained, tärklis, valgud, polüfenoolained). Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist
88. Metallide liigitus …jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid: suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind 1)Malmid- Fe-le lisatud 2-6,7% C; Malmi pole võimalik sepistada 18 2)Terased- Fe-le lisatud <2% C; Lisatud ka räni, Mangaani; Väga laialdase kasutusega. 89. Flotatsioon Saab maaki kontsentreerida. Esmalt purustatakse metall veskis ära, siis kaetakse osakeste pind õli vms ainega. seejärel puhutakse õhku läbi maagi, õli ja vee suspensiooni. Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale. Maagi kontsentraat tekib seega segu pinnale ja eraldatakse. 90. Malmid: liigitus, omadused
Settimise efektiivsust võib tõsta suurendades settimispinda kas paralleelsete plaatide või torude abil (nt. lamellsetitid). Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). Protsessiks vajalikud õhumullid saadakse õhu lahustumisel vees ülerõhu tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis
Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 83. Metallide liigitus …jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid: 1) malmid ja 2) terased. -suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind 1)Malmid- Fe-le lisatud 2-6,7% C; Malmi pole võimalik sepistada 2)Terased- Fe-le lisatud <2% C; Lisatud ka räni, Mangaani; Väga laialdase kasutusega. 84. Flotatsioon Saab maaki kontsentreerida. Esmalt purustatakse metall veskis ära, siis kaetakse osakeste pind õli vms ainega. seejärel puhutakse õhku läbi maagi, õli ja vee suspensiooni. Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale. Maagi kontsentraat tekib seega segu pinnale ja eraldatakse. 85. Metallide saamise meetodid Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel- Hg, Cu, Pb Oksiidide reageerimisel koksiga (C) või CO-ga- Mn, Zn, Cr, Fe
Värvilised metallid liigitatakse: a) tiheduse järgi: • kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), • keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), • rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi; c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), 89. Flotatsioon. 20 kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. Maagi osakeste pind kaetakse õli vm. ainega, seejärel puhutakse õhku läbi maagi, õli ja vee suspensiooni. Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale
t. 1539 °C (volfram -W, tantaal-Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium-V, titaan-Ti jt.); 88. Metallide liigitus. Mustad metallid (tegelikult raua sulamid): 1) malmid 2) terased. Mustad metallid - suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind. Värvilised: a) tiheduse järgi: b) sulamistemperatuuri järgi : c) vääringu järgi 89. Flotatsioon. - kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. Maagi osakeste pind kaetakse õli vm. ainega, seejärel puhutakse õhku läbi maagi, õli ja vee suspensiooni. Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale. Maagi kontsentraat tekib seega segu pinnale ja eraldatakse. 90. Malmid(Fe ja C sulam 2 - 6,7%): liigitus, omadused.
*muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Hüdrofobisaator vett tõrjuv aine (tahke aine pind määritakse sellega, et muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vesiste osade vahel) nim pindaktiivseteks aineteks. Ained, mis suurendavad pindpinevust pindpinevust nim pindinaktiivseteks. Detergendid (seep, Na-fosfaadid): pesemisvahendid, elektrolüütilised ained. Flotatsioon märgamise kasutamine tehnoloogilises protsessis (vaht, õli, kileflotatsioon). Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike
bakterid Salmonella Shigella Enteroviirused Rotaviirused Giardia Cryptosporidium Ascaris 10 miljon 100 miljon 1 miljon - 10 miljon 10 10,000 10,000 100,000 100 100,000 100 100,000 100 10,000 10 10,000 Keemiline hapnikutarve (KHT) on hapniku kogus, mis on vajalik orgaanilise aine oksdeerimiseks CO2-ks ja veeks. ldine orgaaniline ssinik = kogu vees olev orgaaniline ssinik. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad fsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks (desinfitseerimine, adsorbtsioon, sadestamine) ja bioloogilisteks ((mikro)- organismide vahendusel). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Heitvee puhastamine koosneb 4 philisest etapist: 1) eelttlus - rmpsu eemaldamine veest 2) esimene etapp: fsikalised protsessid- skriining ja settimine 3) teine etapp: bioloogiline kitlus- aktiivmuda, piiskfiltrid, puhastustiik ja keemilised meetodid- desinfitseerimine 4) jrelpuhastus: kasutatakse erinevate heitvee
heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb päevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), süsivesikuist (25%-50%), rasvadest ja õlidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid ühendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad füüsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks (desinfitseerimine, adsorptsioon, sadestamine) ja bioloogilisteks ((mikro)-organismide vahendusel). Heitvee puhastamine koosneb 4 põhilisest etapist: 1) eeltöötlus - rämpsu eemaldamine veest 2) esimene etapp: füüsikalised protsessid- skriining ja settimine 3) teine etapp: bioloogiline käitlus- aktiivmuda, nõrgfiltrid, puhastustiik ja keemilised meetodid- desinfitseerimine 4) järelpuhastus: kasutatakse erinevate heitvee puhastamise meetodeid
annaabi.ee 
