Lk 28- Orgaanilised ained 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3. Võrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite sisaldust rakus. Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samut...
Katioonide ja anioonide nimetused Katioonide nimed: elemendi eestikeelne nimi + vajadusel ioonilaeng. (Konkreetsete ainete nimetustes sõna ioon ei kasutata). H+ - vesinikioon Fe2+ - raud(II)ioon Na+ - naatriumioon Fe3+ - raud(III)ioon Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid
Keemiliselt väheaktiivne ühend (tugev redutseerija) (tugev oksüdeerija) Keedusool ei meenuta oma omadustelt sugugi lähteaineid, kui olla täpne, ei koosne keedusoola kristallivõre mitte naatriumi ja kloori aatomitest, vaid naatrium- ja kloriidioonidest. Na:+11 / 2) 8 )1 ) annab oma väliskihist ainsa elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks (katiooniks) . naatriumioon on stabiilne, sest tema väliskihis on 8 elektroni (oktett) Na+:+11 / 2 )8 ). Klooril on , aga täidetud väliskihist 1 elektron puudu Cl:+17/ 2 )8 )7 ) ja ta seob endaga naatriumi poolt loovutatud elektroni, tekib negatiivne kloriidioon (anioon) Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on
Väärisgaasidel väliskiht on täielikult täidetud elektronidega. Üldreeglina on väliskihis sel juhul 8 elektroni-elektron oktett ( v.a. heelium). Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid loovutada oma väliskihi elektrone või teistelt aatomitelt elektrone juurde võtta. Elektronide liitmise või loovutamisega üritavad aatomid saavutada elektronoktetti. Kui aatom liidab või loovutab elektrone omandab ta laengu ja muutub iooniks. Na aatom naatriumioon Na +11 l 2)8)1) e Na+ + 11 l 2)8) P+ = 11 +11 p+ = 11 +11 e = 11 -11 e = 11 -11 elektronide loovutamisel tekib positiivse laenguga ioon ehk katioon. Elektronide liitmisel tekib negatiivse laenguga ioon ehk anioon. · Mis on keemiline element? Keemiline element on ühesuguse tuuma laenguga aatomite liik. · Liit ja liht ained. Lihtaine molekulis on kõik aatomid ühte liiki
lide ja aromaatsete amiinide lihtsat bromeerimist ja teisi asendusreaktsioone võrdluses asenda- mata benseeniga. 19 + + 5. a) CH3 CH2 O Na + OH CH3 CH2 OH + O Na Tasakaalulises segus on etoksiid- ja fenoksiidioon ning naatriumioon, kuid tasakaal on tugevasti nihutatud fenoksiidiooni suunas. + b) O Na + CH3 OH Alkohol on sedavõrd nõrk hape, et alkoholaati praktiliselt ei teki. + + c) CH3 CH2 NH2 + NH3 · Cl CH3 CH2 NH3 · Cl + NH2
17. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule,...) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. Ehk avogaadro arv osakesi: 6,022*1023. 18. Keemiline reaktsioon on ühtede ainete muundumine teisteks. Keemilise reaktsiooni eelduseks on erinevate ainete molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked. 19. Nomenklatuur: Katioonid: Ühe või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng Näiteks: Na+ naatriumioon; Mitmeaatomiliste H sisaldavate katioonidenimetusi: NH4 + ammoonium-. Anioonid: Ühe või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Binaarse ühendi (2 elementi) nimetuse lõpp iid. Mitmeaatomilistel, hapnikku sisaldavatel sageli aat või ka it nt kloriidioon. Happed: Kõrgeima võimaliku oksüdatsiooniastmega mittemetalli sisaldavaid oksohappeid nimetatakse traditsiooniliselt mittemetalli järgi. Nt lämmastikhape HNO 3. Alused: Nimetused
elektronide) tekkimise ja liikumisega. Alalisvoolu juhtimisel läbi soolade sulatistest või vesilahustest, hakkavad seal olevad ioonid kindlasuunaliselt liikuma vastaslaenguga elektroodide suunas. Näiteks sulatatud NaCl elektrolüüs: NaCl sulatamisel kristallivõre laguneb ioonideks NaCl = Na+ + Cl- Positiivselt laetud naatriumioonid (katioonid) hakkavad elektrolüüsil liikuma negatiivsele elektroodile katoodile. Katoodil liidab naatriumioon endaga elektroni ja muutub atomaarseks aatomiks: Na+ + e = Na. Katoodil toimub redutseerumine. Negatiivselt laetud kloriidioonid (anioonid) liiguvad positiivsele elektroodile anoodile. Anoodil loovutab kloriidioon elektroni ja muundub kloori aatomiks: Cl- - e = Cl. Anoodil toimub oksüdeerumine. Elektrolüüsiprotsessis ioonid katoodil redutseeruvad, anoodil aga oksüdeeruvad. Voolu juhtivasse keskkonda (lahusesse või sulatisse, mida nim elektrolüüdiks) asetatud kaks