Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Mehaanika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on palli poolt läbitud teepikkus ja nihe ?
  • Milline on kolmest antud kiirusest on kõige suurem ?
  • Kui pika vahemaa läbis rattur 2 ja minutiga ?
  • Milline oli tema distantsi läbimise kiirus ?
  • Mitmendal sekundil ta läbib kümnenda meetri ?
  • Kui pika vahemaa auto seejuures läbib?
  • Kui kõrgele tõuseb valgustusrakett kui tema algkiirus oli 50 ms ?
  • Miks inimene jääl libisedes kukub harilikult tahapoole?
  • Kui keha saab kiirenduse mis siis seda põhjustab ?
  • Kui palju näitas dünamomeeter ?
  • Kui suurele veojõule see vastab ?
  • Millise aja jooksul sellisel juhul toimus seiskumine ?
  • Milline on tema raskusjud ?
  • Kui silla kõverusraadius on 1125 meetrit ja auto kiirus 108 kmh ?
  • Kui suusataja mass on 90 kg ?
  • Milline on paadi kiirus kui paadi mass on 200 kg ?
  • Kui takistavaid tegureid mitte arvestada ?
  • Kuid omab gaasipüstolit ?
  • Milline on helikopteri potentsiaalne energia maapinna suhtes?
  • Milline on pääsukese suurim kineetiline energia ?
  • Kui kehale mõjub jõud mis on risti liikumise suunaga ?
  • Kui keha liigub inertsi mõjul ?
  • Millise energia arvel auto liigub ?
  • Millise energia arvel auto liigub ?
  • Kui järve vee mass on ligikaudu 13 x 10 8 kg ?
  • Kui kõrgele tõuseb pall ?
Vasakule Paremale
Mehaanika #1 Mehaanika #2 Mehaanika #3 Mehaanika #4 Mehaanika #5 Mehaanika #6 Mehaanika #7 Mehaanika #8 Mehaanika #9 Mehaanika #10 Mehaanika #11 Mehaanika #12 Mehaanika #13 Mehaanika #14 Mehaanika #15 Mehaanika #16 Mehaanika #17 Mehaanika #18 Mehaanika #19 Mehaanika #20 Mehaanika #21 Mehaanika #22 Mehaanika #23 Mehaanika #24 Mehaanika #25 Mehaanika #26 Mehaanika #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 184 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miskipoleendine Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Mehaanika

Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus

Füüsika
thumbnail
5
docx

Mehaanika

Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge MEHAANIKA Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANILINE LIIKUMINE · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. · Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Mehaanika

KORDAMINE 10 klass MEHAANIKA LIIKUMISED Ühtlane sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand,liikumisgraafik, kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos, nihe, nihkevektorite liitmine , kiiruste liitmine , keskmine kiirus Ülesanne: Kopter lendas tuulevaikse ilmaga kiirusega 90 km/h täpselt põhja suunas. Leia kopteri kiirus ja kurss, kui puhub loodetuul meridiaani suhtes 45º nurga all. Tuule kiirus on 10 m/s. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand, liikumisgraafik, kiiruse võrrand, kiiruse graafik, kiirendus, nihe , vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Ülesanne: Liikumist alustanud jalgrattur sõitis esimesed 4 s kiirendusega 1 m/s2, seejärel liikus 0,1 minutit ühtlaselt ja viimased 20 m ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija lii

Füüsika
thumbnail
2
doc

Mehaanika

Mehaanika · Ühtlaselt muutuv liikumine ­ v = v 0 + at s Füüsikalised suurused · Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ v= t · s, l ­ pikkus, (m) m · S ­ pindala, (m2) · Aine tihedus ­ V · V ­ ruumala, (m3) · Newtoni teine seadus ­ F = ma · m ­ mass, (kg) · ­ tihedus, (kg/m3) m m · Gravitatsiooniseadus ­ Fg = G 1 2 2 · F ­ jõud, (N) R · Keha kaal ­ ülekoormus - P = m(g + a)

Füüsika
thumbnail
4
doc

Mehaanika

MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel · Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul. · Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame. · Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, mille keha antud

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

..................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

kiirus bussis muutub....ninali maha). *Seadus korrigeerib inimese sünnipäraseid arusaamu liikumisest ja vastasmõjust J II ­ seadus: Keha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Teine seadus, samuti kui esimene seadus, kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. a = F/m (m/s 2) Järeldused: *Kiirendus ei põhjusta jõu tekkimist J *Kiirenduse suund peab ühtima resultantjõu või jõu suunaga. *Aitab lahendada mehaanika põhiülesandeid. *Kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. *Kui on tegemist mitteinertsiaalse tausüsteemiga, kasutatakse inertsijõudu F i= -ma. Inertsijõud on fiktiivne jõud ­ ei saa siduda vastasmõjuga ega mingi kindla kehaga. Inerts on nähtus, mitte jõud. Kehale avaldatav mõju võib kutsuda esile keha kiiruse muutumist või deformatsiooni. Näiteks Hooke'i seadus: Vedru pikenemine on võrdeline temale mõjuva jõuga F=k*l (l on pikenemine).

Füüsika
thumbnail
108
pptx

Mehaanika ll

maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. • Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud

Mehaanika



Lisainfo

mehaanika osa. Liikumine

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

NobodyMe profiilipilt
Lia V: väga hea ja põhjalik
18:02 17-11-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun