väärtusete kogumit) 4. Ideaalne gaas a)molekulid on punktmassid (V loetakse kaduvväikeseks) b)molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c)molekulide vahel ei ole vastastikmõju Ideaalne gaas on väga tugevasti hõrendatud gaas. 5. Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid,mis gaasis on Ühikud: 1Pa = 1 Füüsikaline atmosfäär: 1atm= 760mmHg=101325Pa Tehniline atmosfäär: 1at 1mmHg=133,28Pa 1bar=105Pa 6. Võrrand P= 1/3m0NV ongi oluliseim seos ideaalse gaasi mikoparameetrie n, mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim
sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1=147,97 g m2=148,15 g m2-m1=148,15 g -147,97 g =0,18 g T=21o+273 K= 294 K P=100,3 kPa=100 300 Pa T0=273 K P0=101 325 Pa V=250 cm3+53 cm3=303 cm3 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Gaasi maht kolvis normaaltingimustel 100300 Pa * 0,303dm 3 * 273K V0 = = 0,279dm 3 101325Pa * 294 K 2) Õhu tihedus normaaltingimustel ning õhu mass kolvis 29 0 = 1,295( g / dm 3 ) 22,4 mõhk = 1,295 * 0,279 0,361g 3) Kolvi ja korgi mass ning CO2 mass m3 = 147,97 - 0,361 = 147,61g mCO2 = 148,5 - 147,61 = 0,54 g 4) Süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning süsinikdioksiidi molaarmass. mCO2 D= mõhk 0,54 D= 1,496
’ Katse arvutused Katse tulemused: m1 (Kolb+kork+õhk)=149,04g m2 (Kolb+kork+ CO2)= 149,16g Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahunud, mõõtsin kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liitsin. V (õhu maht ; CO2 maht)=250ml+64ml=314ml to(temperatuur laboris)=20oC p(Õhurõhk laboris)=99,63KPa Kolvis oleva gaasi mahu normaaltingimustel arvutramine: Kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel P0 – normaal- või standardtingimustele vastav rõhk(101325Pa) T0 – normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K) P ja T – rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Õhu tiheduse normaaltingimustel ja selle õhu massi määramine: Õhu massi määramine: Kolvi ning korgi massi arvutamine: m3=m1 - mõhk m3=149,04g – 0,3710943g=148,669g CO2 massi arvutamine CO2 suhtelise tiheduse (D) arvutamine: CO2 molaarmassi arvutamine:
Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne (molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuur suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisnudit. Soojushulk - siseenergia hulk, mille keha soojuse vahetamise teel saab või ära annab. Ideaalse gaasi puhul on keha siseenergia määratud ainult molekulide kineetilise energiaga. Temp. mõõtmiseks kasutatakse ainete soojuspaisumist. Kõige madalamat temp. looduses nim. Nulltemperatuuriks. Sellel temp. on ideaalse gaasi ruumala 0. Molekulide soojusliikumine lakkab
Katse arvutused Katsete tulemused: mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) = 135,45 g mass m2 (kolb+kork+ CO2 kolvis) = 135,62 g ja teisel kaalumise tulemus 135,61 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) = 310 ml = 0,31 dm3 õhtutemperatuur = 21C = 294,15 K õhurõhk = 101200 Pa 1:Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel. P × V × T0 V0 = P0 × T 101200 Pa × 0,31dm 3 × 273K V0 = = 0,288dm 3 101325Pa × 294 K 2. Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk): mõhk = õhk × V0 M gaas [ g / mol ] = [ ] 22,4 dm 3 / mol =1,29g/dm3 g mõhk = 1,29 3 × 0,31dm 3 = 0,400 g dm 3. Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 mõhk, [g]
õhutemperatuur t = 294,15K õhurõhk P = 101600 Pa Arvutan õhu tiheduse ja selle kaudu õhu massi kolvis. M õhk õhk 0 = Vm õhk 0 = 29g/mol / 22,4dm3/mol = 1,29 g/dm3 m1 Võhk = õhk 0 Võhk = 145,14g/1,29g/dm3 = 112,51 dm3 P V T0 V0 CO2= P0 t V0 CO2=101600Pa*0,32dm3*273K/101325Pa*294K = 0,298 dm3 mõhk = 0,298 dm3 * 1,29 g/dm3 = 0,38442 g Arvutan kolvi massi (m3) vahest m3 = m1 - mõhk m3 = 145,14g - 0,38442g = 144,75g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest m(CO2) = m2 m3 m(CO2) = 145,24g 144,75g = 0,4844g Arvutan CO2 suhtelise tiheduse (D) mCO2 D= mõhk D = 0,4844g / 0,41022g = 1,18 Arvutan CO2 molaarmassi M(CO2) = D * mõhk M(CO2) = 1,18 * 29 g/mol = 34,25 g/mol Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtun CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol
Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Rõhk ja temperatuur, sest nende kahe teguri muutumisel muutub ka gaasi ruumala Milline on gaasi rõhk , temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingmistel b)standartingimustel? a)101325Pa; 273,15K; 22,4dm3/mol b)100000 Pa; 273,15K; 22,7 dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol [ =Mgaas/22,4; Mgaas= x 22,4] Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri/rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja rõhk/temperatuur ei muutu? Visanda graafik a)suureneb(x-T;y-V) b)väheneb(x-V;y-p) *Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,317 dm3 õhutemperatuur t° = 293,65 K õhurõhk P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel, kasutades Gay Lussac'i seadust PVT 0 100500 Pa 0,317 dm3 273,15 K V0 = 0 = = 0, 29dm3 PT 101325Pa 293, 65K Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol 29 õhk 0 = = 1, 29 g / dm3 22, 4 m = mõhk = õhk 0 V 0 = 1, 29 g / dm3 0, 29 dm3 = 0,3741g V Arvutan tühja kolvi ja korgi massi m3 = m1 - mõhk = 143,53g - 0,3741g = 143,1559 g
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele... Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld PH2O Püld = 101600Pa - X mmHg 101325Pa - 760 mmHg X= 762,1 mmHg *Püld gaasisegu rõhk süsteemis(büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. *PH2O= 21,1 mmHg PH2= 762,1 mmHg 21,1 mmHg = 741 mmHg ... tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0= (Püld PH2O)*V*T0 / P0*T Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: 23oC=21,1mmHg V0=741*7,8*273,15 / 760*(273,15+23) V0=1578752,37 / 225074 = 7,0
reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Erinevate ideaalgaaside seaduste abil leitakse metalli mass. Et leida metallitüki massi, tuleb kõigepealt leida vesiniku rõhk. (Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.) p H 2 = Püld - p H 2O Seda teades leitakse vesiniku ruumala normaaltingimustel (rõhk=101325Pa, temp.= 295K) (Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele): p H 2 V T ° V° = p° T Avogadro seaduse järgi saab leida vesiniku moolide arvu (Avogadro seadus.Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule): V° nH 2 = Vm Vesiniku moolide arvu järgi leitakse Mg moolide arv ning seejärel saab leida magneesiumi massi:
0,018 g 100% C% H2 = = 1,8% 1,018 g 1g 100% C% H2 = = 98,2% 1,018 g 22. Leida 500 ml gaasi maht normaaltingimustel, kui gaasi koguti vee kohale temperatuuril 25 kraadi ja rõhul 1,25 atm. Veeauru osarõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg. ( püld - p H O ) V T 0 V = 0 2 P0 T V0 = [ (1,25atm 101325Pa ÷ 1atm ) - ( 23,8mmHg 101325Pa ÷ 760mmHg ) ] 500ml 273K = 558ml 101325 Pa 298 K Lahused 23. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Selleks tuleb lisada segule destilleeritud vett ning segada. Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada
0,018 g 100% C% H2 = = 1,8% 1,018 g 1g 100% C% H2 = = 98,2% 1,018 g 22. Leida 500 ml gaasi maht normaaltingimustel, kui gaasi koguti vee kohale temperatuuril 25 kraadi ja rõhul 1,25 atm. Veeauru osarõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg. ( püld - p H O ) V T 0 V = 0 2 P0 T V0 = [ (1,25atm 101325Pa ÷ 1atm ) - ( 23,8mmHg 101325Pa ÷ 760mmHg ) ] 500ml 273K = 558ml 101325 Pa 298 K Lahused 23. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Selleks tuleb lisada segule destilleeritud vett ning segada. Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada
2 M CO2 M CO2 mCO2 RT 0,564 g 8,314 Pa m 3 K 1 mol 1 295,15 K 45,3g / mol PV 0 CO2 102,6 1000 Pa 0,298 10 3 m 3 P 0Vm0 101325Pa 0,0224138m 3 R 8,314 J / mol K T 273,15 K mol ( ) 9 Järeldus. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. M CO2 42,63 g / mol Katse süstemaatiline viga: ∆% = 3,1%
CO2 suhteline tihedus õhu suhtes D=mCO2/mõhk. 40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see viia üle normaaltingimustele ja selleks on neid tarvis. 41. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? A) normaal P=101325Pa; T=273,15K; V=22,4dm3/mol. B) standard P=100000Pa; T=273,15K; V=22,7dm3/mol 42. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass on 29,0g/mol. See on leitud 0,8 (80%) korda lämmastiku molaarmass ja 0,2 korda hapniku molaarmass. 43. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Gay Lussac seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V1/T1=V2/T2 44
Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk normaaltingimustel: 1atm = 760mmHg = 101325Pa = 10mH2O+4 Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristallhüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool*n H2O, n näitab mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 *2H2O (kaltsiumsulfaatvesi (1/2), kaltsiumsulfaatdihüdraat, kips). Saagis, lisand Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sellega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada.
Ar=0,93% ; CO2=0,04%. Peale nende on õhus veel väga vähe neooni, klüptooni ja muid gaase. Praktiliste arvutuste arvutuste korral vaadeldakse õhku koosnevana lämmastikuna ja hakpnikuga(N2=79% ja O2=21%). Niiske õhk on gaasidesegu erijuhtumit, üks komponent kuivõhk on olenemata temp gaasilises olekus ja teine komponent niiskus muudab agrekaatolekut. Niisket õhku võib lugeda ideaal gaasiks, kuna ta rõhk on suhteliselt madal B=760mmHg=101325Pa=0,1MPa. Niiskeõhu põhiparameetrid: · Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa] · Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3] · Õhus olevate veeaurude tihedus a[kg/m3] · Suhteline niiskus [%] · Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ] · Niiske õhu küllastusaste [%] · Niiske õhu entalpia H [KJ/kg] · Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3] · Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse ( temperatuuri alandatakse ja rõhku tõstetakse ja vastupidi). Sellest järeldub, et neil on sulamis-, tahkumis-, keemis-, ja veeldumistemperatuur. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta. Kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal.Normaaltingimused: P=101325Pa=760mmHg=1atm T=273K ja 1 mol = 22,4 dm³ (1 mooli gaasi (auru) ruumala).Boyle-Mariotte- Gay-Lussaci võrrand :PV/T=P1V1/T1. Gaasi segude korral : P=P1+P2+...+Pn. Osarõhk on selline rõhk, mida vaadeldatav komponent omaks kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: pV=nRT. Gaaside ja aurude tihedus on madal. Difusioon on osakeste soojus liikumisest tulenev protsess, mille tulemusel antud aine konsentratsioon ühtlustub süsteemis
määratlus (faktor võrdub füüsikalises mõtttes ühega, lugejas ja nimetajas on sama suurus väljendatud erinevais ühikuis: 1000m 3,00km( ) 3000m = 3,00 x 103 1km Leia 1,278 mooli ideaalgaasi ruumala toodud rõhul ja temmeratuuril: PV = n RT, V = nRT/ P n = 1,278 mol, R = 8,3145 J K-1mol-1 P = 2,341 atm, T = 298,15 K; V = (1,278 mol) (8,3145J K-1 mol-1) (298,15 K)/2,314 atm (1atm/101325Pa), Või teisiti kirjutatult: (1,278mol )(8,3145 J )(298,15 K 1atm V= ( ) = 1,351 x 10-2 J Pa-1 = 1,351 ( Kmol ) 2,314atm 101325 Pa 10-2 m3 J Pa-1 = ml2t-2 x m-1 l t2 = l3 6 Loeng 3-4 Aine ehitus ja mikroosakesed 1. Elemendid ja aatomid.
Näide: 0,8 m3 õhku, mille algtemperatuur T1=293K (20°C), kuumutatakse konstantsel rõhul temperatuurini T2=344K (71°C). Milline on õhu ruumala temperatuuril T2? VT2=0,8 m3+(0,8m3/273K)×(344K-293K) =0,8 m3+0,15m3=0,95 m3 7 Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). Määratlus: 1 Nm3 1m3 õhku temperatuuril 273,15K (0°C), rõhul 760 torri=101325Pa. Näide: Suruõhureservuaar ruumalaga 2m3 on täidetud õhuga. Rõhk reservuaaris on 700 kPa temperatuuril 298K (25°C). Milline on sama õhu kogus normaaltingimustel? 1. Arvutame antud õhukoguse ruumala normaalrõhul 101325 Pa 100000Pa ja temperatuuril 298K (25°C), kasutades selleks Boyle-Mariotte'i seadust: V1=(p2×V2)/p1=(700kPa×2m3)/100kPa=14m3 2. Arvutame sama õhukoguse ruumala temperatuuril 273K: V0=14m3+(14m3/273K)×(273K-298K)=12,7Nm3 2 Suruõhu saamine 2
Näide: 0,8 m3 õhku, mille algtemperatuur T1=293K (20°C), kuumutatakse konstantsel rõhul temperatuurini T2=344K (71°C). Milline on õhu ruumala temperatuuril T2? VT2=0,8 m3+(0,8m3/273K)×(344K-293K) =0,8 m3+0,15m3=0,95 m3 7 Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). Määratlus: 1 Nm3⇒ 1m3 õhku temperatuuril 273,15K (0°C), rõhul 760 torri=101325Pa. Näide: Suruõhureservuaar ruumalaga 2m3 on täidetud õhuga. Rõhk reservuaaris on 700 kPa temperatuuril 298K (25°C). Milline on sama õhu kogus normaaltingimustel? 1. Arvutame antud õhukoguse ruumala normaalrõhul 101325 Pa ≈ 100000Pa ja temperatuuril 298K (25°C), kasutades selleks Boyle-Mariotte'i seadust: V1=(p2×V2)/p1=(700kPa×2m3)/100kPa=14m3 2. Arvutame sama õhukoguse ruumala temperatuuril 273K: V0=14m3+(14m3/273K)×(273K-298K)=12,7Nm3 2 Suruõhu saamine 2
7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused: normaaltingimused – P=101325Pa=1 atm=760 mmHg; T=273K ja 1 mol=22,4 dm3.Gaasi lihtsaim mudel ideaalne gaas – molekulide vahelised tõmbejõud puuduvad. Ideaalne gaas allub Mendelejev-Clapeyroni ja Gay-Lussaci võrranditele. Gaaside tihedus ehk ühe liitri gaasi mass leitakse valemiga r=M/22,4, kus r on gaasi tihedus (g/l) ja M on molaarmass (g/mol). Gaaside tihedused suhtuvad teineteisesse kui molaarmassid. Ühe mooli gaasi ruumala norm. tingimustel on 22,4 l
(molier deagramm) H-d(või H-x) deagramm. Seda deagrammi kasutatakse siis kõigepealt niiske õhu karakteristikute määramiseks peale selle kasutatakse niiske õhu oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. See deagramm kujutab endast niiske õhu entalpia(valem 14) graafilist esitlust. Aluseks võetud kõik eelpool võetud valemid. Kusjuures see deagramm koostatakse kindlale paromeetrilisele rõhule. On koostatud erinevatele. Enamus koostatud normaalsele paromeetrile(p=760mmHg=101325Pa=0,1MPa). See deagramm väljendab seoseid järgmise põhkarakteristikuid: d,j ,H, pa ,t k ,t M See deagramm on koostadu kordinaatide H ja d kaldnurkses kordinaatide süsteemis. Algtelg on suurema nurga all kui 90 0 . H Enamus diagramme on koostatud normaal rõhu juures 760 mmHg = 101,3kPa . 1kcal = 4,1868 kJ 1kcal = 4,19 kJ Muutub paromeetriline rõhk siis sellega võrdeliselt
rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse. Sellest järeldub ,et neil on sulamis-, keemis-, veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273 K=0C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v =Kg/m3 kohta Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on.
Gaaside käitumist iseloomustatakse: kriitilise temperatuuriga temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega; kriitilise rõhuga - rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on võimalik viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse, millest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: p = 101325Pa = 1atm = 760 mmHg, T = 273K = 0 oC. Osarõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (nt õhu) keemiline komponent (nt hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Mingi gaasisegu komponentide osarõhu summat väljendab gaasisegu kogurõhk - Daltoni seadus. Clapeyroni võrrand: ; Lussaci võrrand: . Tihedus on suurus, mis väljendab aine massi ühes ruumalaühikus (kg/m3)
Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk - HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis saab gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis- temperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust
annaabi.ee 
