Elementaarlaeng. Keha elektrilaeng 3 prootoni ja elktroni ~7 tuuma osakest} prooton (3) + neutron (4) AINE – MOLEKUL – AATOMID Elektronid „ – ’’ on elektronkate „ – ’’ Prooton „ + ’’ ja neutron „ 0 ’’ on tuum „ + ’’ ELEKTRONKATE + TUUM = AATOM „ 0 ’’ Naatrium: Kloriid: +11/ 2) 8) 1) +17 / 2) 8) 7) Prooton: +11 / +11 Prooton: +17 / +17 Elektron: -11 / -10 Elektron: -17 / +18 0 / +1 ioon ehk KATIOON 0 / -1 ioon ehk ANIOON Aatom koosneb: Tuum: prootonid ja neutronid Elektronkate: elektronid Aatomi osakeste iseloomustamine Mass: kõik pr...
9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng? Kui suur see on Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Milline laeng on aatomil? Miks? Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne aatomil puudub elektrilaeng. Kuna prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi
Elektrostaatika Elektrilaeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus · Looduses on kaht liiki laenguid - positiivsed ja negatiivsed laengud o Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral on aga tõmbejõud Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus (e) · Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest prootonitest, neutronitest ja elektronidest. o Prootonil +e, Elektronil e ja neutronil laeng puudub o Kvargid - +2/3e või 1/3e Prootoni koostiskvarkide laengud on +2/3e, +2/3e ja 1/3e Neutronil -1/3e, -1/3e ja +2/3e
Elektrilaeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1 kulon elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul voolutugevuse 1A korral. Elementaarlaeng vähim võimalik laeng 1,6 x 10-19C. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. + ioon: elektronide lahkumisel aatomist. ioon: elektronide lisandumisel aatomisse. Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulumb s- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga
Mõisted: Laeng-iseloomustab keha aktiivsust elektri-ja magnetnähtuvustes. Laengud looduses-positiivsed(prootonid)negatiivsed(elektronid) Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus Juhid-kõik metallid,neil on vabu elektrone ja sp.juh.hästi voolu. Pooljuhid-elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole päris isolaatorid. Dielektrikud-isolaatorid ehk mittejuhid ei juhi voolu-kumm,klaas. Coulombi seadus-2 laengut mõjutavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengutevahelise kauguse ruuduga.
1. Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool.
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis ...
ELEKTRILAENG ehk edaspidi lihtsalt laeng(this q vi Q) on mingit keha iseloomustav fsikaline suurus.Laeng nitab,kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmjus.Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal,mjuvad talle elektrijud.Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas
osakese teele jääb teine pos laetud osale, mille mass on osaliselt suurem alfa-osakese massist Ruterfordi teisi tulemusi: - Vesiniku aatomi tuuma laeng +e - Heeliumi aatomi tuuma laeng 2e - Kulla aatomi läbimõõt 3'10 astmes -15 m AATOMI SUURUSJÄRK u. 10 astmes -10 m TUUMA SUURUSJÄRK u. 10 astmes -15 m ELEKTRONI VAADELDAKSE PUNKTMASSINA, SETS SUURUS POLE TÄHTIS Prootonid + neutronid = nukleonid Tuumas pos prootonid ja neutraalsed neutronid ELEMENTAARLAENG kõige väiksem laeng looduses u. 1,6 * 10 astmes -19 C Laenguarv Z on kõige tähtsam aatomit isel suurus. Z = elemendi järjek nr = prootonite arv = elektronide arv Planetaarmudeli vastuolu ringjooneliselt liikuvad objektid kiirendavad ja kaotavad energiat. MIKROMAAILMAS KEHTIVAD SEADUSPÄRASUSED, MIS EI SOBI MAKROMAAILMA Postulaadid (Bohr) 1. aatom omab kindla energiaga ajas muutumatuid olekuid ( st et elektronid saavad olla vaid kindlatel orbiitidel) 2
kauguste vahest mõõdetuna piki jõujoont. Leiame homogeense elektrivälja töö, laengu q liikumise temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont Töö põhivalem A=Fs*cos A=qEs ( punktlaeng *elektriväljatugevus* pikkus) Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis. Kui laeng liigub mööda kõverat punktist 1 punkti 2, siis väli teeb sama suure töö 5. ELEMENTAARLANEG vähim võimalik laengu väärtus (e=1.6 * 10 astmes -19). Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. SUURUS iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa PIDEVUS-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus 7. ELEKTRILAENG (q, 1C) füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Samamärgilised laengud tõmbuvad, erimärgilised tõukuvad. Valem q= I * t ( voolutugevus * aeg) 8. ELEKTRIVOOL.JUHID.DIELEKTRIKUD.POOLJUHID
Elektroskoop - Seade, mis näitab, kas kehal on elektrilaeng. Ei näita laengu suurust. Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. Sama suured erinimelised laengud neutraliseerivad teineteist. Elektrijuhid - Ained ja ainete segud, mida mööda laeng kandub edasi. ( head juhid on näiteks vask ja metallid, halvad juhid aga õhk, klaas jms ) Dielektrikud ehk mittejuhid - Ained ja ainetesegud, mida mööda laeng ei kandu edasi. Väga halvad elektrijuhid ! Elementaarlaeng - Elementaarlaengu väärtus on 1.6*10^-19 C ( ^ = astmes ) Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. Elementaarlaengu tähis on e. -ELEKTRONID ON ALATI NEGATIIVSE, EHK (-) LAENGUGA, PROOTONID ON ALATI POSITIIVSE, EHK (+) LAENGUGA, NEUTRONID ON LAENGUTA ! -LAENGU JÄÄVUSE SEADUS- ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON JÄÄV SUURUS ! 1. mitu prootonit ja mitu elektroni on neutraalses heeliumi aatomis?
1) mõisted Elektrilaeng- mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng- vähima võimaliku laengu väärtus Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum
Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõik suurtel kehadel olevad laengud on mingi vähima laengu täisarvkordsed. Elementaarlaeng on jääv suurus ja isolaatorite süsteemi kogulaeng on -19 muutumatu q = e = 1,60 *10 C Elektriväli · seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber · põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine · elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega
Mõisted Elektrilaeng keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik mõjus (tähis q) Laengute jagunemine jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Laengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud e mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool väga nõrk
Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb !Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud Elementaarlaeng- vähim võimalik laengu väärtus Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosakeste laengute summa Neutraalses aatomis on elektrone ja prootoneid ühepalju. E lisandumisel aatomisse moodustub negatiivne ioon, e lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, mis eraldab elektrone, laadub positiivselt.
Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juht laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit
Elektriline jõud: Jõud, millega üks keha mõjutab teist keha. (Tõmbuvad või tõukuvad) Elektrilaeng: Keha omadus, tõmmata enda poole teisi kehasid. Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elementaarlaeng: e = 1,6 * 10 (astmel -19) C Kehade laadimine: Keha laadimiseks tuleb kehalt ära võtta või juurde anda laetud osakesi tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad.
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.
1.1)Hõõrdelekter-elekter, mis tekib kahe erineva keha hõõrdumisel;2)Elektrostaatika-on füüsika osa, mis uurib paigalolevat laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju;3)Elektrilaeng-sama liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2.Elektrijõud on jõud millega üks , eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine
Elektrostaatika 1. Laengu olemasolu kehal tähistab seda, et keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Looduses on kahte liiki laenguid: positiivsed, negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, kui erinimelste laengute korral tõmbejõud. 3. Elementaarlaeng on väikseim võimalik laengu väärtus, see on 1,6*10-19C. 4. Elektroni laengu märk on ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Prootoni laengu märk on + ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Neutronil laeng puudub seega ka tähis puudub. 5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6
Seade el. magn. võngete tekitamiseks võnkering. Vahelduvvool nim. elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu korral voolutugevus ja pinge muutuvad, saades perioodiliselt max. ja min. väärtusi. Trafo- muudab vahelduvvoolu pinget. Koosneb magnetringist ja kahest mähisest. Magnetvälja põhiomadus Elektrivool tekitab magnetvälja. Püsimagneti põhiomadus samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Elementaarlaeng väikseim looduses esinev elektrilaeng, e=1,6*10 -19C. Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat liikumist. Induktiivsus- on vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Elektri- ja magnetvälja ühtsus- vahelduv magnetväli on alati seotud tema poolt tekitatud elektriväljaga, ning vahelduv elektriväli omakorda magnetväljaga, mida ta tekitab. Seade el. magn. võngete tekitamiseks võnkering. Vahelduvvool nim
Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga Negatiivne ioon - aatom, mis on saanud juurde 1 või rohkem elektroni. Aatomist mööduv elektron läbi aatomi ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektriväli - Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli.
võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised jõud antud aines on väiksemad kui samades tingimustes vaakumis Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda
võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised jõud antud aines on väiksemad kui samades tingimustes vaakumis Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda
2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.8
1. Mida tähendab mõiste elektrilaeng? · Elektrilaeng on keha omadus mis näitab kui tugevasti see keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. · Elektrilaeng on füüsikaline suurus mida saab mõõta. · Elektrilaeng on laetud osakeste kogu, mis võib liikuda aines ( ained mis kannavad elektrit edasi juhid) 2. Mis on elementaarlaeng ja kui suur see on ? · Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses. · e = 1,6 * 10-19C 4. Culoni seadus, valem, tähistused? · Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. · F= k*q1*q2/r2 k-elektriline konstant, q-elektrilaeng, r-laetud kehade vaheline kaugus. 5. Mille poolest erinevad juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid-laengud liiguvad, vabade laengute arv on suur
Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 14. Mida näitab mõõtühik üks amper? 15.Mida nimetatakse vooluallika mahutavuseks? Kirjuta selle mõõtühik. 16.Ülesanded: voolutugevus, elektriväljatugevus, Coulomb´i seadus Vastused: 1.Elektrilaeng-keha omadus osaleda elektri ja magnetnähtustes.Tähis-q ja ühik 1C. 2.Elektroskoop-Mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. 3.Elementaarlaeng-vähim looduses esinev laeng. Tähis-e,Prootonil +e ja elektronil -e.'' 4.Laengu jäävuse seadus-Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.5.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Tugevus sõltub elektrilaengute suurusest ja nende vahelisest kaugusest. 6.Coulomb´i seadus- Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.F-N-laengute vahel mõjuvad jõud;
c) edasikandumist ei toimu. 4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p.) a) kondensaatori ühe katte laeng, (lk 64-65) b) mõlema katte laeng, c) kahe katte laengute summa. 5. Leidke vastavus. (16p.) a) idealiseeritud objekt b) füüsikaline nähtus c) füüsikaline suurus d) mõõtühiku nimetus e) mõõteriist 1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8) 2) Punktlaeng - a) idealiseeritud objekt (lk 21) 3) Proovilaeng - a) idealiseeritud objekt ( 4) Elementaarlaeng c) füüsikaline suurus (lk 10) 5) Kehade elektriseerimine - b) füüsikaline nähtus (lk 8) 6) Kuloniline jõud c) füüsikaline suurus 7) Kulon - d) mõõtühiku nimetus (lk 15) 8) Volt - d) mõõtühiku nimetus (lk 46) 9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65) 10) Elektrimahtuvus - c) füüsikaline suurus (lk 63) 11) Elektrostaatiline väli c) füüsikaline suurus 12) Elektrivälja tugevus - c) füüsikaline suurus (lk 30)
nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.
Mehaanika valemid: Nihe, teepikkus S=v*t Aeg, ajavahemik Vk Kiirus V=s:t Tihedus P=m:v Jõuõlg F1*I1=F2*I1 Intersmoment L=mr2 Optika valemid: Optiline tugevus D=1:f Joonsuurendus S=h:2=k:a Fookuskaugus f=1:D Eseme kaugus 1:a+1:k=1:f Elektri valemid: Elementaarlaeng e=1,6 10 (10 ülesse nurka väikselt -19) C Laeng Q=I*1;q=+ne
K näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisaldavad vähe vabu laengukandjaid. Tekkiv elektrivool on nõrk või olematu. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed prooton ja neutron. Elektronidel on elem.laeng -1,6*10-19 C. Ja prootonitel+1,6*10-19 C. C-üks kulon on laeng, mida , mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid
1. Elektrilaeng - näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng - vähim looduses eksisteeriv laeng. Kandjad on prootonid ja elektronid. 2. Juht - ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Looduslik vesi. Dielektrik - ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Puhas destilleeritud vesi. Pooljuht - Laengukandjad vahest on vahest mitte - kandjate hulga muutus. Juhivad ühes suunas. 3
4 maailma jõudu: gravitatsioon, elektromagneetiline e vastastikjõud, tugev ja nõrk tuumajõud. Teadlane, kes pani paika elektri ja magnetnähtused -Maxwell. Elektrodünaamika uurib elektrilaengute liikumist ja vastastikmõju ning elektromagnetvälja omadusi. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagneetilise jõu tugevust. Mass on gravitatsiooni laeng. Laeng näitab kui tugev on jõud kehade vahel. Elementaarlaeng-looduses kõige väiksem olemasolev laeng. elektron on elementaarlaengu kandja. Kvargid-prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektronid ei teki ega kao, vaid jagunevad ümber. Elektrivool on liikuv laeng. Pooljuhtide juhtivus sõltub välistingimustest - saab juhtivust vajadusel muuta. Juhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja 2 tingimust: vabasid
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline
Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+..
Laeng näit keha osal tugevust elektromagneetilises mõj Keha 2. suh paigal mõj elektrijõud liikuvale ka magnetjõud Laengu olemas olu elektri- ja magnetjõudude põhjal Laeng: keha om, om kirj füs om, osakeste om elektr laetud, laengu mõõtmise võimal, osakes kogum laengu omadusega Looduses + ja laengud Gravitatsioonilaeng mass Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa Prooton, neutron kvargist +( - Aatom + elektorn = neg ioon Keha + = keha laadub neg e jagamatus algosakeste terviklikkust. Laeng ei teki ega kao kehade süst laeng saab muutuda ss kui süst +/- osakesi. q = l t (elektriliselt isol süst kogulaeng on jääv suurus). Laengukandjate suunatud liikumine elektrivool. Laengukandjate sisalduse alus 1
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3
Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Selgitus: Suur kaugus, suur jõud. Väike kaugus, väike jõud. q= +-n*e q elektrilaeng (C) kulon, n elektronide arv, e elektroni laeng, elementaarlaeng, e=1,6*10 ^-19 C F=kq*q^2/r^2 F jõud (N), k elektriline konstant, k=9*10 ^9 (N*m^2/C^2), g1 ja q2 elektrilaengud (C) kulon, r laengutevaheline kaugus (m) I=q/A I voolutugevus (A), q elektrilaeng (C), t aeg (s)
1. Elektrilaeng- e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. 2. Sõna "elekter" pärineb kreekast. 3. Positiivne laeng 4. Negatiivne laeng 5. Laengute vastastikmõju üldkirjeldus ning laengu märgi tuvastamine elektroskoobiga- erinimelised laengud tõmbuvad ja ühenimelised tõukuvad. 6. Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. 7. Prootoni ja elektroni laengud- prootoni laeng on positiivne ja elektroni laeng negatiivne. 8. Laenguta ehk neutraalne keha on osake vöi keha millel pole laengut. 9. Laadumise ja laengu jäävuse kirjeldus lähtudes elementaarosakestest 10. Juhid. Dielektrikud.- Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Materjal loetakse juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. 11. Elektrivool ja voolutugevus. Voolu suund
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon?
Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on alati jääv suurus. Laengukandjate suunatud liikumist nim. Elektrivooluks. e 1.6 *10 19 C.
nimetatakse elektriseeritud kehaks. Keha võib omada elektrilaengu hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. ELEKTRILAENG • Elektrilaeng – füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 c. Elektrilaenguid on 2 liiki, positiivne ja negatiivne. Samaliigilise languga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kegad tõmbuvad. ELEMENTAARLAENG • Nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat laengut. Elektrooni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. ELEKTROSKOOP • Seade millega saab kindlaks teha kas, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoopi töö põhineb samaliigilise laenuga kehade tõukumisel. KEHA ON POSITIIVSELT LAETUD • Kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid
Aatomile annavad massi prootonid ja neutronid, elektroni mass on umbes 1840 korda prootoni massist väiksem. Elektrilaengud Elektrilaenguga osakesed aatomis on elektron ja prooton. Elektronil on - laeng ja prootonil + laeng. Neutronil laengut ei ole, seega ei saa ta olla kunagi teise osakesega elektrilises vastasmõjus. Prootonite positiivse laengu tõttu on aatomituum positiivse laenguga. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elementaarlaeng Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune. See on vähim looduses teada olevatest elektrilaengutest. Laengud erinvad sellepoolest, kas tal on + või - laeng. Elektroni laeng on -1,6 x 10 astmel -19 Prootoni laeng on +1,6 x 10 astmel -19 Aatomi laengu tekkimine Aatomil tekib laeng, kui ta on elektrone juurde liitnud või ära andnud. Tavaliselt on aatom neutraalne. Elektrone ära andes saab ta + laengu, sest aatomisse jääb rohkem prootoneid kui elektrone.
Elektrilaeng... *...füüsikaline suurus mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagentilises vastastikmõjus *...füüsikaline suurus mida saab mõõta *...on osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus Elektrilaenguid on ainult 2 liiki, sest looduses on ainult 2 sorti jõude: tõmbe- ja tõukejõude. Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga k kaks 1C laengut 1m kaugusel vaakumis mõjutavad teineteist jõuga k - elektriline konstant q elektrilaeng r - laetud kehade vaheline kaugus juhid ained milles vabade laengukandjate arv on suur
On elektrijuhid. 4.4 Elektroskoop on asi millega saab teha kindlaks keha elektrilaengu omemasolu. 5.(5p) Kaubandusvõrgus on müügil aerosooli pudelid , millel on sarnased kirjad , nagu näidatud joonisel. Selgitage , mis otstarbeks selliseid tooteid valmistatakse? Võtab riietelt ära .... elektri , Kasutakakse ka mujal (kus , nelel vastamata ) 6.(5p) Keha elektrilaengu väästust saab arvutada seosest q= ne , kus n on elektronide arv ja e elektroni laeng (elementaarlaeng) Plastjoonlaul sai hõõrumisel laengu 4,8*10(astmel -9 ) C . Mitu elektroni sai joonlaud jjuurde? V= e/q = 4,8* 10(astmel -9) jagatud 1,6*10(astmel -19) = 3*10(astmel 10) Vastus : Joonlaud sai juurde 3*10(astmel 10) elektroni.
Saksa keeles nimetatakse Avogadro arvu Johann Josef Loschmidti järgi ka Loschmidti arvuks ja kasutatakse tähist NL. Loschmidti arvu all on siiski mõeldud ka aineosakeste arvu ühes kuupsentimeetris (ligikaudu 2,687 · 1019). Et arvutada aineosakeste arvu N antud ainehulgas n, kasutatakse valemit N = Na*n. Avogadro konstant Na seob omavahel ka mitmeid teisi konstante. Näiteks gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga R = Na* k , Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga F = Na* e. Üks video, mis seletab Avogadro arvu olemuse ja päritolu väga põhjalikult ära: http://www.youtube.com/watch?v=2dzS_LXvYA0
Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu 13. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? elektrivoolu kokkulepeliseks suunaks loetakse positiivsete osakeste liikumis suunda 14.Millised osakesed liiguvad metallis kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 15. Näidu lugemine mõõteriistalt. 16. Milline on vooluallika ülesanne vooluringis? Vooluallika ülesandeks on laetud osakeste ümberpaigutamine. 17. Mis on elementaarlaeng, arvuline väärtus. Õpik lk.18-21 1,6 c 18. Ülesanded.
Leptonid on näiteks: Elektron neutriinod tauonid müüonid KVARGID Kvargid on prootonite ja neutronite ehituskivid, mis osalevad tugevas vastasmõjus. Ei saa vabana eksisteerida. arv on jääv, ei teki ega kao. Prooton: p=uud=-1 Neutron: n=udd=0 Kvarkvangistus Kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida, vaid on nö. vangistatud elementaarosakestesse. Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaeng on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide ,,vangistuse" üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe- või kolmekaupa Hüperonid Pärast tuumaosakeste avastamist leiti hulk raskemaid nn.veidraid osakesi hüperone. Kõik nad koosnevad erineval viisil kvarkidest u, d, s. https://www.youtube.com/watch?v=V0KjXsGRvoA Kasutatud kirjandus A. Ainsaar "Füüsika 12. klassile", lk. 41 - 44 http://www.google.ee/url?
annaabi.ee 
