mille koostises ei ole keemilisi ühendeid. Sulamites on ränisisaldus 10...13%. Tänu heale vedelvoolavusele (Si suurendab ka puhta Al vedelvoolavust) kasutatakse sulameid valusulameina valatuna liivsavi- või metallvormi. Keerulise kujuga vastutusrikaste detailide nagu karterid ja mootori plokid, valmistamiseks kasutatakse Al-Si-Zn sulameid. Kasutusel ka Al-Mg ja Al-Cu sulamid. Alumiiniumisulamite termotöötlus Alumiinium ja alumiiniumisulamid Puhas Al Al-sulamid Pulberalumiinium Deformeeritavad Valusulamid sulamid Vananda- Mitte- Vananda- Mitte- tavad vanan- tavad vanan- datavad datavad Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, struktuuri ühtlustamiseks ja kalestumise kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Lõõmutamine
DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Alumiiniumisulamid Deformeeritavad ja termotöödeldavad sulamid Paljude alumiiniumisulamite (Al-Cu, Al-Si, Al- Mg, Al-Mn) puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid Cu, Si, Mg, Mn lahustuvad põhimetallis – alumiiniumis – piiratult, kusjuures nende lahustuvus väheneb tekkinud tardlahuses temperatuuri langemisel. Joonisel 7.2 on toodud nende sulamite hulgast kõige tüüpilisema ja praktiliselt tähtsama komponentidepaari Al-Cu faasidiagramm. Al-Cusulamid Cu-sisaldusega kuni 5% on tuntud eelkõige duralumiiniumina. Kui kuumutada Al-Cu-sulamit, mille vasesisaldus on alla
poolest, mistõttu neid kasutatakse palju lennukitööstuses. Sulami tugevusomadused saavutatakse peamiselt termotöötluse teel. Samas on duralumiiniumsulamite termotöötlus oma põhimõtte poolest erinev terase termotöötlusest. Mitterauasulamid jaotatakse, lähtudes toodete valmistamisviisist, deformeeritavaiks (survetöödeldavaiks) ja valusulameiks, termotöötluse järgi aga termotöödeldavaiks (vanandatavaiks) ja mittetermotöödeldavaiks (mittevanandatavaiks). Alumiiniumisulamite liigituse alusek on Al ja nende põhilisandite faasidiagrammid (joonis 1.1). Joonis 1.1 Mitterauasulamite liigitus töödeldavuse järgi (faasidiagrammi alusel) Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Dispersioonkõvendamine on protsess, mille käigus materjali tugevus suureneb termotöötluse tulemusena tekkinud üleküllastunud ühefaasilisest struktuurist väga peenikeste uue faasi osakeste tekkimisel
KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises. Klaasitööstuses Biotoime Kasutatakse vaimuhaiguste ravis. Leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose. Liühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke. Levimus Võrreldes elementidega Na ja K on Li tunduvalt vähelevinum. Li esineb lisandelemendina looduses koos
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta.
Õpperuhm:MATB24 Kaitstud: Töö nr: 7 OT allkiri Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärk: Tutvuda duralumiiniumi Töövahendid:,Rockwelli masin,ahi, termilise töötlemisega ja uurida termilise karastusvann töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Töö eesmärk Tutvuda duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Paljude alumiiniumisulamite puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid lahustuvad põhimetallis piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%) ühefaasilise tardlahuseni ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur, sest CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tardlahusest eralduda
suurendab ka puhta Al vedelvoolavust) kasutatakse sulameid valusulameina, valatuna liivsavi- või metallvormi. Enam kasutatakse Al-valusulameid, mis sisaldavad 10...13% Si, need on eutektkoostisele ligilähedased sulamid. Reeglina on eutektstruktuur jämedateraline, tehes sulami hapraks. Sulami struktuuri peenendamiseks sulameid modifitseeritakse lisatakse vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi, mille tulemusena saadakse peeneteraline haprate ränikristallideta struktuur. Alumiiniumisulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, struktuuri ühtlustamiseks ja kalestumise kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Lõõmutamine. Rakendatakse homogeniseerivat kui ka rekristalliseerivat lõõmutamist. Esimest kasutatakse esmajoones sulami likvatsiooni (metalli kristallide koostise ebaühtluse) kõrvaldamiseks. Lõõmutatakse temperatuuril 450... 520 °C kümneid tunde, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga.
temp) · Rasksulavad - TS > 1539 oC 8.3. Töödeldavusest (detaili/toote valmistusviisist) · Survetöödeldavad ehk deformeeritavad - enamasti ühefaasilised, kas võimalik ka külmdeformatsioon · Valusulandid - eutektpunkti ümbruses 8.4. Termotöödeldavusest · Termotöödeldavad - vajalik tardlahuse faasimuutus või lahustuvuse muutus · Mitte-termotöödeldavad 9. Alumiinium ja alumiiniumisulamid 9. 1. Alumiiniumisulamite liigitus lähtudes töödeldavusest · Deformeeritavad Termotöödeldavad Al-Cu, duralumiinimumid tõmbetugevus 500 MPa Mitte-termotöödeldavad Al-Mn, tõmbetugevus 300 MPa · Valusulamid - tõmbetugevus 250 MPa, sitkus väike Termotöödeldavad Mitte-termotöödeldavad silumiin 9.2. Alumiiniumisulamite liigitus läihtudes termotöötlusest. Milles seisneb TT?
Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk merealumiiniumi . Mg-ga legeerimine tõstab oksiidikihi tugevust sest sinna hulka läheb ka MgO-di. Lisaks legeerimisele kasutatakse tavaliselt ka lisa katoodkaitset. Alumiiniumi kasutatakse laevaehituses peamiselt tekkide konstruktsioonides, kiirlaevadel, katamaraanides ja paatides. Merealumiiniumi lehtede tuntumad koostised on AlMg 2,5; Al Mg 3,5; Al Mg 3 Mn; AlMg4; AlMg 4,5 Mn07. 2. Alumiiniumisulamite kasutusvaldkonnad. Ehitus, transport, tehnika, pakendamine.. Lennundus, autotööstus, sport, elektriseadmed, kodutehnika, ehitus, laevaehitus 3. Alumiiniumisulamite mehaanilised omadused. - deformeeritavad (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - valusulamid (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust
AlSiCu – vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg – kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus AlCu – hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi – kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg – duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast AlZnMgCu – kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) 1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. [11] 9 Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulami intermetallilised(keemiline ühend)
Kergsulavad joodised – sulamistemp 145-450 oC (pehmejoodis) 3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4. Kõrgsulavad joodised – sulamistemp 1100-1850 oC 5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine Värvlismetallide: puhaste metallide märgitähises näidatakse metalli tähis ja puhtus. Kõigepealt põhielement, seejärel tulevad legeerelemendid. Alumiinium: Puhas Al ja järgneb alumiiniumisisalduse ehk puhtusprotsent. Alumiiniumisulamite üldtähis A. W – deformeeritav sulam; C – valusulam. K – valamine püsivormi (kokilli); S – liivvormi. Vask: PUHAS Cu ja järgneb sidekriipsuga eraldatud tähttähised (vasemargi iseloomustus). Deformeeritavad markeeritakse koostise järgi. C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent.
Li-karbonaadi ja Li-fluoriidi kasutatakse emailide, glasuuride ja eriklaaside valmistamiseks. Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO , Li O, Li O Sulfiidid: Li S Seleniidid: Li Se Telluriidid: Li Te Nitriidid: Li N 6 Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Liitiumisisaldus muudab vase ja pronksi plastilisemaks. Magneesiumi sulam Li-ga on kerge, tugev ja plastiline. Li ja Be sulamid on mehaaniliselt tugevad ja korrosioonikindlad, kuid väga kerged (tihedus isegi umbes 1 g/cm³). Neid evitakse lennukiehituses. Li kasutatakse ka minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises. Klaasitööstuses rakendatakse Li-ühendeid sulaklaasi viskoossuse muutumiseks, UV-
osati toota vähe. Seepärast kuni 19. sajandi lõpuni kasutati alumiiniumit erinevate ehete valmistamiseks. Tänapäeval leiab alumiinium rakendust ohtralt igapäevaelus: · hea elekri ja soojusjuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes · hea peegeldumisvõime tõttu peeglites ja reflektorites · alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina · toiduvalmistamisel kasutatakse palju alumiiniumnõusid · toiduainete pakkimiseks kasutatakse alumiiniumfooliumit Alumiiniumisulamite kasutusalad · sulameid kasutatakse ehitus ja konstruktsioonimaterjalidena · kasutatakse lennukites, rakkettides, tehiskaaslastes, autotööstuses, ehitustegevuses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel. · alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergsüttivate materjalide ja lähkeainete valmistamise tsehhides. · tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium, mida kasutatakse lennukites, tiiburlaevades,
Teistsugustel koormustel ja kestusel märgitakse peale tähist HV koormus ja koormamise kestus, näiteks 220 HV 10/40, s.t. Vickersi kõvadusarv 220 on määratud koormusel F = 10 kgf kestusega 40 s. Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest käsutatakse jõudu F9,8...980 [N]. Jõud valitakse olenevalt paksusest nii, et s > l ,2 d (terased), s > 1,5 d (värvilismetallid). Terase ja malmi korral F = 49.. 980 N (5... 1 00 kgf) vase ja selle sulamite korral F = 27,5... 49 N (2,5... 50 kgf), alumiiniumisulamite korral F = 9,8..980 N ( l ..... 1000 kgf). Lääne standardites (Saksa standard DIN 50133) määratakse Vickersi kõvadus analoogiliselt Vene GOST-is tooduga. Mikrokõvaduse meetod Sellega määratakse pindade, erinev^fe struktuuriosade või väikeste detailide kõvadust. Mikrokõvaduse määramine sarnaneb Vickersi kõvaduse mõõtmisega. Indentoriks on samasugune neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga 136° Kõvadus arvutatakse sama valemiga H -0,189 ,
2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Question 3 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Select one: 1. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Termotöötluse võimalikkus põhineb Gaussi teoreemil 4
Valige üks: a. liivvormvalu b. kokillvalu c. täppisvalu d. koorikvalu Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1/1 Mittemetalsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab Valige üks: a. temperatuuri tõstmine b. vedelmetalli viskoossuse suurendamine c. temperatuuri alandamine d. surve suurendamine vedelmetalli pinnale Küsimus 11 Valmis Hindepunkte 1/1 Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on Valige üks: a. ebarahuldav vedelvoolavus b. kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerumine c. alumiiniumi väike tihedus ja suur joonkahanemine d. sulatamine elektriahjudes ja kahanemistühikute teke Küsimus 12 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota suurima massiga valandeid? Valige üks: a. poolpidevvalu b. koorikvalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu
pöörlemiskiirus Vali üks: a. vormi materjalist b. valandi massist c. vormitavast metallist d. vormi raadiusest Küsimus 30 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on Vali üks: a. tempermalmil b. titaani sulamil c. valuterasel d. hallmalmil Küsimus 31 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on Vali üks: a. ebarahuldav vedelvoolavus b. alumiiniumi väike tihedus ja suur joonkahanemine c. kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerumine d. sulatamine elektriahjudes ja kahanemistühikute teke Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Vali üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c
Tähis Grafiidiosakeste kuju L Liblegrafiit S Keragrafiit M Pesagrafiit V Vermikulaargrafiit N Vabagrafiit puudub (C on seotud ledeburiidis olevas tsementiidis) Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust Rm, N/mm2 või Brinelli kõvadust. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid Mitteraudmetallide liigitus Alumiinium ja Al-sulamid Termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Karastamine toimub vees. Pärast karastamist on sulamitel üleküllastunud α-tardlahuse struktuur (nt. sulamites vasesisaldusega üle 5% esineb vähesel määral ka ühend CuAl2), mistõttu nad karastatult ei ole kuigi heade tugevusomadustega, ent on suure plastsusega.
viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine. 35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5% 36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi 37) Silumiinid on sulamid: Al-Si-(Cu) 38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse: liivpaiskuriga. 39) Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on: kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerimine. 40) Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada: gaasipoorsust, sisepengeid ja pragusid.
, Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid , puhas Al . Küsimus 3 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Vali üks või enam: 1. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. puhas Al 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Tagasiside Õige vastus on: Al-Si sulamid ehk silumiinid , puhas Al . Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Vali üks: 1. Õige kuumutustemperatuuri valiku ja jahutusreziimi põhjal on enamus sulameid termotöödeldavad 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 4
detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi vasesulamite, alumiiniumisulamite ja tsingi katteks. Kroomimisel on elektrolüüdid keeruka koostisega ja kroomimise puuduseks on suur voolutihedus. Voolutihedus on vahemikus 500…30000 A/m. Veel on elektrolüüsil puuduseks see, et vannid peavad olema jahutusega sest töötemperatuur on 18…20°C, suurte voolude kasutusel voolu juhtiv elektrolüüt kuumeneb. Kuumas keskonnas elektrolüüsi protsess aeglustub või ei toimu üldse. Prodektorkaitse
00- 0.02 0.35 0.5-0.9 0.4-0.7 0.3 0.3 0.1 6005A 0.50 Tabel 12 Al sulam 6005A 14 1.7 Duralumiiniumid Sulam on termotöötlusega tugevdavate sulamite põhilisi esindajaid. Alumiiniumisulamite termotöötlus (vanandamine) põhineb asjaolul, et nimetatud süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. 1.7.1 Duralumiiniumi sulam 2004A Tõmbetugevus 190-480Mpa [22] Keemiline Fe Si Mg Cu Cr Ti Zn max Mn element max max max max max max Al sulam 0
misega. takse vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi, mille tulemusena saadakse peeneteraline Alumiiniumi deformeeritavad sulamid haprate ränikristallideta struktuur. Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: Alumiiniumisulamite termotöötlus a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid karastamist ja vanandamist, struktuuri ühtlusta- (vanandatavad). miseks ja kalestumise kõrvaldamiseks ka lõõmu- Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al- tamist. Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid
Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al- Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid. Alumiiniumi valusulamid Alumiiniumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al- Si-sulamid - silumiinid, mis ei moodusta ega mille koostises ei ole keemilisi ühendeid. Alumiiniumisulamite termotöötlus Tugevdamiseks karastamine ja vanandamine Struktuuri ühtlustamiseks ja kalestumise kõrvaldamiseks ka lõõmutamist Lõõmutamine. Rakendatakse homogeniseerivat kui ka rekristalliseerivat lõõmutamist. Esimest kasutatakse esmajoones sulami likvatsiooni (metalli kristallide koostise ebaühtluse) kõrvaldamiseks. Karastamine seisneb kuumutamises tempera- tuurini, mil sulamis lisandid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või
omadused. Komposiit kannab survekoormust seni, kuni armatuur ei nõtku. 17. Nahaasendajate kasutamine lennunduses. Kangas veekindla kattega, erilise kilega, mis kantakse kanga välisele pinnale. Kasutatakse kattematerjalina seintel, riiulitel, lagedel, istmetel. Valmistatakse veel ka tulekindlaid ja vettpidavaid materjale puuvillasel või kapronkangal ühekülgse anipireeritud nitrotsellulooskattega. 18. Alumiiniumisulamite korrosioonivastase kaitse võtted. a) Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerimine ehk kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine. b) Metalliliste katete tekitamine. Plankeerimine, metalliseerimine pihustamise teel. c) Protekteerimine. d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded. 19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste
oksiidi kihi, võib esineda ka galvaaniline korrosioon, seetõttu on alumiiniumjuhtmete ühendamisel teisest metallist juhtmetega vaja käsutada spetsiaalseid üleminekuklemme, keevisliidet või ühenduskohtade ülejootmist. Alumiiniumi jootmisel tuleb käsutada spetsiaalseid räbusteid või ultrahelitõlvikuid, mis lagundavad alumiiniumi pinnale tekkiva oksiidikihi. Alumiiniumi kasutatakse eelkõige juhtmete, mähiste ja kaablisoonte valmistamisel, (sele 3.4) Alumiiniumisulamite koostamisel püütakse suurendada mehaanilist tugevust, säilitades hea elektrijuhtivuse ja väiksema tiheduse. Sulamites lisatakse alumiiniumile (kuni 20% ulatuses) - vaske, räni, magneesiumi, mangaani, tsinki ja niklit. Üks enamkasutatavamaid alumiiniumi sulameid on duralumiinium. Karastamise ja sellele järgneva vanandamise tulemusena omandab duralumiinium tõmbetugevuse kuni 500 MPa. Puuduseks väike korrosioonikindlus, mida parandab mangaanilisand, puhta
korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest kinnitusvahendid peavad olema tsingitud. 4 Vask Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on soodustanud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. Sulamitest tuleks nimetada pronkse (bronze) ja messingeid (brass)
Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest 120 h h kasutatakse erinevaid koormusi: - terase ja malmi korral F = 49...980 N (5...100 kgf), - vase ja vasesulamite korral Sele 1.11. Rockwelli kõvaduse määramise skeem F = 24,5...49 N (2,5...50 kgf), - alumiiniumi ja alumiiniumisulamite korral F = 9,8...980 N (1...100 kgf). F Tabel 1.5. Metallide kõvaduse määramise meetodid Kõvadus Tähis- Otsaku Jõud, Mõõdetava tus kuju N materjali S grupp Brinell HB Kuul 29400 Pehme materjal (süsinikteras, d
Enam kasutatakse Al-valusulameid, mis sisaldavad 10...13% Si, need on eutektkoostisele ligilähedased sulamid. Reeglina on eutektstruktuur jämedateraline, tehes sulami hapraks. Sulami struktuuri peenendamiseks sulameid modifitseeritakse lisatakse vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi, mille tulemusena saadakse peeneteraline haprate ränikristallideta struktuur. 26) Termotöötlemise mõju alumiiniumsulamiltele. Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, struktuuri ühtlustamiseks ja kalestumise kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Lõõmutamine. Rakendatakse homogeni-seerivat kui ka rekristalliseerivat lõõmutamist. Esi-mest kasutatakse esmajoones sulami likvatsiooni (metalli kristallide koostise ebaühtluse) kõrvalda-miseks. Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kümneid tunde, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga. Rekris -
poolest jääb magneesium alla alumiiniumile. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Tehnikas kasutatavad magneesiumsulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad, millest tulenevalt liigitatakse magneesiumsulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga (kuni 10%), tsingiga (kuni 5%), mangaaniga (kuni 2,5%) ja tsirkooniumiga (kuni 1,5%). Magneesiumisulamite termotöötlus Magneesiumisulamite termotöötlusel on palju ühist alumiiniumisulamite termotöötlusega. Neid võib homogeniseerida temperatuuril 400...420 oC 15...30 tundi peale valamist likvatsiooni kõrvaldamiseks. Deformeeritud sulamid allutatakse rekristalliseerivale lõõmutamisele temperatuuril 350 oC tekstuuri ja kalestumise kõrvaldamiseks. (Tsink, plii, tina ja nende sulamid) Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head
c) Magnaaliumid, mille põhiliseks legeerelemendiks on magneesium, suure tugevusega, kuid madala kuumustugevusega (töötemperatuurile kuni 100 °C ) ja halvasti valatavad. Standardi EN 573-2 kohaselt tähistatakse puhas alumiinium sümboliga Al, millele järgnev arv näitab alumiiniumisisaldust ehk puhtusprotsenti, näiteks EN AW-Al 99,7 on 99,7% puhtusega deformeeritav alumiinium (lisandeid kuni 0,3%). Alumiiniumisulamite margitähis vastab sulami põhikoostisele. Esikohal on vajaduse korral näidatud standard EN, selle järel alumiiniumi sulamite üldtähis A. järgnev täht näitab, kas tegemist on deformeeritava sulamiga (W), või valusulamiga (C). Seejärel näidatakse sulami põhikoostis põhikomponendi sümboliga Al, millele järgnevad teiste komponentide tähised nende sisalduse vähenemise järjekorras. Vahetult sümbolite järgnev arv näitab selle komponendi keskmist
korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest kinnitusvahendid peavad olema tsingitud. 4.1.5 Vask ja tema sulamid Vask on pehme metall, erimassiga 8,96g/cm3. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega, seetõttu on ta peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki, mis katukattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sulam (tsingi
elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel- või soolhappe vesilahustega. Oksiidid lahustuvad soolhappes paremini. Alumiiniumisulamite söövitamisel kasutatakse 5...10% soolhappevesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet
elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei tekki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel- või soolhappe vesilahustega. Oksiidid lahustuvad soolhappes paremini. Alumiiniumisulamite söövitamisel kasutatakse 5...10% soolhappevesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. Tsinkimine võib toimuda elektrokeemiliselt või sula tsingi pealekandmisega. Elektrolüüsil kasutatakse aluselisi või happelisi elektrolüüte. Kuna aluseline elektrolüüt sisaldab tsüaniidi on protsess mürgine. Happeline elektrolüüt ei ole mürgine kuid ei taga ühtlast pinnakatet
keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad ilma kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei teki. Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad ja õlid kõige paremini. Keemilisel töötlemisel kasutatakse peamiselt leeliselisi või orgaanilisi lahuseid. Kui metalli pind on kaetud roostega kasutatakse pinna puhastamiseks söövitamist. Musti metalle söövitatakse väävel- või soolhappe vesilahustega. Oksiidid lahustuvad soolhappes paremini. Alumiiniumisulamite söövitamisel kasutatakse 5-10% soolhappe vesilahust. Vahetult enne elektrolüüsiprotsessi metalli pind dekapteeritakse e. täiendavalt söövitatakse, et pind parema nakkumise saavutamiseks aktiveerida. 48. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt
annaabi.ee 
