poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub samuti individuaalsetest iseärasustest, tehnikast ja koordinatsioonist. (3) Erinevate uuringute tulemusel on tehtud kindlaks, et 100 m läbimisel on kõige aeglasem kiirus esimesel 20 meetril. Kiirus kasvab vaid esimesed 40 meetrit, jääb samaks 40-80 meetril ja hakkab siis langema. Tavaliselt saavutatakse keskmine sammupikkus ning maksimaalne jooksukiirus 12.-15. sammuks (s.o 20-25 m). Maksimaalkiirus 5 saavutatakse 5-6 s peale starti. (1) Sama kehtib ka teistel spordialadel, nt kiiruisutamine (70-80 m) ja jalgrattasõit (150 m). Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooksul. Kiiruse hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu,
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul
Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu. Sprindi eesmärgiks on läbida distants võimalikult lühikese ajaga, selleks tuleb: 1. pärast lähtesignaali võimalikult kohe alustada jooksu 2. saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus 3. säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua 100m jooksus eristatakse järgmisi faase 1. reaktsiooni faas 2. kiirenduse faas 3. maksimaalse kiiruse faas 4. aeglustumise faas 5. finiš Vatavalt eespool toodud 100m jooksu faasidele eristatakse kiiruse liike 100m jooksu näitel: 1. reaktsioonikiirus 2. stardikiirendus 3. maksimaalne kiirus 4. kiiruslik vastupidavus Kiirjooksu tulemust määravad faktorid: ★ Maksimaalne jooksukiirus
sageduse all sekundis mõistetakse nii käte kui jalgade liigutuste kiirust kere suhtes, aga ka kere enese liigutuste kiirust. Kiiruse lihtvormid on üksteisest suhteliselt vähe sõltuvad. Eriti reaktsioonikiirus. Kiirus tähendab kiirendamist stardiasendist. Kiirendus tähendab omakorda võimsust ja kiiruse säilitamist nõutaval tasemel. Sportlased vajavad võimsust kiirenduseks, et saavutada eduks vajalik kiirus, olgu see pallile, vertikaalne kiirus üleshüppel või jooksukiirus sprindis. Enamikul spordialadel on võimsus vajalik kiirenduseks, et saavutada võistluskiirus ja seejärel 4 võimsusvastupidavus kiiruse säilitamiseks. Sportmängudes eristatavad kiiruse vormid on: mänguliste situatsioonide tajumise kiirus e tajukiirus mängusituatsiooni ja oma vastasmängija tegevuse tunnetamise kiirus e tunnetuslik kiirus
Naksitrallid Rotivastane relv (Kõik rotid liiguvad vastavalt sellele, mida jutustaja räägib) Jutustaja: ,,Kõige suurematest rottidest koosnev eriüksus, mis oli jagatud kahte ossa, lähenes aeglaselt, kuid järjekindlalt. Nende vurrud liikusid närviliselt, sõõrmed vedasid õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värise...
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda).
KASUTUSJUHEND: Tegemist on odaviskemänguga. Esimesena valib mängija, mis nurga ta soovib hoovõtuga saavutada. See-järel vajutab mängija nupule "Alusta jooksu" ning karakter hakkab liikuma. Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist. Lõpetab mä...
suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60. eluaastates järsku vähenema: 30-ndate ja 70-ndate eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele lihastes väheneb närvisüsteemi poolt teostatav lihaste innervatsioon, maksimaalne tahtlik aktivatsioon. Võrreldes maksimaalse jõu näitajatega vähenevad vananemisel oluliselt kiiremini kiirusliku jõu näitajad. Aastate lisandudes väheneb jooksukiirus, hüppevõime, aeglustub reaktsioon kiiret jõu rakendamist nõudvates situatsioonides. Näiteks 60 aastasel inimesel on võrreldes samasoolise 20 aastase indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide aktiivsus ja väheneb nende kogus, see aga kutsub omakorda esile aeroobse töövõime languse, mis põhjustab kiiremat väsimist ja aeglasemat taastumist.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 13.15m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 14.85m (Ilo Sepp) 8 Kiir-, pika- ja keskmaajooks 1)Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid). Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult.
Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse tegevusse põimitud võimalikult pidevalt ja palju mitmesuguseid kiirelt hoojooksult tehtavaid hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
3. Nn. Mäkkejooksude periood (6 nädalat) 4. Treening jooksurajal, mis jaguneb 2 perioodiks. Mõlemad perioodid kestavad neli nädalat. Eesmärgiks on organismi kohandada kiire jooksutempo talumisele. Need mitmesugused treeningumeetodid arenevad keskmaajooksjate vajalike peamise tähtsusega võimeid: 1. Üldist vastupidavust: vastupidavust püsivseisundis või madala hapnikuvõlaga. 2. Erialast vastupidavust: vastupidavust kõrgele hapnikuvõlale. 3. Jooksukiirus: lihaste närvide koostöö. Ühe või teise treeningumeetodi efektiivsus nähtub võistlustulemustes. 9 TREENINGUMEETODITE METOODIKA MEETOD I Üldettevalmistav treening võib kesta novembrist märtsini 2 korda nädalas, võimlas üks kord nädalas kiirjooksu. Märtsis alates tuleb asendada üks võimlatreening 5-6 km maastikujooksuga.
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutus...
võib mõjutada umbes 10 aastat, arvestada tuleb seost aeroobse ja anaeroobse alaktaatse võimekusega Vastupidavusvõimete hindamiseks Cooperi test Conconi test aeroobse ja anaeroobse läve pulsi ja kiiruse määramiseks (vajalik pulsitestri olemasolu) Spetsiaalse tabeli kasutamine, kus 10 km läbimise aja põhjal on võimalik leida aeroobse ja anaeroobse läbe ning maksimaalse O2 tarbimise tasemele vastav jooksukiirus Laboritestid- kasvavate koormustega, konstantse koormusega 11 JÕUTREENING Mis on jõud? Võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Mis on jõutreening? Lihaste treenimine, et nad saaksid tugevamaks. Anaeroobne treening. Põhiline meetod on kordusmeetod. Üldine reegel- kui treenida lihast tema jõudu genereerival ülemisel piiril siis muutub lihas tugevamaks
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga.
pikkus lt = I / mr, kus I on jala inertsmoment m on jala mass ja r = l/2. Meie mudeli korral I = ml2/3. Seega T = 2 2lt /3g . Kui võtta jala pikkuseks 0,9 m, siis arvutus annab T = 1,55 s. Kui sammu pikkuseks võtta 0,8 m , saame kiiruseks v = 2 . 0,8 m/1,55 s 1 m/s = 3,6 km /h . Järelikult inimesel. kelle jala pikkus on 0,9m ja sammu pikkus 0,8m on optimaalne käimiskiirus 3,6 km tunnis. 4.2. Jooksmine Kas jooksukiirus oleneb jala pikkusest? Jooksu kiirus on ilmselt suurem kui pingevaba käimise oma, seega ei saa vaadata, et jalg võngub vabalt raskusjõu toimel. Raskusjõu asemel tuleb võtta lihasjõud F. Sel juhul saame valemi T = 2 I / mg r asemele valemi T = 2 I / F r , kus I on jala inertsimoment , r jala raskuskeskme kaugus jala kinnituskohast ja F on jalalihase jõud. Kuidas siduda jala pikkus lihase jõuga?
BROACHING: Laine tagant Tagantlaine kätkeb endas teatud ohte. Neid saab vähendada muutes kiirust, seega muutes lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
