PULBERMETALLURGIA Materjaliõpetus 2009 Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist, komponentide segamist, toodete vormimist ning vajadusel täiendavat töötlemist (immutamine õlidega, pinnete pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid nendest, milliseid teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulberte...
Kipstooted: Kipssideainete tootmisel tuleb arvestada: · Tuleb kasutada lisandeid (väheneb sideaine kulu ja kipsidetailide deformatiivsus) · Hapruse tõttu tuleb kasutada armeeringut (papp, paber, orgaanilised kiudained) · Suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimate terassarrust Tooted jagunevad tehnoloogiliselt: · Viimistlusmaterjalid (kunstmarmor, plaadid) · Konstruktsioonmaterjalid (plaadid, plokid, paneelid) · Kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid) · Dekoratiivelemendid (rosetid, karniisid) Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat):
sisemisi osasi, mis võib olla hea kütuse kilometraaži ja liiklusohutuse jaoks. Nahk Kõige levinum “nahksisu loom” on lehm. Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest.
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
3. Kipstooted Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: • tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust • hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus • suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: • viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) • konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid • dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid • Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
aurustub vähendades kipskivi tugevvust. · Kipsplaadi põlevaks oskaks on pinnakiht. Tulekahjus kartong söestub, kuid ei põle, sest kartongi ja kipskivi vahel puudub õhk. Kipsplaat püsib tulekahjus kuni temperatuuri tõustes kipskivis keemiliselt seotud vesi aurustub ja plaat kaotab oma jäikuse. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: · viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid, sanitaarkabiinid (paneelmajades), ventilatsiooni sahtide elemendid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Iseloomustab odavus, kerge ehitada ja viimistleda, kiire kivinemine, hügieenilisus, halb soojajuhtivus, dekoratiivsus, väike tihedus ja mass.
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,E...
sealhulgas ka TiC, TiCN, TiB2, Cr3C2 baasil komposiitmaterjale. 4 Kasutusala järgi liigitada kermiseid 3 gruppi: - tööriistamaterjalid, mida kasutatakse mitmesuguste tööriistade ja instrumentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust); - maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust), - konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%); - korrosiooni- ja kuumuskindlad materjalid, mida kasutatakse kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%). Kôvasulamite kasutuselevôtt 1920-ndate aastate teisel poolel pôhjustas revolutsiooni metallide lôiketöötlemisel. Lôikekiirused ja sellest tulenevalt tööviljakus
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. kasutamine Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega 45. Kipstooted ja eterniit kipstooted Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: · viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid,vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid
eksitavad või valed tulemused, millised võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni. Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. KONKREETSEID NÄITEID Ühes puidukuivatis oli valitud konkreetsesse süsteemi mittesobivad konstruktsioonmaterjalid: alumiiniumisulam ja roostevaba teras AISI 304. Mõlemad korrodeerusid üsna kiiresti sedavõrd palju, et vastavad konstruktsioonid tuli välja vahetada. Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem.
tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete val- mistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloo- giatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulava- test metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. 2.6.2. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moo- dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. frikt- sioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask- sulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Sele 2.54. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
