Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid · Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas · Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus. · Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda · Kiireneb kui CO2 hulk veres suureneb Kopsumaht: · Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. · Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku Hingamise tervishoid: · Viibida võimalikult palju värskes õhus · Vältida rahvarohkeid kohti · Mitte suitsetada · Vältida saastatud õhuga kohti Sisenõrenäärmeteks nimetatakse näärmeid, mis sünteesivad hormoone ning millel puuduvad juhad. Hormoonid: · Väga aktiivsed ained, mis väikestes kogustes mõjutavad kogu elundkonna või elundi talitust
(Näiteks:Rästikuga pudel bioloogia tunnis) Kuidas tunda suitsetajad välimuse järgi! Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Kasutatud allikad : www.tai.ee, www.terviseinfo.ee,http://rahvatervis.ut.ee. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/varakri stlik/varakristlik
Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon 8)vitamiinide varu säilitamine 9)kolesterooli süntees. Füüsiline pingutus-lihastes 3 allikat, kus lihased saavad ATP:1)lihastes olev ATP 10 s 2)glükolüüs-glükoosi lahundamine 3) aeroobne hingamine. (maraton: 1)südamelihas suureneb,veresooned tugevnevad 2)kopsumaht suureneb 3)lihased suurenevad, sest lihas rakkudes toimub intensiivne valgusüntees 4)lihaste toonus suureneb 5)mitokondrite arv lihastes suureneb 6)verekapilaaride arv lihates kasvab. Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad ja vesi 5)glükogeen laguneb. Vananemise tunnused: 1)raku tasemel: naha elastsus, väheneb vee sisaldus 2)organi tasemel:neerud ja uriini tootmine väheneb, südame- ja kopsumaht väheneb.
Treeningu mõju inimese füsioloogiale Miks sporti tehakse? Et ennast vormis hoida Vabaaja sisustamiseks Kehaliste võimete arendamiseks Tervise tugevdamiseks Võimalus kohtuda uute inimesega (rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht Ennetab haigusi Erinevate treeningute mõju Jooksmine Jõusaal *kõigi *teatud lihasgruppide lihasgrupi treenimine ja treenimine ja arendamine arendamine
Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport.Eurotsüüdid sisaldavad valku nimega hemoglobiin.Immuunsüsteemi ülesandeks on kaitsata keha haigustekitajate ja viiruste eest.Kaasasündinud immuunsus saadakse kohe sündides.Keskmise inimese kopsumaht on umber 6-7 liitrit.Sisse hingamisel roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, välja hingamisel roiete vahelised lihased lõtvuvad. Immuunsüsteemi rakud ja elundid- lümfotsüüt, põrn-toodetakse uusi lümfotsüüte ja lagunevad vananevad eurotsüüdid, lümfisõlmed- veri rikastub lümfotsüütidega ja hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Vereringe elundkonna moodustavad süda,veri ja veresooned.
põhjustav faktor. Eduka operatsiooni puhul järgneb sellele raske invaliidistumine. Peale operatsiooni toimub rehabilatsiooni protsess mille käigus üritatakse patsiendile taas õpetada iseseisvat hingamist, neelamist ja ka kõnelemist. Peale seda tehakse tööd ka patsiendi jäsemetega, et üritada nii tagada tema paremat elukvaliteeti. Surmapõhjuseks on esimesel kohal kopsukomplikatsioonid, kuna patsiendil on vähenenud kopsumaht ja puudub võimalus liikuda ning kopse treenida. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC549115/
Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat
Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad pool-kinni, pumpab vaal vee välja. Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad.
See on tingitud hingamistorude limaskesta põletikust või ülitundlikkusest mõnede ainete suhtes, mis põhjustavad bronhide ahenemise. Astmahood võivad siis tekkida füüsilisest koormusest, külmast õhust, ärritavatest lõhnadest, ravimitest või tolmusest õhkkonnast. Minul algas astma bronhiidiga. Mul oli väga tugev köha, ei saanud öösiti absoluutselt magada ja aevastasin koguaeg. Jooksin koguaeg arstide vahelt ja pidin igasugustesse masinatesse puhuma, et näha, kui suur mu kopsumaht. Hiljem arenes mu astma edasi ja ma ei tohtinud koolis kehalise kasvatuse tunnis suure koormusega asju kaasa teha, nt joosta. Olen ka niiöelda lämbumishooge üle elanud, mis pole sugugi meeldiv tunne ja pidin kasutama inhalaatorit selleks, et see tunne üle läheks. Õnneks nüüd on mul vaid astma alastaadium ja pole vaja enam inhalaatorit kasutada ja mul pole astmahooge. Kuid see ei tähenda, et olen astmast täielikult vabanenud, kui suitsetama hakkaksin võib see veel tagasi tulla
Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse mitokondrite suurenemisega lihasrakkudes, suurenenud ATP varuga ja hingamises osalevate ensüümide hulga suurenemisega. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni
H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist? 1) Hävib ripsepiteel hinge- ja kopsutorus –> kaasnevad hingamisteede haigused 2) Suurem risk haigestuda kopsuvähki (jt vähktõbedesse) 3) Kopsudesse koguneb pigi –> kopsumaht väike 7. Lihased sisse- ja väljahingamisel Sissehingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju
.....b.!gM/'N. + + lrrrrLn4, J Kopsud - kopsumaht . Siida - siidamelihas . ... ja suudab YJY..... verd oumbata ot Punalibled - tulevad ...... hapnikutarbimisvdime ...... depoodest vEilja, .. r+ OO
Vereringe paraneb eriti kätes ja jalgades. 8 TUNDI Süsinikmonooksiid lahkub teie organismist. Kopsud hakkavad lima ja saasta välja puhastama. 24 TUNDI Õnnitleme! Teie keha on nüüd nikotiinivaba. Kas märkate, et teie maitse ja lõhnaaisting on tunduvalt parem? 48 TUNDI Hingata on kergem. Teil on rohkem energiat. 2 12 NÄDALAT Kogu keha vereringe on paranenud. Käimine ja kehaline liikumine on nüüd kergem. 3 9 KUUD Kopsumaht on 510% suurem. Hingamisprobleemid vaibub .Öelge hüvasti köhale, hingamisraskustele ja ähkimisele. 5 AASTAT Võimalus südameataki saamiseks on nüüd poole väiksem võrreldes suitsetajaga. 10 AASTAT Võimalus kopsuvähi saamiseks on poole väiksem võrrelda suitsetajaga. Teie südameataki saamise võimalused on samasugused, kui sellel, kes pole kunagi suitsetanud. Tänan kuulamast !
alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb, veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad Pikaajaline treening: (aeroobne) lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, ainevahetus kiireneb, südamelihase ja löögimaht tugevneb, vaimne töö paraneb sest aju verevarustus muutub paremaks 7. POOLELI VEEL 7. Energiakulu organismis, millest sõltub : sõltub: soost, füüsilisest koormusest, kehamassist, pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8. Vananemisel toimuvad muutused kehas : 9. 9. Maksa ülesanded : * glükoosi sidalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon, * veres leiduvate
Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. 7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10
Suureneb glükogeeni lagundamine. Selleks, et tagada lihaste piisav varustamine glükoosiga, lagundatakse lihastesse ja maksa kogunenud glükogeeni. Pärast treeningut või võistlust taastatakse glükogeeni varud söögiga. ● Energiablianssi lisandub veel üks muutuja - töö (T). E=A+K+M+V+U+T ● Energiavajadus suureneb, sest lihased vajavad energiat. Muutused, mis kaasnevad järjepideva kehalise treeniguga ● Südamelihas suureneb ● Veresooned tugenevad ● Kopsumaht suureneb ● Lihaste toonus suureneb ● Suureneb oskus kordineerida omavahel erinevate lihaste tööd ● Suureneb vastupidavus
· hambad kahjustuvad · väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti
maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3. eluaastal : kaal +2kg pikkus 7-8cm • kõndimisoskuse omandamine • teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht) • tasakaal ja koordinatsioon' • peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus • harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • fundamentaalsed baasoskused - küpsemine • spetsiifilised erioskused - harjutamine ( rattaga sõitmine, ujumine) • füüsiline välimus ja osavus – sotsiaalsed suhted 4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt
minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis võimaldavad tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja ka seda välja suruda- ehk suureneb kopsumaht ja paraneb gaasivahetus. Pikaajaliste muutuste üheks positiivseks pooleks on ka see, et minu lihaste toonus paraneb ning vastupidavus. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja müoglobiini. Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, mis parandab kogu vereringet. Minu meelest peaksid inimesed tegema piisavalt sporti, eriti värskes õhus, et hoida oma tervist ja head tuju. Sellepärast tulebki
ujudes. 4. Kus kohas te elate, olete te üldse nii pikki vahemaid varem ujunud? Ma elan Pärnus, meri on siin täpselt külje all seega harjutada saab siin väga hästi. Olen lapsest saati mere ääres elanud ja supelnud. Varasemalt olen ma Pärnu lahte ületanud, kuid see ei olnud päris selline vahemaa, mis ming ees ootab. 5. Millised oleks veel mõned teised harjutused, mida treenima pead sellise väljakutse pärast? Üks kindel asi, mida ma harjutan on hinge kinni hoidmine, et kopsumaht suurem oleks. Praeguseks suudan ma hinge kinni hoida päris mitu minutit. 6. Kuidas te seda harjutate? Lihtsalt kodus olles hoiate hinge kinni või? No võib ka nii, kuid mulle meeldib seda kõige rohkem talvel harjutada, jões jääaugus. See on küll vähe ekstreemsem, kuid mulle meeldib adrenaliin. Sellega seoses tuleb mul kohe meelde üks intsident, mis meil üks talv oli jääaugus. Nimelt me tegime 4 jääauku ühte ritta ning
Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks.. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.
6.Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust. 7.Treeningu mõju: *südamelihas suureneb, südamekambrite maht suureneb ning ka südame löögimaht e vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust. *paraneb lihaste toonus ja vastupidavus(mõõdukate koormuste puhul), aga kui harjutada suurte raskustega, siis lihased suurenevad. Treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku. (füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkur ja glükogeeni hulk
ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel? · Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga
Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine, lihatoidulised, karvkate vähenenud, hea termoregulatsioon, suur kopsumaht. Sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua joosta kuna ei kuumenenud üle. Algeline sõnavara. Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja Ees-ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi
rasvakiht Kiired jooksjad: tugevad pikad jalad, tugev sale keha, väike puutepind maaga, tugevad lõuad, pikad sabad- tasakaal, manöövedamisvõime Hüppajad: tugevad pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, pikk saba Suur kehamass: segatoidulised, aeglased, suur lihasmass, lisakaitse, aeglane paljunemine Mullas elavad: suured esijalad, haistmine ja kompimine Poolveeline: lai saba, ujulestadega tagajalad, voolujooneline, rasvane karvkate, suur kopsumaht Puudega seotud: hea kaugustaju, pikad jäsemed+ saba, kaitsevärvus, hea koordinatsioon Lendajad, liuglejad: esi ja tagajäsemete vahed, voolujooneline keha, kerge luustik, tüürivõimeline saba 10) Tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES: *toiduahela osa *parasiidid *vee puhastamine *korallsaared *mulla kujundamine *tolmendaja INIMESELE: *toiduks *parasiidid *pesukäsn *korallsaared *pärlid *siid
200 aastat tagasi ventiilimehhanism.See võimaldas muuta toru pikkust ja seega mängida kromaatiliselt. Vaskpuhkpillide kõla on jõuline ja särav.Saab luua pidulikku, aga ka traagilist kõla. Pillide tämbrit saab muuta sordiinide abil, Sordiinidega mängides saavutattakse pehmem , saiksem aga ka säravam ja teravam toon. Kõik oleneb sordiini kujust. Vaskpuhkpillidel mängitavad kõrgeimad noodid, olenevad mängija oskusest ja füüsilisest võimalusest(kopsumaht,huuleja suulihased) TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3
jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb. Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad. Treeningu põhiseadused,et arendada vastupidavust : 1. Harjuta pidevalt, aastaringselt. 2. Ole mitmekülgne. 3. Ära rutta, suurenda koormust järk-järgult. Alguses tee trenni mõõdukamalt,
5) Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? * Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad; * vereringe nahas intensiivistub; * suureneb higistamine; * suureneb glükogeeni lagundamine. 6) Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Pideva treeningu tulemusel: * südamelihas suureneb, südamekambrite ja löögimaht suureneb; * hingamislihased tugevnevad kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omastada rohkem hapnikku. Muude lihaste puhul paraneb toonus ja vastupidavus; suure raskuste puhul lihased suurenevad. Paraneb lihaste koordinatsioon ja võime omastada hapnikku. + õpetaja küsimused: 7) Millised muutused toimuvad organismis vananedes? Vananedes elundid degenereerivad ja elundkonnad muutuvad vähem efektiivseks. Nt: nägemine halveneb, ajukoore rakkude arv väheneb, kopsumaht väheneb
vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames · Südamelihas suureneb · Suureneb südame löögimaht · Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes · Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon · Suureneb kopsumaht · Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes · Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus · Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel) · Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus · Suureneb mitokondrite arv, ATP/KP varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne
8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. 9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0.5% kehamassist. 11. 12. 1) südamelihased suurenevad ja seoses sellega suureneb ka löögimaht 2) tugevnevad hingamislihased ja kopsumaht suureneb 3) skeletilihased suurenevad( suureneb müofibrillide hulk ja sidekoe hulk) 4) suureneb oskus lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi
Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel? Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 7-13 aastat vähem kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana. Peale eluea
14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17. Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele ja lihastele? Suureneb südame löögimaht,kopsumaht ja lihaste anaeroobne töövõime, tugevdab veresooni 18. Millised muutused toimuvad seoses vananemisega luustikus? Sigimiselundkonnas? Toimub luude hõrenemine(osteoporoos). Liigesepõletik Meeste viljakus väheneb, naised muutuvad viljatuks ligikaud 50-aastaselt VÕRDLE 1. Neuraalne Humoraalne NS vahendusel Hormoonide Kiire regulatsiooni tüüp Aeglane regulatsiooni tüüp
ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis · Munandid, munandimanus ja munandikott · Eesnääre · Seemnejuhad, seemnepõiekesed SUGUTI e. PEENIS · Suguti koosneb ja sugutipeast, sugutikehast
¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased ¤ Diafragma ehk vahelihas 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). HINGAMISE SÜGAVUS E. HINGAMISE MAHT:(Vt) on see õhk, mida hingame tavalisel rahulikul hingamisel. Rahulolekus 500-600 ml; kehal. töö ajal sõltub organismi O2 vajadusest Saame kergesti allutada tahtele. Hingamismahtu ei saa lõpmatuseni suurendada. Maksimeaalne hingamismaht on just nii suur, kui suur on kopsumaht! HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40- 50)Mitu korda hingame 1 minuti jooksul. kopsude minutiventilatsioon: kui suur kogus (liitrites) käis läbi kopsude õhku ühe minuti jooksul. 3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja
Kontrolltöö nr. 2 küsimused 1. Kopsude ventilatsiooniks nimetatakse. Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht
Mõnikord kaal lisandub teatud piirini ja jääb seejärel suhteliselt stabiilseks, kuid võib ka olla progresseeruv rasvumine, kus iga kuu tuleb juurde 2-3 kg. Liigne kehakaal häirib mitmete organite ja elundkondade talitust. Lisaks võimalikele põhihaiguse tunnustele võib rasvtõvega kaasneda mälunõrkus, pearinglus, kiire väsimine, unisus, miimika väheneb, südame toonid nõrgenevad, rütm aeglustub, häirub perifeerne vereringe, diafragma kõrgseisu tõttu väheneb kopsumaht, mis omakorda viib sagedaste hingamisteede katarride tekkele, üle 60% juhtudest esineb mao ülihappesus, on kalduvus kõhukinnisusele, häirub kõhunäärme talitus, millest tingituna muutub fermentide sekretsioon. Sellega kaasneb rasva imendumise suurenemine. Üleliigne kehakaal annab suurt koormust luudele ja liigestele, tekitades valu ja vähendades liigeste liikuvust. Liigespindadele võivad ladestuda soolad. Suureneb higi- ja rasunäärmete
Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Peale eluea lühenemise, on pikaaegsel suitsetamisel järgmised tõsised terviseohud:
Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb. Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad. 6 Puhkus Igale treeningule järgneb puhkus
Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja). Välissuguelundid aga suguti (vajalik kehaliseks viljastamiseks), kusiti, munadikott (kaitseb munandeid) ja munandid.(www.amor
30. Energiallikad füüsilise pingutuse korral: Kuni 10 sekundit lihastesse talletunud ATP lõhustamine ADPks ja AMPks. 10-60 sekundit anaeroobne glükoosi lagundamine 2 ATP-d ja piimhape Üle 60 sekundi glükoosi aeroobne lagundamine 38 ATP-s, vesi ja süsihappegaas 31. Treenitud inimese organism: süda lihas tugevneb, löögimaht suureneb, veresooned tugevamad, veresoonte lupjumine väheneb kopsud kopsumaht suureneb, alveoolide pindala suureneb, lihased tugevnevad lihased rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin aitab O2 siduda 32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine ajukoore rakkude vähenemine kopsumahu ja südamemahu vähenemine neerude uurinitootmisvõime vähenemine luude hõrenemine seedehäired
rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele- südame töö kiireneb, hingamine intensiivistub, vereringe nahas intensiivistub, kaovad soolad ja vesi, glükogeen laguneb. Treeningu pikaajaline mõju- südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht suureneb, lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees. Lihaste toonus suureneb, mitokondrite arv lihastes suureneb, verekapillaaride arv lihastes kasvab. 15) Mälu ja õppimine Aju salvestab vaid vähese osa sinna saabuvast infost. Unustame samuti suure hulga juba salvestatud infot. Selektiivne meelde jätmine ja unustamine on kaitse informatsiooni liia eest. Lühimälu- sensoorne mälu(kestus alla 1 sekundi), primaarne mälu(kestus sekundeid)
* Mis on ületaastumisefekt treeningul, kuidas seda peab jälgima, et saavutada maksimaalselt häid sportlikke tulemusi? Ületaastumine ehk suspensioon taastab algvõimet alati natukene rohkem kui enne, jälgima peaks, et iga kord taastub järjest vähem * Millised muutused leiavad inimese organismis aset pikemaajalise treenigu käigus? Lihase jõu suureneb, töövõime kasvab, lihaste verevarustus paraneb, kordinatsioon paraneb, lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, gaasivahetus paraneb, südamelöögimaht suureneb, pulsi sagedus langeb. 14. Nimeta naha ülesanded, selgita kuidas nahk ühe või teise ülesandega ,,toime tuleb" (millised mehhanismid on nt kaitseks või temperatuuri säilitamiseks). 1) Kaitse- bakterite eest, UV kiirguse eest, takistab veekadu ja elastsus, rasvkude kaitsevad vigastuste eest. 2) Hoiab temperatuuri:
Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja vananeb kiiremini, suitsetajal tekib ,,suitsetaja köha," suitsetajal väheneb lõhnataju ja maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus sellepärast on suitsetajal hingamine raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Tubaka mõju tervisele ja välimusele Tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas on
Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Treeningu pikaajaline mõju lihastele: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased, kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb, võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust. Vananemise mõju luustikule Inimese vananeddes hakkab luustik kannatama kulumise all
soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames: Südamelihas suureneb, Suureneb südame löögimaht, Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes: Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon, Suureneb kopsumaht, Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes: Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus. Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel). Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus . Suureneb mitokondrite arv, ATP/KP varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne. seega energiavarustus lihastes Kõrgem närvitalitus
Kui kodus on bassein, peaks see olema ümbritsetud vähemalt 150 sentimeetri kõrguse aiaga, kus on isesulguv ja lukustuv värav. Samuti tuleb alati kontrollida, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud. Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda. Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski soodustavas olukorras. Last tuleks õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles tuleks pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad on juba osavad ujujad. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul
vajalikke soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine- vajalik et tagada organismile piisavalt energiat(taastatakse söögiga) Treeningu pikaajaline mõju: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu. Treenimise tulemusena tugenevad hingamislihased, kopsumaht suureneb, kopsude ventilatsioon paraneb, võimalik omastada rohkem hapnikku. Muutused lihastes: paraneb pika treeninguga lihaste toonus ja vastupidavus, lihased suurenevad, suureneb oskus lihaste tööd koordineerida.Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust. Vananemine Miks vananeme-meie sees tiksub geneetiline kell, mis määrab elupikkuse
- kõhunäärmenõre sis.ensüümi -> lipaas (suhkrute ja valkude seedimine) - jämesool vee ja vitamiinide imendamine läbi soole seina verre, bakterid lõhustuvad neid järele jäänud osi ja siis erladub vesi ja vitamiinid Tähtsus: toitainete muutmine organismile omastatavaks. 4. HINGAMISELUNDKOND Koosneb hingamisteedest, mille osad: ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed (2) kopsud Häälekurrud asuvad kõris. Kopsumaht ligi 6 liitrit. Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik (hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem)) Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude) Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest.
Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Süseed allusid rangelt reeglitele
Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel?
annaabi.ee 
