Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumzeit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Alles 16.sajandil tulid need õiged kasutusele(viiul, kontrabass jne.)Viiuli tüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri
Keelpillid! Kristel-Heleri Järvi ! Viimsi Keskkool ! 7.G! ! 1. Nimeta 3 keelpillide eelkäiat vanadest maailma tsiviliatsioonidest. ! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6. Kuidas nimetada viiuli osa, mille üle on keeled pingutatud ja mis asetseb pilli kõlakasti keskosas?! V: Roop.! ! 7. Mille abil muudetakse helikõrgusi harfil?! V: Pedaalide abil.! ! 8. Kuidas arenes harf tänapäevaseks orkestripilliks?!
Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino Fiidel- lamedapõhjalise helikastiga (vioola ja viiuli eelkäija) Rebekk- poognaga mängitav, ümarapõhjalise kõlakastiga Psalteerium- mängiti näppudega ja poognaga, klavessiinilaadsete pillide eelkäija Torupill- puupuhkpill Rataslüüra- keeled paneb võnkuma vändaga pööratav rattas Lauto- ümarapõhjalise kõlakatsiga näppepill Portatiiv(-orel)
-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill tuntuim muistne keelpill mängitakse näppides Eesti vanim kandletüüp on väikekannel, 6-7 keelt, ühest puust õõnestatud. Uuem külakannel, 10-11 keelega. Kannel on mitmete rahvuste muusika sümbol. 13.-14
Paljud tänapäeval olevad pillid on pärit idamaadest enne 13.saj pandi kirja muusikat enamasti laulmiseks keskajal mängiti pille tavaliselt tantsusaateks Orel-esimene orel jõudis euroopasse Bütsantsist kingitusena Pippin Lühike 757.a. Pippin Lühikese poeg on Karl Suur Positiiv-väike orel,mida on võimalik trantsportida Partatiiv-käeshoitav orel. Õhku puhutakse viledesse lõõtsa abil Fiidel-lamedapõhjaline ja viiuli eelkäija Rebekk-pirnikujuline kõlakastiga, mängitakse poognaga ja tavaliselt põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised. Mõned keeled punased ja sinised, et paremini õiget keelt leida. 47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli lüües
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da braccio). 16.-17
keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Jazzmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod, mida mängitakse poognaga. Teistes stiilides, kus kontrabass on kasutusel, teda valdavalt näpitakse. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi ainukeseks kaasaegseks viola da gamba järglaseks. Enne 20. sajandit oli paljudel kontrabassidel ainult kolm keelt, samas kui viola da
· kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole · vemmalvärsi, paroodia kujul Rahvatantsud
Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast. organum tekkis 10ndal sajandil mitmehäälsusvorm, mida dubleeritakse intervallidega. Põhimeloodiaks Gregooriuse koraal.
Narva Vannalinna Riigikool Õpetaja:Riina Vohta Autorid:Moissejeva Darja Gorpintsenko Elizaveta 7a klass 2009-2010 Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid"
Vioola ehk altviiul http://www.youtube.com/watch?v=CBIZfkkuOuo · Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. · Viiuliga võrreldes kõlab tema hääl madalamalt ning on mahedam ja sumedam. Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent · John Davies Cale sündinud 1942 Suurbritannias · Väheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia "Harold Itaalias" ning Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja Bartoki vioolakontserdid
Muusika õpetus 7. Klass Reelika Jõuram Tsello Tsello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleb itaaliakeelest. Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri · Domenico Montagnana
sajandi kokkupuutes Euroopa muusikaga. · Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. · Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. · Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. · Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir. · Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles kasutatakse niinimetatud varjundamist, see tähendab mittetugihelisid kõrgendatakse või madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni võrra. · Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi tüüpi tsüklitele, milles vahelduvad vokaal- ja instrumentaalosad. · Rütm põhineb 5 niinimetatud beduiinirütmil, sageli on ka polürütmia. · Ettekandeviisi iseloomustab ekstaatilus,
heliridu ja rütmimooduseid. Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir. Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles kasutatakse nn. varjundamist, s. t. mittetugihelisid kõrgendatakse või madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni võrra. Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi tüüpi tsüklitele, milles vahelduvad vokaal- ja instrumentaalosad. Rütm põhineb 5 nn. beduiinirütmil, sageli on ka polürütmia. Ettekandeviisi iseloomustab ekstaatilus, kirglikkus ja improvisatsioonivabadus.
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude
Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka burdoonset mitmehäälsust) Põhilaadilt lüürilised Valdavalt olustiku-, töö- ja tavandilaulud (sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga, mitmesugused viled ja sarved, torupill ja viiul Läti ja eurovisioon Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksal korral. Läti tegi oma debüüdi 2000. aastal Stockholmis. Alates oma esimesest osalemisest pole Läti vahele jätnud ühtegi võistlust. 2002. aastal Tallinnas saavutati võit. Lauljatar Marie N laulis Läti lauluga "I Wanna" 176 punktiga esimeseks. See andis Lätile õiguse korraldada järgmise aasta lauluvõistlus ning 2003
· · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill
· kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) MÄNGIMISVÕTTED Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: · keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates · keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. · Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid esemeid. Ilmselt tuntumaid sellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on ansambel Sonic Youth. · Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli
Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast 1350. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukotist,Õhupuhumistorust,Mänguvilest,Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea jt.)
rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini.
6Hz) Hz ehk hertz on heli sageduse mõõteühik. Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused alternatiivsed häälestusi nagu näiteks kvinthäälestus, üks tõenäoliselt tuntumaid alternatiivseid häälestusi. *MÄNGIMINE Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid esemeid. Ilmselt tuntumaid sellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on ansambel Sonic Youth. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel bareevõti , millega pilli häälestus
Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia poolest oli see teos väga mitmekesine, st ei olnud liiga palju aeglaseid kohti, kuid samuti ei kiskunud liiga kiireks. Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata. Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi ,,Sonaat klaverile ja tsellole g-moll op. 19". Teos algab klaveri ja tsello kooskõlaga, kuid üsna kohe hakkab klaveri ja tsello domineerivus võistlus, mille käigus jääb kord üks, kord teine taha plaanile. Alguse
kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on A. Kristal. Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikute ja loomuliku kultuurisuhtluse läbi. Muuseumis on ka eraldi ruum eesti rahvuspillidele. Seal võib näha moldpilli, mis on ühe keelega keelpill, mida mängitakse poognaga. Samuti võib seal näha ka sukusarve, mis on tühjaks tehtud sarvest puhkpill. Veel on seal väljas ka lõõtspill, kõige kuulsaim lõõtspilli mängija on A. Tepo. Mulle meeldis Teatri- ja Muusikamuuseum väga. See oli palju huvitavam ja põnevam kui ma algselt arvasin. Giidi jutt oli väga huvitav, kuid samas ka lihtsasti kuulatav. Külastaksin Teatri- ja Muusikamuuseumi veel.
eessambaga) ja Pärsiast 5000 aastat tagasi. Näppekeelpille on traditsiooniliselt mainitud ka Piiblis, eriti seoses kuningas Taavetiga, kuid vastava heebrea sõna "nevel" tähendus on teadmata: see võib tähendada ka lüürat, lautot või isegi flööti. Sellele segadusele on kaasa aidanud asjaolu, et ajalooliselt on ingliskeelne sõna harp tähistanud mitte üksnes harfi, vaid enam-vähem iga keelpilli, mida ei mängita poognaga, alates parmupillist (jew's harp) ja suupillist (french harp) kuni orelini välja. Sageli on mõistlik ingliskeelne harp tõlkida kandleks. Vanad kreeklased tundsid küll mitut sorti kolmnurkharfe (trigonon, sambuuk), kuid omaseks see pill neile ei saanud. Nad eelistasid lüürat.Lääne-Euroopasse jõudis harf 8. sajandil mauride kaudu, kes sel ajal Pürenee poolsaare vallutasid. Harf praegu Aafrika rahvamuusikas kasutatakse mitut sorti harfe, nii vibu- kui ka nurkharfe. Aafrika
10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto –näppekeelpill, erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Šalmei – kahekordse roohuulikuga torupill
leiab kasutamist väga paljudes muusikastiilides. Kitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Elektrikitarris kasutatakse üht või enamat helipead, mis suunavad nende magnetväljas võnkuvate keelte tekitatud nõrga indutseeritud elektrivoolu edasi võimendisse, kust see kõlarisse juhituna helina väljub. Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid. Heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks. Vaikimisi mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale.
· kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid jne. Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks. Paljud vasakukäelised inimesed mängivad kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri
mitmehlseid laule MINNESINGER, SAKSA KEELES LEMBELAULIK - laulik Saksamaal, kuulsaim Walther von der Vogerweide, hiljem Heinrich von Meissen(daamide listaja) ESTAMPII - varaseim instrumentaalne tantsuvorm 13. ja 14.saj ksikirjadest tuntud. FIIDEL - philine poogenpilli tpi, lamedaphjalise klakastiga REBEKK - -//-, pooliku pirni kujulise klakastiga LAUTO - maraphjaline araabia pritolu nppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- vi 4-nurksele klakastile pingutatud keeltega, mngiti nppides, poognaga keelt tmmates vi keeltele les ORGANISTRUM(rataslra) - keelpill, mille keeled paneb klama nahaga letmmatud vndaga pratav ratas ALMEI - kahekordse roohuulikuga, ka vanaaja iseloomulikumaid pille. puhkpill BURDOON - liikumatu vi lhikestes korduvates motiivides liikuv saatehl, tavaliselt meloodiast madalamal. PARAFOONIA - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli vrra krgemalt vi madalamalt HETEROFOONIA - he meloodia pisut erinevate variantide kooskla
10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill , mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Š almei – kahekordse roohuulikuga torupill
harmooniasaade tänapäevase ilme. basspill - mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott) harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel, lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel
harmooniasaade tänapäevase ilme. basspill - mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott) harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel, lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul
võnkumise vastu. Teooria. Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest, raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega. Iga keele vibreerimissagedus on pöördvõrdeline selle pikkusega, võrdeline massi ruuduga. Võnke amplituud varieerub vastavalt energia hulgale. Pillikeelt võib valmistada igast materjalist, mis tekitab heli, kui see on tõmmatud pingule ja kui seda näpitakse, sellel poognaga tõmmatakse või selle pihta lüüakse. Vanal ajal valmistati pillikeeled enamasti soolest või siidist. 5 saj. eKr on Pärsiast leitud ka kuldtraadist pillikeeli. Uuemal ajal on levinud nailon- ja teraskeeled. Heli tekitamiseks on kolm võimalust: · keele näppimine üks energiaimpulss ja võnkumine ei kesta kaua st. helid on lühikese kestusega. Küüne või lipitsaga tekib terav heli, sõrmeotsa või pöidla abil tuhmim.
Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannelt mängitakse horisontaalses asendis, mängija alati istub. Mängimisel on mõlema käe sõrmed on võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui enamus klassiklisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle piano-sfäär. Torupill
ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel ja ümarapõhjalise, pooliku pirni kujulise kõlakastiga rebekk. Näppepillidest on kõige iseloomulikum harf, samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve, millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte (gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad. 2
sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid muusikainstrumente. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune mängitakse seda tavaliselt püsti seistes või natuke lühema kontrabassi korral kõrgel toolil istudes. Kontrabass toetub selle laiemale otsale kinnitatud kandepulgale ehk jalaga maha. Kontrabassil on enamasti neli keelt, kuigi enne 20.sajandit oli kontrabassil hoopiski kolm keelt
Mängiti tavaliselt üksi. Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. sajandil, kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehääli võimaldavad pillid viiul, külakannel ja lõõtspill. Pillimäng oli Eestis traditsiooniliselt meeste tegevus, alates 20. sajandist hakkasid pille (esmalt kannelt) mängima ka naised. 2.1. Keelpillid (kordofonid) Keelpillidel tekitavad heli pinguldatud keeled, mida tõmmatakse poognaga või näpistatakse. Tuntuim muistne keelpill on kannel. Eesti vanim kandletüüp on mitme tuhande aasta vanune 6-7 keelega väikekannel. 18.-19. sajandil hakati valmistama 10-11 keelega laudadest uuemaid külakandleid. Kannelt tuntakse kui ühte muusikasümbolit: seda pilli mängis Soome ,,Kalevala" laulik-tark Väinämöinen ning tema eeskujul sündis 19. sajandil ka eestlaste laulujumal Vanemuine. Eesti rannikualadele ilmus 13. -14.
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bal...
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania tants, gigue-soti hüppetants. Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul. Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da gamba. Puhkpillidest oli kammer- ja orkestrimuusikas meloodiapillina kasutusel oboe. Bassipillina oli kasutusel fagott ja kammermuusikas oli meloodiapillina armastatud ka plokkflööt. Klahpillidest oli kammermuusikas suur roll klavessiinil kui ka positiivorelil ja kalvikord. 17.saj teisel poole ja 18.saj algul hoogustus orelite ehitamine. Itaalia küpses barokkmuusikas oli
mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest 124 aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis: triiks-triiks... 3. Ringitaolised lainekesed Väga hea kirjeldus, loob 127 levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarv 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Mis sai noortest edasi? 2) Kas Maali ja Kusta abiellusid kunagi? 3) Mis sai Marist? 5
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari...
Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks. Akust...
Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks. Akust...
Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman ja Greta Garbo. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvakultuur Spilapipa flöödisarnane puhkpill Puukingaviiul, mis meisterdati kantud puukingale. Mängiti poognaga ja näppides Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. Näiteks dünamiidi leiutaja Alfred Bernhard Nobel ja elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala kasutuselevõtja Anders Celsius. Aastat 1739, kui asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes
1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb e...
· Parmupill (väike ümmargune raudraampiluga ühes küljes ja õhukese teraskeelega raami keskel) 2) Keelpillid · Kannel (vanasti suures aus) · Viiul (hakkas levima 19. Saj alguses) · Rootsi päritoluga ,,sugulased" hiiu ehk rootsi kannel; moldpill (mõlemaid mängiti poognaga, kuid hoiti süles) Rahvalaulu alaliigid lapse seisukohast lähtuvalt · Hällilaul · Vaikne, madal, hell · Rõõmud, mured, igapäev · Ootus, kes lapsest kasvab · Mängituslaulud · Helisevad silbid või häälikuühendid · ,,Sõit Riiga"; ,,Tihane" · Lastelaulud · ,,Kits karja"; ,,Ann läks aita"; ,,Parmu matused"; ,,Metsa puid raiuma" · Töölaulud
Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas
teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli
aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast · Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust · Muusika oli 1-häälne ning 7-astmeline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
