Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2. Meditsiin
Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine võib põhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Kontakt nahaga võib põhjustada ärritust, võimalikud põletused. Ärritav silmadele. Põhjustadab tõsist ärritust ja põletust. Tulemuseks võib olla sarvkesta kahjustus. Pikaajaline kontakt võib põhjustada nina verejooksu, valu rinnus, bronhiiti. NaNO3- naatriumnitraat; sool; Ei ole tuleohtlik, kuid olles on tugev oksüdeerija võib kuumutamisel või kokkupuutel redutseerivate või kergestisüttivate ainetega põhjustada süttimist. Plahvatusohtlik kuumutamise, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 ° C . Tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes. Kahjulik allaneelamisel, võib põhjustada ärritust nahale, silmadele ja hingamisteedele. Võib põhjustada seedekulgla põletikku, kõhuvalu, iiveldust
Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine. Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse meditsiinis kainestamiseks ja ka juuksevärvides. Peamiselt tuleb seda kasutada meditsiiniliselt ja on kahjulik omal käel kasutada. NH4NO3 väetis, lõhkesegude komponent (ammonaal, segu Al pulbriga).See on väetisena tähtis, kuid lõhkesegude komponendina võib olla ohtlik. Nitraadid (salpeetrid) NaNO3 ja KNO3 leiavad kasutamist lämmastikväetisena, KNO3 ka lõhkeainetetööstuses.KNO3 ehk kaaliumnitraati kasutatakse lõhkeaine valmistamisel. Seega võib olla ohtlik.
statsionaarse seisundi caavutamine palju aega. A-staadi puhul muudetakse läbivoolukiirust sujuvalt ja tänu sellele saavutatakse statsionaarne seisund rutem.3 X=200g/e M[CH1,8O0,5N0,2P0,09S0,005 ] =12+1,8+16x0,5+14x0,2+31x0,09 +32x0,005=27,55/c-mool.Yxs=0,6 g/g; Yxs=x/ss=x/Yxs mglc =200g/e 0,6=333,3 g/e; nx= 200c mool/ex 27,55=7,26 cmool/e; M(C6H1206)=180g/mol=30 g/c-mool; nglc= 333,3 g x c-mool/e x 30g= 11,11 c-mool/e; Cglc=200g g mol/ e 0,6 g 180 g=1,85 mol/e= 1,85M. Lämmastikuallikas NaNO3 M[NaNo3]= 23+14+3x16= 85g/mol; m NaNO3 =7,26c-mool x 0,2 mol x 85 g/e x c-mool x mol= 123,4 g/e NaNO3 Fosforiallikas KH2PO4 CKH2PO4= 7,26 c-mool x 0,09 mol/ ex c-mool= 0,653 mol/e= 0,653 M KH2PO4 . Väävliallikas Na2SO4 M= [Na2SO4]= 2 x23+32+4x16=142g/mol; mNa2SO4=7,26 c-mool x 0,005 mol 142g/ e x c-moolx mol=5,15 g/e Na2SO4
Molaarse kontsertratsiooniga ülesannetega vajaminevad valemid: C- molaarne kontsertratsioon, n- moolide arv V- ruumala, N- osakeste arv, Na-avogadro arv 6,02 X 1023, m- mass, M- molaarmass, Vm-molaarruumala- 22,4dm3 ; ; ; 1. Arvutage Na2So4 molaarne konstsertratsioon, kui 50cm3 lahuses sisaldub 0,03mol Na2So4. Andmed: V=50 cm3=0,05dm3 ; n=0,03mol Küsitud: C=? Valem arvutamiseks: Lahendus: 2. 34 g NaNO3 lahustamisel vees saadi 200cm3 lahust. Arvutage saadud lahuse molaarne kontsertratsioon. Andmed: m=34 g; V=200 cm3=0,2 dm3 Küsitud: C=?, selle leidmiseks tuleb leida n=? Ja omakorda selleleidmiseks pean leidma M. Valemid: ; Lahendus: a) lein NaNO3 molaarmassi M(NaNO3)= 23+14+16 X 3=85g/mol b) Saan leida moolide arvu, kasutan seda valemit c) Leian NaNO3 lahuse molaarse kontsertratsiooni, kasutan seda valemit
Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu
·Vesiniksoolad dissotsieeruvad katiooniks javesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHSO4 Na+ + HSO4-- Ammoniaakhüdraat kui nõrk alus ·Ammoniaagi lahustumisel vees tekibammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3·H2O·Ammoniaakhüdraat dissotsieerub nõrga alusena NH3·H2O NH4+ + OH Reaktsiooni toimumise tingimused Ioonidevahelisedreaktsioonidkulgevad lõpuni, kui tekib ·sade ·gaas ·vesi ·mõni muu nõrkelektrolüüt NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu, sest muutust ei ole, lahuses samad ioonid) Molekulaarne võrrand NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Täielik ioonvõrrand Na+ + Cl + Ag+ + NO3 AgCl + Na+ + NO3 Lühendatud ioonvõrrand Cl + Ag+ AgCl Vee teke Molekulaarne võrrand NaOH + HCl NaCl + H2O Täielik ioonvõrrand Na+ + OH + H+ + Cl Na+ + Cl + H2O Lühendatud ioonvõrrand OH + H+ H2O
vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO 3 = AgCl(valge sade) + NaNO3 Bromiidiooni puhul tekib kollane sade NaBr + AgNO3 = AgBr (kollane sade) + NaNO3 Jodiidiooni puhul tekib helekollane sade NaI + AgNO 3 = AgI (helekollane sade) + NaNO3 Vaba joodi tõestatakse tärklise lahusega. Tärklise lahuse värvus muutub joodi toimel siniseks.
- -dissotsiatsioonimäär - nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonimäär sõltub: temperatuurist (kõrgemal t° on suurem), kontsentratsioonist (lahjemates lahustes on suurem) - tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1 · reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu
soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCl2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 2Na+2H2O +ZnCl2 =Zn(OH)2 +2NaCl + H2 2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3)sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S Kui tekib sadenev sool, siis ei pea tekkiv hape olema nõrgem ega lenduvam. 4)sool + SOOL = uus sool + uus sool(üks ) (reageerivad soolad peavad olema vees lahustuvad) NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl 5) karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel CaCO3 = CaO + CO2 2NaNO3 = 2NaNO2 + O2 2Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2 + O2 2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 + O2 Soolade saamine 1) Hape + metall =sool+H2 2) Hape+aluseline oksiid =sool+H2O 3) Hape + alus =sool+H2O 4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall
· Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO3, Fe(OH)3). · Elektrolüütide lahused elektriliselt neutraalsed, koosnevad ioonidest. · Ioonide hüdraatumine ioonide, molekulide liitumine vee molekuliga. Hüdraatumisel neeldub või eraldub soojust (eksotermiline ja endotermiline reaktsioon). 3. Molekulaarsete ainete lahustumisprotsess
6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. SiO2, C (teemant) Molekulvõre – molekulid, seotud molekuli vaheliste jõududega. Pehmed, madal sulamis- ja keemistemperatuur. C2H6, I2
värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks Elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks Kasutavad ka tuukrid Laboratoorselt saadakse eelkõigeNH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2+2H2O Looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid
METALL + HAPNIK → OKSIID 4Fe + 3O2→ 2Fe2O3 + VÄÄVEL → SULFIID (sool) 2Na + S → Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) → SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 → 2KCl + VESI → LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑ + VESI → OKSIID + VESINIK 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2↑ + HAPE vaata HAPE + METALL + SOOL → UUS SOOL + UUS METALL Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL + ALUS vaata ALUS + SOOL + SOOL → UUS SOOL + UUS SOOL NaCl + AgNO3 → NaNO3 + AgCl↓ + METALL vaata METALL + SOOL REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO 2 + H2O H2SO3 Lagunemine (ühe aine lagunemisel tekib 2 või enam uut ainet). Hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH) 2 CuO + H2O Asendus (lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall +
Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab
4 Ag + O2 + 2 H2S 2 Ag2S + 2 H2O Hõbekloriidi (AgCl) sadestatakse hõbenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaaselektroodides pH määramisel ning potentsiomeetrilistel mõõtmistel. AgNO3 + Cl- AgCl + NO3- Hõbeoksiidi, mida saadakse hõbenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil, kasutatakse positiivse elektroodina (anood) patareides. Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb hõbeoksiidiks. AgNO3 + NaOH AgOH + 2 NaNO3 2AgOH Ag2O + H2O Hõbekarbonaati, mida kasutatakse reagendina orgaanilises sünteesis, saadakse hõbenitraadi ja naatriumkarbonaadi vahelisel reaktsioonil, kus hõbekarbonaat sadeneb. 2 AgNO3 + Na2CO3 Ag2CO3 + 2 NaNO3 Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle väärismetalliomadustel, sealhulgas raha, dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda soolasid on kasutatud juba keskajast saati, et värvida klaasi kollastesse või oranzidesse toonidesse
Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse
Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape
CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula, tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid. Tähtsaim hõbedasool on HÕBENITRAAT AgNO3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebapüsiv ühend, mis laguneb koheselt: 2AgOH = Ag2O + H2O Viimane reageerib aldehüüdide või glükoosiga ja redutseerub seejuures metalseks hõbedaks, aldehüüd oksüdeerub aga vastavaks karboksüülhappeks. Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nime all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõbenitraati rakendatakse KLORIIDIOONI tõestamiseks. Tekkiv valge värvusega hõbekloriid ei lahustu vees ega hapetes:
_ O3 NaCl+H2O _ Fe(OH)2+ _ _ 2)CO2+ K2SO4 2KOH= K2CO3+H 2O Sool K2CO3+ KOH+ NaCl+ Fe+CuSO4 MgSO4 2HCl= FeSO4= AgNO3= = _ _ 2KCL+H2 Fe(OH)2+ NaNO3+ _ FeSO4+CU O +CO2 K2SO4 AgCl (sadestud põhja) Vesi CaO+H2 SO2+H2 1)Ca+2H2O O= O= = Ca(OH)2 H2SO3 _ _ _ _ Ca(OH)2+
Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11. Dissotsiatsioonivõrrandid: a) H2SeO4 <---> b) Ba(OH)2 <---> c) Fe(NO3)3 <---> 2A + B ----> 3C + D ( H > 0 ) <---- 12. Kuidas nihutab tasakaalu: a. aine A lisamine b. aine D eemaldamine ...
Lämmastik asub perioodilisussüsteemi V A rühmas ja 2. perioodis. Lihtaine omaduses Lämmastik on mittemetall, lõhnata, värvita, maitseta, õhust natuke kergem gaasiline aine, vees väga vähe lahustuv, aatommass on 14.01, ei ole mürgine, vedeldub temperatuuril -195. Kerge rõhu all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine
nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter NaNO3 ja india salpeeter KNO3). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta.
Zn pinnale vasekihti ei tekkinud, kuna kompleksühendi püsivuse tõttu ei suutnud Zn vaske ühendist välja tõrjuda 2.3 valasin kahte katseklaasi ~1 ml 0,2M NiSO4 lahust a) Lisasin tilkhaaval 0,2M NaOH lahust NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 - sade on heleroheline b) Lisati tilkhaaval 6M NH3·H2O vesilahust NiSO4 + 6NH3·H2O [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O - tekkis sinine kompleks Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisasin 1-e tilga AgNO3 lahust NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl Lisasin ~3 ml küllastunud NaCl lahust NaCl + AgCl Na[AgCl2] sade kadus, tekkis kompleksühend. 3.2 a) Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni Tekkis punakas-lillakas lahus: Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ b) Lisasin NaCl kristalle, NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks, NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ c) Loksutasin kuni NaCl lahustumiseni, lisasin ~1 ml vett
Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid Must püssirohi - kaaliumnitraat, puusüsi ja väävel ( http://www.keemikud.eu/viewtopic.php?f=15&t=11&p=11&hilit=nitraadid#p11). Ammonaal - ammooniumnitraat ja alumiiniumipulber NITRAATIDE MÕJU KESKKONNALE Nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade
Loksutasin ning lisasin ~3 mL küllastatud NaCl lahust. 4. Katseandmed AgNO3 lahuse tilga lisamisel tekkis sade, hiljem küllastatud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NaCl lahusele AgNO3 lahuse tilga lisamisel toimus reaktsioon ning tekkis hõbekloriidi sade. Seejärel NaCl küllastatud lahuse lisamisel hõbekloriidi sade lahustus. Reaktsioonivõrrandid: AgNO3(aq) + NaCl(aq) AgCl(s) + NaNO3(aq) hõbenitraadi ja keedusoola reageerimisel tekib hõbekloriidi sade. NaCl(aq) + AgCl(s) [AgCl2]-(aq) + Na(aq) hõbekloriidi sademele reageerimisel kloriidioonidega tekib lahustuv hõbeda kompleksioon. 6. Kokkuvõte või järeldused NaCl vesilahusele AgNO3 lisamisel tekkis hõbekloriidi sade, kontsentreeritud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus ning tekkis [AgCl2]- kompleksioon. 3.2 a) 1. Töö eesmärk
Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli.Kips on kasutusel ehitusel ja ka meditsiinis NH3*H2O on valem millest saadakse nuuskpiiritust
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga
hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade.
H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku. Kuidas seda saab? Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 9. Mitu milliliitrit vett tuleb lisada 30O ml 2O%-ļisele naatriumkloriidi ļahuseļe (p = 1,15 g/cm3), et saada 7% lahus? 1ml=1cm3 1)m(lahus)= roo × V=1,15 g/cm3 × 300cm3= 345 grammi
Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid
7. Tee dissotsiatsioon H 3 PO 4 –H+H2PO4 Mg(OH )2 –Mg+H2O H2O –H+OH Na 2 SO 4 –2Na+SO4 Al (OH )3 –Al+H2O 8. Lõpeta reaktsiooni võrrand, pane juurde aineklassid, mis reegli põhjal toimub ja ioonvõrrand: CaCl2 + K 2 CO 3=¿ MgSO3 + H 2 SO 4 =¿ Mg(OH )2+ ZnS=¿ Ca(OH )2+ HI=¿ Zn+ NaNO3 =¿ 9. Kui omavahel kokku valad 200gr 15% ja 350gr 12% lahust, siis mitme % lahus tekib? 1333,10 100 33 0%% 200 15 % 29 16, 66 350 12 % 1333,33+2916,66= 4249,99 10. Leia 56gr CO ruumala normaaltingimustel! 11. Mitu molekuli sisaldub 25 moolis väävelhappes? 12.Joonista tasapinnaliselt: 2-metüülprop-1-een tsüklookta-1,3-dieen buta-1,3-diüün
Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, ...
aatomitest koosnev mittemolekulaarsed kovalentsed ained: mittemetallid ruumiline, kihiline (teemant, grafiit, räni, punane fosfor) vms kristallivõre paljud oksiidid(CuO, Al2O3, Fe2O3); orgaanilised polümeerit jt ioonsed ained: Iooniline side ioonvõre soolad(LiBr, MgCl2, NaNO3); ioonsed oksiidid(Li2O, CaO) leelised(KOH, Ba(OH)2) Metalliline side metallivõre metallid (Na, Mg, Al, Fe, Sn, Cu jt)
vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat
universaalne kollane kollakas-rohekas punane sinine paber metüül-oranz (m.o.) kollakas-oranz punane happe kollakas - oranz indikaator (sobib ainult happe tuvastamiseks) fenoolftaleiin (ff) värvitu (vesi) värvitu (vesi) punane aluse inikaator fenoolftaleiin: 1) NaNO3 neutraalne, värvitu 2)H2CO3 3) SO2 - 4) Ba(OH)2 aluseline, punane 3. Reaktsioonid elektrolüütide lahuses Reaktsiooni ei toimu, kui vett, gaasi, sadet ei teki. 1) K2CO3 + Cu(NO3)2 -> 2KNO3 + CuCO3(sade)- molekulaarne võrrand Reaktsiooni saadustest vaadata tabelist, kumb on lahustumatu 2K+ + CO32- + Cu2+ + 2NO- -> 2K+ + 2NO3- + CuCO3(sade) - täielik ioonvõrrand CO32- + Cu2+ -> CuCO3(sade) - taandatud ioonvõrrand
NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall. SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL + ALUS vaata ALUS + SOOL + SOOL UUS SOOL + UUS SOOL NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained (soolad) on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). + METALL vaata METALL + SOOL METALLIDE PINGERIDA Reageerivad veega Reageerivad veega vaid kõrgel Veega ei
reageeri komplekstioonidega. 2.3 a) NiSO 4 + 2 NaOH Ni (OH ) 2 + Na 2 SO4 Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH) 2 NiSO4 + 6 NH 3 H 2 O [ Ni ( NH 3 ) 6 ] + SO4 + 6 H 2 O 2+ 2- b) heksaamiinnikkel ( 2+) Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks Atsiidokompleksid 3.1 a) NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl NaCl + AgCl [ AgCl2 ] + Na + - dikloro arg entaat Katse tulemus: Tekkis valge sade AgCl 3.2 a) Co( NO3 ) 2 6 H 2O + CH 3COOH [ Co( H 2O)6 ] 2+ - + 2 NO3
Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub
15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri. 17. Katiooni raadius on väiksem aatomi algsest raadiusest. Aniooni raadius on suurem aatomi algsest raadiusest. 18. HF polaarne kovalentne side HNO3 polaarne kovalentne side H2 mittepolaarne kovalentne side NaNO3 iooniline side F2 mittepolaarne kovalentne side 19. Vesinikside esineb molekulide vahel, millel on kõrge elektronegatiivsus ( fluori, hapniku või lämmastiku vahel) · Ained lahustuvad hästi vees. · Keemis- ja sulamis temperatuurid on väga kõrged · Kui vesi muutub jääks, siis tihedus väheneb 20. 21. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metallaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.
4. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses. LÄMMASTIK N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ka ühendites. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 tsiili salpeeter, KNO3 india salpeeter). Joonis NaNO3 Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur (-196 °C) on veidi madalam kui hapnikul
hape või gaas või sadeneb sool Reaktsioon toimub KUI reageeriv metall on Fe + CuSO4 = Cu + FeSO4 metall + sool = metall + sool soolas olevast metallist pingereas ees pool Reaktsioon toimub KUI 1)lähteained on sool + sool = sool + sool NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 lahustuvad, 2)üks saadus sadeneb välja
LÄMMASTIK N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ühendites. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 %. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 tsiili, KNO3 india). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur on veidi madalam kui hapnikul, siis sellel erinevusel põhineb ka
NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 (sade on heleroheline, tuhmroheline) b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH 3 · H2O vesilahust. NiSO4 + 6NH3·H2O [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO3 lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl Kui nüüd veel loksutada ja lisada NaCl , siis tekib kloriidioonide liig ja ülalseatud võrrandi tasakaal hakkab nihkuma taas vasakule, ent tänu hõbeiooni omadustele ja kloriidioonnide liiale ei nihku tasakaal mitte ainult AgCl lahustumise suunas, vaid vahepeal tekib püsiv kompleksühend: NaCl + AgCl Na[AgCl2] 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub.
Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel? NaCl-le AgNO3 lisamisel tekib valge hõbekloriidi sade. Küllastunud NaCl lisamisel sade lahustub, sest tekib hõbeda kompleks klooriga. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (eeldusel, et Ag koordinatsiooniarb on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl NaCl + AgCl = AgCl2 - + Na+ 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2 6H2O kristallid ja valada peale 2-3 mL atsetooni. Kirjedada, mis toimub atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahus muutus roosaks ning kristallid hakkasid lahustuma. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2-3 mm paksune kiht. Jälgida 3-5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. Lahus värvus tumesiniseks.
annaabi.ee 
