Tuuba, kui üks meestekeskne instrument Kõikidest instrumentidest orkestris, on tuuba ilmselt kõige laialdasemalt tuntud just oma suure kere ja madala tämbri poolest. Tuubal on väga eriline osa orkestris (eriti puhkpilliorkestris), ta ei saa mängida küll kõige põnevamaid osi, kuid kui ei oleks bassiliini, laguneks kogu teos koost. Oma suuruse ja jõulise tämbri poolest on tuuba väga stereotüüpne instrument. Tavaliselt, kui inimesed mõtlevad tuuba peale, siis nad manavad oma silme ette pildi, kus mängija on pahatihti ülekaalus ja kindlasti meessoost. Selles mõttes võib see ettekujutus õigustatudki olla, sest tuuba on tõesti suur ning kohmakas pill ja vajab inimest, kes seda ka mängida ning kanda suudaks. Naissoost tuubamängijaid ei ole ma Eestis veel kohanud, kuid arvan, et mõnigi harrastaja võib kusagil tagareas siiski eksisteerida. Mõnesmõttes oleks huvitav näha naist
Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus
...................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ......................................................lk. 12 Lisa2 ...........................
noorem instrument Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St. Thomas Tromboon Teleskooptoruga tromboon on orkestri vaskpillirühma silmatorkavaim pill 7 tõmmiktoru asendit . Mida
seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli õhu võnkumisest pillitorus, heli kõrgus muutub vastavalt sellele, kuidas muudetakse võnkuva õhusamba pikkust sõrmede abil akude, klapide, ventiilide jm kaudu. Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning
2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon 4) Basspillid fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel õhusammas 2) keelpillidel keeled 3) idiofonidel pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne vaskpuhkpillid 2) keelpillid poogen, sõrmed 3) membrafonid käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1. silindrilise läbimõõduga üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl) 2
muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad. Muusika sündis kohapeal ja tugines kindlale teemale. Pillid Jazz-ansablisse kuulusid: Meloodiapillid: kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmipillid: tuuba, banzo ja trummid. Aja jooksul asendati tuuba kontrabassiga, bandzo kitarriga ning lisandus klaver. Louis Armstrong Louis Armstrong oli USA jazztrompetist ja laulja. Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju. Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Karjääri lõpul 1960
Esimesed Bigbändid Koostaja: Eduard Kaiva 2005 Viljandi TKA Bigbändi sünd Bigbänd jazz orkestri tüüp, kus pillid jagunevad gruppideks, rütmilised (banzo, tuuba või kontrabass, trumm, klaver) ja meloodilised (kornet või trompet, klarnet või saksofon, tromboon). Selle orkestri tüüb sündis 1920 aasta lõpus ja seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav ,
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest.
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatust
Ludvig cvan Beethoven - IX sümfoonia finaal ,,Ood rõõmule" Franz Schubert - 8. ehk Lõpetamata sümfoonia II osa 2 ROMANTISM harmoonia edastab erilisi tundeid. · ORKESTER: Tuleb kasutusele mõiste ,,orkestrikõlavärv". Uudsete värvingute saamiseks äiendatakse sümfooniaorkestrit uute pillide näol (nt: harf, tuuba). Kasvab vaskpuhkpillide ja löökpillide osatähtsus. Orkester muutub seega palju suuremaks. Nt. Wagneri tuuba ,,tuuba sugulune" lasi helilooja Richard Wagner ehtitada Adolphe Saxi perefirmal. Oli mõeldud ooperi ,,Niebelungide sõrmus"tarbeks, et täita tühimikku metsasarvede ja trombooni vahel. On pidulikuma ja heroilisema kõlaga võrreldes tavatuubade lüürilise kõlaga 2. UUED ANRID ROMANTISMIAJASTUL 1) SOOLOLAUL
Chicago jazz Areng Arenes välja 1920' datel Aluseks New Orleansi jazz Iseloomustus Palju soolosid(individuaalsed soolod) Suur tähtsus on Saksofonil Pillid Saksofon Basskitarr Elektrikitarr Tuuba Bandzo Hiljem ka trummid Suurimad tegijad Bix Beiderbecke Kimmy McPartland Frank Teschemacher http://www.youtube.com/watch?v=aVmRkngg1ps http://www.youtube.com/watch?v=oW7YYt0F-K4 Täname kuulamast!
...................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7 4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots............................. 7 4.4. Flööt...................................................................
· Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad Tselesta Gong MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA LÖÖKPILLID Taldrikud Väike trumm MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA Suur trumm Raamtrumm
2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J. Brahms ; R. Wagner ; G. Verdi ; R. Strauss Kirjanikud: Byron ; Chelly ; Puskin ; Grimmid Kunstnikud: Turner ; Goya ; Delacroix Eesti: 1869 Üldlaulupidu Esimesed asjaarmastajad (C.A. Hermann ; A. Kunileid ; A. Saewellmann ; A. Homson) Kirjanduses L. Koidula ; F.R. Kreutswald ; E. Bornhöhe
Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20.sajandi vahetusel. Õitseaeg kuni 1917.aastani. BUDDY BOLDEN PAPA JACK LAINE Esimene legendaarne Juhatas valgete kornetist muusikute orkestrit Noorte muusikute Trummar inspireeria JOE KING OLIVER (CREOLE JAZZ BAND) Kuulus kornetist Chicago mõjukaim bänd Creole Jazz Band LOUIS ARMSTRONG
Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven
aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest. Selle stiili põhimõte on, et pole reegleid.
* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskne tegelane on jutustaja. Koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Kantaat esitas solist kammerans. Saatel Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad: puupuhkpillid: nt flööt, oboe vaskpuhkpillid: nt trompet, tuuba keelpillid: nt viiulid, vioolad löökpillid: kellamäng, kastanjetid
eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Puhkpillid 13
1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12
teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen. Võeti kasutusele ka uusi pille: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet. Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5.Mida tähendab mõiste „programmiline muusika“ ? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 6.Iseloomusta sümfoonilist poeemi! Sümfoonilise poeemi keskmeks on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelased või siis mõni kirjanduslik süžee. Seda tuleb mõista kui kirjandusliku teema
"Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet, rütmi eest hoolitsesid tuuba, bandzo ja trummid. Aja jooksul asendati tuuba, bandzo ja kornet jazzorkestris kontrabassi , kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver. Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet, klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit. Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis
Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11
Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11
See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist ,,Peer Gynt". See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis. Samas oli tunne nagu kuskil jõulufilmis on see mingisuguseks tausameloodikas või tunnusheliks. Pean ütlema, et väga huvitav oli isegi jälgida kontserti läbi televiisori. Ilmselt oli see sellest
padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks (tuuba, tromper, metsasarv, tromboon jpt). Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega
Bändis alates 1983. Chad Smith trummar. Bändis alates 1989. Anthony kiedis Anthony Kiedis on sündinud 1. novembril 1962. Ameerika laulja ja laulukirjutaja. Tuntud kui RHCP põhilaulja. Enamiku RHCP repertuaaris olevate laulusõnade autor. Josh klinghoffer Josh Adam Klinghoffer on sündinud 3. oktoobril 1979. Ameerika muusik, laulukirjutaja ja produtsent. Oskab mängida väga paljusid instrumente ( kitarr, trummid, klahvpillid, klaver, orel, bass, flööt, akordion, tuuba, marimba, trompet jne.) Rohkem tuntud kui RHCP kitarrist. Michael "Flea" Balzary Michael Peter Balzary, rohkem tuntud kui Flea, on sündinud 16. oktoobril 1962. Austraalias sündinud Ameerika muusik ja näitleja Bändi bassimängija ja helilooja. Ainuke konstantne bändi liige. Chad Smith Chadwick "Chad" Gaylord Smith on sündinud 25. oktoobrik 1661. Ameerika muusik. Bändi pikaajaline ja praegune trummar. Lisaks trummidele mängib ka kitarri, klaverit ja saksofoni. muusikastiil
Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Vaskpillidele lisandusid ventiilid. Böhm leiutas puupillidele klappidesüsteemi. Keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglisav; klarnetirühma lisandus pikolo- ja bassklarnet; 1835 paiku konstrueeriti tuuba; 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi romantikutele klaverikontserdi esitaja tehniline võimekus proovile, tekkis virtuoosikultus. Programmiline muusika laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel
aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui esinenud TTÜ mitmesugustel üritustel. Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu
Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid, tuuba ja lisati vaskpille. Soolopillina võeti kasutusele kontrabass ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett, etüüd(harjutusvõte), prelüüd(eelpala), ballaad(jutustav), nokturn(ööpala), humresk(naljapala), soololaul Heliloojad: Niccolo Paganini – Itaalia Fryderyk Chopin – Poola Ferenc Liszt – Ungari
Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone
11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6
v=WCS9MZj0YmE Albumid Apelsin 1980 Apelsin 1981 Apelsin 1988 Apelsin 1989 Apelsin XX Apelsini Boogie Apelsin № 1 Apelsin 30 Apelsin Eesti Kullafond [3CD] Kauge Hüüd Apelsin 35 juubelikontserdi DVD Praegune koosseis Ansambli praegusesse kooseisu kuuluvad: Tõnu Aare (laul, kitarr, suupill, bouzuki, balalaika, mandoliin, banjo – paljude lugude autor, asutajaliige) Ants Nuut (tromboon, laul ja joodel, tuuba, bariton, trompet, vile – asutajaliige) Allan Jakobi (akordion, klahvpillid) Argo Toomel (basskitarr ja kontrabass) Marek Lillemägi (trummid, vokaal, löökriistad) Toomas Viidas (bussijuht, turvamees, taustavokaal)
Rimski Korsakov https://www.youtube.com/watch?v=-Y5Vk9QRAvc Franz Schubert - Ta oli Austria helilooja. - Suurele osale oma instrumentaalloomingust lisas ta programmi. - Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Sümfooniaorkestri koosseis ja poeem - Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju - võeti kasutusele uusi pille - sajandi keskpaiku konstrueeriti tuuba ning orkestri koosseisu lisandus harf. - Uued pillid tõid endaga kaasa sümfooniaorkestri koosseisu suurenemise. - Uueks zanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem. - Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane. Sümfooniazanri muutused - Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides
4m(kõlatoru pikkus) Eelkäiad on metsasarvel Prantsusmaalt. Kõla on pehme,sume,mahlakas. Sageli antakse metsasarvele lüürilised ehk laulvad soolod. Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta trombooni heli mitte ventiilide abil vaid u-kujulise kuliass abil. Saab mängida glissandot. Kõla on särav ning pehme. Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus mängija on Heikki Kalaus. Tuuba Bassi pill. Suurim pill ning madalaima häälestusega,signaali pill. Tuuba on raske,mängides hoitakse tuubat süles. Kõla on majesteetlik,saab mängida väga õrnalt. Kaalub umbes 12 kg. Kõlalehter on umbes võrkpalli suurune. On umbes 16-17 m pikk. Oboe Oboe on kõige väiksema mänguulatusega, materjal on eebenipuu mustpuu , eboniit. Oboel on 16-22 ava, on kõlalehter. Oboe tämber nasaalne- Pingeline kõla kõrges registris, madalas registris on mahlakas
27 aastaselt sai ta Rooma preemia, kuigi talle ei meeldinud üldse Itaalia muusika, ta oli vaimustuses hoopis Beethovenist. Tema looming on läbinisti programmiline. Tuntuim teos on ,, Fantastiline sümfoonia" See on esimene romantilisprogrammiline sümfoonia. Koosneb viiest osast. 1. Osa-"Unelmad kired" 2. osa-"Ball" 3. osa"Stseen väljadel" 4- Osa ,,Rongkäik hukkamispaigale" 5."Öine nägemus nõiasabatist" Berlioz uuendas ja suurendas orkestrit, ta võttis kasutusele harfi ja tuuba. HARMOONIA-Helide kooskõla RÜTM-Helide korrastus TEMPO-Heliteose esitamise kiirus DÜNAAMIKA-Heliteose ilmekus FORTE-Valjult PIANO-Vaikselt MEZZO-pool/keskmine PROGRAMMMILINE MUUSIKA- Instrumentaalmuusika, kus helilooja laenas teose sisu kas kirjandusest, ajaloost või mõtles ise välja. KROMATISM- Juhuslikud kõrgendused ja madaldused 3 SÕNAPAARI:vokaal-Instrumentaal, polüfoonia-homofoonia, vaimulik-ilmalik.
aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelguitar Allan Jakobi - akordion, klahvpillid, vokaal Andres Loigom - ex- vokaal, kitarr Meelis Laido - ex-klahvpillid Indrek Hiibus - ex-trummid Vello Jurtom - ex-kitarr, viiul Ivo Linna - ex- vokaal, kitarr Vello Toomemets - ex- vokaal, viiul Harry Kõrvits - ex-trummid Vladimir Seripov - ex-basskitarr Boris Leppsoo - ex-kitarr Jaan Kirss - ex-trummid Tarmo Pihlap /1952 - 1999/ - ex-vokaal, kitarr
Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet tuuba ja harf. Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp Iseloomulik romantismiajastu muusikale Meloodilisus – viisid on enneolematult kaunid (tunglevad, erutatud, vabad, lainetavalt arenevad, ulatuslikud) teemasid iseloomustab astmeline liikumine Kõlapildid – muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile (helidega
· EE 8 . Eesti Entsüklopeedia , 1995 a. , Lk 468 . 29 LISA 1 SIBELIUSE KOORITEOSED JA KANTAADID OP.7 ,,Kullervo", sümfooniline poeem sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. (1892) 1. Introductione 2. Kullervo noorus 3. Kullervo ja tema õde 4. Kullervo sõttaminek 5. Kullervo surm Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid. OP.14 ,,Armastatav" (sõnad ,,Kanteletar", I. raamat) 1. Kus on mu armsaim? (173. runo) 2. Armsama minek (174. runo) 3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo) Meeskoorile a cappella ,1893 Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894 Segakoorile a cappella , 1898 OP.18 Üheksa laulu meeskoorile a cappella 1. Isamaale (Üks jõud.Cajander ), 1900 2. Mu veli võõral maal (Aho), 1904
Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte
revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6
Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo? Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. 12. Miks läks G. F. Händeli juhitud ooperiteater pankrotti? (lk 146) Kodanlike muusikaühingute mõju oli väga tugev. (Asendusele tuli „Kerjuseooper“.) 13. Millised 4 uuendust tegi C. W. Gluck ooperi žanris?
põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub
B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid. - Ajajooksul lisandus klaver. - Muusika sündis kohapeal. (ei noteeritud) - Õitseaeg kestis kuni 1917, sest suleti lõbustusasutuste rajoon. - Louis Armstrong - säravaim muusik, kornetist-trompetist - Joe “King” Oliver - Jelly Roll Morton Dixieland - Sündis ka New Orleansis 20. sajandi algul. - Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz.
(ebakõlasid) ja kromaatilisi liikumisi. Toonikatunne pole selge, esineb palju juhuslikke märke (dieese, bekaare, bemolle) ja helistikumuutusi. Dünaamika sai oluliseks väljendamaks heliloojate suuri tundeid võeti kasutusele erilisi dünaamikamärke ( nt. Tsaikovski ppppp) Heliloojad otsisid erilisi orkestrivärve ja uusi tämbreid. Selleks kasutati suuri koosseise ja lisatimitmeid uusi pille nt Berlioz tõi orkestrisse saksofoni, Mahler tuuba, lisandusid ka piccolo-flööt, kontra-fagott, inglissarv. Kuna 19. sajandil täienesid ja arenesid paljud puhkpillid, eriti aga vaskpuhkpillid, hakati neid senisest rohkem kasutama. Eriti armastasid neid Wagner ja Berlioz. ( Varem sai vaskpuhkpillidel mängida vaid akorde, kvinte ja oktaveid). Muutused 19. sajandi muusikaelus Kuna Prantsuse revolutsiooni käigus kadus aadelkond, kes varem kunsti tellis ja kunstnikke toetas, said heliloojatest vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära
· Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, · Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, · Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Muusikainstrumendid romantismis: · Ventiilid vaskpillidel, · Böhmi klappidesüsteem puupillidel, · Sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel. 1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal. Franz Schubert Schubert sündis 1797. aastal 31. Jaanuaril Viinis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi
- sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925
Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller Väino Põllu Hännikäinen Kadri-Ann Nuut Ivar Tillemann Johannes Kiik Heli Ernits Kaido Suss István Baráth (basstromboon) Tõnis Traksmann Andres Lepnurm (inglissarv) (kontrafagott) TUUBA HARF LÖÖKPILLID Andrei Sedler Tatjana Lepnurm Madis Metsamart Liis Viira Rein Roos Kaspar Eisel Vambola Krigul
annaabi.ee 
