icon iconto to add add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast. · Avastati mitte puhta ainena vaid rutiilina, mis on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: · Võimeline taluma lahjendatud väävel ja vesinikhapet. · Lahustuv kontsentreeritud hapetes.
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3 Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil:
Cu pluss 4HNO3 Cu(NO3)2 ja 2NO2 ja H20 eraldub. ISEGI LAHJENDATUD KUJUL EI ERALDU VESINIK! N. 3CU pluss HNO3 3Cu(NO3)2 ja 2NO ja H20 Konsentreeritud väävelhapet ja lämmastikhapet on võimalik transportida rauast tsiternides. 2Al pluss HNO3--Al2O3 ja 6NO2 ja 3H20- teksid oksiidikiht, mis alumiiniumist tsisternides nende hapete transportimist võimaldavad. Fe, Al, Ni, Cr pinnal tekib kontsentreeritud HNO3 või H2SO4 toimel toatemperatuuril oksiidne kaitsekiht ja nad passiveeruvad. Elektronbilansi meetod · Määrata kõigi elementide o.a. · Kirjuta välja elektronvõrrandid nende elementide kohta, mille o.a muutus. · Korruta elektronvõrrandeid selliste arvudega, et liidetud ja loovutatud elektronide arvud saaksid võrdseteks. Leitud arvud ongi vastavate elementide kordajateks. · Aseta need võrrandisse vastavate valmite ette.
; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O
elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO
2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks. Maakrikastatud maakmetallioksiidmetall 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia),kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3
85) sooda-NaHCO3, karastusjookides 86) pesusooda-Na2CO3, kasutatakse laialdaselt, klaasi valmistamisel 87) soolhape-HCl, maohape 88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus 89) lubjakivi-valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim CaCO3 90) kips-üks sulfaatsetest vett sisaldav mineraalidest.CaSO4·2H2 91) boksiit-Al2O3, on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist 92) magnetiit-on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Fe3O4 93) rauatagi-Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale (Fe3 O4 ) kiht 94) ammoniaak- NH3- on omapärase kirbe lõhnaga gaasiline lämmastiku ja vesiniku ühend. 95) Silikaat-SiO3, mineraal 96) ammoniaakhüdraat- ammoniaagi lahustumisel vees. NH3 * H2O 97) teras-sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. 98) malm-rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku 99) pronks-vase ja tina sulam
redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) elektrongaas: metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil plastilisus: Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid
METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega ...
lahjendatud HNO3-ga NO. Tugevasti lahjendatud HNO3-ga (~1,3%) väheaktiivsed metallid ei reageeri Pingerea keskel seisvate metallide (näit. Zn) reageerimisel kontsentreeritud HNO3-ga on põhisaaduseks NO2. Zn reageerimisel lahjendatud HNO3-ga sõltuvalt happe kontsentratsioonist võivad tekkida NO, N2O, N2 või nende gaaside segu. Tugevasti lahjendatud HNO3 puhul on põhisaaduseks NH4NO3 Fe, Co, Ni, Cr, Al pinnal tekib kontsentreeritud HNO3 toimel toatemperatuuril oksiidne kaitsekiht ja nad passiveeruvad Au ja Pt ei reageeri lahjendatud ega ka kontsentreeritud HNO3-ga (need metallid reageerivad vaid kuningveega (1 ruumala kontsentreeritud HNO3 + 3 ruumala kontsentreeritud HCl) Konts. HNO3 reaktsioonid (NB! Reaktsioonides metallidega ei eraldu kunagi H2!) Metallide reageerimine leeliste lahustega Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn
Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Absoluutse nulli lähedal on ta aga ülijuht. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. 2.2 Keemilised omadused Keemiliselt on Hg küllaltki inertne, toatemperatuuril vastupidav õhu ja enamiku lahjendatud hapete toimele. Kuivas õhus ja hapnikus on Hg püsiv, niiskes õhus tekib pinnale oksiidne kiht (oksiidikihi teket võivad põhjustada ka elavhõbedas lahustunud metallide, nt Zn lisand sellisel juhul oksüdeerub lisandmetall). · Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril ~350 ºC, osooniga toatemperatuuril; tekib elavhõbe(II)oksiid HgO, punane kristalne ühend. · Hg ei reageeri lahjendatud H2SO4 ega lahendatud HCl-ga; ei reageeri (alla 200 ºC) ka kuivade gaasidega HF, HCl, H2S, NH3, PH3 ega AsH3, kuid reageerib juba
soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks. Maakrikastatud maakmetallioksiidmetall 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia),kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3
Korrosioonikahjustuse ilmingud: *elektrokeemil korr - ühtlane (teras), laiguline (teras), pisteline (torud, milles liigub kuum vesi), piirpinna korr, pilu (met konstrukts), hõõrdekorr, kontakt (hävib met, mille potentsiaal on neg-m), kihtkorr, kihtide vaheline (tõmmatud torud, valtsitud metallilehed), kristallide vaheline, kristallide sisene, väsimuskorr (tekib met, mis on erineva suunaga mehhaaniliste koormuste all); *kõrgtemp-ne korrosioon -oksiidne, sisemine oksüdeerumine. Kontaktkorrosiooni vältimine: kasutada samast mat neete, polte või isoleerida (ümbritsevast kk-st). Nt ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu el-juhtmeid, messingit terasega, vaskveetorusid terasest veetorudega. Toimida järgmiselt: 1)panna vahelüliks polümeersest mat torud; 2) ühendada mõnest sulamist torudega, et vähendada potensiaalide vahet. Piirkonnad: Põhimetalli pinnal toimub enamasti Me anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st
Korrosioonikahjustuste ilmingud: elektrokeemiline korr. - ühtlane (teras), laiguline (teras), pisteline (torud, milles liigub kuum vesi), piirpinna korr, pilu (metallkonstrukts.), hõõrdekorr, kontakt (hävib met, mille potentsiaal on negatiivsem), kihtkorr, kihtide vaheline (tõmmatud torud, valtsitud metallilehed), kristallide vaheline, kristallide sisene, väsimuskorr (tekib metallis, mis on erineva suunaga mehhaaniliste koormuste all); kõrgtemperatuurne korrosioon - oksiidne, sisemine oksüdeerumine. Kontaktkorrosiooni vältimine: kasutada samast materjalist neete, polte või isoleerida ümbritsevast kk-st. Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Anoodi- ja katoodipiirkond? Nt ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu el-juhtmeid, messingit terasega, vaskveetorusid terasest veetorudega. Toimida järgmiselt: 1)panna vahelüliks polümeersest materjalist torud; 2) ühendada mõnest sulamist torudega, et vähendada potensiaalide vahet.
jpt. eriklaasid SITALLID – kristallstruktuuriga klaasid (taval. klaas on amorfne) palju tugevam ja vastupidavam (mehh. ja termil) kui taval. klaas [arcoroc (Pr.)] Tsement – tähtis silikaatne sideaine Lähteained: Lubjakivi ??savikad mineraalid tugev kuumutamine eraldub CO2, H2O ↓ tsemendiklinker ↓ jahvatam. ↓ tsement (peen pulber) oksiidne koostis : CaO, (SiO2)n, Al2O3, Fe2O3 Segatakse veega (+ liiv, killustik jm.) kõvastumine: 3CaO · SiO2 + (n+1)H2O → 2CaO · SiO2 · nH2O + Ca(OH)2 3CaO · Al2O3 + 6H2O → 3CaO · Al2O3 · 6H2O Räniorgaanilised ühendid (ROÜ) ROÜ – molekulid sisaldavad ühte või mitut Si aatomit, mis on C aatomiga seotud vahetult või mõne teise elemendi, näit. O või N aatomi kaudu (…- Si - Si - Si-… ahel ei ole kuigi püsiv) ROÜ vaadeldakse taval. silaani SiH4 derivaatidena,
annaabi.ee 
