III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *2 8 6 K m o l* K 2. Antud on 5 liitrit kloori normaaltingimustel. Arvutada kloori maht ja mass -10 oC ja 870mmHg juures. Lahendus: Normaaltingimustel - P1=760mmHg, V1=5 L, T1=273K Antud tingimustel - P2=870mmHg, V2=?,...
Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste Süst. puhul rakendatavad. 3) Francki-Hertzi katse: Klaasballoonis on 3 elektroodi: kuumutatav katood K, võre V, anood A. Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega. Katoodist välja kuumutamise tagajärjel elektronid liiguvad võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30 Vni. V ja A vahel on nõrk vastupinge, mis aeglustab võret läbinud elektrone. Tõstame K ja V vahelist pinget ja
Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikidest lainepikkustest, mida annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid (päikese või hõõglambi valgusel); joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, mis on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul (Hg aurudega täidetud kvartslamp); kiirgusspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter. 7.Neeldumisspekter näitab milliste lainepikkustega valguslaine antud aine neelab, mis võib olla nii joon- kui pidevspekter, nt külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 8.Spektraalanalüüs nim aine keemilise koostise kindlaks tegemist selle kiirgus- või
Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid Mürgituse sümptomid, esmaabi Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede (aurudega) ja limaskestade vaid ka läbi naha Aniliini sattumisse organismi lihtsustavad soe õhk ja alkoholi tarbimine Sümptomid Limaskesta, kõrvade ja küünte sinikaks muutumine, kogu keha äkiline nõrgenemine, pea valu, pea ringlemine, okse, hingamise raskused Maks on suurenenud ja valulik Raskel mürgitamisel: Puupillid kitsenevad, ei reageeri valgusele, süljevoolus, ei jätku hapniku, toksiline sokk, krambid, toksiline aneemia.
kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks.
Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas. Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid. Mürgituse sümptomid, esmaabi. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede (aurudega) ja limaskestade vaid ka läbi naha. Aniliini sattumisse organismi lihtsustavad soe õhk ja alkoholi tarbimine. Sümptomid: · Limaskesta, kõrvade ja küünte sinikaks muutumine, kogu keha äkkiline nõrgenemine, pea valu, pea ringlemine, okse, hingamise raskused. Maks suurenenud ja valulik. Raskel mürgitamisel: · Puupillid kitsenevad, ei reageeri valgusele, süljevoolus, ei jätku hapnikut, toksiline sokk, krambid, toksiline anemia.
Eppendorfi tuubi. Taimelehtedes leiduvate värvainete eraldamine planaarkromatograafilisel meetodil: 1. Valmistasime elueerimisnõusse (siin keeduklaas) heksaanist ja etüülatsetaadist (suhtes 3:1 ehk ~3ml heksaani ja ~1ml etüülatsetaati) eluendi. Jälgisime, et eluenti oleks keeduklaasi põhjas kindlasti alla 1cm ( ~0,5 – 0,7 cm). 2. Sulgesime elueerimisnõu voolutusnõu kaanega, et et keeduklaas saaks eluendi aurudega küllastuda (protsessi kiirendamiseks võis ka elueerimisnõud kaanega vaikselt loksutada). 3. Valmistasime ette planaarkromatograafiaplaadi. Tõmmates hariliku pliiatsiga plaadile ~1 cm kaugusele alumisest servast stardijoone ja märkides sellele väikese ristikesega punkti kuhu automaatpipetiotsikuga proov asetatakse. Planaatkromatograafiaplaati liigutasime sõrmedega puudutades vaid ääri või pintsettidega, et vältida väga rabeda
Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega. Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini. Ta omab kaitstud ökö-süsteemi ja lebades kahe soolajärve vahel ning Vahemere ääres, on selle piirkonna kliima täiuslik Teie Hispaania kodu jaoks. Väga erinev aspekt Hispaania looduse juures on ranna ligidal asuv ajalooline Tabarca saar, kus on kaitstud veealune maa-ala. LISA 1
Pidevspekter-esindatud kõik lainepikkused(värvid),pole tühje kohti,mattklaasile tekib vikerkaarevärvilineriba.Tekitavad:kuumad tahked kehad,vedelikud,tihedad gaasid.Nt Päike,hõõglamp.Joonspekter-esindatud üksikud lainepikkused(värvid),koosneb erivärvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal.Tekitavad:gaasilised ained madalal rõhul.Joonte asetus sõltub sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist&on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.Nt elavhõbeda aurudega kvartslamp.Neeldumisspekter-pideval spektril mustad neeldumisjooned.Tekib optilise resonantsi põhimõttel.Näitab,millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab.on kiirgusspektri "negatiiv".Ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega.Vesinikspekter-kõige lihtsam spekter,selle tõttu hakati aina enam uurima. Spektraalanalüüsi kasut.Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil
Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on iseloomulik just sellele ainele. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui pidevspektrer meenutab meremüha, siis joonspektrile vastaks laulja hääl, mida on hõlpus ära tunda. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rühul. Joonspektri annab näiteks elavhõbeda aurudega täidetud kvartslamp. Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter. See näitab millise ,lainepikkusega valguslaineid antud aine ainult neelab. Kui valge valgus suunata spektriaalriista külma, mittehelenduva gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,, negatiiv"
Paljud ( tegelikult isegi isegi enamus) reaktsioone ei kulge lõpuni , see tähendab ühe reageeriva aine otsa lõppemiseni vaid tasakaaluolekuni. Vaatleme lihtsat näidet. Reaktsioon H2 + I2 2HI kulgeb ainult nii kõrgel temperatuuril, et HI hakkab lagunema 2HI I2 + H2. Lühemalt märgitakse sellist olukorda H2 + I2 2HI. Seega, kui me paneme klaasampulli joodikristallikese, täidame ampulli vesinikuga ja hakkame kuumutama - siis kõigepealt jood aurustub (ampull täitub lillade aurudega) ja hakkab reageerima vesinikuga (lilla värvus hakkab muutuma heledamaks). Temperatuuri edasisel tõstmisel muutub värvus järjest heledamaks ja 3 hakkab siis jälle tugevnema (ülekaalu saab HI lagunemisreaktsioon) Pärisuunalise reaktsiooni kiirus väheneb, sest lähteaine kontsentratsioon väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus kahaneb, sest vastassuunalise reaktsiooni lähteainet ju tekib juurde
1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium)
soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · Laboris kasutatakse naatriumi ja kaltsiumi, vahel ka liitiumi ja kaaliumi. Keemiatööstuses kasutatakse enamasti naatriumi, seda kasutatakse suhteliselt aktiivsemate metallide saamiseks nende ühenditest. Naatrium lambid- naatiumi aurudega täidetud lambid(tänavavalgustus) Liitiumpatareid. · Ühendid: CaO- kustutamata lubi, Ca(OH) -kustutatud lubi, NaOH-seebikivi, Na CO -pesusooda, NaHCO -söögisooda, NaCl-keedusool, Na SO -elektrolüüdina , CaSo +2/0.5 H O- märg/kuiv kips, Ca (PO ) -väetis, HNO -ilutulestikes p-Metallid · Kõik metallidele omased tunnused. P-metallid on õhu ja vee suhtes vastupidavad metallid.
5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. Põlemisprotsessi kulgemiseks on lisaks põlevainele vaja kahte tegurit: · hapendajat (O2, Cl2, NO-NO2, Br2, S2) ja · impulssi (avatud, peidetud). Hapendaja on tavaliselt hapnik, põlemine võib toimuda ka Cl2, NO-NO2, Br2, S2-aurudega või põlevaine enda koostisse kuuluva O2 arvel (lõhkeained, püssirohi) või kokkupuutel ainega, mis sisaldab hapnikku (KMnO4, HNO3, Berthollet' sool jne), neist eraldub atomaarne hapnik toatemperatuuril. Õhus põlemisel peab hapniku kontsentratsioon olema 14-15%, alla selle põlemine lakkab. C2H2, C2H4, H2, H2S põlevad madalama hapnikusisalduse juures. 4
Kokkupuude on võimalik kaadmiumi tolmu või aurude sissehingamisel või saastunud käte kaudu selle allaneelamine (National Library of Medicine i.a). Raske toksilisuse probleeme on leitud kaadmiumiga pikaajalisel kokkupuutel ja töötades kadmeerimise valdkonnas. Kokkupuude kaadmiumi-tolmudega ei tohiks ületada keskmiselt 0,01 mg/m3 40 tunnise töönädala jooksul. Maksimaalne kontsentratsioon kestvusega 15 minutit ei tohiks ületada 0,14 mg/m3. Kokkupuude kaadmiumoksiidi aurudega ei tohiks ületada 0,05 mg/m3 8-tunnise tööpäeva jooksul (Los Alamos National Laboratory i.a). Esmalt satub kaadmium kopsudesse ning seejärel seedetrakti, kust kaadmium liigub vere kaudu maksa ja neerudesse. Cd kuhjub organismis, eraldudes erakordselt aeglaselt, poolestusaeg on erinevatel andmetel 13-38 aastat (Karik ja Truus 2003). Pikaajalisel kokkupuutel kaadmiumiga võib nii inimestel kui loomadel tekkida neerutuubulite häire.
kontrollimisega. Tööle asumisel käiakse läbi arstlikust kontrollist. Töötajad kes töötavad suletud ruumis ja joodavad värvilisi metalle teevad igal aastal läbi arstliku kontrolli ühes kohustusliku röntkenläbivalgustuse ning vereanalüüsiga. Keevitajatele ja gaasilõikajatele on ette nähtud lisapuhkus kuni 12 päeva. Keevitus ja jootetöödel võib tootmisruumide õhk saastuda tolmu ja kahjulike gaaside ning aurudega. Kahjulike ainete suurimad lubatavad konsendratsioonid töötsoonis on järgmised: Kontsentratsioon mg/m3 Mürgitu tolm 10 Mürgitu, kuid rohkem kui 70% SiO2 sisaldav tolm 1 Süsinikoksiid CO 20
kontrollimisega. Tööle asumisel käiakse läbi arstlikust kontrollist. Töötajad kes töötavad suletud ruumis ja joodavad värvilisi metalle teevad igal aastal läbi arstliku kontrolli ühes kohustusliku röntkenläbivalgustuse ning vereanalüüsiga. Keevitajatele ja gaasilõikajatele on ette nähtud lisapuhkus kuni 12 päeva. Keevitus ja jootetöödel võib tootmisruumide õhk saastuda tolmu ja kahjulike gaaside ning aurudega. Kahjulike ainete suurimad lubatavad konsendratsioonid töötsoonis on järgmised: Kontsentratsioon mg/m3 Mürgitu tolm 10 Mürgitu, kuid rohkem kui 70% SiO2 sisaldav tolm 1 Süsinikoksiid CO 20
mille põhjas on eluent (lahusti või lahustite segu), ja nõu suletakse. Eluent tõuseb kapillaarjõudude mõjul piki plaati ülespoole ja sellega koos hakkavad ülespoole liikuma ka stardijoonele kantud ained, kusjuures komponendid, liikudes erineva kiirusega, eralduvad üksteisest laikudena. Plaat võetakse nõust välja, kui eluendi tase on jõudnud plaadi ülaserva lähedale. Plaat kuivatatakse ja vajadusel komponentide laigud ilmutatakse näiteks joodi aurudega või fosformolübdeenhappe lahusega. Planaarkromatograafia on kromatograafia liik, mille puhul statsionaarseks faasiks on adsorbendi õhuke kiht (paber, metall-lehele kantud silikageel vmt), milles mobiilne faas (ehk vooluti ehk eluent) liigub kapillaarjõudude toimel. Kolonn-kromatograafia. Praktikas juhitakse ainete segu läbi kolonni täidise sobiva vedeliku vooluga (eluent ehk liikuv faas). Sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena jaotuvad segu komponendid
Kait Bai saatis ta Itta, ääremaale Eufrati ja Tigrise vahel, et Leonardo uuriks sealseid kindlustusi. Leonardo jõudis oma reisil Kaspia mere kallastele. Ta seadis ennast sisse Armeenias. Ta pidas kirjavahetust Diodarioga. Reisidel juhtus temaga palju kummalist, ka elas ta väidetavalt üle katastroofi Tauruse jalamil. Kõikidest senileiutatud relvadest peeti hävitavamaks Leonardo padrunit, mis lõhkeb kui srapnell vaenlase ridades ja sellest lendavad välja mürgiste aurudega täidetud nooled. Ta soovitas, et need sisaldaksid väävlit, mis mürgitab kõige rohkem vaenlasi. Leonardo lause, millele ta pani kõige rohkem lootusi: ,,Kõige lõpuks.. ma võiksin luua pronkshobuse, mis tooks surematu kuulsuse ning au teie isa ja valitseja õnnelikule mälestusele ja ka Sforzade kuulsale suguvõsale." 15. aprillil, 1483. aastal seisid notar Antonio de Capitani eest vennaskonna eestseisja Bartolomeo degli Scarlione ja kolm maalikunstniku, kaks Predist ja
III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3
väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett;
värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 33. Milline nähtus on korrosioon?: Korrosioon on materjalide ja ainete hävinemine ümbritseva keskkonna toimel- õhk, vesi, erinevad ained gaasilises, vedelas ja tahkes olekus ning elusorganismid. Korrosiooni mehhanismi järgi jagatakse: 1) keemiline korrosioon aine (materjal) reageerib gaasi ja aurudega ilma elektrolüüdita (metallide korrodeerumine kõrgel temperatuuril hapnikuga). 2) elektrokeemiline korrosioon toimub mikro galvaaniele-mentide moodustumise tulemusena elektrolüütdi lahuse või sulami juuresolekul. 3) erosioon ehk mehaaniline korrosioon seisneb aine ja materjali osakeste ärakandes liikuvate vedelike või gaasi voogude poolt. 4) bioloogiline korrosioon mikroorganismid toodavad ühendeid (happed), mille toimel metall korrodeerub
Gaasilahendus tekib peale teatud pinge nn. süttimispinge (UL) saavutamist ja gaaslahenduslampide süütamiseks on üldjuhul vajalik lülitada ahelasse järjestikune takistus (näit. induktiivtakistus e. drossel vahelduvvoolu korral) vältimaks voolu liigset suurenemist (joon. 4), mida põhjustavad põrkeionisatsiooni tulemusena tekkivad sekundaarsed elektronid. Päevavalguslambid (luminofoorlambid) on madalarõhulised lambid (300-400 Pa), mis on täidetud elavhõbeda aurudega inertgaasi keskkonnas. Tavaliselt on Hg aurude osarõhk mitte suurem kui 1%, kuigi gaasilahenduse kiirgus pärineb peaaegu täielikult elavhõbeda aatomitest. Enamus gaaslahendusel tekkivast kiirgusest on ultraviolettkiirgus lainepikkusel 253.7 nm, mis vastab kvantide kiirgusele elektronorbitaalilt 6p 6s-ile üleminekul. Lisaks kiirgab ergastatud Hg aatom ka nähtavas kiirguses (404.7, 435.8, 546.1 ja 578.0 nm), mistõttu Hg lambi spekter on sinakasvioletne
metallid sisaldavad reeglina näiteks teisi metalle ja elektrolüüdi lahusega kokku puutudes tekivad galvaanielemendid neist metallidest, aktiivsema metalli pinnalt lähevad lahusesse selle metalli ioonid ja metall hävib. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e- -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al- Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2. Korrosiooni klassifikatsioon: a)keemiline materjal reag. mingi keskkonnas oleva ainega. Metalli korral: toimub kõrgetel temp-l reageerimisell gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: metalli korros kosmoses- temp abs 0° lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb tavaliselt metallidel elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korrosioon mikroorganismide osavõtul; d)erosioonkorrosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on
2K+H2SO4->K2SO4+H2; N-IV4e=NI; NV+4e=NI . Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- . Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, SO3 2-. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul. Korrosiooni klassifikats: a)keemiline materj reag mingi keskkonnas oleva ainega; met korral: toimub kõrgetel temp-l reag-l gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: met korros kosmoses-temp abs 0 lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb taval met-del elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korros mikroorganismide osavõtul; d)erosioon korros materj pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e- -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al-Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2 25
sisaldavad reeglina näiteks teisi metalle ja elektrolüüdi lahusega kokku puutudes tekivad galvaanielemendid neist metallidest, aktiivsema metalli pinnalt lähevad lahusesse selle metalli ioonid ja metall hävib. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e - -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al-Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2 Korrosiooni klassifikats: a)keemiline materj reag mingi keskkonnas oleva ainega; met korral: toimub kõrgetel temp-l reag-l gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: met korros kosmoses-temp abs 0 ° lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb taval met-del elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korros mikroorganismide osavõtul; d)erosioon korros materj pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 24) Tsingi korrosiooni seaduspärasused: vesilahustest 20% -ses N-happes korrodeerub kõige kiiremini
kontaktkorrosioon? anoodipiirkond ja katoodipiirkond?... Korrosioon: korrosiooni all mõistetakse metallide oks-st väliskk (õhu, gaaside, vee, lahuste, org vedelike) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon: 1)keemiline korr toim kõrgematel temp-del reag 13 Keemia ja materjaliõpetus gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta. N:raua korr kuivas õhus. Kõrgemal temp tekib raua pinnale oksiidikile (FeO, Fe203, Fe304), mis on poorne ja habras, sisald lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprots seni kuni kogu met on korrodeerunud. Keemiline korr kujutab endast metalli vahetut ühinemist kk mingi ainega, nt õhuhapnikuga (4Fe+3O2=2Fe2O3). Keemil korr-le alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, gaasi väljavoolutorud
elektrolüüdi lahusega kokku puutudes tekivad galvaanielemendid neist metallidest, aktiivsema metalli pinnalt lähevad lahusesse selle metalli ioonid ja metall hävib: Cu-Fe: Fe 2e- Fe2- , Cu: 2H+ + 2e- H2 ; Al-Fe: Al-3e- Al3+ , Fe: 2H+ + 2e- H2 Korrosiooni klassifikatsioon: a) keemiline korrosioon materjal reageerib mingi keskkonnas oleva ainega: toimub kõrgetel temperatuuridel reageerivate gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; b) elektrokeemiline korrosioon leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul, seisneb galvaanipaaride moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metallipiirkond; c) biokeemiline korrosioon mikroorganismide osavõtul (mikroorganismid võivad toota selliseid aineid, mis lagundavad mikroorganismiga kontaktis oleva metalli pinda (nt väävlibakterid);
puutuda suure hulga saasteainega, näiteks patsiendi riiete eemaldamise ajal, peaks nitriilkinnastest piisama. Kuna jalad on pidevas kontaktis saastunud veega patsiendi saasteärastusel, tuleks kanda (kummi)saapaid. Saapad pakuvad ka paremat libisemisevastast kaitset märjal pinnal. Vältida tuleks nahk- ning riidest jalanõusid, kuna need materjalid võivad endasse saastet imeda ning neid on peale seda praktiliselt võimatu puhastada. Respiratoorne kokkupuude ohtlike kemikaalide aurudega on tervishoiutöötajale lisarisk. Vähene kogus saasteainet patsiendi nahapinnalt peale riiete eemaldamist ei tekita veel auru toksilist kontsentratsiooni. Hingamisteede kaitse on esmatähtis, töötades suletud alal, nagu nt saasteärastuspunktis, mis asub telgis; kiirabiautodes ja meditsiinipunktides. Kuigi toksilist suitsu ja auru inhalatsiooni on võimalik vältida, nõuab see tõhusaks kaitseks siiski mõningast planeerimist ning koolitamist. Hingamisteede kaitsevahendid
annaabi.ee 
