Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Füüsika meie ümber (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on füüsika?
  • Milline on teaduse meetod?
  • Milline on täppisteaduslik meetod?
  • Kuidas mõista lauset I UR?
  • Kuidas mõista lauset vk st?
  • Mis on aga objektiivne reaalsus?
  • Millest loodus koosneb?
  • Kuidas loodus toimib?
  • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ?
  • Kuidas füüsika kogub infot loodusest?
  • Miks peab füüsikat õppima?
  • Kuidas toimub seletamine?
  • Mis on seletamine?
  • Kui muutuks mõni fundamentaalkonstant?
  • Mis on fundamentaalkonstandid?
  • Mis juhtub kui muutuks elementaarlaeng ?
  • Mis juhtub Päikesega?
  • Mis juhtub kui muutuks gravitatsioonikonstant ?
  • Mis juhtuks kui muutuks Boltzmanni konstant ?
  • Mida see tähendab?
  • Miks on suvel soe aga talvel külm?
  • Kui läänest läheneb madalrõhkkond siis tuul võib puhuda idast Miks?
  • Milles seisneb "kasvuhoone efekt" ?
  • Miks selged ööd on külmad?
  • Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus päikeseline päev?
  • Kuidas tekivad briisid st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi?
  • Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad?
  • Kui kuival õhul putukad ei jõua kõrgele tõusta õhk on hõre?
  • Kuidas tekib vikerkaar?
  • Miks see on kaarekujuline?
  • Kuidas pilved tekivad?
  • Miks pilved alla ei kuku?
  • Kuhu jäävad suveõhtul pilved?
  • Kui kaugel meist on silmapiiril asuv pilv?
  • Miks vihmapilv on tume?
  • Kui suured võivad vihmapiisad olla?
  • Miks mäetippude ümber on pilved?
  • Miks pilvitu taevas on sinine?
  • Mis jutt see on?
  • Kuidas seda tõestada?
  • Kuidas tekivad Kuu faasid?
  • Kust tuul puhub?
  • Kus on paadiga kasulik jõel sõita kas keskel või kalda ääres?
  • Kust otsida jões koolmekohta?
  • Miks jõesuudmesse tekivad madalikud ja leeted?
  • Miks veekogud paistavad sinistena?
  • Kuidas kasutada käekella ilmakaarte määramiseks?
  • Miks taimed on peamiselt rohelised?
  • Miks lehed sügisel kollaseks ja punaseks lähevad?
  • Kuidas tekivad mutimulla hunnikud?
  • Miks kassi silmad autotuledes hiilgavad?
  • Kus paiknevad taimtoiduliste ja lihasööjate loomade silmad?
  • Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi?
  • Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas?
  • Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad?
  • Kus on õlilaik See on mitmevärviline Miks?
  • Kuival asfaldil ei ole Miks?
  • Miks on käru liikuma lükata raskem kui seda liikumas hoida?
  • Miks on vankrit näiteks lapsevankrit lükata paksus lumes raskem kui vedada?
  • Miks koormise kandmisel näiteks paremas käes tuleb kallutada keha vasakule?
  • Miks hakkab vesi panges loksuma kui seda käe otsas kanda?
  • Kuidas seda vältida?
  • Miks nii tehakse?
  • Millised jõud mõjuvad autole?
  • Kui sama auto sõidab maanteel on puldan pingul Miks?
  • Kuigi maapind ei ole Miks?
  • Miks silla või elektriliini all ei ole autoraadiot kuulda?
  • Miks trammil on 1 kontaktjuhe aga trollil 2?
  • Miks kosmoselaevas on kaaluta olek?
  • Kuidas ülesannet lahendada?
  • Milline on jala omavõnke periood?
  • Kuidas siduda jala pikkus lihase jõuga?
  • Milline on inimvõimete piir 100 m jooksus?
  • Kui kaugele suudaks inimene hüpata?
  • Kuidas leida langemisaega?
  • Kuidas leida langemise algkiirust?
  • Kui kiirus on 100 kmh?
  • Miks enne üleshüpet tuleb kükitada?
  • Millest suuremal pole mõtet ?
  • Miks iluuisutaja piruett lõpetades käed laiali sirutab?
  • Miks kasutatakse jooksudes madalstarti?
  • Miks ainult sprindis?
  • Miks etiooplased ja keenialased on nii head pikamaajooksjad?
  • Miks ketas peab lennu ajal pöörlema?
  • Miks katkine pall ei põrka?
  • Miks aitab hoolaud kõrgemale hüpata?
  • Miks sprinter tõstab jooksmisel jalgu kõrgele staier aga mitte?
  • Miks kelgutajaid ja kelke kaalutakse?
  • Miks kasutatakse maadlusmatte ja poksikindaid?
  • Miks need on pehmed?
  • Miks laskmisel püstolitoru üles hüppab?
  • Miks lühinägelikud inimesed silmi kissitavad?
  • Kuidas muutub pupill valgustatuse muutudes ja miks?
  • Mis värvi tuli valgusfooris põleb?
  • Kuidas oleneb tajutava heli kõrgus heliallika liikumise kiirusest?
  • Kuidas seda hinnata?
  • Kuidas kindlaks teha oma kehapinna suurust ?
  • Mis see on Mis on kalor?
  • Kui palju õhku tarvitab inimene ööpäevas hingamiseks?
  • Mille kõrgus on 2 m See on teooria aga praktika?
  • Kui kaua võtab aega et sissevõetud tabletis olev ravim jõuaks levida üle keha?
  • Kui kõrgele tuleks trepist üles minna et "põletada" ühe torditüki kalorid?
  • Palju tuleks juua külma vett et organismist kaoks 100 g rasva?
  • Miks ei tohi magades kontaktläätsi silma jätta?
  • Miks käed ja jalad hakkavad kõigepealt külmetama?
  • Miks päeval näeb aknast välja aga sisse ei näe?
  • Miks läbi mõne akna vaadates on kujutised moonutatud?
  • Miks udusele aknale saab näpuga kirjutada?
  • Miks aknal suitsetades või tolmulappi kloppides suits või tolm tuppa tulevad?
  • Miks talvel aknaklaasid jäätuvad kuid raamid ei jäätu?
  • Miks tuleb aknaid talveks tihendada?
  • Miks mõni uks vajub lahti teine kinni?
  • Miks uksel on tihti üleval kaks hinge ja all üks ?
  • Miks ukse hinged kriuksuvad?
  • Miks ukse käepide on hingede vastasküljel?
  • Kuidas töötab uksesilm?
  • Miks radiaatorid on akende all aga ahjud on keset maja?
  • Miks on radiaatori kohal seinal mustad triibud?
  • Kuidas suurendada radiaatori efektiivsust?
  • Kuidas viia üksinda ühest kohast teise riidekapp?
  • Kuidas töötab tolmuimeja?
  • Mille poolest erineb peegelpilt originaalist?
  • Kus asub kujutis tasapeeglis?
  • Kui raamatut lugedes Miks?
  • Miks majad elektrivoolu toimel maha ei põle?
  • Miks pirni läbipõlemisega koos ka kork läbi läheb?
  • Miks mõnikord on seinakontaktid kõrbenud?
  • Miks diivanil on pehme istuda aga taburetil kõva?
  • Miks kerkib tolmu kui lüüa vastu diivanit?
  • Miks teleri ekraan on alati tolmune?
  • Miks õlle kiirel joomisel on soovitav panna õlu pudelis pöörlema?
  • Miks talvel tuppa minnes prilliklaasid uduseks lähevad?
  • Miks kolme jalaga taburet kunagi ei kõigu küll aga neljajalgne?
  • Kuidas tekivad tolmurullid?
  • Kuidas kiirendada toidu valmimist keetmisel?
  • Miks kotletid vajutatakse enne praadimist lapikuks?
  • Mis ujub keevas vees?
  • Miks piim üle keeb vesi aga mitte?
  • Miks vesi enne keema hakkamist kohiseb?
  • Miks rasv kuumal pannil laiali vajub?
  • Miks toiduained külmas paremini säilivad?
  • Kuidas töötab mikrolaineahi?
  • Kuidas gaasi eest vähem maksta?
  • Miks kuumale supile või kohvile tuleb peale puhuda?
  • Miks rasvane supp jahtub aeglasemalt kui lahja supp?
  • Miks rasv ujub supi pinnal ringikestena?
  • Miks kuuma supi sees olev kartul suud kõrvetab leem aga mitte?
  • Miks toorest muna ei saa laual pöörlema panna küll aga keedetud muna?
  • Millal on kokteil kangem kas siis kui jää ujub pinnal või heljub?
  • Kuidas talitada?
  • Milline oli Eesti vanema Lembitu lemmiksupp?
  • Miks terav nuga lõikab paremini kui nüri?
  • Miks lõikamisel tuleb nuga edasi-tagasi liigutada?
  • Kuidas see töötab?
  • Miks vindiga konservipurgi kaant on raske avada?
  • Miks tuleb kööginõud ka väljast puhtaks pesta eriti läikivad potid?
  • Kuidas nähtust seletada?
  • Kuidas on olukord tõusvas joas kas seal surutakse veetilgad kokku?
  • Kuidas pritsida vett kraanist kaugele?
  • Kui palju kaalub teie jalg?
  • Kust said nahale ja karvadele õhumullid?
  • Kes näeb vee all paremini kas lühi- või kaugnägija?
  • Mille suund on vastupäeva Miks?
  • Miks pesuvahendid pesevad?
  • Miks märg seep on libe?
  • Miks vannitoa peegel läheb uduseks?
  • Miks rätik kuivatab?
  • Miks juuste kuivatamisel kasutatakse fööni?
  • Kuivatamiseks hõõrume vee laiali ja paneme lapi radiaatori peale Miks?
  • Miks niiskele ihule on raskem riideid peale tõmmata kui kuivale?
  • Kui kuivhõõre?
  • Miks niisked tikud süttivad halvasti?
  • Miks me saame olla saunalaval kus õhutemperatuur on näiteks 100 C ?
  • Kui 70 - 80 C ?
  • Kui kuum vesi 100 C Miks?
  • Miks leiliviskamise järel hakkame rohkem higistama?
  • Kuidas me aru saame et mängivad erinevad pillid või laulavad erinevad lauljad?
  • Mis on heli allikaks puhkpillides?
  • Mis on heliallikaks pajupillis või orelis?
  • Kuidas tekib heli poogna abil?
  • Miks viiuli kõlakasti ei tehta risttahuka kujulist?
  • Miks keelpille ei mängita keele keskelt vaid roobi lähedalt?
  • Miks basspillidel tuuba ei saa mängida nii kiiresti kui sopranpillidel flööt?
  • Miks tenorilauljad on lühikesed mehed?
  • Miks tuleb viiulit häälestada kontsertsaalis?
  • Miks telefonitraadid talvel undavad?
  • Mitu korda muutub heli valjus kui ühe viiuli asemel mängib kaks viiulit?
  • Mis on tremolo mis vibraato?
  • Kuidas tekib heli poogna abil?
  • Miks tuleb viiulipoognat määrida kampolioga?
  • Miks heli sumbub?
  • Palju pikemad ja jämedamad keeled kui viiulil Miks?
  • Miks tekib vali hääl kui mikrofoni hopida kõlari lähedal ja kõlari poole?
  • Mida see tähendab?
  • Millest see tuleneb?
  • Mitu kilo tuleb iga inimese kohta?
  • Kuidagi salapäraselt vaikne Miks?
  • Milline on lume tihedus?
  • Miks külma ilmaga lumi krudiseb?
  • Miks sula lumest saab teha lumepalli?
  • Miks näiteks lumi kleepub puu okste külge aga liiv ei kleepu?
  • Miks tekivad lumehanged tõkete taha aed põõsas?
  • Miks kraavid ja jalajäljed täis tuiskavad?
  • Miks lumeonnis on soe?
  • Miks tekib jää vee peale aga mitte põhja?
  • Miks veekogud hakkavad külmuma kalda äärest?
  • Miks linnud talvel jää peal istuvad?
  • Miks voolav vesi halvemini külmub kui seisev?
  • Miks on talvel järvest välja või sisse voolu kohtades jõgi jääst vaba ?
  • Kuidas tekivad jääpurikad?
  • Miks katus soojeneb Päikese toimel rohkem kui maapind?
  • Miks on jää libe?
  • Miks veega täidetud anumaid ei tohi talvel õue jätta?
  • Miks kiiruisud pikad on?
Vasakule Paremale
Füüsika meie ümber #1 Füüsika meie ümber #2 Füüsika meie ümber #3 Füüsika meie ümber #4 Füüsika meie ümber #5 Füüsika meie ümber #6 Füüsika meie ümber #7 Füüsika meie ümber #8 Füüsika meie ümber #9 Füüsika meie ümber #10 Füüsika meie ümber #11 Füüsika meie ümber #12 Füüsika meie ümber #13 Füüsika meie ümber #14 Füüsika meie ümber #15 Füüsika meie ümber #16 Füüsika meie ümber #17 Füüsika meie ümber #18 Füüsika meie ümber #19 Füüsika meie ümber #20 Füüsika meie ümber #21 Füüsika meie ümber #22 Füüsika meie ümber #23 Füüsika meie ümber #24 Füüsika meie ümber #25 Füüsika meie ümber #26 Füüsika meie ümber #27 Füüsika meie ümber #28 Füüsika meie ümber #29 Füüsika meie ümber #30 Füüsika meie ümber #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mix mees Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...

Füüsika
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
11
doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun