NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II
me v 2 h f h fp Einsteini fotoefekti võrrandiks ja lahti kirjutades saab see kuju: 2 . Siin me on elektroni mass (9,1·10³¹kg) ning v elektroni kiirus. Seda, et valgust võib käsitleda osakesena, tõestavad peale fotoefekti nähtuse ka mitmesugused fotokeemilised reaktsioonid. Näiteks osooni tekkimine, pesu pleegitamine, fotosüntees, foto tekkimine filmile ja Comptoni efekt. Viimane nähtus seisneb selles, et röntgenkiirguse hajumisel ainelt, mis sisaldab vabu elektrone, muutub kiirguse lainepikkus suuremaks ehk sagedus väheneb. Sageduse vähenemine tähendab, et footonite energia on vähenenud elektronidele üle kandunud energia võrra. Väline fotoefekt on leidnud rakendust fotoelemendis ja fotoelektronkordistites ning
Fotoelement Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Valguse rõhk Valguse rõhu mõõtise esimesena 1900.a P.Lebedev. Katsed näitavad et valguse rõhk pv on võrdeline valguse intensiivsusega. Arvud näitavad et päikese poolt maale avaldav rõhk on . Valgusest tuleva avaldava jõu kehale leiame Comptoni efekt Röntgenkiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone, suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilised raktsioonid Fotokeemiline reaktsioon on siis kui reaktsioon toimub valgusekavantide osavõttul. Nt fotokeemiline reaktsioon on osooni tekkimine ja fotosüntees. Footonid Footonitel on kindel energia E=hf või E=mc2 . Footoni enertgia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil on mass kuid tal pole seisumassi s.t ta ei sa eksisteerida paigalolekus. Footoni nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc. Valguse dualistlik käsitlus
Kvantoptika KVANTOPTIKA NÄHTUSED Kvantoptika nähtused valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaarosakeste vastastikmõjuga seotud nähtused, mida ei ole võimalik mõista valguse lainelise olemuse alusel, mis on aga võimalik valguse korpuskulaarse olemuse (osakeselisuse) alusel. Fotoefekt elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. Fotokeemilised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgemise kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Comptoni efekt valguse levimissuuna ja lainepikkuse muutumine põrkumisel elektronidega või teiste elementaarosakestega. Fotoefekt Nähtust saab jälgida valgustatava katoodiga vaakumdioodi (fotodioodi) ühendamisel alalisvooluahelasse ahelas kulgeva voolu kaudu. Fotodiood:
Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites. Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe tüüpi iseloomustava faktoriga. Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind (muuhulgas läks vaja hõbedat), kui ka kõrge kiirguse tase, mida läks fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja. Meditsiinilistes rakendustes on tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada.
seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Dispersioon on nähtus, mille korral aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest või sagedusest. Valguse murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin= const ( langemisnurk, murdumisnurk) Mehaanilised lained levivad vaid aines, elementaarlained nii aines kui vaakumis, see tähendab, nad ei vaja levimiseks ainet. Fotokeemilised reaktsioonid toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. NT fotosünttes, osooni tekkimine, AgBr lagunemine. Koherentsed laiend lained, mis on tekitatud koherentsete allikate poolt. Tekkimise tingimus: lainete sagedus on sama ja faasinihe on jääv. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. n= c/v c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus keskkonnas n-murdumisnäitaja
Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk 96- 97 16.2 Comptoni efekt 4. Millal avalduvad valguse kvantomadused paremini? Röntgenikiirguse korral 5. Milles seisneb Comptoni efekt? Ameerika füüsik, avastas 1922, 1927 Nobeli preemia. Röntgenikiirguse hajumisel metallidelt (vabadelt elektronidelt) suureneb kiirguse lainepikkus (väheneb sagedus) ehk põrkudes elektroniga ANNAB FOOTON TALLE OSA OMA ENERGIAST JA SEEGA FOOTONI ENERGIA VÄHENEB (SAGEDUS VÄHENEB JA LAINEPIKKUS SUURENEB). 16.3 Fotokeemilised reaktsioonid. 6. Milliseid reaktsioone nimetatakse fotokeemilisteks? Toimuvad ainult valguse osavõtul. 7. Nimeta fotokeemilisi reaktsioone. Fotosüntees, osooni tekkimine. (0 2+ hf --02´ +02--O3+O) Osa keemilisi reaktsioone, mis muidu nõuaksid reaktsioonis osalevate ainete kuumutamist mitme tuhande kraadini. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk. 99 16.4 Fotograafia 8. Kirjuta pildistamisel valguse toimel filmis tekkiv reaktsioon. AgBr +hf--AgBr´--Ag+Br 9.Mis toimub filmi ilmutamisel
Osoonikihi hõrenemine Osooni on atmosfääris kõigis kihtides, selle tähtsaimaks omaduseks on mitte läbi lasta UV kiirgust. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Kui osoon täielikult puuduks, siis hävitaks uv-kiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris
Mehaaniline Mittemehaaniline - Aurustamine (photovaporization) >100 °C - Söestumine, karboniseerimine 150 °C - Fotolõikamine - Ablatsioon, plahvatuslik aurustumine Termilised protsessid Fotokeemilised protsessid - Hüpetermia (43-45 °C) - termoteraapia, ehk soojusravi (45-60 °C) stimuleerimis mõju - Koagulatsioon (60-90 °C) - Kollageeni vähenemine (62-64 °C) tsütotoksiline mõju Kuidas saada vajalik bioloogiline toime ? Määrata kolm põhilist kiirgus parameetrid: Lainepikkus Lainepikkus määrab kiirguse läbimissügavuse koes. Mõju kestvus Laseri mõju kestvus määrab lõpliku ravimis efekti
Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respiratoorsed protsessid peamiselt: (x) mitokondrites; () kloroplastides; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Fotosünteetilistel organismidel toimuvad fotokeemilised reaktsioonid: (x) tülakoididel; () mitokondrites; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Pürenoidi funktsioon on: (x)sünteesida väiksematest orgaanilistest ainetest suuremaid, mida talletatekse varuainetena; () Kaitsta rakku ohtlike vabade hapnikuradikaalide eest; () Varuda raku elutegevuseks vajalikke proteiine; () Kaitsta rakku üleliigse UV kiirguse eest; () reguleerida raku
tuisud. Pilet nr 15. Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. Alusel. Üldine veering looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõrgema temperatuuri puhul tungib CO2 hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim ka tugevamini transpireerida, ehk vett aurustada. Liiga madalatel ja kõrgetel temp fotokeemilised reaktsioonid taimedes lakkavad. Taime lehed hakkavad hävinema +45C juures (kui langevad päikesekiired otse peale), minimaalne temp üldiselt ~0C. Traumaatilised vigastused, milles ei toibu. Aktiivne temperatuur period, mil ööpäeva keskmine temp ületab bioloogilise min temp ( 10C) Efektiivne temp aktiivse ja bioloogilise min temp vahe. Üldine veering looduses veeaur on atmosfääri kõige ebapüsivam osa. Ta võib tiheneda õhus
protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid: hüdrolüüs kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel; sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon; oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul); sorptsioon, kus osalevad põhjasetted, heljuvas olekus mineraalid ja orgaanilised osakesed; biokeemilised protsessid, mis hõlmavad hüdrolüüsi ning oksüdatsioon-taandumise reaktsioone; fotokeemilised reaktsioonid. 13. Valkude koostis, struktuur ning bioloogilised funktsioonid Valgu molekulides moodustavad aminohapped kolmemõõtmelise struktuuri. Valkudes on primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvaternaarstruktuur. Primaarse struktuuri paneb paika aminohapete reastus. Valkude sekundaarstruktuur vesiniksidemetega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon. Valkude tertsiaarstruktuur kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur.
lämmastikoksiidid. Reaktsioonivõimeliste süsivesinike ning lämmastikoksiidide allikaks on sõiduautode ning veokite sisepõlemismootorid. Kõrgetel temperatuuridel ning rõhu all bensiini mittetäielikul põletamisel keemilistes reaktsioonides tekkinud kõrvalproduktide seas on suure reaktsioonivõimetega ühendeid. NO, NO2, osooni ning süsivesinike kontsentratsioonide muutuseid päeva jooksul võib seletada järgmiste reaktsioonivõrranditega: 1. Primaarsed fotokeemilised reaktsioonid, mille käigus tekib atomaarne hapnik: 2. Atomaarne O reageerib molekulaarsega, andes osooni: O + O2 + M -> O3 + M M - mingi kolmas molekul (tavaliselt O 2 või N2), mis absorbeerib reaktsiooni käigus eraldunud energiat. Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4
Pastöris, steriliseerimine. Madalad temper.: alla optimaalse pidrurdub kasv. Paljud roiskbkaterid.ei arene alla 4 kraadi, kuid jäävad anabioosi seisundisse. Külm mõjub mikr.hävitavamalt aeglasemalt kui kuumust. Hukkumiseks on põhjus-ainevahetushäired. Kiiresti riknevate toitude ja söötade puhul.Kiirgusenergia. Valgus-fotosünteestiavatele mikroobidele.Infrapunased kiired-energia muutub soojuseks-hävitav mõju. Ultraviolet kiirgus- fotokeemilised muutused nii substraadis kui rakus.Kõige kõrgema bakteritsiitse toimega on kiired lainepikkusel 250-260 nm.Pigmenti tootvad on kõige vastupidavamad kiirtele. Kasutatakse külmkambrite, ravi-jatööstusruumide õhu ning joogivee puhastamisel.Toiduainete ster.on raskendatud. Radioaktiivne kiirgus: alfa, beet, gammakiirgus. Kaasneb molekulaarstruktuuri lõhustumine.Kutsub esile vee radiolüüsi, mood.vabad radikaalid.Kiirgustundlikud-toidumürgistusi põhjustavad liigid
Seep Dissatseerudes: Deprotoneerub ehk dissotseerub. Mida kõrgem on lahuse pH, seda vähem on lahuses H+ ioone, seda rohkem on tegu deprotoneeritud ühendiga. Kui pH on madal on tegu dissotsatsiooniga. Atmosfääri keemia: · Atmosfäär-gaaside segu, mida kaugemale Maa atmosfäärist, seda hõredamaks jääb, rõhk langeb kõrguse kasvades. · Kõige tihedam on O3 ehk osooni kiht 40-20 km kõrgusel, neelab UV kiirgust, temperatuur on kõrgem · Fotokeemilised reaktsioonid, milleks on vaja valgust, saavad toimuda madalamatel temperatuuridel. Neelab energia kvandi, aatom ergastub ja läheb kõrgemale energianivoole-ergastatud molekul · Osooni kihile ohtlikud ained- freoonid (kergesti lenduvad süsivesinikud, milles osa H- sid on asendatud Cl või F aatomitega) · Vee happelisust mõjutavad ammoniaak (vähendab happelisust) Mõisted: · Prooton- positiivne tuumaosake · Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed
lämmastikoksiidid. Reaktsioonivõimeliste süsivesinike ning lämmastikoksiidide allikaks on sõiduautode ning veokite sisepõlemismootorid. Kõrgetel temperatuuridel ning rõhu all bensiini mittetäielikul põletamisel keemilistes reaktsioonides tekkinud kõrvalproduktide seas on suure reaktsioonivõimetega ühendeid. NO, NO2, osooni ning süsivesinike kontsentratsioonide muutuseid päeva jooksul võib seletada järgmiste reaktsioonivõrranditega: 1. Primaarsed fotokeemilised reaktsioonid, mille käigus tekib atomaarne hapnik: 2. Atomaarne O reageerib molekulaarsega, andes osooni: O + O2 + M -> O3 + M M - mingi kolmas molekul (tavaliselt O2 või N2), mis absorbeerib reaktsiooni käigus eraldunud energiat. Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev
Erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Samaaegsuse suhtelisus. Ajavahemike suhtelisus. Pikkuste suhtelisus. Kiiruste liitmine suurte kiiruste korral. Massi sõltuvus kiirusest. Energia ja massi ekvivalentsus. Kvantoptika. Plancki hüpotees. Fotoefekt. Punapiir. Einsteini võrrand fotoefekti kohta. Footon ja selle omadused. Välimine ja sisemine fotoefekt. Fotoefekti rakendused: päikesepatarei, fotoelement, CCD element. Valguse rõhk. Fotokeemilised reaktsioonid. Kiirgusfüüsika. Aatomituum, nukleonid. Tuumajõud. Isotoobid. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia. Tuumareaktsioonid: sünteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon. Sünteesireaktsioon looduses ja perspektiivid energiatootmisel. Uute raskete elementide süntees. Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides. Radioaktiivsus. Ahelreaktsioon. Kriitiline mass. Ahelreaktsiooni kasutamine energia tootmisel ja sõjanduses. Radioaktiivsusega kaasnevad kiirgused. Ioniseeriva
lühemalaineline P680 (H2O2 laguneb katalaasi osavõtul veeks ja O2-ks. Plastokinoonses ahelas toimub ADP fosforüleerimine, mille juures moodustuv ATP kasutatakse CO2 assimilatsiooni süsteemis.) ja pikemalaineline P700 (moodustunud NADPH kasutatakse ära CO2 assimilatsiooni süsteemis). Need protsessid kulgevad kloroplastides. Fotokeemiliste reaktsioonide produktid ATP ja NADPH võimaldavad CO2 redutseerimist ja selle arvel orgaanilise aine sünteesi de novo. Fotokeemilised reaktsioonid on lokaliseeritud graanulitesse. Ensüümid, mis on seotud CO2 assimilatsiooniga, on stroomas. CO2 assimilatsiooni reaktsioonid moodustavad tsüklilise süsteemi reduktiivse pentoosfosfaatide tsükli e. Calvini tsükli. CO2 seotakse 5-süsinikulisele ribuloos 1,5-bisfosfaadi (RuBP) molekulile ensüümi RuBP karboksülaasi/oksügenaasi (Rubisco) osavõtul. Karboksüülimisreaktsiooni produktiks on kaks molekuli fosfoglütseriinhapet (PGA)
Organotroofid Orgaanilised ained orgaaniliste ühendite (suhkrud, (eksratselluaarsed parasiidid) aminohapped) red-oks reaktsioonid Litotroofid (väliskeskkond) Anorgaanilised ained (CO2) anorgaanilise aine (süsinikdioksiidi, ammoniaagi) redutseerimise Fototroofid (väliskeskkond) Orgaanilised ja fotokeemilised reaktsioonid anorgaanilised ained Paratroofid (intratselluaarsed Peremehe Peremeesorganismi rakk parasiidid) ainevahetuskompleks Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, neist 6 ainet suuremas hulgas: süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik
moodustuvad lämmastik- ja väävelhape ning teised happed. Pilvedesse jõudnud lämmastik- ja väävelhape alandavad vihmavee pH-d drastiliselt. Happelised sademed nõrgendavad ja tapavad puid suurtel aladel. Osooni tekkimine ja lämmastiku sadestumine. Autod , elektrijaamad ja tööstusettevõtted paiskavad heitmetena õhku süsivesikuid ja lämmastikoksiide. ~7~ Päikesevalguses toimuvad nende ainetea fotokeemilised reaktsioonid, mille tulemuseks on osooni ja teiste sekundaarsete ainete, üldnimetusega fotokeemilise sudu tekkimine. Ehkki osoon on atmosfääri ülakihtides oluline ultravioleetkiirguse tõkestaja, kahjustab osooni ülemäärne kontsentratsioon maapinna lähedal taimede kudesid, muutes neid hapraks, ning on toksiline ka loomadele. Toksilised metallid. Pliibensiini ehk etüleeritud bensiini kasutamisel, metallide
vahepeal (-228 kuni -238 C). Pluuto koostis on teadmata, aga tema tihedus (umbes 2 gm/cm3) näitab, et ta koosneb nähtavasti 70% kivimitest ja 30% jää segust sarnanedes palju Triton'le. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga, sisaldades väikese osana (tahket) metaani ja vingugaasi. Pluto pinna tumedate alade koostis on teadmata, kuid seal võivad toimuda kosmiliste kiirte poolt juhitud fotokeemilised reaktsioonid. Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka
enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest). II Optiline ohutus. 6. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. 7. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 8. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on loomupäraselt ohutu, üldiselt seetõttu, et laseri valgus seadmest välja ei pääse , II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), ohutu tavalise kasutamise korral.
ligniini sisaldusega varisele org aine lagunemine aeglustus. Kõrge kvaliteediga ja madala ligniini sisaldusega varise puhul lämmastiku lisamine kiirendas lagunemist. 12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks
vanusest ja taimeliigist. Fotosünteesiks sobivaim temperatuurivahemik on 0-40°C, maksimaalne intensiivsus on vahemikus 20-30°C (sobivaim keskkond on troopika). Energia migratsioon: a) Fotokeemiliselt aktiivsed pigmendid: A-klorofüll b) Fotokeemiliselt inaktiivsed pigmendid: B-klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid, enamik a-klorofülli molekule Fotosünteesi fotokeemiline faas: 1. Fotokeemilised reaktsioonid: a) I fotosüsteem (P700): Reduktiivjõu NADPH tekkimine ja tsükliline fotofosforüülimine b) II fotosüsteem (P680): Vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oksüdeerija genereerimine 2. Elektrontransport a) Atsükliline e. mittetsükliline protsess b) Tsükliline protsess Leht kui FS organ: Kloroplastid kui FS organid. Pigmendid – klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid. FS toimub taimedel kloroplastides, nad on olemas lehtedel
Tahkete ainete lahustuvus oleneb dünaamiks, mis uurib eri energiavormide üleminekuid keemilistes reaktsioonid ja aatomi tuumade lõhustumise reaktsioonid. ainest ja lahustist. Lahustuvuse sõltuvust temp-rist iseloomustavad protsessides, seejuures iseloomustab süsteemi oleku parameetrite- 6) Fotokeemilised reaktsioonid.- on nähtava valguse või ultraviolet lahustuvus kõverad. Viies vesilahusega kokku vees mittelahustuva ga ja oleku funktsioonidega. Oleku funktsiooni nimelt siseenergia kiirguse toimel kulgevad reaktsioonid. Esiteks tekivad valguskvandi aine (N: orgaanilise lahusti) läheb osa vees lahustunud ainest üle
lähteühendiks teisele reaktsioonile, tekivad ebapüsivad vahesaadused (vaba radikaal, aatom, tahkel pinnal adsorbeerunud osake). Nt metaani kloreerimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4 Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel 1
Ahelreaktsioonide puhul tekivad reaktsiooni võimelised osad, vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Radikaali reageerimisel lähteainega moodustuvad saadustekõrval uued radikaalid, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist, tehakse vahet kolme staadiumi vahel: a) reaktsiooni teke b) ahela kulg c) ahela katkemine. ahela pikkuse all mõistetakse ühele tekkinud aktiivsele osakesele vastavat ahele lülide arvu. Fotokeemilised reaktsioonid on nähtava valguse või ultraviolett kiirguse toimel kulgevad reaktsioonid. Valguskvandi neeldumisel tekkivad molekulis aktiivsed osad. Toimub ainete keemiline lagunemine e. FOTOLÜÜS või ühinemine e FOTOSÜNTEES. Suure energiaga kiirgusliigid nt. röntgen kiired ioniseerivad ka väga püsivaid molekule põhjustades kiirguskeemilisi reaktsioone. KATALÜÜS: katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni kuid ei muuda reaktsiooni tasakaaluolekut. Reaktsiooni
Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. 22) Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist (kattub osaliselt nr 16) - Kõrgema temperatuuri puhul tungib süsihappegaas hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega assimilatsiooni ehk fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim kõrgema temperatuuri juures ka tugevamini transpireerida, so vett aurustada. Liiga madalatel, samuti liiga kõrgetel temperatuuridel fotokeemilised reaktsioonid taimes lakkavad, peatub ka orgaanilise aine juurdekasv. - Kui taimele langevad otsesed päikesekiired, hakkavad taime lehed hävinema temperatuuril üle 45 C°, minimaalne temperatuur on üldiselt 0 C° ümber. Kui temperatuur langeb veelgi madalamale (või tõuseb hoopiski üle maksimaalse), siis toob see kaasa taime traumaatilisi vigastusi, so vigastusi, millest taim hiljem, pärast temperatuuriolude paranemist, ei toibu.
C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts.-i redoksreaktsiooniks; b)elemendi o.- a. ei muutu – lõpuni minevad reakts.-id (nt. põlemisr.-id) ja lõpuni mitteminevad e. tasakaalureaktsioonid. Reaktsioonid jagunevad ka nii: liht-ja liitreak.-id, pööratavad ja mitte pööratavad reakts.-id, paralleelsed r.-id, järjestikused r.-id, seostatud r.-id, ahelr.-id, fotokeemilised r.-id. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reakts.-ni üleskirjutus, mis sasaldab reakts.-i lähteainete ja saaduste keemilisi valemeid ning näitab reakts.-is osalevate ainete moolide arvu. Võrrandi koostamisel tähistavad sümbolid aatomeid. Võrrandi vasakule poole kirjut. Lähteainete valemid, peale võrdusmärki vasakule poole aga reakts.-i saaduste valemid. 2H2+O2à2H2O. Võrrand peab olema tasakaalus. Koostamisel tuleb arvestada massi jäävuse seadust. Võrrandite
Tundlikkus 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 400 500 600 700 Lainepikkus (nm) Värvuste nägemine - kolvikesed, mis sisaldavad 3 liiki pigmente: punase, rohelise ja sinise valguse tundlikke. Toimuvad mingid fotokeemilised reaktsioonid. Valguse heleduse tajumine: kepikesed. Nõrgas valguses kolvikesed ei tööta ja seetõttu me ei erista värvusi. Näiteks taevatähed paistavad meile kõik ühtviisi valgetena, kuid tegelikult on ühed (külmemad ) punased, teised rohelised või sinised. Naistel töötavad kolvikesed pimedas paremini kui meestel ja seepärast võivad nad tähtede värvusi isegi eristada. Värvipimedus esineb inimesel, kelle silmas mõni pigment puudub. Tavaliselt ei
kosumisega on lämmastikuühendite emissioon jälle suurenemas. Suurettevõtete korstnatest paiskuvad kuumad gaasid tõusevad vaikse jaheda ilmaga kiiresti kõrgustesse ja võivad põhjustada lokaalseid osoonihõrendusi. Eriti ohtlik aastaaeg ongi talv, sest siis paiskub küttekolletest intensiivse kütmise tõttu palju rohkem lämmastikühendeid atmosfääri. Nad kontsentreeruvad atmosfääri ala ja keskossa. Kevadel seoses päikesekiirguse hulga suurenemisega , algavad atmosfääris paljud fotokeemilised protsessid, sealhulgas ka osooni katalüütiline lagunemine. Sarnaselt lämmastikuühenditega kontsentreeruvad atmosfääri ka teised osooni hävitavad ühendid. 1.4.1.1 Lämmastikuühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris M.Chanini(1993) andmeil on lämmastik ja tema oksiidid katalüsaatoriks osooni hävimisel. (vaata reaktsioone 10, 11, 12) Algselt oli nende reaktsioonide näol tegu looduslikee protsessidega, mis reguleerisid osooni hulka
ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, mitmete emotsionaalsete seisundite puhul, suuremas koguses tekkinud pisaravedelik ei jõua pisarajuha kaudu ära voolata ja langeb pisaratena üle alumiste laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, sisaldavad 3-me erinevat fotopsiini. Galingonirakud: Retseptiivne väli- võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab galingonirakkudelt lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria
Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime. Kuidas aga toimib nägemine bio-organismis, on aga omaette küsimus. Valgus- kiirguse toimel tekivad silma võrkkestas keerulised fotokeemilised protsessid, millest tekkinud närviimpulsid kanduvad närvikiudude kaudu ajukoore kuklapiirkondadesse ning sellega seoses tekib nägemisaisting me näeme valgust, selle muutusi. Selline oleks siis lühike kirjeldus nägemi- se toimimisest elusorganismis. Aistingute neurofüsioloogia kohta vaata järgmist paragrahvi. Toome välja veel ühe näite alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele.
Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime. Kuidas aga toimib nägemine bio-organismis, on aga omaette küsimus. Valgus- kiirguse toimel tekivad silma võrkkestas keerulised fotokeemilised protsessid, millest tekkinud närviimpulsid kanduvad närvikiudude kaudu ajukoore kuklapiirkondadesse ning sellega seoses tekib nägemisaisting me näeme valgust, selle muutusi. Selline oleks siis lühike kirjeldus nägemi- se toimimisest elusorganismis. Aistingute neurofüsioloogia kohta vaata järgmist paragrahvi. Toome välja veel ühe näite alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele.
Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime. Kuidas aga toimib nägemine bio-organismis, on aga omaette küsimus. Valgus- kiirguse toimel tekivad silma võrkkestas keerulised fotokeemilised protsessid, millest tekkinud närviimpulsid kanduvad närvikiudude kaudu ajukoore kuklapiirkondadesse ning sellega seoses tekib nägemisaisting – me näeme valgust, selle muutusi. Selline oleks siis lühike kirjeldus nägemi- se toimimisest elusorganismis. Aistingute neurofüsioloogia kohta vaata järgmist paragrahvi. Toome välja veel ühe näite – alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele.
annaabi.ee 
