Füüsika kordamine 8.klass (8)

kordamisküsimused
füüsika
8. klass
1. Mida uurib füüsika?
FÜÜSIKA – loodusteadus , mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi
2. Mis on keha?
KEHA – mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne.
3. Mis on nähtus?
NÄHTUS – igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine , jäätumine
4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi?
FÜÜSIKALINE SUURUS – võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks
Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud.
Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus , jõud jne.
5. Mis on mõõtmine?
MÕÕTMINE – füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga
6. Mis on optika ehk valgusõpetus?
OPTIKA – füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid
7. Mis on valgusallikas ?
VALGUSALLIKAS – keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn , lõke, küünlaleek.
* VALGUSKIIR – valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
*Ühetaolises (homogeenses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
8. Miks näeme kehi?
ME NÄEME KEHI, kui nendelt tulev valgus satub silma. Näiteks: näen päikest, kui sellelt tulev valgus satub mulle silma
Me näeme kehi, neilt peegeldunud valgus satub silma. Näiteks: näen lauda, kui sellelt peegeldunud valgus satub mulle silma.
Me näeme kehi valguse silmalangemise sihis.
9. Millal paistab keha värvilisena?
VALGE VALGUS on liitvalgus ja sisaldab kõiki spektri värvusi, tinglikult eristatakse seitset värvust: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, tumesisine, lilla. Päikesevalgus on valge valgus.
KEHA PAISTAB VÄRVILISENA, kui peegeldab tagasi selle värvilise valguse, mis langeb kokku keha pinna värvusega. Värviline pind neelab need värvilised valgused , mis ei lange kokku pinna värvusega.
Näiteks: Punane keha peegeldab punast valgust, selle tõttu paistabki keha punasena. Punane keha neelab ülejäänud värvilised valgused.
Roheline keha peegeldab rohelist valgust, selle tõttu paistabki keha roheline. Roheline keha neelab ülejäänud värvilised valgused.
10. Millal paistab keha valgena?
KEHA PAISTAB VALGENA, kui see peegeldab enamuse keha pinnale langevast valgusest.
Näiteks: valge kriitpaber peegeldab tagasi 85-95%
11. Millal paistab keha mustana?
KEHA PAISTAB MUSTANA, kui ta neeleb enamuse talle langenud valgusest.
Näiteks: must samet neelab üle 95% talle langevast valgusest
12. Miks tekib vari?
VARI tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu.
TÄISVARI on ruumipiirkond , mida valgusallikas üldse ei valgusta. Sinna ei satu valgust.
POOLVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
13. Valguse peegeldumisseadus !
PEEGELDUMISEL KEHTIB PEEGELDUMISSEADUS: peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga.
α = β
α - langemisnurk
β - peegeldumisnurk
14. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ?
VALGUSE KIIRUS VAAKUMIS on 300 000 km/s. Ainetes on valguse kiirus väiksem kui valguse kiirus vaakumis.
C = 300 000 km/s = 3x108 m/s
15. Mis määrab keskkonna optilise tugevuse?
KESKKONNA OPTILISE TUGEVUSE määrab valguse kiirus selles keskkonnas.
Optilise keskkonna moodustavad kõik läbipaistvad ained (õhk, vesi, klaas) ja ainest tühi ruum. Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Keskkonna optiline tihedus on seotud valguse kiirusega antud aines.
Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda.
16. Valguse murdumise seaduspärasused!
VALGUSE MURDUMISEKS nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt.
Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused:

• Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast
  

optiliselt tihedamasse keskkonda valguskiir murdub
keskkondade lahutuspinna ristsirge poole.
Murdumisnurk on langemisnurgast väiksem.

• Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast
  

optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub
keskkondade lahutuspinna ristsirgest eemale.
Murdumisnurk on langemisnurgast suurem.

• Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
  

17. Mis on läätse fookus ?
LÄÄTSE FOOKUS – punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F
Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk.
Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused.
18. Mis on läätse fookuskaugus ?
FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f.
Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus.
19. Mis on läätse optiline tugevus? Valem, tähiste selgitustega. Ühik.
LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust.
D = 1 D – läätse optiline tugevus
f f - fookuskaugus
Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr)
1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr.
1m
20. Silm, selle ehitus. Prillid .
SILM on nägemiselund.
Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse , kus tekib kujutluspilt esemest.
Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid.
NORMAALNÄGIJA – näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest.
LÜHINÄGIJA – näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti.

• Lähedasest esemest tekib võrkkestale terav kujutis.
  
• Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette.
  
• Valguse hajutamisel nõgusläätsega tekib võrkkestale terav kujutis.
  

Lühinägevuse parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega ehk miinus prille.
KAUGELENÄGIJA – näeb kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti.

• Kaugest esemest tekib võrkkestale terav kujutis.
  
• Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha.
  
• Valguse koondamisel kumerläätsega tekib võrkkestale terav kujutis.
  

Kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille.
Prilliklaasi number on vastava läätse optiline tugevus.
21. Mis on mehaaniline liikumine?
MEHAANILISEKS LIIKUMISEKS nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.
Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmed mõisted: trajektoor , teepikkus, aeg, kiirus.
Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks.
Keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse.
22. Mis on trajektoor?
TRAJEKTOORIKS nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt.
Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
Sirgjooneliselt liiguvad: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist.
Kõverjooneliselt liiguvad: lendav lind,kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne.
Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev.
23. Mis on teepikkus?
TEEPIKKUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Teepikkust tähistatakse tähega s.
Teepikkuse mõõtühik on 1m.
Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt
24. Mida näitab kiirus? Valem. Ühikud.
KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul.
Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja ajgatisega.
Kiiruse valem: kiirus = teepikkus v = s
aeg t
Kiiruse määramiseks mõõdetakse teepikkus ja selle läbimiseks kulunud ajavahemik ning seejärel arvutatakse kiirus.
Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik
s s ajaühik

Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus.

Keha kiirus on suhteline.
25. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks?
Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS.
26. Milline liikumine on mitteühtlane?
Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS.
Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet.
27. Mida näitab tihedus? Valem. Ühikud.
AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega.
Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass.
Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust.
ρ = m ρ - tihedus aine tihedus = keha mass
V m - mass keha ruumala
V - ruumala
Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik
m3 dm3 cm3 ruumalaühik
28. Mis on gravitatsioon ?
GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.
Gravitatsioon on nähtus.
Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus.
Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
29. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik.
RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest.
F = mg F – jõud (1 N) Jõuühik on 1 N
m – mass (1 kg)
g – raskuskiirendus (10 N/kg)
30. Miks tekib hõõrdumine?
HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes.
Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks.
Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks.
Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks.
31. Millest oleneb hõõrdejõu suurus?

HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST

Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem on hõõrdejõud.
Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate veorihmu.
HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST
Mida sügavamad on pinnakonarused, seda rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on hõõrdejõud.
Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu.
HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST
Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski
32. Mis on deformatsioon ?
DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist.
Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke.
Deformatsioon on plastne , kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.
Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest.
*Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega. Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.
33. Mida näitab rõhk? Valem Ühik.
RÕHUKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu.
Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa ( paskal )
p = F p – rõhk (1 Pa) 1 Pa = 1 N
S F – jõud (1 N) 1 m2
S – pindala (1 m2)
1 Pa on selline rõhk, mada avaldab jõud 1 N
Kasutatakse ka kordseid ühikuid: 1 kPa (kilopaskal), 1MPa (megapaskal)
34. Mis on resultantjõud?
RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga.
35. Sõnasta Pascali seadus.
Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.
36. Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku?
Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p=qgh, kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g 9.8 N/kg.
37.Sõnasta Arhimedese seadus ja valem.
Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Üleslükke jõuks nim. Jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles.

Fü=qgV

38. Millal keha upub vedelikus?
Keha upubpumisel oon üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Keha upub vedelikus ja gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem.
39.Millal keha hõljub vedelikus?
Keha hõljub vedelikus, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne.
40.Millal keha tõuseb vedelikus üles?
Keha tõuseb vedelikus üles siis kui üleslükke jõud on raskusjõust suurem. Keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem.
41. Millal tehakse mehaanilist tööd?
MEHAANILIST TÖÖD TEHAKSE siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Tööd tehakse, kui mõjub jõud ja selle tulemusel keha liigub.
42. Millest sõltub töö suurus? Valem. Ühik.
MEHAANILISEKS TÖÖKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.
Töö on seda suurem, mida suurem on kehale rakendatud jõud ja selle jõu mõjul läbitud teepikkus.
Töö = jõud * teepikkus Tööühik = jõuühik
A = Fs A – töö (1 J)
F – jõud (1 N)
s – teepikkus (1 m)
43. Mida näitab võimsus? Valem. Ühik.
VÕIMSUS näitab ajaühikus tehtud töö suurust.
Võimsuseks minetatakse füüsikalist suurust. Mis võrdub tehtud tää ja selle töö tegemiseks kulunud aja jagatisega.
N = A N – võumsus (1 W) 1 W = 1 J Võimsuse ühik on 1 W. Võimsus on üks
t A – töö (1 J) 1 s vatt kui keha teeb ühe sekundi jooksul
t – aeg (1 s) tööd ühe džauli.
44. Millised kehad omavad energiat?
Energiat omavad kõik kehad mis on võimelised tegema tööd.
Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada.
45. Millistel kehadel on kineetilist energiat?
Energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks.
KINEETILIST ENERGIAT omavad liikuvad kehad.
Kineetiline energia sõltub keha kiirusest ja keha massist.
46. Millistel kehadel on potentsiaalset energiat?
Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nimetatakse potentsiaalseks energiaks.
POTENTSIAALSET ENERGIAT omavad vastastikmõjus olevad kehad.

• Ülestõstetud kehad - keha on raskusjõu tõttu vastastikmõjus Maaga.
  
• Deformeeritud kehad – aineosakestevaheline vastastikmõju.
  

47. Sõnasta energia jäävuse seadus!
Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.
48. Sõnasta kangi tasakaalu tingimus!
Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega.
49. Sõnasta mehaanika kuldreegel !
Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust.
50. Mida näitab kasutegur?
KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides.
η = Akas * 100%
Akogu
51. Mis on akustika ?
AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi.
52. Mis on heli?
HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist.
53. Missugused kehad on heliallikateks?
HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha.
54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks?
VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel.
55. Mis on võnkeamplituud? Ühik.
VÕNKEAMPLITUUD on suurim kaugus tasakaluasendist, suurim hälve.
Võnkeamplituudi ühik on 1 meeter.
56. Mis on võnkeperiood? Ühik.
VÕNKEPERIOOD on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge.
Võnkeperioodi ühik on 1 sekund.
Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused.
T = t T = 1 T – võnkeperiood
n f t – aeg
57. Mis on võnkesagedus? Ühik.
VÕNKESAGEDUS näiab võngete arvu ajaühikus. Kui palju võnkeid teeb keha ajaühikus.
f = n f – võneksagedus (1 Hz)
t n – võngete arv
t – aeg (1 s)
Võnkesageduse tähis on f.
Võnkesageduse ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz.
1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis.
1s
Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused.
f = 1 T = 1
T f
58.Mis määrab heli kõrguse?
Võnkuva osa pikkus määrab heli kõrguse.
59. Kuidas sõltub heli kõrgus sagedusest?
Mida suurem on heliallika võnkesagedus seda kõrgemat heli see tekitab.
60. Mis on kuuldav heli ehk hääl?
Kuuldav heli ehk hääl on keskkonnas leviv võnkumine sagedusega 16Hz kuni 20 000 Hz. Inimene kuuleb sellise sagedusega heli.
61.Mis on infraheli ?
Heli, mille sagedus on väiksem kui 16 Hz, nimetatakse INFRAHELIKS.
Inimene ei taju infraheli. Infraheli on inimesele kahjulik.
62. Mis on ultraheli ?
Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ULTRAHELIKS.
Inimene ei taju ultraheli.
63. Mis on laine?
LAINE on võnkumise levimine keskkonnas.
64.Mis ühikutes mõõdetakse heli valjusust?
HELIVALJUSE ühik on 1 bell (1 B)
Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1 db. Helivaljuse ühikule anti nimetus telefoni leituaja Belli auks.
65. Mis on kaja ?
KAJAKS nimetatakse peegeldunud heli, mis hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kaht iseseisvat heli.
Heli levimise kiirus õhus on 340 m/s ( +20 oC )
330 m/s ( 0 oC )
66. Mis tekitab müra?
Müra tekitab korrapäratult võnkuvad kehad.