Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus .......................................................
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos
Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu. Sprindi eesmärgiks on läbida distants võimalikult lühikese ajaga, selleks tuleb: 1. pärast lähtesignaali võimalikult kohe alustada jooksu 2. saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus 3. säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua 100m jooksus eristatakse järgmisi faase 1. reaktsiooni faas 2. kiirenduse faas 3. maksimaalse kiiruse faas 4. aeglustumise faas 5. finiš Vatavalt eespool toodud 100m jooksu faasidele eristatakse kiiruse liike 100m jooksu näitel: 1. reaktsioonikiirus 2. stardikiirendus 3. maksimaalne kiirus 4. kiiruslik vastupidavus Kiirjooksu tulemust määravad faktorid: ★ Maksimaalne jooksukiirus
Rääkides kiirusest, mõistetakse selle all sageli ainult liikumiskiirust (jooksukiirust) ja enamik treeningprogramme on koostatud jooksukiiruse arendamiseks. Tegelikult on kiirus kui liigutusvõime vajalik enamikule spordialadele, kus on vajalik kiiresti joosta, liikuda ja reageerida või kiiresti muuta liikumise (liigutuste) suunda. Spordis esineb kolm kiiruse vormi: liigutusreaktsiooni kiirus üksikliigutuse kiirus liikumiskiirus (näiteks jooksukiirus) Reaktsiooni- ehk reageermiskiiruse mõõduks on reageerimise latentsiaeg, mis kulub ärritusest kuni reageerimiseni-liigutusliku vastuseni. Üksikliigutuse kiiruse ja liigutuste sageduse all sekundis mõistetakse nii käte kui jalgade liigutuste kiirust kere suhtes, aga ka kere enese liigutuste kiirust. Kiiruse lihtvormid on üksteisest suhteliselt vähe sõltuvad. Eriti reaktsioonikiirus. Kiirus tähendab kiirendamist stardiasendist. Kiirendus tähendab omakorda võimsust ja kiiruse
Kõik liikuvad justkui kavatseksid iga hetk karata autole kallale.) Jutustaja: ,, Rotid olid peaaegu auto vallutanud, kuid siis äkki juhtus midagi imelikku! Need saatana sigitised olid rünnakusuunda muutnud ja tormasid hoopistükis varemete sissepääsu suunas. Naksitrallid sööstsid auto tagaakna juurde." (Kardina tagant on auto taha ilmunud ka Sammalhabe. Tema suunas jooksevad rotid äärmiselt imelikult, aeglasemini kui tavaline jooksukiirus) Muhv ja Kingpool: (üheskoos) ,,SAMMALHABE!" Jutustaja: ,,Sammalhabe oli lõpuks tagasi tulnud, kuid millisel hetkel! Kumbki naksitrallidest ei soovinud oma vahva kaaslase kindlat surma pealt näha." (Rotid koos Sammalhabemega on kadunud kardina taha, keegi ei näe mis lõpuks sai. Oodatakse natuke aega, on väga vaikne. Natukese aja pärast räägivad naksitrallid ikka veel silmi kinni hoides edasi.) Kingpool: (rahulikult ja väärikalt, lugupidavalt,) ,,Ta oli suurepärane kaaslane."
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda).
Vastab erinevates protseduurides erinevatele funktsioonide Muutuja, millega saab reguleerida kaadri pausi pikkust jooksmise ja oda lennu ajal. Suurus . Suurus e. Otstarve: Annab osadele globaalsetele muutujatele algväärtused. Otstarve: Seab mänguväljaku algasendisse. Paneb paika objektide asukohad ja suurused. Otstarve: Kirjeldab karakteri liikumist ning reguleerib animatsiooni. Jooksmise ajal muudab oda nurka viske suunas. Protse Muutujad: JooksuKiirus - konstant karakteri liikumise kiiruseks algpositsioonilt jooneni. Vaikesättena 3,1. Positsioon - muutuja positsiooni määramiseks igas ajahetkes. Piir - muutuja kontrolliks, millal karakter ületab joone. Aeg - jooksmise aeg jooksu alghetkest. VahetusAeg - muutuja kirjeldamaks ajahetke, millal viimati vahetati karakteri liikumise animatsioonis pilt. Tegevused: * Kontrollib, mis ajahetkel peab karakteri jooksmise animatsiooni pilti vahetama. Parema animatsiooni saamiseks
suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60. eluaastates järsku vähenema: 30-ndate ja 70-ndate eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele lihastes väheneb närvisüsteemi poolt teostatav lihaste innervatsioon, maksimaalne tahtlik aktivatsioon. Võrreldes maksimaalse jõu näitajatega vähenevad vananemisel oluliselt kiiremini kiirusliku jõu näitajad. Aastate lisandudes väheneb jooksukiirus, hüppevõime, aeglustub reaktsioon kiiret jõu rakendamist nõudvates situatsioonides. Näiteks 60 aastasel inimesel on võrreldes samasoolise 20 aastase indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide aktiivsus ja väheneb nende kogus, see aga kutsub omakorda esile aeroobse töövõime languse, mis põhjustab kiiremat väsimist ja aeglasemat taastumist.
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 13.15m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 14.85m (Ilo Sepp) 8 Kiir-, pika- ja keskmaajooks 1)Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid). Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult.
Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse tegevusse põimitud võimalikult pidevalt ja palju mitmesuguseid kiirelt hoojooksult tehtavaid hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad
Võib toimida väga erinevatel tasanditel. Fitness näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Suhtarv: kindla isendi fitness = tema järglaste arv / populatsiooni keskmine ühe isendi järglaste arv. Koadaptsioon - mitme eri liigi vastastikku seondunud kohanemine nt kas sümbioosi kindlustamiseks või siis nn. ,,võidurelvastumine," nt. jäneste ja huntide jooksukiirus; bakterite virulentsus ja inimese immuunsüsteem, mõnikord saab rääkida ka koevolutsioonist [- protsess, kus ühe liigi evolutsioon mõjutab teise liigi evolutsiooni.] (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). ND ja NT vaheline vaidlus seisneb selles, kas ja kuivõrd osaleb LV kasulikke tunnuste kinnistamisel. : 6. Neutralistliku arengu põhiprintsiibid (Motoo Kimura)
3. Nn. Mäkkejooksude periood (6 nädalat) 4. Treening jooksurajal, mis jaguneb 2 perioodiks. Mõlemad perioodid kestavad neli nädalat. Eesmärgiks on organismi kohandada kiire jooksutempo talumisele. Need mitmesugused treeningumeetodid arenevad keskmaajooksjate vajalike peamise tähtsusega võimeid: 1. Üldist vastupidavust: vastupidavust püsivseisundis või madala hapnikuvõlaga. 2. Erialast vastupidavust: vastupidavust kõrgele hapnikuvõlale. 3. Jooksukiirus: lihaste närvide koostöö. Ühe või teise treeningumeetodi efektiivsus nähtub võistlustulemustes. 9 TREENINGUMEETODITE METOODIKA MEETOD I Üldettevalmistav treening võib kesta novembrist märtsini 2 korda nädalas, võimlas üks kord nädalas kiirjooksu. Märtsis alates tuleb asendada üks võimlatreening 5-6 km maastikujooksuga.
Teatevahetus ala on kokku 20 meetrit. Igal teatejooksul on oma kindel rada, kus joostakse [4]. 1.2.4. Tõkkejooks Tõkkejooks on kiirjooks, kus tuleb võimalikult kiiresti üle tõkete joosta. Meeste tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naistel 100m ja samuti 400 m. Igal rajal on 10 tõket. Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini on 40 m. Tõkkejooksu heaks eelduseks on jooksukiirus ja jooksutehnika. Veelgi peab olema tõkkejooksu jooksjal tasakaal, pidevus ning sirgjoonelisus. Ka tõkkejooksul on igal jooksjal oma kindel rada [4]. 9 1.2.5. Takistusjooks Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema viis takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist
võib mõjutada umbes 10 aastat, arvestada tuleb seost aeroobse ja anaeroobse alaktaatse võimekusega Vastupidavusvõimete hindamiseks Cooperi test Conconi test aeroobse ja anaeroobse läve pulsi ja kiiruse määramiseks (vajalik pulsitestri olemasolu) Spetsiaalse tabeli kasutamine, kus 10 km läbimise aja põhjal on võimalik leida aeroobse ja anaeroobse läbe ning maksimaalse O2 tarbimise tasemele vastav jooksukiirus Laboritestid- kasvavate koormustega, konstantse koormusega 11 JÕUTREENING Mis on jõud? Võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Mis on jõutreening? Lihaste treenimine, et nad saaksid tugevamaks. Anaeroobne treening. Põhiline meetod on kordusmeetod. Üldine reegel- kui treenida lihast tema jõudu genereerival ülemisel piiril siis muutub lihas tugevamaks
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga.
pikkus lt = I / mr, kus I on jala inertsmoment m on jala mass ja r = l/2. Meie mudeli korral I = ml2/3. Seega T = 2 2lt /3g . Kui võtta jala pikkuseks 0,9 m, siis arvutus annab T = 1,55 s. Kui sammu pikkuseks võtta 0,8 m , saame kiiruseks v = 2 . 0,8 m/1,55 s 1 m/s = 3,6 km /h . Järelikult inimesel. kelle jala pikkus on 0,9m ja sammu pikkus 0,8m on optimaalne käimiskiirus 3,6 km tunnis. 4.2. Jooksmine Kas jooksukiirus oleneb jala pikkusest? Jooksu kiirus on ilmselt suurem kui pingevaba käimise oma, seega ei saa vaadata, et jalg võngub vabalt raskusjõu toimel. Raskusjõu asemel tuleb võtta lihasjõud F. Sel juhul saame valemi T = 2 I / mg r asemele valemi T = 2 I / F r , kus I on jala inertsimoment , r jala raskuskeskme kaugus jala kinnituskohast ja F on jalalihase jõud. Kuidas siduda jala pikkus lihase jõuga?
BROACHING: Laine tagant Tagantlaine kätkeb endas teatud ohte. Neid saab vähendada muutes kiirust, seega muutes lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa.
annaabi.ee 
