Ix, Iy telginertsmoment m4 (paine) Ixy tsentrifugaalinertsmoment m4 (peatelgede asend) Ip polaarinertsimoment m4 (vääne) Imax, Imin (Iu, Iv) peainertsimomendid Wx, Wy vastupanumoment m3 Aktiivsed jõud koormised (välisjõud). Passiivsed jõud toereaktsioonid. Tangentsiaalpinged suurimad 45 all-haprad matejalid purunevad diagonaalselt. Plastse materjali puhul on voolavuspiir piirpingeks, mille järel toimuvad materjalis suured jääkdeformatsioonid ja konstr esineb purunemise oht. Hapra materjali ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja suvetugevus. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal puruneb või omandab suuri jääkdeformatsioone. Sitke materjal -> voolavuspiir. Habras materjal -> tugevuspiir. Tugevusõpetus -> käsitleb staatika haru(füüsikast) Tugevusanalüüs ehitiste ja masinate tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused.
Töötati välja 1947 49 Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi. See ei ole mõeldud inseneriehituse jaoks. Elemendi tase - nt sein(21) Konstruktsioon nt plokkmüüritis (F) Element + Konstruktsioon (21)F Lk 9. esimene pool 0 ehitusplatsi üldkulud 1 vundament, mullatööd 2 karkass 3 täiendavad konstruktsioonid (karkassitäite konstr) 4 viimistlus jne. Soome ehituskulude klassif. süsteem TALO 70 kasutati 70-ndatel TALO 80 kasut. Laialdaselt eriti 90-ndatel ja tänagi TALO 90 laialdasem kasutuselevõtt seisab ees. TALO 80 kasutatakse: · projekteerimisel nt. ehitusseletuskirjade ülesehitusel · hoonestamisel nt. hanke planeerimisel, tellija mahuarvutusel · ehitusettevõtte kuluarvutustes nt. detaileelarvetes, kulukontroll. · ehitustootmise mitmesuguste ülesannete lahendamisel nt
eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg. 6 3 Vahelagi Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, ööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi: pööningu ja viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pid...
Keskväärtus enimkasut, iseloom.juh.su. jaotuse keskkoha/tsentri asukohta Dispersioon ja standardhälve enimkasut hajuvuse iseloomust, seotud, standardhdispersiooni ruutjuur Kvantiilid- juh.su. p-kvantiil väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. ka protsentiilid (detsiil, kvartiil). Mediaan- jaotuse keskpunkt, sümmeetmediaan=keskv Moment- nende põhjal saab konstr eri momentkarakt, nt asümmeetria ja ekstsess. Asümmeetria näitab jaotuse sümmeetrilisust, kui sümm, siis võrdub 0. Kui pole 0, siis märk näitab, kumb saba väljavenitatum. Neg vasak, pos parem Ekstsess näitab sabade väljavenitatust võrreldes normaaljaotusega. Normaaljekstsess=0. Saba kahaneb kiiremini=neg, kahanev aeglasemini=pos Mood- diskr:suurima tõenäosusega juh. Su. Väärtus, pidev: jaotustiheduse graafiku maxkoht.
, kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et olekd rahuldatud tingimus Sd < Rd kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja Rd on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine
erinevaid kulu- ja hinnagraafikud, millest leida optimaalsema vastava projekti jaoks nii tellija kui ehitaja vaateküljest lähtudes. Liigitatakse selleks, et ehitajal, tellijal, projekteerijal (kõigil erinevad eesmärgid kulude liigitamisel) on vaja võrrelda erinevaid kulusid. Klassifikaatorid peavad sobima järgmiste ülesannete lahendamiseks: 1. investeeringutele majandusliku hinnangu andmiseks 2. ehitiste konstr. elementide jaotatult ja hinnanormatiividel põhinevate eelarvete koostamiseks 3. ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumisarvutuste koostamiseks 4. tegelike kulude arvutamiseks võrdlusandmestike kogumiseks 5. arvelduste tegemiseks (tellija ja töövõtja vahel) 6. ehituskulude ja ehitushinna kindlaks arvutamiseks 7. ehituskorraldus ja projektide koostamiseks 8
analoogilised def-d alused, koormused. (vt seisukohalt on ohtlikum kasvavad pingest kiiremini, punkt 1). Konstruktsiooni koormuse üle või kuna müüritise koormamisel arvutamisel tuleb teda alahindamine või kas antud tekivad peale elastsete def-de vaadelda koos terve koormus üldse ka plastsed def-d. def-de konstruktsiooniga, eriti tuleb esineb.Koormus- konstr-le kõver sõltub peale koormuse uurida sidemeid, millega mõjuv jõud või veel ka koormuse mõjumise konstruktsioonid omavahel välistingimustest põhjustatud ajast(roome). Pikaajalistel seotud on. Kivimüürituse deformatsioon.Koormusi koormamistel def-d puhul on tähtsaks liigitatakse: kasvavad kiiremini, seda eriti probleemiks kinnitus (jäik ·Ajalise muutumise järgi: -
väsimus. -------------- 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand)... Nernsti võrrand: Eme = E°Me + RT / nF * ln[Men+], kus R - 8,314J/kmol; T - temp; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485c/mol); Kui T=298K, siis Eme = E°Me + 0,059 / n * ln[Men+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada GE, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi mat-st, elektrolüüt on sama, konstr on sama, kuid elektroodidel on erinevad temp. Sellist elementi nim temp GE-ks; 2) on võimalik valm GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temp, kuid erineva konts-ga elektrolüüdi lahuses. Seda GE nim konts GE-ks. Elektroodide plarisatsioon on pos elektroodi muutumine neg-ks ja neg elektroodi muutum pos-ks. Elektroodi polariseerumine kiirendab protsessi elektroodil ja võimaldab seega elektroodist vajaliku tugevusega voolu läbi juhtida
silikaattellise tihedus interneti andmete baasil on 1850...1950 kg/m³, mis näitab õiget arvutust. Keskmine silikaattellise poorsus on 20,7%. 6. Kordamisküsimused 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes on võimalik antud materjali kasutada. Tihedus on vajalik konstruktsiooni püsivuse arvutustes, et määrata konstr. reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid. Poorsusest sõltuvad vastupidavus, soojusjuhtivus, külmakindlus ja teised omadused. Materjali tiheduses sõltuvad kõik tema tehnilised omadused, nt tugevus, soojusjuhtivus. Näiteks, andmed kasutatakse köetavate majade piirdekonstruktsiooni paksuse
t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. • Happelised AH annavad valgule happelised omadused, • aluselised AH aga aluselised omadused. • Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kolloid-osmootsed omadused Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad difusioon ja osmoos. ◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. (lah.aine suurest konstr. – madala konstratsiooni) ◦ Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. (lahusti liikumine – suurema konstr. aine suuna) Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi bio-membraanide VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine,
29. Nersti võrrand: RT n+ E Me = E Me 0 + ln[ C Me ] nF väljendab reaalsetes tingimustes potensiaali, kus R-8,314 J/Kmol, T-temp., n- metalli iooni laeng, F- Farady arv- 96485 C/mol, CMe vastavate ioonide konts. Kui T= 298K, siis E = E Me 0+ 0,059/ n *log [CMe n+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada GE, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi mat-st, elektrolüüt on sama, konstr on sama, kuid elektroodidel on erinevad temp. Sellist elementi nim temp GE-ks; 2) on võimalik valm GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temp, kuid erineva konts-ga elektrolüüdi lahuses. Seda GE nim konts GE-ks. Elektrokeemiline korrosioon, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond.
p ootused majandusliku j arengu g osas,, samuti suurenevad selle tulemusena investeeringud ja autonoomsed kulutused. 32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM m mudeli deli konstr konstrueerimine eerimine ISLM mudelit kasutatakse tihtipeale selgitamaks erinevate nähtuste mõju raha- ja fiskaalpoliitikas. 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ja nüüd, kui me teame mis on LM ja mis on IS kõver, saamegi konstrueerida ISLM mudeli. ISLM mudel d l iiseloomustab l t b samaaegsett ttasakaaluasendit
Mg Zn2 16,9% (475 ºC) 7. Al sulamid leiavad palju erinevat kasutust erinevates konstruktsioonides. Sulamite tugevus ja vastupidavus erineb palju. Erinevused koostisest, tootmise protsessist ning kuumusest, millega neid töödeldakse. Teadmatusest tehtud vead sellel alal on viinud ajaloos valesti disainitud konstruktsioonideni ja tekitanud al-le halva maine. 1.Puudus- (tugevuse) väsimine. Al konstruktsioonidele määratud kindel eluiga, terasest konstr-d võivad olla igavesed. 2.puudus materjalina - soojustundlikus. Hakkab sulama enne punaselt hõõgumist- ei ole mingeid visuaalseid märke kui metall on sulamislähedasel temperatuuril. Tekivad kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna Al sulamispunkt on väga madalal, muudab see töötlemise keevitamise või valmise teel raskeks. Mõned Alumiiniumi sulamid AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni (8..
purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensaatorite tõttu on omaette küsimus; - keevitustööde mittekvaliteetne tegemine talvel (erinõuded alates +5° C-st madalamate temperatuuride puhul); - konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine; - konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine;
68. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb Kasutatakse elamu-, tööstus ja muudel ehitistel hoonete piirdetarindites, nagu katusekatted, parkimisplatside ja õuealade hüdroisolatsioon, sh pööratud katuste hüdroisolatsioon (rõdude ja terasside isolatsioon, niisked ruumid, soklid, vundamendid, veebasseinid, ujulad, sildade hüdroisolatsioon) 69. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensaatorite tõttu on omaette küsimus; - keevitustööde mittekvaliteetne tegemine talvel (erinõuded alates +5° C-st madalamate temperatuuride puhul); - konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine; - konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine;
Peenra laius oli ½ teest Sõiduteed eraldas peenrast äärekivi ja vahel oli ka peenar kividega kaetud. Kasutati ka ära loodust, mis hoidis teid korras, nimelt päike mis sulata lume jää, seega püüti ehitada mäe päikeselisemale küljele. Logistiliselt ja tasuvuse seisukohalt kasutati tee paiknemise asukoha ehitusmaterjale peamiselt siiski lubja- ja ränikivi, tardunud laavat, liiva, savi, ja kriiti. Esialgne munakivitee asendati oma ebapüsivuse tõttu. Rooma teede konstr. eemaldati huumus ja mineraalne pinnas tihendati, sinna laoti 1-2 kihti lapikuid kive, sellele mördi ja kivipuru 1:3 segu, sellele kihile ehitati kas kivikildude, räbu või tellistekiht või tambiti tihedaks pinnas mis kaeti tsemendiga segatud kruusaga. Kui kruusakihile laoti veel kivisillutis, siis laoti kivid õhukese mördist vahekihi sisse. Kivisillutisena kasutati 37...45 cm basalttahvlitest. Tihendamiseks kasutati suuri silindrilisi kive. Selliste
2 D Esimest liiki joonintegraali mõiste, omadusi, tema arvutamine ja rakendusi I liiki joonintegraal vaatame int.-i kaare pikkuse järgi. Eeldused: sileda joone kaar, otspunktidega A ja B. Sellel määratud pidev funktsioon f(P), P AB (kaar võib olla nii tasandil kui ka ruumis). Konstr: jaotame kaare AB punktidega Ai n osadeks (i=0 A=A0, i=n An=B) n n = f ( Pi )S i - int. summa, S i - kaare pikkus i =1 Def: Kui int.summal leidub protsessis, kus n piirväärtus, mis ei sõltu kaare osadeks jaotamise viisist ja Pi valikust osades, öeldakse, et funk. on int.-uv kaarel AB ja int. nim. I liiki joonintegraaliks üle kaare AB lim n = f ( P)ds n
KOLBRADIAAL Silindrid koos kolbidega on paigutatud ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 silindrit 5st. ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga. Töövedeliku juhtimine toimub jaotusbloki abil. Ühendus sisse-ja väljalaskeavade ning mootori silindreite vahel toimub jaotis asuvate kanalite kaudu. Töötab ka väikestel pöörlemiskiirustel KOLBAKSIAALHÜDROMOOTOR Nurga all paikneva võlli ja sfääriliste kolbidega. Mootori konstr on kompaktne, tal on vähe liikuvaid osi ja suur käivitusmoment. Mootor on töökindel. Kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga. Kallis keerukas. Kaldplok, kus silindrikolvplokk on aset kaldu ajami võlliga(kuni 30kraadi). PNEUMOAJAM, OMADUSED JA TÖÖPÕHIMÕTE Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava suruõhuga. Atmosfääriõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väiksel tarbimisel kompressori välja
oküdats-l vabanevat soojust, et koost en.bialansi. Kütuste ühes l-s lahuses. 4) molaarsus lah-d aine moolide arv tuhandes g-s poole : (-) Zn |ZnS O4| |CuSO4| Cu (+) põl.soojusi e. kütteväärtusi tuleb arvest soojusseadmete ja lahustis 5) normaalsus lah-nud aine ekvivalentide arv ühes l-s Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida mootorite konstr-l. lahuses 6) (moolimurd % )/100- lah-d aine moolide arvu suhe üld nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool 5.4 Entroopia (S). moolide arvusse. , moolimurd % - lahustunud aine moolide arvu suhe oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall
Kasutatakse rohkem väikeste esemete katmiseks. Zn-kate on suhteliselt õhuke. 4)difusiooimeetod – puhastatud detail pannakse koos Zn-pulbriga trumlisse. Trummel pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale. Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. 5)tsinkpulbervärv – kasutatakse väga peenikest Zn-pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab massi järgi 95% Zn. Meetodi valik oleneb sellest, millist materjali on vaja katta ja millised on kaetava pinna mõõtmed, konstr-uktsiooni kasutusaeg ja hoidmistingimused. Nt. galvaaniline katmine on 2-3 korda odavam kui kuumpihustus; kui konstruktsiooni kasutavus on lühiajaline, on targem esimest varianti kasutada. 51. Tsingi korrosioon. Vees ja vesilahustes on põhiteguriks pH. Kui pH on 10, on Zn kõige stabiilsem. Kui pH on üle 12 või alla 8, siis korrosioon kiireneb järsult. Et tsink vees ei korrodeeruks, tuleb vee temp. hoida alla 50 kraadi või üle 100 kraadi. Zn korrodeerub destilleeritud
Hoonete välis piirded peavad tagama püsiva temp-i vaatamata väliõhu temp. kõikumistele. Ühesuguse soojus takistusega piirded ei reageeri ühesugusel välis õhu temp. muutustele kui nende soojus inerts on erinev. Võrdsete soojus takistustega mõjutavad välis temp. muutused temp-I piirde sisepinnal seda vähem mida soojuspüsivam on see piire. Kuidas jaotatakse piirde konstruktsioonid: 1. D 1,5 - kerged piirde konstruktsioonid 2. 1,5 D 4 - väikese massiivusega konstr. 3. 4 D 7 - keskmise massiivsusega piirded 4. D > 7 - massiivsed piirded Piirete niisksusreziim. Poore täitnud vesi suurendab alati materjali soojus juhtivust. Niiskusest tingituna alaneb sisepinna temp. ja niiskuse kondensatsioon võib põhjustada soojus kao tunduvat suurenemist. Võib sattuda pinnasest. Hoone keldri laed tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Satub ruumidest kus on tegemist lahtise veega. Kõige suuremaid ebameeldivusi võib
mis laenulepingus kirjas. Waver - Estline oli vabatahtlikult loobunud õigusest anda arbitraazi või kohtusse laenulep-st tulenevas küsimuses, neil oli immuniteet, millega laenuvõtja oli nõustunud. Eestis on see PS vastane. Õigus nõuda hüvitist § 25. Ei jäänud muud üle, kui panka ähvardada bad publicityga, et teil kaovad kliendid, kui nii kätt väänavad, andsid 300 000 dollarit tagasi seepeale. Constructive total loss - konstr laevahukk, makstakse 100% välja laeva kindlustussumma, kui ca 80% laeva väärtusest on kadunud. Trygg Hansa loobus omandiõigusest laevale kui varale ja ülestõstmisest. Inglismaal laeva kindlustamine Lloyds` kui kindlustusandjate klubi toimub nii: suur saal lootsi peahoones, boksides istuvad Leading Underwriterid. Sisse lastakse ainult kindlustusmaaklerid, omanikke ei lasta. Maakler läheb ja käib ühe või teise LU juures, kes on kindlustusandja, kes tutvub vara, kindlustuse
Ahel võib olla lõpmatu, 1 märk viitab teisele, interpretatsioon ei ole tähendus. Protsessi, kus 1 märk annab elu teisele, nimetab de Man puhtaks retoorikaks. Viimane võiks asetuda puhta loogika ja puhta grammatika kõrvale kui 3.valdkond. Kui märk sünnitaks tähenduse samamoodi kui objekt sünnitab märgi, ei pruugiks me eristada retoorikat ja grammatikat. Kuna see nii ei ole, tuleb nad lahus hoida. Retooriline küsimus: “What’s the difference?” Gramm. konstr. on küsimus, retooriline ülesanne on väide (vahet pole!) Aga kui küsimus pärineb Derridalt? – anyway, grammatiline struktuur meile seda ei ütle. Retooriline küsimus eitab oma illokutiivset moodust. Asi pole selles et 1 tähendus on otsene ja teine figuraalne. Lause ise ei ütle midagi, oluline on kontekst. Segadusest päästab tekstivälise mõtte sissetoomine. Retoorika peatab siin radikaalselt loogika. Keele retooriline potentsiaal samastub de Manil kirjandusega.
Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi 4)Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib ennem. 5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid- aeglustavad korosiooni keskkonnas, st neid viiakse sinna, kus on konstr. 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Legeerivate lisandite Cu ja Ni lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Juba väiksem kogus Cu-d oluliselt tugevdab terase vastupidavust. Ilmastikukindel ehitusteras: sisaldab legeerivaid lisandeid järgmiselt: Kroom 0,4-1,25 %; Vask 0,25-0,55% ja Niklit 0,4-0,65%. 49) Terase tsinkim 1)Zn pulbervärv kasutatakse väga peenikest pulbrit, kuivand värvikihi massist 95% Zn. Vastupidavus
tulemusena on selles konstruktsiooni osas metalli hävimine kõige kiirem. Korrosiooni kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liiv 0,12; savi 0,16. Kaitse? Atmosfääri ja vee piirpinnal merevee pritsete piirkonnas on korrosiooni kiirus kõige suurem. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja detailide isoleerimist veest. · Korrosioonikaitseks on võimalused: Tuleb alustada materjali valikuga. Otstarbekas oleks konstr osa kaitsta, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt. värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit).
mm/aastas. Loetelust järeldub, et pinnases olevate tsingitud teraskonstruktsioonides algab terase korrosioon siis, kui tsingi koht on korrodeerunud. Loetelust on näha, et kõige intensiivsema korrosiooni korral hävib tsink kümme korda aeglasemalt kui teras. Merevees on näiteks süsinikterase vertikaalse konstruktsiooni elemendi korrosioon kõige suurem veepiirist natuke kõrgemal ja allpool. Seega oleks otstarbekas kaitsta konstr. osa, mis 1-1,5 m veepinnast kõrgemal ja 1-1,5 madalamal. Pinnasel on korrosioon kõige suurem maapinna läheduses. Korrosioonikaitseks on võimalused: 1.Pinna isoleerimine katetega. (nt värvid) 2. Metalli katmine korrosioonikindla metallikihiga 3. Protektorkaitse. 4. Katoodkaitse. (galvaanipaar, elektrolüüs) 5. tuleb alustada materjali valikuga. 60. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise-
annaabi.ee 
