olulist mehaanilist töötlust sellega kaasneva laastueraldamisega) ning tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete valmistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest.
Kipstooted: Kipssideainete tootmisel tuleb arvestada: · Tuleb kasutada lisandeid (väheneb sideaine kulu ja kipsidetailide deformatiivsus) · Hapruse tõttu tuleb kasutada armeeringut (papp, paber, orgaanilised kiudained) · Suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimate terassarrust Tooted jagunevad tehnoloogiliselt: · Viimistlusmaterjalid (kunstmarmor, plaadid) · Konstruktsioonmaterjalid (plaadid, plokid, paneelid) · Kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid) · Dekoratiivelemendid (rosetid, karniisid) Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat):
sisemisi osasi, mis võib olla hea kütuse kilometraaži ja liiklusohutuse jaoks. Nahk Kõige levinum “nahksisu loom” on lehm. Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest.
Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust 10.3. KIPSTOOTED tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: • viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) •konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid • dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid • spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heliisolatsioonmaterjalid. Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt)
3. Kipstooted Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: • tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust • hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus • suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: • viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) • konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid • dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid • Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud
joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel
aurustub vähendades kipskivi tugevvust. · Kipsplaadi põlevaks oskaks on pinnakiht. Tulekahjus kartong söestub, kuid ei põle, sest kartongi ja kipskivi vahel puudub õhk. Kipsplaat püsib tulekahjus kuni temperatuuri tõustes kipskivis keemiliselt seotud vesi aurustub ja plaat kaotab oma jäikuse. Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: · viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid, sanitaarkabiinid (paneelmajades), ventilatsiooni sahtide elemendid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Iseloomustab odavus, kerge ehitada ja viimistleda, kiire kivinemine, hügieenilisus, halb soojajuhtivus, dekoratiivsus, väike tihedus ja mass.
Mo. Ferriitsete sulamite korrosioonikindlus on madalaim, mis tähendab, et ferriitsete roostevabade teraste kasutusala on piiratud /1/. Värvilised ja kerged metallid Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam 3 on levinud alumiinium. Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Alumiiniumi sulamid on erinevad (olenevalt tema edasisest töötlemisest toodeteks). Parimad tugevusomadused saavutatakse Cu ja
sealhulgas ka TiC, TiCN, TiB2, Cr3C2 baasil komposiitmaterjale. 4 Kasutusala järgi liigitada kermiseid 3 gruppi: - tööriistamaterjalid, mida kasutatakse mitmesuguste tööriistade ja instrumentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust); - maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust), - konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%); - korrosiooni- ja kuumuskindlad materjalid, mida kasutatakse kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%). Kôvasulamite kasutuselevôtt 1920-ndate aastate teisel poolel pôhjustas revolutsiooni metallide lôiketöötlemisel. Lôikekiirused ja sellest tulenevalt tööviljakus
Malmi valuprotsess võimaldab toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. 22 4.1.3 Värvilised ja kerged metallid Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam on levinud alumiinium.Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Duralumiinium kuulub vananevate metallide hulka
struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. kasutamine Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega 45. Kipstooted ja eterniit kipstooted Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt: · viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid,vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid
eksitavad või valed tulemused, millised võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni. Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. KONKREETSEID NÄITEID Ühes puidukuivatis oli valitud konkreetsesse süsteemi mittesobivad konstruktsioonmaterjalid: alumiiniumisulam ja roostevaba teras AISI 304. Mõlemad korrodeerusid üsna kiiresti sedavõrd palju, et vastavad konstruktsioonid tuli välja vahetada. Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem.
tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete val- mistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloo- giatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulava- test metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. 2.6.2. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moo- dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. frikt- sioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask- sulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Sele 2.54. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes.