0,004*106 = 97992 pvaak pvaak = 97992 0,004*106 = 93992 Pa 94 kPa = 0,004*106 = 101858 pvaak pvaak = 101858 0,004*106 = 97858 Pa 98 kPa = = 93992 Pa = 760*93992/101325 = 705mm Hg = 97858 Pa = 760*97858/101325 = 734mm Hg Vastus: Vaakummeetri näit on 94 kPa ja 705mm Hg ning 98 kPa ja 734mm Hg. 1 14 Balloonis on suruõhk temperatuuril 15ºC rõhul 4,8 Mpa. Tulekahju ajal tõuseb temperatuur balloonis 450ºC-ni. Kas balloon lõhkeb, kui on teada, et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 9,8 Mpa? v = const T1 = 15+273,15=288,15K T2 = 450+273,15=723,15 p1 = 4,8Mpa p2 = ? p1 / p2 = T1 / T2 p2 = T2p1 / T1 = =723,15 * 4800000 / 288,15 = 12046225,92 Pa =12,046 Mpa Vastus: Rõhk on suurem, kui 9,8 Mpa, seega balloon lõhkeb. 1 23 Määrata toru diameeter, mis on vajalik masuudi põletamisel tekkiva suitsugaasi ärajuhtimiseks, kui tunnis põletatakse 800 kg kütust
ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6.Tuletage Esimese kosmilise kiiruse arvutusvalem 7.Kahetonnise massiga auto, mille kiirus on 108km/h pidurdab. Hõõrdetegur kummide ja teekate vahel on 0,6. Määrata pidurdusaeg ja pidurdusteekond. 8.Mitu mooli gaasi sisaldab 20 liitrises balloonis temperatuuril 27C, kui rõhk balloonid on 20 atm. Mitu molekuli on balloonis?
n(Ar) = V/Vm = 1L/22,4L/mol = 0,045mol Gaaside massid: m(O2) = n*M = 0,94mol*32g/mol = 30g m(N2) = n*M = 3,48mol*28g/mol = 97g m(Ar) = n*M = 0,045mol*40g/mol = 1,8g Õhu mass: 30g+97g+1,8g = 128,8g Õhu koostis massiprotsentides: %(O2)m = (30g/128,8g)*100%=23,4% %(N2)m = (97g/128,8g)*100%=75,3% %(Ar)m = (1,8g/128,8g)*100%=1,4% 5. 50 l hapniku balloonil näitab manomeeter rõhku 85 atm 25 oC juures. Mitu liitrit hapniku normaaltingimustel on võimalik saada? Mitu grammi O2 on balloonis? Lahendus: Manomeeter näitab rõhku välisatmosfääri suhtes ehk õhu suhtes. Pgaas = Pmanomeeter + Patmosfäär Kuna õhu P=1atm, siis balloonis oleva gaasi Pgaas=85atm+1atm = 86atm Normaaltingimustel - P1=1atm, V1=?, T1=273K Antud tingimustel - P2=86atm, V2=50dm3, T2=(25+273)=298K 3 P 2*V 2*T 1 8 6 a tm * 5 0 d m 3 * 2 7 3 K
A = ·r² q = 12 · 0,625²· = 14,72 l/min Mahulised kaod 4% 14,72 : 0,96 = 15,33 l/min Vastus: Silindri toitva pumba minimaalne vajalik tootlikus on 15,33 l/min. Ülesanne 4. Balloon, mille maht on 0,6 m³ on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on 20ºC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on 15ºC. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on 259,8 J/kg deg. Õhu rõhk p' = 1 bar. Antud: V= 0,6 m³ pV=mRt p1= 114 bar =11400000 Pa t1= 20 ºC +273 = 293 K m= , kus m on mass, p on rõhk, v ruumala, p2= 65 bar =6500000 Pa R konstant ja t on temperatuur t2= 15 ºC +273 = 288 K
p1V1 p 2V2 = , T1 T2 millest avaldame lõpptemperatuuri p 2V2 T2 = T1 . p1V1 Arvutamine annab tulemuseks 3 12 T2 = ( 300 ) K = 360 K 2 15 (kuna arvutamisel tuleb leida samade füüsikaliste suuruste jagatis, siis võib nii rõhu kui ka ruumala ühikud jätta teisendamata, oluline on ainult see, et nad oleks samades ühikutes). Vastus: gaasi lõpptemperatuur on 360 K (87 0 C). Näidisülesanne 10. Balloonis ruumalaga 80 liitrit on 1 kg süsihappegaasi (CO 2 ) temperatuuril 20 0 C. Kui suur on gaasi rõhk balloonis? 11 Lahendus. Antud: V = 80 L= 0,08 m 3 Kuna gaas allub ideaalse gaasi olekuvõrrandile, siis valime meie m = 1 kg algandmetele sobiva olekuvõrrandi µ CO2 = 0,044 kg/mol m T = 293 K pV = RT . µ
q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5 q = 0,65 3,5 10 -6 = 2,275 10 -6 1000 = 7,2 10 -5 m 3 / s =4,32 l / min 1000 Vastus: Vedeliku vooluhulk läbi drosseli on 4,32 l / min . Ülesanne 10 Balloon, mille maht on V m 3 , on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p 1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T 1 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p 2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T 2 °C. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk p bar = 1bar. Antud: V=1,5 m 3 ballooni maht p1 = 69bar + 1bar = 70bar = 70 10 5 Pa rõhk algselt T1 = 17 C = 290,15 K gaasi algtemperatuur p 2 = 48bar + 1bar = 49bar = 49 10 5 Pa rõhk peale osa gaasi kasutamist
μ = 0,65 ρ = 750 kg/m3 2 50 10 5 m3 l q 0,65 0,4 10 5 0,26 10 7 115,47 0,0003 18 750 s min Vooluhulk läbi drosseli on 18 l/min Ülesanne10 Balloon mahuga V = 0,6 m3 on täidetud gaasiga (hapnikuga O2). Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 = 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on t1 = 20 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 = 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on t2 = 15 °C. J Leida kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R = 259,8 kg deg . Õhu rõhk pbar = 1 bar Lahendus pV pV mRT , kus avaldan m RT p – rõhk v – ruumala
ventiili sulgeda, kasutage selleks süsihappegaasi (CO 2) või spetsiaalset kuiva pulbrit. Atsetüleeni teine omadus, mida peaks teadma, on tema lagunemine algkomponentideks – süsinikuks ja vesinikuks suure temperatuuriga üle 350º C ja üle 2 baarilise rõhu juures löökidega transpordil ja hoidmisel. Selleks, et ära hoida atsetüleeni lagunemist surutud gaasilises olekus, siis balloonid tema hoidmiseks täidetakse seest poorse massiga väga väikeste pesadega. See välistab balloonis tekkiva gaasilise atsetüleeni olemust. Poorne mass on veel immutatud atsetooniga, milles lahustatakse atsetüleeni. Selline kooslus vähendab atsetüleeni lagunemist ja hoida gaasi väikese surve all ja vähendades seega plahvatusohtliku lagunemise tekkimist. Juhuslikkuse poolest võib ikkagi tekkida gaasi lagunemine mitte ettevaatliku ballooni käsitlemise tulemusel. See kas kukkus või sai põrutada,
FÜÜSIKA Soojusõpetus Isoprotsesside käigus üks olekuparameeter (p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur) ei muutu. Üks olekuparam. võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1
Gaasi kasutatakse ka tehnikas, siin on mõned näited: Gaasipliit tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb hapnikujuurdepääsu tõttu. Maagaas tuleb linna gaasivõrgust. Maagaas koosneb gaasisegust, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemisel. Maagaasi kasutamise korral ei ole vaja reduktorit gaasi rõhu vähendamiseks. Ballonngaasiga kütmisel kasutatakse butaani. Butaani kasutamisel on vaja ka reduktorit rõhu vähendamiseks, kuna butaan balloonis on kõrge rõhu all. Tuli süüdatakse tikkude või tulemasinaga. Kaasaegsetel gaasipliitidel on elektroonilised süüteregulaatorid, mis sulgevad gaasi, kui põletis pole tuld. Kuna gaas on kergesüttiv aine, siis on gaasipliidi kasutamine seotud plahvatus- ning tuleohuga. Nõukogude Liidus lõpetati gaasipliitide paigaldamine uuetele korteritele 1975. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pliit) Autogaas Gaasi kasutatakse ka autode puhul
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik nin...
läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.
Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.
2. Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage Newtoni II seadus. 4. Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Tuletage valem min lubatud kiiruse jaoks, millega võib siseneda kurvi raadiusega r, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2. Defineerige jõu ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage mehhaanilise energia jäävuse seadus. 4
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1
Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. 5 1.3 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Seadet, mis alandadab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutumisest balloonis või gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse
tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus kasvab (kõik väljalöödud elektronid jõuavad anoodile), tekib kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks;
hapnikuventiil, millega atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. 13 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.
atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. 12 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.
seeläbi kannatab keevisõmbluse kvaliteet. Lisaks mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspõleti kaldenurk ja liikumissuund. Keevitamine "endast eemale" annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia õmbluse. Keevitamine "enda poole" annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. keevitusagregaadi reduktorite kraane tuleb avata alustades ballooni kraani lahikeeramisest mida tuleb teha ettevaatlikult ja aeglaselt kuna balloonis olev rõhk võib purustada reduktori näidikud, reduktori kraani tuleb käsitleda samuti ettevaatlikult kuna liiga tugevasti keerates lõhub see kraani ära. Reduktori kraanist saad valida palju sa annad gaasi masinasse. Kasutatud kirjandus http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevitusprotsessi- kirjeldus.html
Termodünaamika KT 1. Gaas koosneb molekulidest; Molekulid on pidevas kaootilises liikumises; Molekulide vahel on vastastikmõju 2. Mikroparameetrid – iseloomustavad ainet molekulaarsena, ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu[m0, V, n, p0, E], olulised aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside mõistmise seisukohalt. Makroparameetrid – iseloomustavad gaasi kui tervikut, suurused, mis ei eelda aine koosnemist osakestest[m, p, V, t, p,T), olulised praktiliste ülesannete lahendamisel(nt balloonis) 3. Olekuparameetrid – p, V, T, määravad gaasi oleku 4. Ideaalse gaasi mudel – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Molekulid on punktmassid; molekulide põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis i...
võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30 Vni. V ja A vahel on nõrk vastupinge, mis aeglustab võret läbinud elektrone. Tõstame K ja V vahelist pinget ja mõõdame anoodvoolu. Kui balloonis on vaakum, kasvab voolutugevus sujuvalt. Täidame ballooni Na-aurudega ja vool kasvab nüüd perioodvõngetena Pinge jõudes U1ni, ilmub ballooni kollane helendus, Na-le iseloomulik. Aatomid on ergastunud ja kiirgavad valgust
[3] 1.2 Etaan Etaan on samuti lõhnatu ja värvitu gaas, kuid on kahe süsinikuga. Metaani kõrval on ta ka üks peamisi maagaasi koostisosi. [4] Põhiline kasutusala on etaanil keemiatööstuses eteeni tootmisel: CH3 - CH2 - OH + k. H2SO4 CH2 CH2 + H2O [5] 1.3 Propaan Propaan on kolme süsinikuga vedelgaasi peamine koostisosa, mis tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina, millele lisatakse 5% butaani, et vähendada aurusurvet balloonis tagamaks töötamise ka põhjamaises kliimas. Ta on väga hea energiaallikas, sest energiasisaldus on kõrge. [6] Ta veeldub toatemperatuuril. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. [1] Propaani kasutatakse ka klaasi-, terase- ja portselanitehastes, sulatamisel, temperdamisel, karastamisel, kuivatamisel, jootmisel ning kui ainet kuumutada, siis võid teda kasutada peaaegu kõikides tööstusharudes. Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust
1 9 0 ,6 m o l* 8 ,3 1 4 *3 0 8 K n *R *T m o l* K V (S O 2 ) = = = 4 ,4 1 7 m 3 = 4 4 1 7 L P 110500 Pa 4. Kinnises reaktoris mahuga 75 dm3 oli 0 oC ja 1,0 atm rõhu juures 30 l vesinikku, 15 l hapniku ja 30 l lämmastikku. Milline on rõhk balloonis pärast vesiniku põlemist? Lahendus: Vesinik põleb järgmise reaktsiooni järgi: 2H2 + O2 2H2O n(H2) = 30L/22,4L/mol = 1,34mol n(O2) = 15L/22,4L/mol = 0,67mol m(H2O) = 1,34mol*18g=24,12g=24,12cm3, 24,12cm3 on 0,032% reaktori mahust (75dm3), seega tekkinud vee ruumalaga võib mitte arvestada. Vesinik ja hapnik reageerivad ära, reaktoris jääb 30L lämmastikku. n(N2) = 30L/22,4L/mol = 1,34mol
Tartu Veeriku Kool Taastumatud loodusvarad inmese elus Referaat Karl Nool 8a klass 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nafta............................................................................................................................................4 Põlevkivi.....................................................................................................................................4 Kivisüsi...........
Atsetüleenigeneraatorid-aparaat,milles toodetakse atsetüleeni kaltsiumkarbiidi veega lagundamise teel.Neid on olemas erineva tootlikkusega alates 0,5 ...160 m3/h.Gaasiballoonid:Rõhu all olevaid suru-, veeldatud ja lahustatud gaase hoitakse ja veetakse terasballoonides. Balloonid on mitmesuguse mahutavusega - alates 0,4 kuni 55 dm 3.Surugaasireduktorid: Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Samuti hoiab see rõhu püsiva sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. 3) Käsiperforaatorid Kasutatakse põhiliselt erineva diameetri ning sügavusega avade moodustamiseks mitmesuguse kõvadusega materjalidesse. Mõned mudelid võivad töötada haamri või puuri reziimis. Selleks on neil löögi ja pööramismehhanismid. Kirjeldada trell- perforaatori tunnussuurusi ja selle ehitust.Trell-perforaator on universaalne seadeldis, millega saab nii puurida kui ka lõhkuda. Selleks tuleb vaid otsikuid vahetada
elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. C) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. 35. Ideaalse gaasi olekuvõrrand+ ülesanne Ideaalse gaasi puhul sisaldab siseenergia vaid kineetilist energiat. pV=m/M*RT Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass. pV= m/M*RT hapniku molaarmass on 32. P ehk rõhk on 2mP T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300 R on alati 8,3 J/molK V=50liitrit= 0,05m astmel3. m= 2*10astmel6*0,05*32/ 8,3J/molK*300= 3200000/2490=1285g. 36. Isoprotsessid+ ülesanded selle kohta Isobaarne protsess- tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks. Temp
1. Mis on fotoeffekt? Fotoeffektiks nim. Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 2. Stoletovi katseseade. Kujutab endast klaasballooni, millest on õhk välja pumbatud. Balloonis on 2 elektroni ( anood, katood). Katoodile langeb valgus läbi kvarts aknakese. Elektronid liiguvad anoodi poole ja tekitavad vooluringis voolu, mille tugevust mõõdetakse milliapermeetriga. Pinget anoodi ja katoodi vahel saab mõõta. Osa valguse poolt väljalöödud elektrone jõuavad anoodile ka siis, kui pinge on null. 3. Fotoeffekti I seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti.
Rõhk on suurem Jõud tiiva alaosale Fa = pa S , jõud tiiva ülaosale Fü = pü S . Tõstejõud on nende jõudude algebraline summa (arvestame, et jõud on vastassuunalised) F = Fa - Fü = pa S - pü S = 1,04 pü S - pü S = 0,04 pü S Rõhk lennuki tiivale on tingitud õhurõhust. Kuna lennuk peab õhku tõusma maapinnalt, kasutame õhurõhku maapinnal. F = 0,04 pS = 0,04 105 100 = 4 105 N = 400kN Vastus: Lennuki kandevõime on 400 kN. 16. 10 liitrises balloonis hoitakse gaasi, milles temperatuuril 25°C on rõhk 500 kPa. Balloon kannatab rõhku 1000 kPa. Kas balloon peab vastu, kui temperatuur tõuseb 80 kraadini Celsiuse järgi? ballooni ruumala V = 10l = 0,01m 3 algtemperatuur T1 = 273 + 25 = 298K algrõhk p1 = 500kPa = 5 105 Pa lõpptemperatuur T2 = 273 + 80 = 353K rõhk lõpptemperatuuril p2 = ? Lahendus Ideaalse gaasi olekuvõrrand pV = nRT . Kuna ruumala V ja gaasi moolide arv n jäävad samaks, siis
P1 ⋅ V1 = 3 × 10 atm ⋅ L Siit leiame gaasi ruumala normaalsel rõhul: P1 ⋅ V1 3 Vnorm := = 3 × 10 L Pnorm Leiame massi: mass := ρ⋅ Vnorm = 4.26 kg Vastus: hapniku mass on 4,26 kg Ülesanne 9. Kui suur on gaasi mass, mis on suletud ballooni mahuga 6 liitrit. Gaasi rõhk balloonis on 0.94 MPa ja temperatuur 27 ºC ning gaasi kilomooli mass on 44kg/kmol. gm P := 0.94MPa T := ( 27 + 273.15)K M := 44 V := 6L mol Lisame andmetele molaarse gaasi konstandi: joule R := 8.314472⋅
b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. pV=m/M RT 18. Isoprotsessid ? iseloom + ül ! Ideaalse gaasi puhul sisaldab siseenergia vaid kineetilist energiat. pV=m/M*RT Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass. pV= m/M*RT hapniku molaarmass on 32. P ehk rõhk on 2mP T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300 R on alati 8,3 J/molK V=50liitrit= 0,05m astmel3. m= 2*10astmel6*0,05*32/ 8,3J/molK*300= 3200000/2490=1285g. 19. Mikro ja makro parameetrid ? Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud
m1 40kg; m 2 10kg 0,4 3 1 2 IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND 12. Kompressor imeb atmosfäärist igas sekundis 3 liitrit õhku, mis suunatakse ballooni ruumalaga 45 liitrit. Kui pika aja pärast on rõhk balloonis õhurõhust 9 korda suurem? Algrõhk balloonis võrdub õhurõhuga ja temperatuur ei muutu. p1 v 1 p2v2 v1 Sv 2 v2 45 v1 9 45 405 p2 9p 1 t (405 45) : 3 120s 2 min p1 v 1 Sp 1 v 2 13. Kui suure ruumala võtab enda alla gaas temperatuuril 77° C, kui temperatuuril 27° C on selle gaasi ruumala 6 liitrit? Rõhk ei muutu. v1 v2 v1T2 6 350K
õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi või aktiviseeritud söega atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu,rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse kao vähendamiseks hoitakse balloonid püsti.
Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti
Tekkiva osooni värssimiseks lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi , mis reageerib osooniga . AS Eesti AGA tarnib kõrgekvalideetilisi kaitsegaasi ja nende segusid balloonides , mille tähistus värvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest. CO2 balloonid on hallivärvi , Argoon gaasi balloonid on rohelised , AGAMX balloonil on rohelise vöö all trapetsi kujuline hall tabelikene , balloonil on kollanekrae .Lämmastiku balloonid on musta värvi. GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeltatud süsihapegaase. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumõõtur erineb teistest reduktoritest selle poolest , et tal on soojendi ja kuivendi . Ilma soojendita tekiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihapelumi , mis ummistab reduktori. Soojendis on elektriga töötav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti
b. jahutatakse tooted kiiresti pärast keevitamist c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d. enne keevitamist kaetakse liitepinnad õliga Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Select one: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul c. keevitaja tööohutuse tagamine d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on Select one: a. madal süsinikusisaldus C < 0,25 % b. väiksem läbimõõt c. parem pinna kvaliteet ja suurem pikkus d. kõrge süsinikusisaldus C > 0,25 % Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
b. suurendada metalli soojusjuhtivust c. põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini d. jahutada põletit Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Vali üks: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. keevitaja tööohutuse tagamine c. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Vali üks: a. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus b. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel c. vaja kasutada kaitsegaasi d. väike täpsus, suured deformatsioonid Küsimus 38 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Iga täistunni tagant pange põske uus näts, nii et päevas kulub 1012 nätsupadjakest. Nikotiin-närimiskummi kasutage pikemalt kui plaastrit s.o kõige vähem kaks kuud, siis hakake seda tasapisi asendama tavalise närimiskummiga. Nätsu asemel võib kasutada · inhalaatorit, mis väliselt meenutab sigaretti. Inhalaatori sisse pannakse nikotiiniballoon, soojendatakse rusikas ja pahvitakse üsna intensiivselt 20 minuti jooksul. Hiljem aeg lüheneb. Balloone kulub päevas 610, ühes balloonis on 1 mg nikotiini. NARi ajal ei tohi suitsetada! Plaastrist ei teki mingil juhul sõltuvust, nätsust võib veidi tekkida, mistõttu see tuleb järk- järgult asendada pärisnätsuga. Alati peab kasutama kombineeritud ravi: plaaster + näts või plaaster + inhalaator! NAR ei paku sellist naudingut nagu pärissigaret, sest sel on aeglasem toime ja madalam annus. Sellega harjumine võtab aega, aga näts ei peagi maitsema.
p1 rõhk ristlõikel 1, Pa; p2 rõhk ristlõikel 2, Pa; vedeliku tihedus, kg/m3. v1 vedeliku voolukiirus ristlõikel 1, m/s; v2 vedeliku voolukiirus ristlõikel 2, m/s; h1-2 hõõrdtakistusest tingitud rõhukadu, m. Vastus: Süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk peab olema 83,1 bari. Ülesanne 10 (variant 4) Baloon mahuga V m3 on täidetud gaasiga. Balloonile on paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T1 oC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T2 oC. Leida kulutatud gaasi mass kg, kui baloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk pbar=1bar. Antud: Gaas CO2 R= 189 J/kg deg V= 1,2 m3 p1= 69 bar =69*105Pa=69*105 N/m2 p2= 32 bar =32*105Pa=32*105 N/m2 T1=16 OC = 289OK T2=12OC=285 OK Leida: mk= ? kg Kuna manomeeter näitab ülerõhku, on vaja arvutada tegeliku gaasi rõhu:
Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Kõrgrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Membraan 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Madalrõhukamber Sele 3.8. Hapnikureduktori skeem 31 Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning automaatselt hoiab selle püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetü- leenireduktorid, kinnitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele.
Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti
* hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et kompressorisse võiks sattuda aurustumata jäänud vedelikku (kompressor võiks puruneda) Reguleerklapi avatust muudetakse aurustist väljuva külmutusaine temperatuuri järgi. Aurustist väljuval torul on manomeetriline balloonikujuline temperatuuritajur, mis on peene toru kaudu ühendatud reguleerklapi diafragmakambriga. Kui aurusti jahtub liigselt, langeb täiteaine rõhk balloonis, diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti 21 Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne
* hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et kompressorisse võiks sattuda aurustumata jäänud vedelikku (kompressor võiks puruneda) Reguleerklapi avatust muudetakse aurustist väljuva külmutusaine temperatuuri järgi. Aurustist väljuval torul on manomeetriline balloonikujuline temperatuuritajur, mis on peene toru kaudu ühendatud reguleerklapi diafragmakambriga. Kui aurusti jahtub liigselt, langeb täiteaine rõhk balloonis, diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti Aurusti asub külmutusaineringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit. Ülesanne Jahutada sõitjateruumi antavat õhku
imemisreziimis näitab süsteemis (pumbas ja voolikutes)hõrendust (vaakumi), pumba ja voolikute veega täitumisel algab rõhu tõus. Absoluutse rõhu määramisel on vajalikud nii manomeetri pman kui ka baromeetri näit(B), hõrenduse puhul baromeetri ja vaakummeetri näit. Absoluutse rõhu tähiseks on pata. Kujutame graafiliselt atmosfääri-, üle-ja alarõhku (joon.1). Selleks võtame kolm ühesugust ballooni. Esimeses balloonis on atmosfäärirõhk, teises atmosfäärirõhust suurem rõhk, kolmandas atmosfäärirõhust väiksem rõhk. Iga ballooni juures on U-kujuline elavhõbedaga täidetud toru (elavhõbemanomeeter). Esimese ballooni juures on elavhõbeda sambad ühendatud anumate põhimõttel ühel ja samal kõrgusel (I-I lõik). Rõhu (p) ja aja (t) koordinaadistikus lõik m-m vastab atmosfääri rõhule, arvuliselt võrdub ta lõiguga Om.
1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10. Mitu molekuli on ühes grammis hapnikus? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m = 1 g = 10-3 kg M (O2 ) = 2 16 kg kmol = 32 kg kmol = 3,2 10 -2 kg mol 10-3 kg 6,022 10 23 mol -1 N= -2 = 1,9 10 22 molekuli 3,2 10 kg mol Ülesanne 9.35. Balloonis ruumalaga 80 liitrit on 1 kg süsihappegaasi temperatuuril 20 ºC. Kui suur on gaasi rõhk balloonis? V = 80 l = 8 10 -2 m 3 m m R T m =1 kg p V = R T p = M M V t = 20 o C M (CO2 ) = 12 + 2 16 = 44 kg kmol = 4,4 10 -2 kg mol T = t + 273 = 20 + 273 = 293 K J
1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10. Mitu molekuli on ühes grammis hapnikus? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m = 1 g = 10-3 kg M (O2 ) = 2 16 kg kmol = 32 kg kmol = 3,2 10 -2 kg mol 10-3 kg 6,022 10 23 mol -1 N= -2 = 1,9 10 22 molekuli 3,2 10 kg mol Ülesanne 9.35. Balloonis ruumalaga 80 liitrit on 1 kg süsihappegaasi temperatuuril 20 ºC. Kui suur on gaasi rõhk balloonis? V = 80 l = 8 10 -2 m 3 m m R T m =1 kg p V = R T p = M M V t = 20 o C M (CO2 ) = 12 + 2 16 = 44 kg kmol = 4,4 10 -2 kg mol T = t + 273 = 20 + 273 = 293 K J
8. RF elektroodi ergutuse mahalaadimine gaasisegule (laserkiire tekitamine) 9. RF elektroodid, mis juhivad tekkivat laserkiirt Difusioonjahutusega Slabi laseri tööpõhimõte erineb oluliselt traditsioonilise laseri tööpõhimõttest. Nelja suure gaasiballooni asemel kasutatakse siin ühte väikest 10-liitrist ballooni, mis asub laserseadme sees ja milles on juba valmis gaasisegu (ingl pre-mix gas). Segu suundub resonaatorisse ilma pumba, turbiini, puhuja vms abivahendita, piisab balloonis olevast survest. Ka resonaator erineb eelkirjeldatud traditsioonilise laseri resonaatorist oluliselt. Nagu juuresoleval joonisel näha, koosneb optiline resonaator kahest peeglist ja kahest paralleelsest RF (radio frequency) elektroodist. Kahe elektroodi vahele juhitakse gaasisegu ning elektroodilt saadud ergutusvoolu abil tekitatakse laserkiir. Protsessi käigus eraldub samuti väga palju soojust ja seetõttu on elektroodid varustatud vesijahutusega, mille abil juhitakse tekkiv soojus
Kõik hooned on eraldi seisvad tuletõkketsoonid. Hooned on jagatud tuletõkkesektsioonideks nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Inimesi on võimalik evakueerida tulekoldest kaugematesse hoonetesse. Esmased tulekustutusvahendid ja tuleohutuspaigaldised ja nende asukohad: automaatne gaas-tulekustutussüsteem serveriruumides, on mõeldud tulekahju kustutamiseks ja lokaliseerimiseks selle algusjärgus. Vajalik kustutusaine (gaas) asub kahes 50 kg balloonis, mis paiknevad serveriruumi ukse taga. Enne gaaskustutussüsteemi rakendumist peavad kõik inimesed olema serveriruumist lahkunud, sest kustutusgaasid suruvad ruumidest välja põlemiseks vajaliku õhuhapniku. automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) hoonetekompleksi on paigaldatud adresseeritav ATS. Väljumisteede juures on käsiteadustid, kust on võimalik tööle rakendada häirealarm, Tulekahjuhäire antakse häirekelladega
tagaosa. - Lekkimise ohu korral tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta ning lekke tuvastamise korral helistada hädaabinumbril. 38. Gaasiballoonide käsitlemine: MITTE KUNAGI EI TOHI - Täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili. Poolest pöördest piisab. - Balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus, et balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga. - Üritada ballooni parandada. - Peita ballooni kahjustusi. - Balloonis gaase segada. - Gaasi ühest balloonist teise juhtida. - Kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma. - Kasutada regulaatorite või voolikute ühendamisel adaptoreid, mis ei ole vastava gaasi jaoks heaks kiidetud. Ladustamise nõuded: - Hästi õhutatud kohas ja katuse all, soovitavalt õues, tasasel ja hea äravooluga pinnal ning varjus; - Püstises asendis ning kindlalt, et vältida ümberkukkumist; - Tühjad ja täis balloonid tuleb ladustada eraldi.
rõhuregulaator, kompressor, õhufilter. Õhufiltri ülesandeks on puhastada süsteemi minev õhk. Kompressori ülesandeks on anda süsteemi õhk ja sellele rõhk. Kompressori rõhuregulaator hoiab süsteemis automaatselt vajalikku rõhku ja katkestab õhu andmise rõhul 0,7 - 0,75 MPa ning kui rõhk langeb 0,5 0,6 MPa, siis rõhuregulaator taastab rõhu paakides. Õhuballoonid hoiavad vajalikku õhutagavara. Õhuballooni regulaator hoiab balloonis automaatselt vajalikku rõhku ja on reguleeritud ~ 0,8 MPa peale. Pidurikraani ülesandeks on süsteemi töö juhtimine. Rattapiduri kambrid rakendavad tööle rattapiduri mehhanismid. 35. Teehöövli CG-18 roolisüsteemi ülesanne, ehitus, töötamine. Ülesandeks on teehöövli juhtimine. Kasutatakse esijuhtrattaid, mille tööd juhitakse rooliratta abil. Juhtrattaid pööratakse ümber käändtelje rooli trapetsi abil. Kasutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
