FÜÜSIKALISE
LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
FÜÜSIKA I KURSUS
Koostanud Reemo Voltri
Jaan Poska Gümnaasiumist.
Koostaja on kasutanud Enn Pärtli,
Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea
materjale
Maailm, loodus, mina ja füüsika
Reemo Voltri
Maailm ja loodus
Reemo Voltri
Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb
inimest (indivi di)
Religioosses käsitluses kasutatakse
samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt)
loodu
Loodus on kõik, mis meid ümbritseb
Maailma käsitleva info mitmekesisuse
rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet
loodus
info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse
maailmaga samatähenduslikku mõistet
Universum .
Reemo Voltri
• Loodus koosneb ainest ja väljadest.
Aine on see, mil est kehad koosnevad.
Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad
(astuvad vastastikmõjusse).
• Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma.
Vastastikmõju li ke on tänaseks teada neli:
• gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38
• elektromagnetiline (laetud kehad)…………… - “ - 10-2
• tugev ( prooton ja neutron )…………………… - “ - 1
• nõrk ( elementaarosakesed )………………….. - “ - 10-15
Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast
vastastikmõjust.
Reemo Voltri
Kuidas loodus toimib?
Loodus toimib vastavalt
loodusseadustele.
Loodusseadusi uurivad
loodusteadused
Reemo Voltri
Astronoomia
Meteoroloogia
ia
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 120 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zkax5
Õppematerjali autor
........................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted .................................................................. 10 2.1 Tugevusarvutuse alused ................................................................................................. 10 2.2 Piirseisundid ................................................................................................................... 11 2.3 Koormused ..................................................................................................................... 13 2.3.1 Määratlused ...............................................................................................
• ja megamaailma (l > 1 Mm). • Film nähtavushorisondist Füüsika uurimismeetod Füüsika uurimismeetod • Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga • Mõõtmisi jaotatakse kaheks: • otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); • kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil • ( v = s/t, S = axb, jne). • Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. • mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. • Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. • Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha
antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob.
Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid. Võimalike eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Ei või usaldada oma meeleorganeid, sest need on subjektiivsed ja palju oleneb eelnevast kogemusest. Juba Sokrates on öelnud, et me allume arvukatele meelepetetele ja parim vahend nende vastu on mõõtmine. Galilei on öelnud, et Mõõta tuleb kõike, mis on mõõdetav ja püüda mõõdetavaks teha, mis seda veel pole. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse määramine mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks võetud samaliigilise suuruse suhtena (arvväärtusena). Mõõtmistulemus on saadud arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. Teiste sõnadega : mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda suurem või väiksem on antud suurus mõõtühikust. Näide. Olgu meil tarvis mõõta mingi pulga pikkust. Kuidas me seda teeme? Kasutame joonlauda või mõõtelinti, mille abil teeme kindlaks, mitu pikkusühikut vastab pulga pikkusele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 2 2022 Tehiskivi Rühm: - K. V ****** Tanel Tuisk 1. 20. OCTOBER 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivi (silikaattellis) tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja margi määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Töös katsetatud materjalide loetelu: Tehiskivi (silikaattellis) 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Elektrooniline kaal – mõõtepiirkond 6000 g, skaala jaotis 0,1 g; nihik – mõõtepiirkond 155 mm, vähim skaala jaotis 0,02 mm; Metalljoonlaud – mõõtepiirkond 500 mm, vähim skaala jaotis 0,5 mm; Digitaalne survepink – Matest. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Katsemetoodika tehiskivi (silikaattellise) tiheduse määramiseks Katsemetoodika seisneb tehiskivi (silikaattellise) tiheduse määramises läbi massi ja ruumala suhte. Katseks võtta 6 silikaattellist, mis
mida tuleb mõõtmistel kindlasti arvestada. Mõõtevahendite ja mõõteriistade omadused võivad ajas muutuda. Seetõttu tuleb õiguslikku aspekti omavatel mõõtmistel kasutatavaid mõõtevahendeid ja mõõteriistu perioodiliselt taadelda. 16. Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? Mõõtmiseks on vaja mõõtjat, mõõtevahendit, kindlat mõõtühikut ning keha, mida mõõta. 17. Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtmine seisneb alati tundmatu suuruse võrdlemises teadaolevaga. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. Võrdlemise tulemusena saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks ehk mõõdetava suuruse arvväärtuseks. Mõõtmisi saab jagada otsesteks ja kaudseteks. Otsene
teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb
teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (delta) tähistatakse vastava füüsikalise suuruse muutu (lõppväärtuse ja algväärtuse vahet). Aja mõõtmisel kasutatakse enamasti mingit perioodilist liikumist. Perioodiliseks nimetatakse liikumist, millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid