maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugustest rakkudest. Samamoodi on ka ainete koostisega. Näiteks raud koosneb molekulidest ja aatomitest, mis siblivad raua koostises väga suurel kiirusel
Füüsika Kontrolltöö 2 1. Mida näitab Schrödingeri võrrand? 2. Mikromaailma täpsus piirangud. 3. Millal elektron satub potentsiaali barjääriga kokku? 4. Nimeta kvantarvud ja mis nad endast kujutavad. 5. Mida kujutab endast spinn? 6. Selgita tõrjutus printsiipi? 7. Mis on ioonside keemiline side ja energiatsoon? 8. Selgita, miks metallid on head elektri juhid energia tsoonide kaudu? 9. Mis on keelutsoon? 10. Mis on dielektrik? 11. Selgita doonor ha aktseptor lisandit. + lünkteksti teine pool!!! 1. Võimaldab leida elektroni asukoha ruumis igal ajahetkel. 2. Mida täpsem on üks näitaja/suurus, seda ebatäpsemaks muutub teine näitaja/suurus. (Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku delta t, ei ole selle taseme energia E määratav täpsemalt kui ,,paikneb kusagil energialõigul delta E0h/delta t piires".) 3. Kui elektronil on piisavalt energiat, et barjäärini jõuda aga samas mitte piisavalt palju et üle hüpata. 4....
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie lain...
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
AINE EHITUS Mikromaailm kõik see, mis on seotud elementaarosakestega ( põhiline uurimismeetod on kaudne katse) Makromaailm kõik see, mida tunneme oma meeltega. Siin kehtib klassikalise füüsika seadus. Saab katsetega asju kontrollida MAKROKEHADE FÜÜSIKA EHK KLASSIKALINE FÜÜSIKA ( sest vastavad seadused on ammu ja hästi teada) Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Ta avastas elektroni ja aatomimudeli
Aine ehitus- aatomifüüsika Mikromaailm- aine elementaarosakesed ja nendega toimivad füüsikalised protsessid. Uurimismeetod- kaugne katse Makromaailm- maailm, kus kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Kergesti katsetega kontrollitav Thomsoni I aatomimudel: Puudub tuum (tegelikult mitte) Rosinasai- on olemas elektronid, mis paigutuvad suvaliselt Aatom on terviklikult positiivselt laetud. (Tegelikult neutraalne) T. Arvas, et elektronid on positiivsed. Sarnasus: on elektronid ja laeng
Kuidas erineb teistest? ________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veelooma taime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ?
Kuidas erineb teistest? ________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veeloomataime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ?
mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega Nähtavushorisont - piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta Megamaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju suurematest objektidest Mikromaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju väiksematest objektidest (tüüpilise mõõtmega alla ühe mikromeetri) Makromaailm - moodustub objektidest, mille tüüpilised mõõtmed jäävad ühe mikromeetri (miljondiku meetri) ja ühe megameetri (miljoni meetri) vahele
6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja silmaga. Megamaailm- veel suuremad kehad, mida inimene näeb ilma abivahenditeta. 13. Mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. 14. Mõõtmist liigitatakse: 1)otsemõõtmine-kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt 2)kaudmõõtmine-tulemused saadakse arvutuste abil 15. Mõõdulint pikkust, termomeeter-temperatuuri, ampermeeter-voolutugevust,
MODERNISMI TUNNUSED 1) assotsiatiivsus; 2) fragmentaarsus; 3) psühhologism Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor)
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik
Aatomi füüsika- ümbritseva maa võib jagada kolmeks: 1)mikromaailm 2)makromaailm 3)megamaail. Aatom pärineb kreeka sõnast= atomus- jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu. Sellega, mis aatomi sees on tegeleb aatomi füüsika. J.J. Thompson- avastas elektroni, sellest ajast sai selgeks, et aatomi sees on plamitaarne aatomi mudel, on vastuolus klassikalisele füüsika seadusele. Seda vastuolu klassikalisele füüsikale. Poori teooria tugineb järgmistel postülaatidel: elektron saab tiirelda ainult kindlal lubatud
Füüsika 123 1. Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahel? - Molekulide ja rakumõõtmete vahele. Suhteline, oleneb mida tahetakse uurida 2. Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta? - Keskel on positiivselt laetud tuum. Ümber tiirlevad negatiivselt laetud elektronid. Tuuma läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm 3. Mis kinnitab aatomite püsivust? - Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? - Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? - Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgus...
*Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast KAASAEGNE FÜÜSIKA FÜÜSIKA KLASSIKALINE FÜÜSIKA Kvantmehaaniline Relativistlik UURITAV MAAILM MAKROMAAILM MIKROMAAILM MEGAMAAILM Liikumine Suhteline Absoluutne (valguse kiirus ei sõltu vaatlejast) Aeg Absoluutne Suhteline (sõltub liikumiskiirusest) Ruum Absoluutne Suhteline (sõltub liikumiskiirusest) Mass Absoluutne Suhteline (sõltub liikumiskiirusest)
1. Kaasaegse maailmapildi kirjeldus. Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside läbimine. Ruumala erinevus, takistuse muutus, soojusjuhtivuse muutus. 3. Mis on faas, mis on üldisem, kas agregaatolek või faas? Agregaatolek on üldisem. 4. Mis on faasisiire, sublimatsioon, kondenseerumine, aurumine, härmatumine, tahkumine, sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõh...
ebatäpne, teadmata põhjused. Mõõtühik- kokkulepitud suurus Välimine nähtavushorisont- Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada (millegi kirjeldamine, milleks enam pole sõnu…) Sisemine nähtavushorisont- Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, Füüsikaline suurus- objekti või nähtuse omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada. Looduse struktuuritasemed- mega-; makro- ja mikromaailm. Kaudne mõõtmine- on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu. (nt: Teepikkuse ja kiiruse leidmine arvutamise teel) Otsene mõõtmine- selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. (auto kiiruse mõõtmine spidomeetriga) Mudel- objekti koopia, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Näidis ehk etalon
väljendubki tükkide seisumassi suurenemises. TEISED KVARKIDEST MOODUSTATUD OSAKESED Kvarkide omavahelisel varieerimisel on võimalik moodustada väga palju erinevaid elementaarosakesi ehk hadroneid. Paraku on enamiks nendest väga ebastabiilsed ja muunduvad väga lühikese eluea järel (tänu nõrgale vastasmõjule) teisteks, stabiilsemateks osadeks. ANTIOSAKESED Elementaar- ja fundamentaalosakesi uurides on teadlased jõudnud järeldusele, et mikromaailm on sümmeetriline- see tähendab, et iga kirjeldatud osakese jaoks on olemas osake, mille kõik omadused (va. Mass) on vastupidised vaadeldava osakese omadusega. Näiteks elektron vs antielektron. Seega igale kvargile vastab antikvark, igale värvile antivärv ja igale leptonile/mesonile/barüonile vastav antiosake. Antiosakestest moodustunud antiaatomeid ja antimolekule nimetatakse antiaineks. Teoreetiliselt peaks antiainel olema samad keemilised ja füüsikalised
Madal ressursinõudlus: ESET NOD32 Antivirus nõuab töötamiseks vähem mälu ja protsessorijõudlust, lastes arvutil kiiresti töötada ning sel moel veebis surfamise ning meilisõnumite saatmise kiirus ei lange, samuti jääb arvutis rohkem ruumi mängudele. Tõhus kontrollimiskiirus: tegemist on väga efektiivse programmiga, mis tagab failide kiire kontrollimise ja kiire tooteuuenduse, töötades vaikselt taustal. Hind: 1 aasta uuendus 364 kr, 2 aasta uuendus 667 kr (Mikromaailm 2009). KOKKUVÕTE Arvutiviirustest soovivad hoiduda kõik arvutikasutajad. Arvutiviiruseid on väga erinevaid ja neid on tohutult palju ning paraku on nad arvutimaailmas laialdaselt levinud. Seetõttu võib internetis arvutiviirusetõrjest rohkesti materjale leida. Andmeturbega on teema väga lähedalt seotud, sest kui kasutatakse arvuteid, milles on mingisugune arvutiviirus, siis võib esineda andmete terviklus-, käideldavus- ning konfidentsiaalsuskadu
erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks. Kosmilised objektid (Maakera), kui nende mõõtud ja vahekaugus ületavad üle ühe megameetri nim. megamaailmaks. Megamaailm- 10 (seitsmendas m )- Maa läbimõõt Mikromaailm- 10 (- seitsmendas m)- suur molekul Makromaailm- 10(- esimeses m)- apelsin 10 (0 m ) - inimene 5.Selgita loodusteadusliku meetodi olemust (vaatlus – hüpotees – eksperiment –andmetöötlus – järeldus) Füüsika on kogemuslik teadus., kuna saab uuritavat infot raalsest loodusest -info läbi vaatleja. Seetõttu ongi vaatlus füüsika lahutamatu osa. Katse ehk eksperiment viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes
tiirlemine kindlatel orbiitidel. 3) Kiirguse postulaat: üleminekul ühest püsivast olekust teise, aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise energiakvandi. De Broglie hüpoteesi – elektronid liiguvad sellistel orbiitidel, millele mahub täisarv de Broglie lainepikkuseid. Elektronide laineomadusi kinnitab interferentsi ja difraktsiooni tekkimine. Seega aatomi energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest ja osakesed (mikromaailm) ei allu klassikalise mehaanika seadustele. Heisenbergi määramatuse printsiipe – mikroosakese laineomaduste tõttu kehtivad Heisenbergi täpsuspiirangud. Info hankimisega mõnest mikroosakest iseloomustavast suurusest kaasneb paratamatult seda täiendavaid suurusi iseloomustava info kadu. Pauli keeluprintsiipi – ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. miks valgust nimetatakse dualistlikuks, dualismiprintsiip - Dualismiprintsiip väidab, et
tootvad Tuumareaktsioon - kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed (isotoobid) Antiosake - elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga; antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne Makromaailm - käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi (alates suurusjärgust 10-8 meetrit) Mikromaailm - elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained (kõik väiksem kui 10-8 meetrit) Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake,
Sisemine on vaatleja piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest. Füüsika peamised uurimismeetodid on vaatlus, katse ja andmetöötlus. Tehakse vaatlusi, et saada loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Tehakse katseid ehk eksperimente, mis on ka vaatlus, kuid spetsiaalselt loodud tingimustes. Katsetes kutsutakse esile nähtusi ja mõjutatakse objekte vastavalt soovile. Andmetöötlus aitab uuritavat paremini mõista ning annab juurde väärtuslikku teavet
Mis on elementaarosake? Mis puutub terminisse "elementaarosakesed", siis peegeldab selle esimene pool meie teadmisi nende kohta. Enrico Fermi (Itaalia füüsik) Elementaarosake on midagi nii lihtsat, et keegi ei tea sellest midagi. Robert Oppenheimer (Ameerika tuumafüüsik) 4 Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika sai alguse aine üha väiksemate koostisosade uurimisest 19. sajandi lõpus, kui molekulid ja aatomid (st mikromaailm) füüsikute tähelepanu võitsid (molekulide ja aatomite mõisted võtsid 19. sajandil kasutusele keemikud). 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine (lisaks olid avastatud ka nt katood- ja kanalkiired) viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi
Näiteks ei osatud põhjendada hõõguvate kehade poolt kiiratava valguse värvust, elektronide käitumist aatomites, valguse mõju laetud osakestele, vastavastatud valguse kiiruse absoluutsust ning mitmeid muid vaatlustulemusi. KAASAEGNE FÜÜSIKA · Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast --kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. · Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate suhtes erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade mõõtmed ning mass on kõikide vaatlejate jaoks ühesugused ega sõltu liikumisest. Aeg, ruum ja
KONTROLLKÜSIMUSED Mikromaailma füüsika 1. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. 2. Piljardipalli mudel — John Dalton • Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinni...
P 16 15 16 51,46×10-24g 38) Ruthenford suunas -kiirguse (heeliumi tuumad) kitsa kimbu läbi kuldlehekese, mille paksus oli ainult 1 m, aga juba sellise paksuse peal on kümneid tuhandeid kihte kulla aatomeid. Katses võis oletada helenduva laigu kadumist, kui kuldleheke vahele panna. Laik aga ei kadunud, tekkisid üksikud sähvatused geomeetrilise varju piirkonnas. Esimene järeldus: mikromaailm on samuti ülihõre nagu megamaailmgi (kosmiline maailm), sest suhteliselt rasked -osakesed läbisid takistamatult kümneid tuhandeid kihte kulla aatomeid. Teine järeldus: see tulenes kõrvale kandunud -osakeste trajektooride uurimisest. Need osutusid hüperboolideks, st mehhaanilist põrget -osakeste ja kulla aatomite vahel olla ei saa. Saab toimuda ainult kahe samanimeliselt laetud osakese pidurdumine lähenemise ja eemaldumise kujul
Kajalood. 7. Ultrahelisid kasutavad nahkhiired, delfiinid. 8. Omavad surmavat toimet, kuna hävitavad punaseid vereliblesid. Infraheli. Mehhaanilisi laineid, mille võnke sagedus on väiksem kui 16 Hz nimetatakse infrahelideks. Hääle puhul esineb samuti resonants. Molekulid ja nende liikumine. Molekul on aine väikseim osake, millel on veel selle aine keemilised omadused. Materjal koosneb keemilistest ühenditest. Mikromaailm arvutatav, makromaailm mõõdetav. Makromaail selles esineb eripära või kordumatu eripära. Mikromaailm seal kaob individuaalsus, mikroosakesed on ühe ja sama tüübi piires absoluutselt eristamatud. Temperatuurimõiste. Temperatuurimõiste iseloomustab kehade soojuslikku olekut. Ta on füüsikaline suurus, seega on ta mõõdetav ja omab kindlaid mõõtühikuid. tA on seotud kehade molekulide liikumisega. Keha soojendamine tähendab kehale
käitumismustrit ühtsena hinnates.9 Kuna arvutikasutajad on peamiselt noored inimesed ja ühiskond dikteerib vajaduse kiirema tehnikaarengu jälgimist siis just need noored on riskigrupp keda võib ohustada sõltuvusse sattumine. Psühholoogid väidavad, et inimene on emotsionaalselt ja füüsiliselt ühenduses kahe erineva maailmaga korraga. Üks maailm on inimese sisemaailm- tema tunded, emotsioonid, mõtted see on tema mikromaailm. Teine aga on inimese välismaailm- tema tajud, lõhnad, värvid- see on makromaailm. Kui inimese oma mina tunnetus on paigas siis hästi eristunud minaga inimene oskab ja suudab oma tunnetega mõistlikult ringi käia, tema hirmud ei haara teda endasse, vaid ta on võimeline oma probleeme adekvaatselt lahendada ilma, et tekiks mingi ebameeldiv tunne kas siis mahajäetuse, hüljatuse või isegi ka minatunnetuse kaotust põhjustanud tunne. 8 http://novaator.err
Kolmas seadus (nullseadus): absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu. o Molekulaarfüüsika käsitleb soojusnähtusi arvestades aine siseehitust. Aine koosneb osakestest, mille mõõtmed on kaduvväikesed ja millede arv on väga suur. Osakesed liiguvad kaootiliselt. Osakesed mõjustavad üksteist ja anuma seinu elastsete põrgetega. · Makro- ja mikromaailm. o Makroparameetrid: temperatuur, rõhk, tihedus, jõud, mehhaaniline töö, energia jne. o Mikroparameetrid: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli liikumishulk, molekulide kineetiline energia jne. · Aatomite ja molekulide mõõtmed. o Vesiniku molekuli diameeter 0,23 nm. Rasketel metallidel läbimõõt ligikaudu 1 nm. Võrdluseks - udupiisa läbimõõt 1000 nm. · Avogadro arv, Loschmidti arv.
on küsimus loodusele. See tuleb nii esitada (eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata EI või JAA. Katse ja vaatluse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Universumi koostis ja mõõtmed 10-35 m 10-25 m Nähtavuse horisont 10-18 m Kvargid, leptonid Mikromaailm 10-15 m Tuumad 10-10 m Aatomid Makromaailm 10-7 m Molekulid 1m Vaatleja 106 m Megamaailm 10 v.a. Tähesüsteem Nähtavuse 105 v.a. Galaktika horisont 108 v.a. Galaktikate parved 1010 v.a. Tuntud Universumi osa
ja väärtusi. Autor arvab, et kui vanematel pole õigeid tõekspidamisi ega väärtushinnanguid, siis ei kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002). Kodu on mikromaailm, milles inimene kasvab ühte kultuuriga, omandab kultuuriväärtused ja- normid kui elamise ja käitumise enesestmõistetavad reeglid. Eesti kultuuris on kodu inimesele koht, kus keegi kindlasti ootab ja hoiab, on koht, mis seob inimese oleviku, mineviku ja tuleviku. Samal ajal on kodu ka see koht, kus kehtib kord ja eeldatakse korraaustust. (Vooglaid 1999). Kodu on see koht, kus möödub lapsepõlv. Iial ei või teada, kas see on hea või halb. Selle
See tuleb nii esitada (eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata EI või JAA. Katse ja vaatluse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Reemo Voltri Universumi koostis ja mõõtmed 10-35 m 10-25 m Nähtavuse horisont 10-18 m Kvargid, leptonid Mikromaailm 10-15 m Tuumad 10-10 m Aatomid Makromaailm 10-7 m Molekulid 1m Vaatleja 106 m Megamaailm 10 v.a. Tähesüsteem Nähtavuse 105 v.a. Galaktika horisont 108 v.a. Galaktikate parved 1010 v.a. Tuntud Universumi osa
Kui valguse teele asetada klaasitükk, siis fotoefekti ei esine. Järelikult valgus kaotab klaasist läbi minnes mingi omaduse. Kui teada klaasi läbilaskvusspektrit, siison näha, et klaas ei lase Hg –lambist tulevat ultravalgust läbi ja ilmselt see just ongi põhjus, miks fotoefekt kadus. Zn-plaati võib valgustada ka taskulambiga või tavalise hõõglambiga, ikka ei esine fotoefekti. Järelikult saab fotoefekt esineda ainult siis, kui valguse kvantidel on piisavalt energiat. Mikromaailm. Kvandienergia. Määramatuse relatsioon (täpsuspiirang). Bohri mudel. Tunnelefekt. Massidefekt. Radioaktiivne kiirgus. E const . f Eksisteerib kindel seos osakese energia ja talle vastava laine sageduse vahel:
Mõistuse haigust ei peeta enam ei hinge, ega mitte ka keha haiguseks see on keeruline olukord, mis saab kestma paarsada aastat. Vaimuhaiged on eeskätt haiged inimesed. Altruistlik ja humanistlik lähenemine. Vaimuhaiglate medikaliseerumine. Selles 2 suunda: Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. (mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia) Väärteooriad (degeneratsiooniteooria, kriminaalantropoloogia, frenoloogia)
Hea meeles pidada! Erinevus klassikalise ja kaasaegse füüsika vahel • Kursuse alguses saime teada, et objektide mõõtmete järgi jaotatakse füüsika uuritav maailm mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailma, mis koosneb inimesega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest, tajub vaatleja ilma eriliste abivahenditeta. • Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast – mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast (ld relātīvus Massi ja energia samaväärsus • Aine tunnuseks on see, ainelistel kehadel on kindlad mõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on temas kindla massiga
... 27 10. Talvine loodus ........................................................................................... 29 1. Sissejuhatus Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika? Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid.
BLAISE PASCAL (1623-1662): Tugevalt Descartes'i mõju all. Positiivne suhe religiooni, äratab Prantsusmaal tähelepanu. 1654 pöördumiselamus, kirjutab "Memorial" - "Aabrahami Jumal, Iisaku Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal" (nii see lõpeb). Leitakse pärast surma kuue revääri sisse õmmelduna. Tahtis jääda piibelliku Jumala juurde. Inimene on kahe lõputuse (lõputult suur ja lõputult väike) vahel. Maailm, taevaavarus ja mikromaailm. Mõistus suudab haarata ainult lõplikku. Tegelik tunnetusvahend on meie süda. "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel mõistame ka esimesi" (ainult IQ pole tähtis, EQ ka!). Esmased printsiibid (ruum, aeg, kindlus maailmas) on mõistuse poolt tagantjärele kinnitatavad. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim (esprit de finesse). See tuleks siduda geomeetria vaimuga ja mõlemad tunnetusviisid peaksid olema kooskõlas, siis
annaabi.ee 
