Orkester Nimi 9 klass Mis on orkester ? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester
Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass ...
Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare". Pill oli kasutusel Vene keisrikojas ja kingiti 1861.aastal Pihkva kuberneri tütrele. Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Pillikollektsioonis on instrumente, millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Seal on jahi- ja postisarvi ning muid signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest. Muuseumis on ka mitmeid keelpille, millel on mänginud väljapaistavad eesti muusikud, kultuuritegelased ja kooliõpetajad. Keelpille on muuseumis palju, kuid enamik neist pole väljas. Väljas on hiiukannel, mis on kandiline ja väheste keeltega. Tehtud hobusejõhvidest kokku keerates, pärit vormsi saarelt. Lisaks sellele leiab seinadelt infot Gustav Ernesaksa ooeri kohta, nagu näiteks: ,,Tormide rand" ja "Tuled kodusadamas". G. Ernesaks tegi amatöörifilme ja oli ka mitmeid huvitavaid hobisid, millest paljud ei teadnud.
lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal
Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume Mööda lõpmata teed heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas loodusetemaatika: meri, pilved, aiad vihmas jne. eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. tähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel detailirohkus, peened nüansid sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna" Claude Debussy https://www.youtube.com/watch?v=9_7loz-HWUM Claude Debussy 1862-1918 Prantsuse helilooja impressionismile alusepanija TÄNAN KUULAMAST!
Barokk:17saj-18saj esimene pool. Üldiseloomustus-muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend-ühiskonnas võimukas absoluutne monarhia, kodanlikud revolutsioonid.-õukonnakeskne kontsertistiil.- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, ke...
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. * Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan- muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. TUNNUSJOONED * Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus.
keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj. kujunes välja mitmehäälsus, aitasid kaasa mitmehäälse rahvalaulu ja pillide levik uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj
keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Jazzmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod, mida mängitakse poognaga. Teistes stiilides, kus kontrabass on kasutusel, teda valdavalt näpitakse. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi ainukeseks kaasaegseks viola da gamba järglaseks. Enne 20. sajandit oli paljudel kontrabassidel ainult kolm keelt, samas kui viola da
tähtsaimaks. Teos oli väga sügava isikliku programmiga, mida Tsaikovski kunagi ei avaldanud. Kõige rohkem meeldis mulle sümfoonia lõpp, kus kontrabassid mängisid Tsaikovski viimaseid südametukseid, mis lõpuks hääbusid. Sümfoonia haaras mind täielikult kord tundsin suurt rõõmu ja juba järgmisel hetkel sügavat kurbust. Selliste emotsioonide tekkimisel mängis suurt rolli muidugi orkester ja dirigent. Nii kõrgetasemelist orkestrit ei ole Eestis ammu kuuldud. Keelpille oli küll palju, kuid intonatsioon oli täielikult üks. Puhkpillid, eriti fagotid, olid väga teistsuguse tämbriga kui lääne orkestrid. Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, kes tähistas 2011. aastal oma 60-ndat aastapäeva on sümfoonikute maailmas õigusega juhtiva koht. Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides ja kõrgeklassilistel festivalidel Venemaal ja välismaal
RETSENSIOON Ansambli Tallinn Baroque Barokk-kontsert Koostaja: Martin Appo Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid
• Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori) • Sealt päris osa rütmipille (nt marakaa) • Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1. rumba (afroameerika päritolu, taktimõõt 4/4) 2. Cha-cha-cha (samuti afroameerika 3. Habaneera (Hispaania päritolu tants, mis tekkis Kuubal 19 saj lõpul) 4. Paso Doble (Kuubal tekkinud Hispaania päritolu kolmeosalises taktimõõdus tants) 5. Salsa (Kuuba päritolu tantsumuusika, mille põhirütm tugineb rumbale ja cha- cha-cha’le, laiemalt hakkas levima 1960) 6. Mambo (Kannab tugevalt Aafrika mõjutusi ja oli algselt rituaalse sisuga.
Kontrabassi nagu altigi kasutatakse enamasti ansamblipillina. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Need neli keelpillide pere liiget moodustavad sümfooniaorkestri olulise osa. Nelja peale kokku saavad nad mängida õige madalaid ja väga kõrgeid toone, mida muusikas kasutatakse. Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tsello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tsello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid.
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, ca...
Hääled olid võrratud, pani lausa imestama, kuidas on võimalikult nii kõrgeid noote võtta ja loo lõpuni nii vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam. Muusika instrumentidest põhiline tähtsus viiulitel, kuid oli kuulda ka teisi keelpille ning puhkpille. Etendusega jäin rahule ning soovitaksin ka teistele minna midagi sarnast kuulama.
päikest ei paista ja kõrged puud ei lase ka vähesemalgil hulgal valgusel läbi paista. Tegelased on peaaegu alati ümbritsetud taimede ja rohelusega. Tegelaste kostüümid meenutavad mulle 16. sajandil piraatide ja rüütlite poolt kantud riideid: linasest riidest särgid ja püksid, nahast saapad, mõnedel on seljas ka metallist rüüd ja neil on vööl mõõgad ja muud relvad. Filmile kirjutas muusika Javier Limon ja Javi Limon Maza. Kogu filmi vältel kasutati muusikas väga palju keelpille ja üleüldiselt olid kasutatud lood üksteisega väga sarnased. Tempo oli suhteliselt rahulik, tämber oli instrumentaalne ja müstiline, vokaalset muusikat kasutati ainult paar korda. Meloodia oli astmeliselt liikuv ja harmoonia oli heakõlaline. Võitlusstseenide ajal oli muusika tempokam ja võimsam. Mulle meeldisid rohkem lood, mis olid rahuliku tempoga ja heakõlalised, kus kasutati erinevaid instrumente nagu kitarre, viiuleid ja tamburiine. Lood mida
Kontrabassi nagu altigi kasutatakse enamasti ansamblipillina. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Need neli keelpillide pere liiget moodustavad sümfooniaorkestri olulise osa. Nelja peale kokku saavad nad mängida õige madalaid ja väga kõrgeid toone, mida muusikas kasutatakse. Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tšello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tšello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid.
Heliloojate kuues põlvkond Kuues põlvkond eesti heliloojaid erineb täielikult eelmistest. Seoses iseseisvumisega said noored heliloojad rohkem vabadust ning ka võimaluse täiendada end välismaal. Muusika on meditatiivne ja poeetiline, kus kasutatakse ka lisaks elektroonolisi vahendeid. Algusaastatel hakati korraldama ka palju erinevaid festivale nagu näiteks Eesti muusika päevad, ,,Jazzkaar'', ,,NYYD'' jne kus noored eesti kui ka välismaised heliloojad saavad oma muusikat esitleda publikule. Lisaks on eesti muusikat laialdaselt tunnustatud üle maailma, välismaised plaadifirmad on võtnud kodumaa heliloojaid enda tiiva alla. Mainema zürii poolt tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õ...
komöödia Kõigis kolmes on ühine see, et igal kultuuril olid olemas oma pillid,kuid vanades kõrgkultuurides oli muusika ebamäärane. Tehti vaid oletusi, mida arheoloogid parajasti leidsid. Loodusrahvaste hulgas mängis rolli lindude-ja loomade keel ja selle juurde kuuluv tants oli ka tähtis. Kreeka ajaloost on pärit ka oma nö laulikud. Pillidest eelistati kasutada siiski keelpille rohkem ja luges kindlasti ka rütm. Vanades kõrgkultuurides olid jumaliku andega muusikud ja poeedid,keda austati väga. Muusikat peeti jumalate keeleks ning muusika ja pillid,millega jumalaga mängisid,peeti pühadeks. Muusikuid koheldi suure austusega. Igas kultuuris arenes välja mingi teatud asi. Tänapäeva muusika põhineb muusikalistest helidest,helidest,müradest ja konkreetsetest loodus-või inimkeskkondade helidest. Muusika ülesmärkimiseks
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
kujutamine. · Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi
keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ..
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti
Vana-India muusika kultuur , sai alguse umbes 2000 eKr . Indias on levinumateks usunditeks näiteks hinduism, budism ja sintuism. Indias on kusnt lahutamatu osa religioonist. Kõrgemaks kunstiks peetaksegi muusikat . Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist. Nimelt kui Euroopas jaguneb 1 oktav 11 pool tooniks , siis Indias jaguneb see 22 srutiks. India helisüsteem on ühehäälne. Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ning viimaseks löökpille. Ka Vanas- kreekas oli muusika väga oliulisel kohal , muusikat pidid õppima kõik inimesed. Ühtse terviku lõid: sõna-, näite-, kujutav kunst, muusika, tants ja arhitektuur. Muusikaga käsikäes käis ka teatrikunst. Tragöödia oli Antiikkreekas üks täiuslikumaid kunstivorme , mis arenes välja Tianysose kultusest, umbes 5 sajandil eKr. Algselt oli tragöödia lõbusa sisuga , hiljem aga muutus tragöödia sisu
Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks. Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nõuetele vastavalt ümber, samuti hakati vanu pille järgi tegema kui ka nimekate meistrite loomingut suisa võltsima. Kahtlemata ehitati XVII sajandil ja edaspidi viiuleid ja teisi keelpille kogu Euroopas, kuid ei Inglismaa, Hollandi, Põhjamaade ega idapoolsete maade meistrid pole saavutanud sellist kuulsust ja mainet, nagu "vanad itaallased". Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enam-vähem samade võtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi
· lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (näiteks klaver, tsembalo. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "kordofonid". Eesti muusikahariduses mõeldakse keelpille kitsamalt, arvates nende hulka ainult poogen- ja näppekeelpillid. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja
Lisaks mitmehäälsusele on seal mitu paralleelselt kõlavat teksti. See muutus kiriku jaoks liiga keeruliseks ja sellest sai seltskonnalaul. 12. Mis iseloomustab pillimuusikat keskajal? Pille mängiti väljaspool kirikut laulude saateks. Traditsiooniline pillimuusika liik oli tantsumuusika, aga seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. 13. sajandist kasutati neid mitmehäälses kirikumuusikas. Esimesed teated orelist on 9. ja 10. sajandist. Kasutati ka mitmesuguseid keelpille. 13. Nimeta vähemalt 4 keskajale iseloomulikku pilli. Fiidel, rebekk, portatiiv, positiiv. 14. Miks teame keskaja ilmalikust vähem kui vaimulikust? Ilmalik muusika levis suulisel teel, liturgilisi tekste ja laule kirjutati vaimulike poolt üles. 15. Nimeta vanim vagandiluule kogu, mis seni leitud. 16. Milline kuulus helilooja on kirjutanud nendele tekstidele suurejoonelise teose? 17. Millest on tulnud rüütlite nimetused? 18. Kuidas nimetati rüütleid erinevates piirkondades?
tööd ühe viiuli valmistamiseks kulus. Kuna eesti rahvas pole kunagi väga jõukas olnud, siis puudus muusikutel tihtipeale võimalus endale pill osta. Seetõttu oli Eestis pillide valmistamine väga laialt levinud, oskusi õpetati edasi oma järglastele. Töövõtteid ja nõu küsiti teiste külade pillimeeste käest. Enamik külapillimehi olid tuttavad pillivalmistamise kunstiga. Püsiekspositsioonis võib näha klavereid ja klavessiini, koduoreleid, keelpille, puhkpille, mehaanilisi muusikainstrumente ja rahvapille. Samuti on võimalik kuulata klahvpillide ja rahvapillide helinäiteid. Klaverid Kuna Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikainstrumentide kogusse lisandub alaliselt uusi pille, on ka muuseumi püsiekspositsioon pidevas arengus. 1779.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab
kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt. Laulsid ainult mehed. Pillimuusikat vene kirikus ei kasutatud. 16.saj kujunes välja mitmehäälsus
Mesopotaamias oli muusika väga tähtsal kohal. Seal nimetati ka jumalaid muusikuteks aga tegelikult olid muusikud tähtsuselt kolmandal kohal peale jumalaid ja kuningaid. Mesopotaamias leiutati heliredel kus võeti aluseks päikesesüsteem mis nende jaoks oli ka üks suur muusika kogum. Seal oli 5 nähtavat maakera ja sealt tuli heliredel 5 ning sinna lisati veel päike ja maa siis saadi kokku 5ja7 heliredel. Selle järgi hakati leiutama ka 5 ja 7 keelelisi esialgu kändlisarnaseid keelpille. Vanast Egiptusest pole just eriti palju tõendeid muusika ajaloo kohta kuid on leitud mõned koopamaalingud mis viitavad muusika olemas olule. Egiptuses kasutati muusikat surnute üles äratamiseks, allmaailma sõnumite saatmiseks ning ka uuesti sündimise tähistamiseks. Egiptuses seostati muusikat tihti ka aasta aegadega. Kuna sealsetetavade järgi sügisel kõik suri ja kevad taaselustus koik. Ja nende sündmuste jaoks olid erinevad muusika tüübid
muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks. Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nõuetele vastavalt 3 ümber, samuti hakati vanu pille järgi tegema kui ka nimekate meistrite loomingut suisa võltsima. Kahtlemata ehitati XVII sajandil ja edaspidi viiuleid ja teisi keelpille kogu Euroopas, kuid ei Inglismaa, Hollandi, Põhjamaade ega idapoolsete maade meistrid pole saavutanud sellist kuulsust ja mainet, nagu "vanad itaallased". 1.2 Viiuli ehitus Viiuli kere (vt joonis 1) koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud. Valmistatakse ka viiuleid,
Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust. Siiski oli ka, eriti linnade teenistuses, puhkpillidest koosnevaid orkestreid, nende kanda oli eelkõige tseremoniaalmuusika. Erakordsetel juhtudel võidi kokku kutsuda vägagi suuri koosseise, ajaloost on teada ka 150-liikmelisi orkestreid. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis ,,Orpheus" Kasutusel olid veel järgmised pillid:
koguni kolmekümnenda eluaastani. Kreekas oli muusika omaette teadus, mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega. Arvude ja helide seost tutvustas esmakordselt Pythagoras. Kreeklaste muusikaõpetus helidesüsteemist oli üsna keerukas, kasutati erineva karakteriga heliridu (laade) ja võrdlemisi täpset noodikirja. Siiski ei ole muusikat kirjapanduna eriti säilinud, noodikirja kasutati peamiselt muusikaõpetuses. Pillidest eelistasid kreeklased keelpille: väga levinud oli juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka topeltaulost – kaht kokkuseotud aulost puhuti korraga. Löökpillidest olid tähtsamad tamburiin, taldrikud ja kastanjetitaoline krotala. Õrnalt kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel.
Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelanmuusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu.
kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv). Kuningas Saalomoni ajaks (965-926 a. e. Kr) oli templiteenistuse tarvis välja
Muusik oli siis tavaliselt korraga nii laulja, pillimees, helilooja ja dirigent kui ka luuletaja või isegi tantsija. Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud, muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Pillid. Kiviajal kasutati palju igasuguseid löökpille, hilisemal ajal ka flöödi- ja sarvetaolisi instrumente. Vanas Egiptuses olid tuntud otseflööt ja harf. Mitmel pool mängiti lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille (Mesopotaamia aladel). Piiblis on mainitud lüüra-taolist pilli kinnor (ilmselt Palestiina päritolu). Erinevused. Iga vana-aja rahva muusikakultuur oli omapärane. Näiteks Egiptuse templites armastati suursugust ja pidulikku rõhutatult väärika rütmiga laulu, hiljem Aasia mõjudel oli see meelelisem ja elavam. Seetõttu toimus templimuusika reform, mis tõrjus pillid välja. Muusikat pole säilinud, küll aga on palju musitseerimise kujutamist piltidel.
Muusik oli siis tavaliselt korraga nii laulja, pillimees, helilooja ja dirigent kui ka luuletaja või isegi tantsija. Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud, muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Pillid. Kiviajal kasutati palju igasuguseid löökpille, hilisemal ajal ka flöödi- ja sarvetaolisi instrumente. Vanas Egiptuses olid tuntud otseflööt ja harf. Mitmel pool mängiti lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille (Mesopotaamia aladel). Piiblis on mainitud lüüra-taolist pilli kinnor (ilmselt Palestiina päritolu). Erinevused. Iga vana-aja rahva muusikakultuur oli omapärane. Näiteks Egiptuse templites armastati suursugust ja pidulikku rõhutatult väärika rütmiga laulu, hiljem Aasia mõjudel oli see meelelisem ja elavam. Seetõttu toimus templimuusika reform, mis tõrjus pillid välja. Muusikat pole säilinud, küll aga on palju musitseerimise kujutamist piltidel.
Peaaegu kõik vanad kultuurrahvad tundsid harfi laadseid pille. Kauni kõla ja suursuguse välimuse tõttu on harfi nimetatud pillide kuningannaks ehki harfi peetakse naiselikuks pilliks leidub maailmas ka meessoost mängijaid. On teada, et harf on eismene pill mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr Kitarr on araabia päritolupill, mis jõudis Euroopasse 13 sajandil ja saavutas väga suure populaarsuse. Hispaanias on ilmselt levinenumaid ja laieldasema kasutusalaga keelpille üldse. Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal.
Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat. Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid. Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt.) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult. Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt. Pop-rock (mis on ka kirjutatud kui pop / rock) on rockmuusika, milles on rohkem rõhku pandud professionaalsele laululoojale ja käsitööle ning vähem rõhku suhtumisele. Palju pop- ja rock muusikat on olnud väga sarnased heli, instrumentatsiooni ja isegi lüürilise sisu poolest
ooperistseeniga) INSTRUMENDID Kirikus orel; ilmalikus muusikas palju Orel, klavessiini erinevad tüübid, klavikord, lauto, erinevad Viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina; klaver; klavessiin keelpille. fiidel (vioolaviiul), rebekk, vioolad; puhkpillid: flööt, pommer ( oboe); dulcian (fagott); lauto (araabia päritolu, ümarapõhjaline), krummhorn, trompet (signaalpillina); tromboon, tsink (välja psalteerium ( klavessiinilaadsed pillid), surnud) harf, organistrum, flööt, salmei (2kordne roohuulik)
Valitsevale Polüfoonia ajastu Polüf. mitmehäälsuse Homofooniline ühehäälsusele lisandus kõrvale astus homofoon. mitmehäälsus lihtne mitmehäälsus mitmehäälsus. (organum). Kirikumuusikas 8. saj.- orel, klavikord, Täiustati keelpille -viiul, Kujunes välja st orel. Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin
Giovanni Palestrina ning sealsed kutselised lauljad. BAROKK Absoluutse monarhia kulminatsioon. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist Täiustati keelpille (viiul, vioola, tsello, Ooper (opera seria ja opera buffa), oratoorium, Georg Fredrich Händel, Johann Sebastian Bach, 17. 18. saj I pool Dünaamilises, rahutus ja konfliktses ajas sai muusika uueks ülesandeks kuulamisobjektiks tekkisid kontserdid kontrabass). kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, oncerto Claudio Monteverdi, Hendry Purcell, Jean-
jätab kõrvale menueti (tantsulise osa). Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - keelpillid – viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tšello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid – flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid – trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid – timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Kahene koosseis – puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8. Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille: topelt – neljane koosseis 3. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? Barocco Portugalikeelne sõna tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut) renessainsse . Renessanss (prantsuse keelest, tähendab „taassündi“ ) classicus lad keeles ( reeglipärane, eeskujulik) fuga itaalja keeles põgenemine a capella itaalja keeles ars antique
· Levinumad usundid on hinduism, budism ja sintuism. · Indias on kunst lahutamatuks osaks religioonist. · Kõrgeim kunstiliik on muusika. · Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist. · Kui Euroopas jaguneb oktav 12-ks pooltooniks, siis Indias jaguneb see 22-ks struktiks. · India helisüsteem on ühehäälne. · Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ja kõige lõpuks löökpille. · Keskaeg 14-16 saj · Keskaja algust seostatakse Rooma Riigi varisemisega aastal 395. · Muusikat mõjutas ka Ristiusu teke ja laevik · Keskaja muusikakultuuris on kolm peamist kategooriat · kirikumuusika vaimulik muusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Kirikumuusika · Lääne e. Euroopa kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma.
2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille, et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo bassaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv FLÖÖT Flööt on üks vanimaid muusikainstrumente. Põikflöödi sünnikodu on Kesk-Aasia. Sealt edasi liikus Hiinasse (TI) ja Indiasse (VANSHA, BANSURI). Egiptuses oli NAI (kasutatakse ka tänapäeval). Kui põikflööt jõudis euroopasse, nim seda SAKSA FLÖÖDIKS. Flööt oli algselt diatooniline pill.
kohtus kogu linna elanikest koosnev koor turuplatsil, et anda maa jumalatele ohvriande. Juubeldustega kaasnesid alati ka hümni laulmine ja tantsimine. Juudi allikad viitavad tantsimisele kui religioossele tseremooniale, tänu ja ülistuse väljendusele. Piibel lubas tantsu kui religioosset rituaali. ,,Ülistage tema nime tantsides ning tehke talle muusikat tamburiini ja harfiga." (laul 149:3), ,,Ülistage teda mängides ja tantsides, ülistage teda mängides keelpille ja flööti." (laul 150:4). Lõbustusena praktiseeriti tantsu vaid professionaalsete tantsijate poolt. Tantsiti näitamaks rõõmu, rahvuslikel pühadel ja pärast suuri võite ning "etendatuna neidude poolt päevasel ajal avatud väljakutel, teedel või hiites". Piiblist ei leia ühtegi näidet, kus nii mehed kui ka naised ülistuseks või lõbustuseks koos tantsiksid. Ainsad viited Piiblist, kus tantsu on kasutatud kui sotsiaalset lõbustust, võib leida
ooperi tähtsamad teemad. Orkestratsiooni seisukohalt vaadates on kogu ooper täidetud rohkete puhkpillisoolode ning -ansamblitega. Vaskede roll on väga domineeriv nagu Wagneri puhul ikka. Eriti on seda tunda massistseenides ning kuningas Heinrichi ilmumisel. Kuigi vaskpillide rõhk on suur, ei ole see iialgi robustne, alati suursugune, mahe ning vahetevahel ka pehme ning õrn. Puupuhkpillidel kujutatakse näiteks Elsa vooruslikkust, puhtust ning ilu. Keelpille kasutab Wagner enamasti stseenide loomises. Kogu stseeni õhkkond ning selle muutuvus tuleb peamiselt keelpillidest, olgu siis pingeline torm või idülliline looduspilt. Soolod on antud peamiselt puhkpillide kanda. Wagneri vokaalikasutus on samuti äärmiselt iseloomulik. Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas “Lohengrini” puhul ei häirinud kordagi soprani- ning tenorihääle kiledus
väga raske otsustada nende häälestuse üle. Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ja trompeti eellasi. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad otseflööt ja harf. Tuntud on ka topeltsalmei (kahe toruga puhkpill). Võrdlemisi palju pille on teada Mesopotaamiast, babüloonia-assüüria kultuurist. Lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille kasutasid juba sumerid. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik umbkaudu ette kujutada, mida muusika vanades kõrgkultuurides Assüürias, Babüloonias, Egiptuses, Palestiinas inimestele tähendas täites põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Täiusliku kuju saavutas antiikmuusika antiikmuusika V-IV saj. e.m.a. Kreekas. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
