takistusega, voolutugevuse ruuduga ja voolu kestusega. *Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikke, milles leidub vabasid laengukandjaid, nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoontele vastupidises suunas. *Mis on Galvanotehnika, selle liigid! Galvanotehnika on eseme elektrolüütiline katmine metalli või sulamikihiga. Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? Voolu levimise võimalused gaasides on: kuumlahendus(hõrendatud
on siis, kui välistakistus on lähedane nullile, Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=emj/R+r, vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi molekulide lagunemisel,el.vooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nimet. elektrolüüsiks, pos.ioonid(katioonid)-neg.elektroodi (katioodi) poole-saavad elektrone juurde, anioonid-anoodile-annavad ära, galvanotehnika (esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis-
1 Ws = 1 J. 3,61 senti/kWh 5,26 senti/kw 16. Joule'i Lenzi seadus Joule'i Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid.
ühiklaeng läbi kogu rigi samasse pukti tagasi Ak=Av+As I=epsilon/R+r Voolutugevus allikas on võrdeline elekrmotoorjõuga ja pöördvõrdelie ahela kogutakistusega Lühises on vooluallikas siis, kui R ligeneb nullile e välistakistus on null Elektolüüt keemiline ühend, mis vee toimel laguneb erimärgilisteks ioonideks Elektrolüütilisine dissatsioon aine lagunemine ioonideks veemilekulide toimel Elektrolüüt nim aine eralduis elektrolüüdi vesilahusesse avatud elekroobidel Galvanotehnika: 1)galvaosteegia metall esemele kanrakse teise metalli kiht 2) galvanoplastika saadakse esemele sadestatud sutpaks metallikiht ja saadakse suht täpne jäljend Elek.lüüsi pähiseadus: elektroodile kantava aine mass onm on vördeline voolutugevusega i ja elektrolüüsi kestusega t Sõltuv gaasilahendus: 1)IONISAATORIT ON VAJA KOGU LAHENDUSE JOOKSUL 2) SÕLTUMATU GAASILAHEDUS IONISAATORILT ON VAJA AINULT LAHENDUSE TEKITAMISEKS, EDASI TOIMUB JUBA LAENGU OSAKESTE
Elektrivoolu tööd mõõdetakse dzaulides ja võimsust vattides. Elektrivoolu töö= A= UIt Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö A ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku deltaT suhtega: P= A/ deltat= IU= IruudusR= Uruudus/R 11. Joule-Lenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. 12. Kirjelda elektrivoolu vedelikes ja mis on galvanotehnika? On valmistatud elektrolüüsi teel. Kui vedelikuks pole vedel metall, on vabadeks laengukandjateks ioonid. Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 13. Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? 1
19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi a.Kergesti sulavad kuni 300º b.Keskmise sulamisega kuni 1500º c.Raskesti sulavad üle 1500º 3.Vääringu järgi a
kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)- kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest,
kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana
katoodi poole. Negatiivsed ioonid (anioonid) hakkavad liikuma positiivse elektroodi ehk anoodi poole. Elektroodini jõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseiks aatomeiks. Anioonid annavad anoodile jõudes ära oma liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet.Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja enam ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral
Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine: 2NaCl + 2H2O Cl2 + H2 + 2NaOH. Näide: 100.Elektrolüüsi kasutamine: Keemiliste ühendite ja lihtainete saamisel. Tööstuses: H,Cl,F ja halogeenide tootmisel; metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmisel ja puhastamisel lisanditest (elektrometallurgia); Õhukeste metallist kattekihtide saamiseks metallesemete pinnale, et saada korrosiooni- ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); Leeliste ja raske vee tootmisel; Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine; Orgaaniliste ühendite elektrosünteesis. Al elektrokeemiline tootmine: Sulatatud boksiidist 1000 oC; boksiit Al2O3 on lahustatud krüoliidis AlF3.3NaF ning viidud Fe vanni, mis on katoodiks. Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2. 101. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu
6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse 116. Elektrolüüsi kasutamine. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 117. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. · keemiline korrosioon · elektrokeemiline korrosioon · biokorrosioon · erosioonkorrosioon 118. Keemiline korrosioon: mõiste, näited. Toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused,
n Ag elektrood on positiivne anood 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine n Cu elektrood on negatiivne katood metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja n Reaktsioon kulgeb elektrolüüsi ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale kulumiskindlust või dekoratiivset välimust 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 114. Korrosioon: mõiste, liigitus. 119. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele
Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. kulumiskindlust või dekoratiivset välimust · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. (galvanotehnika); Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. 4) Leeliste ja raske vee tootmine; · Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine tehnikat ja eriti elektriseadmeid.
2. Aine mass on võrdeline selle aine molaarmassiga ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist oasvõtvate elektronide arvuga. M=MIt/zF Elektrolüüsi kasutamine: 1. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine, 2. Tööstuslik rakendus: · H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine, · Metallide tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia), · Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnane (galvanotehnika), · Leeliste ja raske vee tootmine, · Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine, · Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Korrosioon materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon sõltub: · Keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), · Mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), · Temperatuurist (tõustes kiireneb), · Radioaktiivsest kiirgusest jne.
const Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsioonist osavõtvate elektronide arvuga z. m = MIt/zF 1. Elektrolüüsi kasutamine 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 2. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate Korrosioon sõltub keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes,
asendatakse vähepüsivad metallid vastupidavatega ja kõrvaldatakse keskkonna agressiivseid komponente (veeaur, H2O, S, Cl2 jne). Raua korrosiooni aeglustatakse nt. Cr, Al, Si, Ti, Cu, Co, Be jt lisamisega. Metalli välispind passiveeritakse nt. oksüdeermise või fosfaatimise teel, isoleeritakse laki, värvi, plastmassi, õli või bituumeniga. Metalli pind kaetakse värvilise metalli kihiga (Cr, Ni, Cu jt) Katmine toimub tavaliselt galvanotehnika abil, kasutatakse ka keraamilisi kaitsekihte (SiO2, Al2O3) KORROSIOONI PROTSESSI PIDURDAMISEKS lisatakse keskkonnale inhibiitoreid( karbamiid, urotropiin jt) Korrosiooni vähendatakse ka kuiva õhu kasutamisega, nt kallite aparaatide transpordil ja alveelaevades ning kaitsvate gaasikeskkondade loomist nt. metallide tootmisel: CO+CO2+N2 jt Metlaakonstruktsioonide kaitsmiseks korrosiooni eest niiskes pinnases kasutatakse tema ühendamist vooluallika negatiivse pooluse külge KATOOD KAITSE
võtetega ning sisaldab palju lisandeid, lahustub ning sadestub uuesti vaba metallina katoodile. Tingimusi on alati võimalik reguleerida nii, et lisandid kas sadestuvad anoodi alla elektrolüüsinõu põhja või siis jäävad lahusesse, kust neid hiljem keemiliste või elektrokeemiliste võtetega kätte saab. Nii on võimalik suurtes kogustes saada väga puhtaid metalle. Suurem osa vasest, mida tööstus kasutab, on rafineeritud elektrolüütiliselt. Galvaanilised pinnakatted Galvanotehnika puhul on metallikihiga kaetav ese katoodiks, anood võib olla samast metallist või inertsest voolu juhtivast materjalist, elektrolüüdiks on vastava metallisoola lahus. Galvonotehnika puhul on tähtis, et kattekiht oleks ütlane, tihe ja tugev. Galvanotehnika jagatakse galvanosteegiaks ja galvanoplastiks. Galvanosteegia põhieesmärgiks on korrosioonikindla, ilusa ja õhukese, aluspinnaga väga tugevalt seotud kaitsekihi saamine.
25 Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 117. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. • keemiline korrosioon • elektrokeemiline korrosioon • biokorrosioon • erosioonkorrosioon 118. Keemiline korrosioon: mõiste, näited
et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 112. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. • keemiline korrosioon • elektrokeemiline korrosioon • biokorrosioon • erosioonkorrosioon 113. Keemiline korrosioon: mõiste, näited
1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 29 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Näide: Al elektrokeemiline tootmine 117. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. • keemiline korrosioon • elektrokeemiline korrosioon • biokorrosioon
115. Elektrolüüsi kasutamine. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Näide: Al elektrokeemiline tootmine Sulatatud boksiidist 1000 oC; boksiit Al2O3 on lahustatud krüoliidis AlF3. 3NaF ning viidud Fe vanni, mis on katoodiks. Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2. Anoodil: C + 2O2- = CO2 + 4e
poole. Negatiivsed ioonid, anioonid hakkavad liikuma positiivse elektroodi ehk anoodi poole. Elektroodini jõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseiks aatomeiks. Anioonid annavad anoodile jõudes ära oma liigsed elektronid ja muutuvad samuti neutraalseteks aatomiteks. See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Elektrivool gaasides Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Liikuvateks laengukandjateks on erimärgilised ioonid ja vabad elektronid. Gaasis esinevat elektrivoolu nimetatakse gaaslahenduseks. Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks.
annaabi.ee 
