docstxt/13694777621848.txt
i (ekvipotentsiaaljoone nr) dx dy E(r) x komponent 0 0 0.016 0.01 -141.25 1 2.26 0.036 0.017 -62.78 2 4.52 0.055 0.025 -41.09 3 6.78 0.115 0.021 -19.65 4 9.04 9999 0.02 0.00 5 11.3 9999 0.021 0.00 6 13.56 9999 0.025 0.00 7 15.82 0.1 0.014 -22.60 8 18.08 0.11 0.025 -20.55 9 20.34 ...
docstxt/135616610929.txt
Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=...
Elektrostaatiline väli. Väljatugevus o Väli on jõu võimalikkus. o Kui kehade vahel mõjub mingi jõud, kuid kehad teineteisega ise kokku ei puutu, siis öeldakse, et üks keha asub teise väljas. Mateeria vormid · Aine ja väli on kaks peamist mateeria esinemise vormi · Väli on niisama reaalne, kui aine ise · Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused Väljad ei sega teineteist Väljal on energia Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade liikumisoleku muutumist põhjustab resultantjõud ehk jõudude vektorsumma. Elektromagnetväli sisaldab endas energiat, mis levib elektromagnetlainetena. Aine ja väli võivad vastastikku teineteis...
docstxt/133081037951008.txt
Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. 9. AMPER.VOLT.OOM Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis valem I= q/t ( laeng / aeg) Volt on pinge mõõtühik, näitab palju tööd tehti kahe punkti vahel laengu ümbertõstmisel Oom on takistuse ühik 10. ELEKTROSTAATILINE VÄLI. VÄLJA TUGEVUS Elektrostaatiline väli on paigalolevaid elektrilaenguid ümbritsev väli Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E suund ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga punktlaengu väljatugevuse valem E=F/q=kQq/(r2q)=k [Q/r2 ] ühik on njuutonit kulani kohta [ N/C] 11. ELEKRTIVÄLJA JÕUJOONED mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone
1) mõisted Elektrilaeng- mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng- vähima võimaliku laengu väärtus Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus 3) Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (kraanivesi, metallid)
vajalikud lisatakistid voolu mõõtmiseks shunt, pinge mõõtmiseks lisatakisti ·Vahelduvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud mõõtetrahvod voolu- ja pingemõõtetrafod, kasutatakse ka vahelduvvoolu muundureid alalisvooluks Elektrimõõteriistad Konstruktsiooni ja põhimõtte järgi jagunevad: 1.Magnetoelektriline liikuva raamiga 2.Magnetoelektriline liikuva magnetiga 3.Elektromagnetiline 4.Elektrodünaamiline 5.Ferrodünaamiline 6.Induktiivne 7.Elektrostaatiline 8.Vibratsiooniline Elektrimõõteriistad Mõõteosutile vasttoimiva mehhanismi järgi jagunevad nad veel: ·mehhaanilise vastumomendiga (nr. 1 8) ·ilma mehhaanilise vastutoimeta (nr. 1 6) Elektrimõõteriistade tüübid Elektromagnetiline mõõtemehhanism Elektrostaatiline mõõtemehhanism Elektromagnetiline mõõtemehhanism Elektrostaatiline mõõtemehhanism Ferrodünaamiline mõõtemehhanism Elektrodünaamiline mõõtemehhanism Magneto-elektriline mõõtemehhanism
Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud kondensaatori energia on võrdne kon. Laadimisel tehtud tööga valem Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL
õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu.)|Aine nõrgendab elektrijõude ja ka elektrivälja. Peamiseks aine eletrilisi omadusi määravaks suuruseks on vabade laengukandjate arv. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. Indut laengute elektrivli tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja. Selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub.| Dielektrik-aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Pol nähtus-omavahel seotud erinimeliste laengute lahknemist ruumis. Pol tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Aine polariseerumise mõõduks on tema dielektriline läbitavus . Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elekt jõud vaakumis suurem jõust selles aines.|Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet
tugev kov side soojust/elektrit molekulvõre Krist..... asuvad Kõrgem temp; molekulid; molekulis lahustuvad; vesilahused on tugev kov side; võivad juhtida elektrit; molekulide vahel on halvad soojusjuhid elektrostaatiline tõmbejõud H-sidemega Krist..... asuvad Kõrgemad temp; molekulvõre molekulid; molekulide toatemp vedel; vaheline H-side on lahustuvad; vesilahus tugevam kui teised võib juhtida elektrit molekulivahelised jõud
See on omamoodi naljakas, aga ometi ebameeldiv, eriti kui juhtuv on ette teada. Kuidas tekib ? staatiline elekter kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada Ohud Juhul kui sul on elektrostaatiline laeng võid keerata nässu nt mingi kiibi mille kallal tegeled/ puutud ning see laeng võib kiipi vigastata ja ka päris kasutus kõlbmatuk selle kiibi teha. kui sul on staatiline laeng võid teisinimest puudutades ta ehmatada. Kui sul on elektrostaatiline laeng ja sa töötad kohas kus seda laengut ei tohiks sul olla ja selle laengu tõttu mis sul on teed sa firmale/ettevõtjale kahju võidakse sind vallandada halvimal juhul. Ennetusvõimalused
T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant N osakeste arv mingis ruumiosas v osakeste kiiruste keskväärtus II v osakeste ruutkeskmine kiirus m osakese mass Jõud Newtoni seadused F jõuvektor m mass a kiirendusvektor P kaal g raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr gravitatsioonijõu suurus m1 ja m2 kaks massi r massidevaheline kaugus gravitatsioonikonstant M Maa mass R Maa raadius Fel elektrilise jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus Elektrivälja tugevus q välja tekitav laeng r teise laengu kohavektor välja tekitava laengu suhtes Q proovilaeng E elektrivälja tugevuse vektor laengu pindtihedus 2 E elektrivälja tugevuse suurus Pseudojõud a kiirenduse suurus v kiiruse suurus r ringjoone raadius F tsentripetaaljõud m mass Molekulaarjõud
vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE VLI, VLJATUGEVUS. Elektrostaatiline vli- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmju. Elektrivljatugevus e. E-vektor nitab, kui suur jud mjub selles vljas hikulise positiivse laenguga kehale. F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektrivlja e-vektor on suunatud keha poole.
Elektrostaatika 1.Millega võrdub punktlaengu potensiialne energia elektriväljas. Valemid tähistused. Võrdub elektrivälja tugevusest, kehade kaugusest potentsiaali 0tasemest ja laengust Valem: 2Miks on elektrostaatiline väli potensiaaliväli Elektrostaatiline väli tekib seisvate laetud kehade ümber ja potensiaaliväli 3. Mida näitab elektrivälja punkti potensiaal(potensiaali mõiste) Potentsiaal on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja punkte 4.Millest sõltub punktlaengu ümber elektrivälja punkti potesiaal. Valem tähistused Sõltub: välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja punkti kaugusest välja tekitavast laengust pöördvõrdeliselt. Valem: 5.Pinge mõiste, valemid ja ühik ja mida näitab pinge kahe punkti vahel
* Üks väli ei sega teist. * Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli pole ruumis piiratud (,vastavad jõud mõjuvad ka suurtel vahekaugustel). * Elektriväli pole kuuldav ega kombatav, aga tal on oluline osa nägemisaistingute tekkimisel. *Väli ja aine võivad vastastikku ka teineteiseks muunduda. 3. Elektrivälja tugevus * Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub laengule selles väljas. * Elektriväljas kehtib liitumise põhimõte 4. Elektrostaatiline, homogeenne, potentsiaalne väli * Elektrostaatiline väli * Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. * Laetud kehade paigalseis on tähtis * Homogeenne elektriväli * Raskusjõu väli. * Välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. * Potentsiaalne väli - * Väli, milles töö ei sõltu liikumistee (trajektoori) kujust 5. Jõujooned
4 Millised jõud esinevad laetud kehade vahel, kuidas neid kujutatakse joonisel? 5 Mis on dielektriline läbitavus, kuidas tähistatakse ja leitakse?Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt . See avaldub konkreetse keskkonna korral: 6 Mis on elektrostaatiline väli?Elektrostaatiline väli on ajas muutumatu elektriväli. 7 Mida näitab elektrivälja tugevus, kuidas leitakse? elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 8 Mis on homogeenne elelktriväli
tervendavas mägiõhus. Mida teha? Tuleb täielikult neutraliseerida töötava arvuti kiirgus, ühtlasi puhastada õhk mikroorganismidest ning allergeenidest näiteks ionisaatori abil. Taolised seadmed aitavad kaasa kõrge kontsentratsiooniga kergete negatiivsete hapniku aeroioonide tekkele eks ole ju pärast äikest kerge hingata. Pealegi puhastab ionisaator õhu tubakasuitsust ning muudest ebameeldivatest lõhnadest. *** Töötava monitori ekraanile võib koguneda elektrostaatiline laeng. Tõsi küll, ainult juhul, kui arvutil pole antistaatilist katet (antistatic coating). Selle olemasolus on lihtne veenduda puudutada käega töötavat ekraani ning kui on kuulda särinat ning tunda kergeid torkeid, tähendab see seda, et arvuti on õnnelikult mööda lipsanud antistaatilisest töötlemisest vabrikus. Ümber arvuti moodustunud elektrostaatiline väli tõmbab ligi suurel hulgal tolmu, mida arvuti taga istuja pidevalt sisse hingab
Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta
kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng? Kui suur see on Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektroni ja
Elektronid võivad metallis ümber paigutuda, mistõttu metallides on tugevasti delokaliseeritud keemiline side. Lihtsustatult võib metalli vaadelda kui süsteemi, mille võre sõlmpunktides asuvad tihedalt paiknevad katioonid. Viimased on üksteisega seotud kollektiviseeritud elektronide (elektrongaasi) abil. Iooniline side Ioonilise sideme iseloomu, sellise sidemega ühendite omadusi ja struktuuri käsitleb keemilise sideme elektrostaatiline teooria. Selle järgi seisneb keemiline toime ioonide moodustumises ning nende elektrostaatilises vastastikuses mõjus. Lihtioonide tekke määrab aatomite elektronstruktuur. Kvantitatiivselt iseloomustatakse ioonide tekkimise võimet ionisatsioonipotentsiaali ja elektroafiinsusega. Leelis ja leelismuldmetallid, millel on väike ionisatsioonipotentsiaal, moodustavad ka kõige kergemini ioone. Teistel
4§ Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli ...
elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. punktlaeng- laetud keha, mille kehad on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus- kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia
1.1)Hõõrdelekter-elekter, mis tekib kahe erineva keha hõõrdumisel;2)Elektrostaatika-on füüsika osa, mis uurib paigalolevat laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju;3)Elektrilaeng-sama liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2.Elektrijõud on jõud millega üks , eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad
magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumist Elementaarlaeng- vähim laeng looduses, mida jagada enam ei saa (elementaarosake on jagamatu) Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Kvargid- prootoni ja neutroni kolm veel väiksemat osakest. Elektrostaatiline induktsioon- nähtus, kus laetud keha tekitab laadimata kehas laengute erinevuse, ühesotsas ja – teises Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Kõikides süsteemides liiguvad elektronid, liikumisvõimelised laetud osakesed e vabad laengukandjad Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. Voolu tekkimiseks vaja: * vabade laengukandjate olemasolu * nende liikumist põhjustav jõud
2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. 8. Kvantmehaanika jaoks on kõige tähtsam energia kehtib range reegel, etosake saab omada vaid kindlaid energia väärtusi. teiseksenergiatasemel on kindel arv osakesi. Prootonite ja neutronite energiatasemed ei mõjuta üksteist. 9. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda seda energiat mõõdetakse elektrovoltides, tuuma puhul
Folger ·Silence Dogood - ajakiri NOORUS JA KESKIGA ·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai teada, et tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter! ·1752. a tuulelohega siidinöör võtmega äikesepilve - SÄDE SAAVUTUSED ·1752 a. tõestas, et äike on elektriline nähtus ·1752 a. Leiutas ka piksevarda ·1784. aastal soovitas suve- ja talveaega ·2x prillid, pliit/kamin, klaaspill MUUD TEGEMISED
Elektriväli Väli omavahel mitte kokkupuutes olevate kehade vahelise vastastikmõju vahendaja; Elektrostaatiline väli paigalseisvaid laetud kehi ümbritsev, nende omavahelise vastastikmõju vahendaja; Väljatugevus (elektrostaatilise välja tugevus) E elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E =
kolme põhilist meetodit: Otsene laadimine: Elektrood pannakse värvireservuaari või värvitorustikku. Pihuse laadimine: Pihustatud vedelik satub elektrivälja düüsist väljudes. Elektriväli tekitatakse elektrostaatilise induktsiooni, koroona või ühe või enama elektroodi abil (rõngaselektrood või elektroodide võrk). Tribomeetriline laadumine: Kasutatakse hõõrdumist, mis tekib värvi söötmisel värvipritsile. Värv hõõrdub vastu torustiku seina ja laadub. Elektrostaatiline pealekandmine Meetodi olemus: lakk dispergeeritakse (pihustuspüstolites, kiirestipöörlevatel ketaselektroodidel jne) ja dipergeeritud osakesed laaditakse potentsiaalide vaheni laki ja toote vahel kuni ~100 kV. Viimistletav toode on alati +laenguga ja lakk () laenguga Meetodi plussid viimistlusmaterjali kokkuhoid (hinnanguliselt kuni 25%) sobib eriti karkassmööblile sanitaarsed tingimused rahuldavad protsessi mehhaniseerimisaste on kõrge kõrge tootlikkus ühtlane kvaliteet
suundi ja suurusi arvestades. 3. Kk 4. Elektrivälja tugevust väheneb 16 korda, kuna elektrivälja tugevus on võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 5. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjateümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud onindutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspoolmõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhispuudub. 6. Potensiaalsetes elektriväljades ei sõltu välja töö laengu ümberpaigutamisel välja ühest punktist teise laengu trajektoori kujust. 7. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 8. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mida on tarvis üle kanda ühelt kehalt
raskesti kokkusurutavaks. Tahkises valitseb molekulide vahel vastastikmõju, mis määrab ka kristallile iseloomuliku struktuuri. Eristatakse nelja põhitüüpi vastastikmõju. Nende järgi jaotatakse ka kristallid nelja tüüpi: · Ioonkristallid · Aatomkristallid · Molekulkristallid · Metallilised kristallid Ioonkristallides on põhiliseks vastastikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. Aatomkristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil. Molekulkristallis valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest, et molekulid on polaarsed nende ühes otsas on positiivne, teises aga negatiivne laeng. Metallilist kristalli hoiab koos Metalli positiivsete ioonide vahel vabalt paiknev elektronide pilv ehk elektrongaas. Tänu vabade elektronide hulgale juhivad metallid ka
3. dielektriku dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. 2 keha omavaheline mahtuvus näitab kui suur on pinge 1 volt kon omadused a)alalisvool ei läbi aga vahelduv läbib b)salvestab laenguid ja võib neid ka ära anda c)pinke tekitamine d)ühtsustab voolu e) võib end tühjendada väga kiirelt aga laeb kaua sammupinge tekib 2 jalatalla vahel, kui kõndida äikese ajal maapinnal potentsiaalväli on elektrostaatiline väli, kuna laetud kehade paigalseis on väljas tähtis. Potentsiaali pinge . on 2 potentsiaali vahe ( pinge 2 punktivahel on võrdeline nulliga) A ühik- 1v (volt) valem U= mahtuvus. f.suurus, mis võrdub kon laengu ja pinge suhtega, st- kui palju saab kon laenguid paigutada.ühik- 1F (farad) tähis-C valem C= U
Välja olemasolu näitab jõu tekkimisse võimalikkust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatud väli. Aine & väli on mateeria vormid. Nende ühised jooned: 1.võivad teineteist muundada. 2.on olemas vähimad proportsioonid(ainel-algosakesed,väli-kvandid) Nende erinevused: 1.erinevad aineosakesed ei saa olla samas ruumipunktis, väljad saavad. 2.aine- osakestel on olemas kindlad mõõtmed,väljadel pole, nt elektriväli väheneb minnes laetud kehast kaugemale. Elektrostaatiline elektriväli-väli, mis tekib paigalseisvate laetud kehade ümber. Elektriväljatugevus (E) näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikuliselt positiivse laenguga kehale.(vektoriaalne suurus) Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus
mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teist laetud keha Elektroskoop - Seade, mis näitab, kas kehal on elektrilaeng. Ei näita laengu suurust. Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. Sama suured erinimelised laengud neutraliseerivad teineteist.
e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks? Elektriseerimiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist. 6)Kuidas saab kehi elektriseerida? Kehade elektriseerimisvõimalus on kolm: 1)hõõrdumine 2)Laengute ülekandmisel laetud kehalt laadimata kehale 3)Mõju abil- elektrostaatiline induktsioon. 7)Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). q1+q2+q3+...+qn=const. 8)Coulombi seadus + valem.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. l Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. l Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. l samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ...
Indikatsiooni elemendid INDUKTSIOON Segadus algab mõistetest. Veenduge magnetinduktsioon kuulub füüsikaliste suuruste hulka, elektromagnetiline induktsioon on aga füüsikaline nähtus, millel põhineb näiteks elektrienergia saamine elektrijaamades. . Elektrostaatiline induktsioon On füüsikaline nähtus, kus elektrivälja mõjul toimub esemes laetud osakeste ümberpaigutumine. Teiste sõnadega elektrit juhtivast ainest esemeid saab laadida ilma, et teda peaks laetud kehaga kokku viima. Induktsioon tähendab siin mõju edasikandumist välja, mitte kokkupuute kaudu. Vaatleme juhtumit, kus ühe laetud eseme abil saab kahele metallist esemele anda erinimelised elektrilaengud.
Tekkinud elektriväljas liiguvad positiivselt laetud õhuosakesed valgustundlikule kihile. Kopeeritavalt paberilt suunatakse valgus valgustundlikule kihile. Originaali heledatelt aladelt peegeldub palju valgust ja seetõttu muutuvad vastavad piirkonnad tundlikus kihis elektrit juhtivaks. Kihis tekib elektrivool, mis neutraliseerib pindadel laengu vastavalt pealelangeva valguse instensiivsusele. Valgustamata piirkondades, mis vastavad tahmaga kaetud aladele, jääb pinnalaeng alles. On tekkinud elektrostaatiline kujutis. Positiivse laenguga osadele puistatakse tahma neg laetud osakesi. Neg värvaine osakesed tõmbuvad lehele ja kiire kuumutamisega sulatatakse värv lehele.
staatilise lihaspingega väljenduvad halvad tööasendid ja korduvad stereotüüpsed tööliigutused. Teravad tooli- või lauaservad avaldavad survet kõõlustele, lihastele ja närvidele. Vaevused väljenduvad valuna, lihaspingetena, liigese liikumispiiratusena, peavaludena. Valud ja lihaspinged võivad olla sundasendi põhjustajaks. Arvutist lähtuvad kiirgused Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on: elektrostaatiline väli, kiirgus mida tekitab katoodtoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire. Paljud kaasaegsed kuvamisvahendid sisaldavad elektronkiiretoru (Cathode Ray Tube = CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades"
ainult membraani ühele poolele; sellisel juhul on tegemist helirõhule tundliku mikrofoniga. · Helilained avaldavad mõju membraani mõlemale küljele; sellisel juhul on tegemist helirõhu gradiendi tundliku mikrofoniga. Mikrofoni tüübid · Muutuv kontakttakistus (nt. süsimikrofon) · Piesoelektriline (nt. piesoelektriline e. kristallmikrofon) · Elektrostaatiline (nt. kondensaatormikrofon) · Elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt. võnkepooliga dünaamiline mikrofon ja riba e. lintmikrofon) Süsimikrofonid See on kõige levinum laiatarbemikrofon. Süsimikrofon töötati välja telefoniaparatuuris kasutamiseks. Mikrofoni membraan on kinnitatud peene söepuruga täidetud anuma külge. Elektrikontaktide abil antakse söepulbri peale pinge. Helilainest tingitud õhurõhu muutus
1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8) 2) Punktlaeng - a) idealiseeritud objekt (lk 21) 3) Proovilaeng - a) idealiseeritud objekt ( 4) Elementaarlaeng c) füüsikaline suurus (lk 10) 5) Kehade elektriseerimine - b) füüsikaline nähtus (lk 8) 6) Kuloniline jõud c) füüsikaline suurus 7) Kulon - d) mõõtühiku nimetus (lk 15) 8) Volt - d) mõõtühiku nimetus (lk 46) 9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65) 10) Elektrimahtuvus - c) füüsikaline suurus (lk 63) 11) Elektrostaatiline väli c) füüsikaline suurus 12) Elektrivälja tugevus - c) füüsikaline suurus (lk 30) 13) Elektromagnetiline vastasmõju - b) füüsikaline nähtus (lk 5) 14) Njuuton - d) mõõtühiku nimetus 15) Elektromeeter - e) mõõteriist (lk 81) 16) Aine dielektriline läbitavus - c) füüsikaline suurus (lk 23) 6 .Missugused on järgmiste suuruste ühikute tähised SI-s ? (7p.) 2 2 a) N*m /C 2 b) C /(N m) c) V/m d) C e) V f) N g) F h) ühikuta suurus
viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena.
1. Õhuvõturest, millest imetakse sisse ruumis olev külm/soe õhk. 2. Seadme esipaneel, mille taga on õhufilttrid. 3. Avariijuhtimise nupp, mille abil on võimalik konditsioneer käivitada ilma puldita. 4. Näitude paneel (võib olla digitaalne kui ka tioodlampidega). 5. Horisontaalne väljapuhkeõhu suunaja (üles/alla) 6. Vertikaalne väljapuhkeõhu suunaja (paremale/vasakule) 7. Õhuionisaator (lisatarvik) 8. Söefilter (lisatarvik) 9. Elektrostaatiline või plasmafilter (lisatarvik) 10. Mehaaniline pestav tolmufilter 11. Kaugjuhtimispult 12. Õhuvõturest 13. Kondensaatvee ärajuhtimise toru (vesi, mis tekib jahutamisel siseseadmes) 2. 14. Külmaaaine torud ning sise- ja välisseadme vaheline kaabel 15. Õhu väljapuhkevõre
Seda omadust kirjeldab elektriline mahtuvus. ( tähis C ) Kallates mõlemasse pudelisse (üks suur, teine väike) võrdse koguse vett, tõuseb vee nivoo võikse mahtuvusega pudelis kõrgemale. Kahe juhi elektri mahtuvuseks nim ühe juhi laengus ja juhtidevahelise pinge jagatist. C = q/U Kondensaator laengu kogumiseks ja säilitamiseks. (plaatkondensaator) Juhid on sellised ained, kus on väga palju vabu laengukandjaid. Välise elektriväljamõjul (nähtus elektrostaatiline induktsioon) juhis jaotuvad vabad laengukandjad ümber. Selle tulemusena tekitavad vabad laengukandjad oma elektrivälja, mis on vastassuunaline välisele el.väljale ja kustutab selle juhi sees. Juhi sees el.väli puudub. Kasutamine: varjestus. Dielektrikud on ained, kus praktiliselt puuduvad vabad elektrikandjad. Polarisatsioon kui dielektrik satub välisesse elektrivälja, siis molekulid orienteeruvad kindlas suunas. Dielektrikus elektriväli nõrgeneb.
laetud keha. Tugevus sõltub elektrilaengute suurusest ja nende vahelisest kaugusest. 6.Coulomb´i seadus- Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.F-N-laengute vahel mõjuvad jõud; q1 ja q2 - C - laengute suurused; r-m-laengutevaheline kaugus; F=k*q 1*q2/ ja siis see tagurpidi 3= suhteline dielektriline läbitavus. 7.Elektriväli-Elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline-Liikumatute laengute elektriväli. Omadused: pidev,katkematu,lõpmatu,levib ühtlase kiirusega 3000000km/s mõjub elektrilaengutele mingi jõuga. 8.Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/Q. E=elektrivälja tugevus, F=jõud ja Q=punktlaengu suurus. 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? Mida tihedamini asetsevad jõujooned, seda suurem on välja tugevus antud punktis. 10
Istumisel õigel kaugusel (rohkem kui 50 cm ekraanist) kuvarist tagatakse normile vastav kiirgustase o Jälgida, et kuvar ja olemasolev ekraanifilter oleks maandatud; o Arvestada mobiiltelefoni võimalikku mõju; o Mitte asetada paljundusmasinat kuvariga samale lauale ja ventilatsioonita ruumi. Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele ja bioloogilistele tõekspidamistele. TCO MPR II Mõõtmiskaugus Elektrostaatiline väli +/-500 +/-500 10 cm ELF elektriväli <10 V/m <25 V/m MPR 50 cm; TCO 30 cm VLF elektriväli <1 V/m <2.5 V/m mõlemal juhul 50 cm ELF magnetväli <200 nT <250 nT mõlemal juhul 50 cm VLF magnetväli <25 nT <25 nT mõlemal juhul 50 cm Mõõtmistulemused: ELF väli Magnetvälja ELF väli/ Rel
vahekaugustega. o Konstant k - 9 * 109 N * m2/ C2 · Näite ülesanne Leiame Coulomb'i seaduse kohaselt tõmbejõu F, millega elektron ja prooton mõjutavad teineteist vesiniku aatomis. Osakeste vahekauguseks loeme vesiniku aatomi raadiuse, mis Bohri mudel kohaselt on 5,3 * 10-11m. Väli mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste vastastikust mõju ning omab energiat · Väli on aineosakste vastastikmõju vahendaja · Elektrostaatiline väli teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju vahendab väli Elektrivälja tugevus - kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale · (N/c) ,,njuuton kuloni kohta" · E vektor · Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte kehtib elektriväljas o Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud
liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra. JUHT ELEKTRIVÄLJAS *Aine nõrgendab elektrivälja. *Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Selle tagajärjel laaduvad juhi pinnad. Juhi pinnale kogunevaid laengud nimetatakse indutseeritud laenguteks. *Elektrilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektriväljas oleva juhi laengute ümberpaiknemist ja juhi eri osade laadumist. *Juhi sees elektrostaatiline väli puudub sest indutseeritud laengute elektriväli tasakaalustab juhile väljast poolt mõjuva elektrivälja. Seda nähtust kasutatakse elektrilise varjestamise juures nt: teleri kaabel. *Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat
annaabi.ee 
