Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta. Viimistlev soveldi tehakse hallmalmist, sest malm seob vaid kõige peenemaid abrassiivosakesi. Pliist, puidust soveldeid kasutatakse täpsete mõõtmeteni soveldatud pindadele läike andmiseks. Soveldusel kasutatakse laialdaselt kroomoksiid pastat. Viimased jagunevad teralisuse järgi kolmeks sordiks: jämedaks, keskmiseks ja peeneks. Jämeda pasta abil võib eemaldada mõne kümnendiku millimeetri paksuse metallikihi. Jämeda pasta abil kõrvaldatakse eeltöötlus jäljed. See pasta annab mati pinna. Keskmised pastad eemaldavad metallikihi paksusega mõni sajandik millimeetrit. Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O
· vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid: · muudavad materjali elastsemaks, · parandavad töödeldavust ja valuomadusi, · vähendavad haprust. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli jms. Stabilisaatorid: väldivad plasti vananemist. Katalüsaatorid: kiirendavad plastide tootmist (lubi ja magneesium). Plaste põhiliselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid: kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. TERMOPLASTID Polüetüleen ( PE) on neutraalne termoplastne polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskindel ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Polüetüleenist valmistatakse: · kilet
sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika. Suur rauasisaldus annab savile kas kollaka, punaka või pruunika värvitooni. Erinevatest värvivatest metalliühenditest annab näiteks seleenhapu naatrium punaka tooni ning kroomoksiid, pliikromaat ja kroomnitraat soodustavad rohekate-punakate toonide teket. Punane ja looduskaitse Eluslooduse kaitseks koostatud raamatut nimetatakse Punaseks Raamatuks. Punane meditsiinis Punane Rist ja Punane Poolkuu Erütrotsüüdid Inimeses on umbes 2030 triljonit vere punaliblet ehk erütrotsüüti (kreeka erythros 'punane' ja kytos 'sissevajunud, õõnes'). Nende punane värvus tuleneb hemoglobiini sisaldusest, mis võimaldab neil hapnikku transportida.
vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. 6. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest
vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130C. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest
vilgupuru.Täiteainete maht plastmassis on umbes 70% ja enam.Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi.Plastidena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutülftalaati.Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist.Lisatakse veel katalisaatorid mis kiirendavad veel plastide tootmist (lubi ja magneesium).Ning värvaineid (roheine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Polüetüleen termoplast - on niiskuskinde ja gaasitihe.Ta säilitab oma elastsuse ltemperatuuri vahekorras.On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel.Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni.Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest.Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugeus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil.Sellest valmistatakse mitmesuguseid torusid ja
Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel (joon. 146f) ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta. Viimistlev soveldi tehakse hallmalmist, sest malm seob vaid kõige peenemaid abrassiivosakesi. Pliist, puidust soveldeid kasutatakse täpsete mõõtmeteni soveldatud pindadele läike andmiseks. Soveldusel kasutatakse laialdaselt kroomoksiid pastat. Viimased jagunevad teralisuse järgi kolmeks sordiks: jämedaks, keskmiseks ja peeneks. Jämeda pasta abil võib eemaldada mõne kümnendiku millimeetri paksuse metallikihi. Jämeda pasta abil kõrvaldatakse eeltöötlus jäljed. See pasta annab mati pinna. Keskmised pastad eemaldavad metallikihi paksusega mõni sajandik millimeetrit. Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal
- kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheline kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) kõvaks muutumist. Puudused: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · suur soojuspaisumine. Eelised: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, - kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus,
130. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. · Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, lisatakse pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte. värvaineid (roheline kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Protektorkaitse: · Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge kõvaks muutumist. mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e ® Mg2+ raud on aga Puudused:
· Kasutatakse kõrgsagedusvoolu kaablite põhilise isolatsioonina. · Kõvematest markidest isolaatorid: poolikehad, paneelid. · Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse 139. Polüpropüleen, omadused, kasutamine. värvaineid (roheline kroomoksiid, valge tinaoksiid). · Kõvem kui Polüetüleen, jäigem · Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) · Kasutatakse kuni temperatuurini 100 oC kõvaks muutumist. · Vastupidav õlidele ja rasvadele · Madalal temperatuuril haprub
suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest
suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest
annaabi.ee 
