neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine
Konvektsioon on protsess, mille vältel vedelik või gaas, kuumenevad sooja kehaga kokkupuute tulemusena. Pindade vaheline soojusülekanne toimub soojusjuhtivuse tulemusena. Selle tagajärjel kuumemad kihid muutuvad kergemaks ning liikudes ülespoole viivad endaga kuumalt kehalt saadud soojuse. Kui jahutava keskkonna osakeste liikumise kiirus on tingitud ainult nende temperatuurist, siis nimetatakse sellist konvektsiooni loomulikuks. Kui on aga kasutatud ventilaatoreid või pumpasid, et konvektsiooni protsessi kiirendada, nimetatakse konvektsiooni kunstlikuks. Arusaadavatel põhjustel intensiivse konvektsiooni korral, toimub jahtumine kiiremini. Kiirgus on soojusülekande vorm, kus soojusenergia muutub kiirgavaks energiaks, mis kandub kuumalt kehalt ümbritsevasse keskkonda erinevate lainepikkuste elektromagnetiliste võnkumiste abil. Kõige vähem kannavad soojust nähtava valguse kiired, seevastu infrapunakiirgus kõige rohkem. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad
SOOJUSE KANDUMINE LIIKUVA AINEGA Veronika ja Liisi 7.KL Sisukord Soojuse liikumine Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga
6. Mis on Päikese laigud? Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 7. Päikese siseehitus. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude- konvektsiooni teel. 1 8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid ehk laikudega kaasnevad loited- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik väljapaisatust ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 5. Mis on Päikese laigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. 7. Mis on protuberantsid?
Need koostisosad tuleb hoida määratletud temperatuuri vahemikus, et vältida ülekuumenemist, ebastabiilsust, rikkeid ja kahjustusi, mille tulemuseks on lühenenud komponendi eluiga. Kuigi varasematel personaalarvutitel oli võimalik jahutada kõik komponendid, milles kasutatakse füüsilist konvektsiooni (passiivne jahutust), siis paljud kaasaegsed osad vajavad tõhusamaid aktiivseid jahutussüsteeme. Et jahutada need komponendid. Ventilaatorid on kasutada liikumiseks sooja õhu ära juhtimiseks komponentidelt ja juhtida jahedam õhk nende peale. Lisatud komponente kasutatakse tavaliselt koos heatsingiga, et suurendada ala kuumutatud pinna kokkupuutel õhuga, parandades seeläbi tõhusust jahutamiseks. Mount Kasutatakse õhutuse puhul arvutis
ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsiooni tsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku
kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koostisosad tuleb hoida määratletud temperatuuri vahemikus, et vältida ülekuumenemist, ebastabiilsust, rikkeid ja kahjustusi, mille tulemuseks on lühenenud komponendi eluiga. Kuigi varasematel personaalarvutitel oli võimalik jahutada kõik komponendid, milles kasutatakse füüsilist konvektsiooni (passiivne jahutust), siis paljud kaasaegsed osad vajavad tõhusamaid aktiivseid jahutussüsteeme. Et jahutada need komponendid. Ventilaatorid on kasutada liikumiseks sooja õhu ära juhtimiseks komponentidelt ja juhtida jahedam õhk nende peale. Lisatud komponente kasutatakse tavaliselt koos heatsingiga, et suurendada ala kuumutatud pinna kokkupuutel õhuga, parandades seeläbi tõhusust jahutamiseks. Mount Kasutatakse õhutuse puhul arvutis
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused
Soojusnähtused saunas 9.Kl Projektitöö füüsikas Nimi: Kait Kikkas PALA 2009 Sisukord Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem kui põrandal Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Veepaagis toimub ka konvektsioon, kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam vajub alla. Konvektsiooni skeem Soojusjuhtivus Saunas juhub soojust ahi ja veepaak Ahju sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus ning ahju seinad soojenevad Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks Veepahis toimub täpselt sama protsess mis ahjuski Aurumine Saunas on aurumine veepaagis kui vett soojend...
Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub kütmine on seal palju soojem kui väljas. Kuidas kandub kasvuhoonest soojus keskkonda? • Klaasi soojusjuhtivuse tõttu Mida suurem on kasvuhoone ja välisõhu temperatuuride erinevus, seda suurem soojushulk väliskeskkonda kandub. • Konvektsiooni tõttu Pilude tõttu väljub soe õhk ja sisse tuleb külm õhk. • Kiirguse teel Muld ja taimed kiirgavad infrapunakiirgust ja selle tulemusena annavad nad soojust ära.
Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temp. on võrsustunud. 7. Milline on soojusjuhtivuse toimemehhanism? Soojus liigub erinevates materjalides edasi erineva kiirusega. Soojusjuhtivuse korral antakse osakestelt osakestele edasi ainult energiat, osakesed ise asukohta ei muuda. 8. Milline on konvektsiooni toimemehhanism? Konvektsiooni korral antakse energiat vedeliku/gaasi ühelt osalt teisele tänu sellele, et osakesed liiguvad vedeliku/gaasi kuumematest osadest külmemasse soojust antakse edasi koos aine ümberpaiknemisega. 9. Mis moodi antakse soojust üle soojuskiirguse puhul? Soe keha võib anda oma energiat külmemale ka läbi vaakumi ( täieliku tühjuse ). Sellist siseenergia ülekandmist nim. soojuskiirguseks. 10
5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul
❏ Päikese sisemuse temperatuur on 15 mld kraadi. ❏ Päike on üks tähedest. ❏ Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub, energiat mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. ❏ Teadlased on seisukohal, et Päike on tekkinud 4,6 mld aastat tagasi. 1.2 Päike ❏ Üks päikese kiirguse liikidest on valgus. ❏ Soojusjuhtivuse korral kandub energia aineosakeselt osakesele. ❏ Soojuse levimine saab toimuda kolmel erineval viisil: soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. ❏ Päike paistab meile taevas kettana, sest ta on Maale suhteliselt lähedal. ❏ Päike on ligikaudu kerakujuline, nagu kõik suured taevakehad. Tänan Kuulamast! :)
Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõver menisk (adhesioonijõud) (mikroprao korral kuni 10,3m), mis tõstab kiiresti vee pinda. Veeauru konvekt - sooja ülekandumine koos gaasi või vedelikuvooluga. Õhuvool kannab kaasas niiskust ja siirdab seda ühest punktist teise. Toimub pragude, avade ja materjalide pooride kaudu. Seda põhjustab ka meh. väljatõmme ja tuul. Praod ja avad põhjustavad tavaliselt veauru intensiivse konvektsiooni, poorideosatähtsus on tühine. Avas või praos toimub niiskuse vool: g=vQ(kg/s). v- õhu veeauru sisaldus (kg/m3), Q- läbivoolava õhu hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm².
oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Andmed Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule.
(vahetult in lähedal olev veekiht soojeneb). Riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi. 3) Aurustumine Aurustumine on aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel eraldub suur hulk soojust.. Aurustumisel on jahutav toime, samamoodi higistamisel(=aurustumine). 4) Soojusakiirgus soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapunase kiirguse näol. Eriti suur on kiirgus katmata kehaosadelt- peast, kaelast, kätelt. !!! Soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise korral toimub soojusülekanne molekulide liikumise tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Kriitilised temperatuurid Temperatuurivahemikus 25-30 `C ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat- termoneutraalne tsoon. Ülemine Kriitliline temperatuur temperatuur, mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda tagada normaalset kehatemperatuuri. (42-44`C- mõne aja möödudes in. Sureb, ensüümidtöötavad erineva
26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust? Pannipõhi, radiaator 27. Kus kasutatakse õhu väga halba soojusjuhtivust? Riided, eriti villane riie, ehitusmaterjalid, lindudel suled 28. Mis on soojusisolaator? Nimetage neid. Materjal, mis hoiab ära soojuse levimise ühest keskkonnast teise. (seisev õhk, puit, riided, villane, sulejope, linnusulestik, lambavill) 29. Mis on konvektsioon? Soojuse levimine vedelike või gaasi vooluga. 30. Tooge näiteid konvektsiooni kasutamise kohta tehnikas. Keskküte, pliit, kamin, toaahi 31. Tooge näiteid konvektsiooni esinemise kohta looduses. Tuul, koera lõõtsutamine, kui ta end jahutab, järvedes sügisel 32. Mis on küttesüsteemis vee vabaringlus (vabatsirkulatsioon), mis sundringlus? Vabaringlus toimub raskusjõu mõjul sundringlus toimub pumba mõjul 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? Liikumise mõjul, raskusjõu erinemise tõttu. Raskusjõu mõjul. 34
jätkusuutlik areg Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire, riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist.
Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 28905150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril. Globaalselt jääb magnetvälja tugevus 0,25 0,65 gaussi piiresse. Võrdlusena on keskmise külmkapimagneti tugevus ligikaudu 100 gaussi. Välja tugevuse miinimum on Lõuna Ameerika kohal,
Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150– 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890–5150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril. Globaalselt jääb magnetvälja tugevus 0,25– 0,65 gaussi piiresse. Võrdlusena on keskmise külmkapimagneti tugevus ligikaudu 100 gaussi. Välja tugevuse miinimum on Lõuna Ameerika kohal,
26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust? Radikatel, keetmisel potid, keeduspiraal. 27. Kus kasutatakse õhu väga halba soojusjuhtivust? Riietes(seisev õhk), majades, termos 28. Mis on soojusisolaator? Nimetage neid. Hoiab soojust, takistab soojus ülekannet. Puit, villane. 29. Mis on konvektsioon? Soojusülekande liik, kus soojus kandub ebaühtlaselt gaasi või vedeliku voolu abil. 30. Tooge näiteid konvektsiooni kasutamise kohta tehnikas. Ventilaator(arvutis jne), jahutussüsteem autos, keskküte. Kõik kus jahutust vaja. 31. Tooge näiteid konvektsiooni esinemise kohta looduses. Tuul, hoovused, lõke, metsatulekahju, ahi - küttekoldes tõmme 32. Mis on küttesüsteemis vee vabaringlus (vabatsirkulatsioon), mis sundringlus? Vaba toimub raskusjõudude erinevus külmale ja soojale, Sund pumba mõjul, ventilaator. 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral
Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega.
või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks, selleks on näiteks tuul. Konvetsiooni ilming on Golfi hoovus, soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas, mis kannab ekvaatori piirkonnast Skandinaavia rannikuni tohutul hulgal soojusenergiat. Päike soojendab taevakehi, mis asuvad Päikese lähiümbruses, ta soojendab ka kehi Maal. Kosmoses on aine niivõrd hõre, et seal valitseb praktiliselt tühjus. Seetõttu ei saa energia Päikeselt laiali levida soojusjuhtivuse ega konvektsiooni teel. Kehad saavad Päikselet energiat elektromagnetkiirgusena, mida nimetatakse soojuskiirguseks. Soojuslik toime on kõikidel päikesekiirguse liikidel. Enamik Päikese kiirgusenergiast jõuab maapinnale siiski nähtava valgusen.
B. külma ja sooja keha molekulid liiguvad sama kiiresti C. ükski aine ei saa olla temperatuuril -1000ºC 7. Milline väide ei ole õige? A. päikesekiirgus jõuab Kuule peamiselt soojusjuhtivuse teel B. soe õhk läheb toast välja avatud akna ülemise osa kaudu külm õhk tuleb sisse avatud akna alumisest osast C. kui veekeetjas poleks küttekeha mitte anuma põhjas, vaid kaane lähedal, siis vesi ei soojeneks ühtlaselt 8. Millistes keskkondades ei saa tekkida konvektsiooni? A. vedelikes B. gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C. kui vett pliidil kaua keeta, siis muutub köögiaken „higiseks“ D. kui asetada kriiditükk vette, siis muutub kriit märjaks. 10. Kas jääga on võimalik soojendada teist keha? A
· Arvutused näitasid, et inimene tunneb palja jalaga mugavalt veel -59 Celsiuse juures oleval korgil. Kontakttemperatuur2 · Inimese keele temp on 37 C ja b väärtus 1400 ((J m-2 K -1 s-1/2) · Võrdle raudrelsi ja pehme puu kontakttemperatuure kui mõlemate temperatuur on -5 C · Raua b on 17000 ja pehmel puidul 290 Konvektsioon Konvektsiooniks on vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides dQ= h (Tp-Tv) · Kuh h- konvektsiooni soojusvahetustegur · Tp- jahutatava materjali pinna temperatuur. · Tv- vedeliku temperatuur Konvektsiooni soojusvahetustegur · Tüüpilised tegurid varieeruvad suurtes piirides · Vedelike korral väärtused suurjärkudes suuremad · Erinevad vaba ja sunnitud konvektsiooni korral · Vedelikes alates 50-1000(vaba) ja -20000 (sunnitud) · Gaasides alates 2-25 (vaba) ja 25-250 (sunnitud) Soojuskiirgus Stefan Boltzmanni seadus !!!!!
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must ...
seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed: kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese hõõguvat pinnakihti nimetatakse fotosfääriks ja selle paksus on u 400 km. Punaselt hõõguv kromosfääriks nimetatav vesinikukiht asetseb fotosfääri peal. Paksus on mõni tuhat kilomeetrit. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Enamus ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi, Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid näiteks magnettorme ja atmosfäärihelendust ehk virmalisi. Kroon ja päikesetuul · Krooniks nimetatakse pärlvalget hõredat atmosfääri, mis ümbritseb Päikest miljonite kilomeetrite ulatuses.
Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskuse hulga korral on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madalama puhul konvektsiooni või difusiooniga. 11. Kapillaarne imendumine. Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus. Nähtust nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. Niiskuse kapillaarsele liikumisele avaldab vastumõju vee raskus. Veetaseme kõrgus sõltub nende jõudude tasakaalust. 12. Konvektsioon.
Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus: PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied).
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid? Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks. Vask on kõige parem soojusjuht, kõige halvem õhk. 10.Selgita konvektsiooni nähtust. Õhk on väga halb soojusjuht, kuid vaatamata sellele kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Radiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud. Soe õhk tõuseb üles. Asemele tuleb jahe õhk, mis omakorda soojeneb. Toas tekib õhu ringvool. Ringvooluga kantakse siseenergiat
pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid ja atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant.
Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine, läbipaistvus kuni 60 m. Soolsus veepinnal suureneb läänest itta, aga põhjaosas on soolsus suurem kui lõunaosas. See on tingitud levimisest mööda lõunarannikuid vähem soolased aatlandi veedest. Levandi ja Egeuse meres on kõige kõrgem soolsus, mille põhjuseks on intensiivne aurumine. Talvel on soolsus sama nagu suvel. Sesoonsete muutuste suurus veepinnal on umbes 1‰ . Talvel tuulte ja konvektsiooni segamise tagajarjel tekib ühesugune soolane kiht. Madalkihtides soolsus peamiselt ei muutu ja jääb samaks 38.4-38,9 ‰ vahel. Vahemere valgala pindala on üle 5 miljoni km2. See hõlmab Niiluse ja Liibüa rannikualade, millest kumbki on aktiivne osade drenaaž basseinis. Enamik veed, Niiluse kanalisatsioonis aurustub. Suured jõed (Ebro, Rhone, Po ja Niiluse)on tarnitud väga suurtes vesikondades. Hinnanguline keskmine aastane jõe sattumine Vahemere jaoks viimastel aastatel on umbes
Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist
on konfliktide süvenemist piiratud loodusressursside pärast, nagu kalavarud, viljakad maalapid, joogivesi või kütused. Vihmametsade hävimine Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale. Vihmametsade hävimine Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Kasutatud Materjalid http:// www.currentresults.com/Endangered-Animals/why-are-orangutans-endange http:// beforeitsnews.com/environment/2010/09/cartoon-guide-to-biodiversity-loss http:// coreybradshaw.files.wordpress
Soojusjuhtivuseks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele, kui need on vahetus kokkupuutes.Halvad soojusjuhid on jaa ja vesi, väga halvad on gaasid, metallis väga head soojusjuhid. Tahkis ja vedelik juhivad paremini soojust kui gaasid. Oleneb sellest kui hästi soojus kandub aines edasi. näiteks külm lusikas kuumas vees. Mida nimetatakse konvektsiooniks? Too näiteid konvektsiooni kasutamise ja esinemise kohta. Konvektsiooniks nim. Siseenergia levimist vedeliku voi gaasivoolude liikumise teel. Konvektsioon esine näiteks tuules. Mida nimtatakse soojuskiirguseks? Missugused kehad kiirgavad soojust? Too näiteid. Soojuskiirguseks nim. Siseenergia levimist kiirguse teel. Soojust kiirgavad kõik soojad kehad, võib ka levida nähtava valguse teel.
Päikese ekvaatori läheduses on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, pooluste lähedal küünib see aga 36 ööpäevani. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese aktiivsuse tsükkel kestab umbes 11 aastat. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Fakte Päikesest Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik
· Üldsuse tähelepanu võitnud sündmused ,,moonisõda" (talumehe moonipöllu mahaniitmine, talumees sai kompensatsiooni) ja eesti narkodiilerite vahistamine Tais Sotsiaalse probleemi tunnistamine · 1996. Aasta dets. Ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 konverentsidega · 1997 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete oma seaduse vastuvötmine · 2000 ÜRO.. 1988 uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konvektsiooni vastuvötmine Põhitendentsid alates 2001 · Eesti osa 5% amfetamiini levikus maailmas. Eesti muutumine narkootikumide päritolu ja transiiitmaaks. · Kollatõve ja HI-viiruse plahvatuslik levik narkomaannide hulgas · HIV positiivsete rasedate arvu kasv · Uimastisõltuvuse sümptomitega vastsündinute arvu kasv · Uimastite tarbimine õpilaste hulgas kasvanud ESPAD 2007 15-16aastased 1995-7% 1999-15% 2003-24% 2007-33%
poolustel 35 päeva. Kust saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Mis on päikeselaigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. Milline on siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Mis on protuberants?
Kuigi Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse
valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla nullist mitmesajani. · Plekid tekivad ja kaovad ning muudavad ka oma kuju. · Eluiga on neil 1 kuni 100 päeva. Päikeseloide · Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine Päikesetuul · Lisaks kuumusele ja
Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla.
tõeliselt jahtuda, sest ta pole oma taevas iialgi lahti saanud kasvuhoonegaaside tihedast kihist, olgu siis aurust või süsihappegaasist. Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone efekti põhjusest. Ka tänapäeval transformeerub tema pinnani jõudev päikesevalgus infrapunaseks soojuskiirguseks, millele süsihappegaas on opaakseks barjääriks. Atmosfääri akumuleeruv soojus põhjustab selle konvektsiooni. Veenuse pinnalt tõuseb kuumenenud ja kergeks muutunud gaas üles. Atmosfääri ülapiiril vajub jahtunud õhk uuesti alla. Konvektsioon avaldub tugevates tuultes ja tormides, mida võib jälgida ka väljastpoolt. Maad ei tabanud Veenusega sama saatus tänu sellele, et ta asus piisavalt kaugel Päikesest, et atmosfäär saaks veest tühjaks sadada ja kaotada sel viisil kasvuhoonekatte. Koosnes ta seejärel peamiselt süsihappegaasist nagu Veenus tänapäeval
soojustatakse põrandaid ja tekitades neis alarõhu põrandaalune on külm ning niiske 6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina 6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga. Difusioon Veeaur nagu teisedki gaasid,liigub suuremalt rõhult väiksema poole, kuni rõhk ühtlustub.Levinud on arvamus,et veemolekulid liiguvad soojast külmema poole, st läbi seina hoonest välja. Tihti on seeka nii, sest soojas ruumis on tavaliselt rohkem veeauru kui väljas. Kui ruumi õhk on välisõhust kuivem, siis võib niiskus suunduda ka soojema õhu poole, st väljast ruumi. Niiskus materjalides Ehitusmaterjalides võib olla niiskus kõigis oma olekutes
· Pikem aeg · Õhem pinna paksus · Suurem soojusjuhtivustegur Valem: Kirvereegel mida tihedam aine, seda suurem soojusjuhtivustegur. Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra Valem: ............................... Konvektsioon Vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides Valem: ............................. h konvektsiooni soojusvahetustegur .... jahutava materjali pinna temperatuur .... vedeliku temperatuur Stefan-Boltzmanni seadus Absoluutse musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega Valem: ..................... ............................... Termodünaamika 3 Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia - süsteemi kuuluvate molekulide ja aatomite kulg- ja pöördliikumise ning võnkliikumise kineetiline energia + vastasmõju
Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon). Konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks on granulatsioon: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 8. Protuberantsid on Päikese välispinna kohal sageli nähtavad kuuma gaasi pilved. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaovad nad Päikese pimestavasse valgusse
Põhiline kehatemperatuuri kontrollimine toimub soojuskudede vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks) · soojuskiirguse teel.
5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni Pinna kohal on nn atmosfäär, mille paksus on väga suur. Nähtav päikesevarjutuse ajal päikesekroonina. Pinnal on näha heledamaid alasid (terakesed) - graanulid. Tumedamatest alades on mõnes piirkonnas suured päikeselaigud, mille hulk on tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
