Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Valguse murdumine:
Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt? Paralleelne valgusvihk peegeldub kumerpeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelne valgusvihu peegeldumine nõguspeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub nõguspeeglilt koonduva valgusvihuna. Hajuv valgus Hajus valgus - valguse peegeldumine mitmesugustelt kehadelt. Hajus peegeldumine Valguse hajus peegeldumine - valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis: sama suur kui ese kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel - kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid: · Nõguspeeglid -peegeldumine sfääri sisepinnalt, · kumerpeeglid peegeldumine toimub välispinnalt. Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted
TEST 10 VALGUS II 1. Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline? a. Projektor joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c. Kk murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon d. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon 4
Valguse peegeldumine Maris Saar 8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja käitub peegeldumisseaduse järgi. Ka...
seisundisse elektriväljas kiirendatud elektronide põrgetel gaasi aatomitega. Toru otsad on kaetud tasaparalleelsete kvartsplaatidega, mis moodustavad toru telje suhtes Brewsteri nurga (täieliku murdumise nurk). On teada, et polariseeritud valgus, mille polarisatsioonitasand langeb kokku langemistasandiga, läbib sellise akna peegelduskadudeta. Niisiis võimaldavad sellised aknad vähendada peegelduskadusid ja põhjustavad genereeritud kiirguse lineaarse polarisatsiooni. Nõguspeegel ja tasapeegel moodustavad lahtise resonaatori. Need peeglid on kaetud mitmekihilise dielektrilise kattega, mistõttu on neil suur peegeldustegur (98,99%) ja väga väike neeldumistegur. Läbipaistvuse tegur peeglil pole suurem kui 0,1%, peeglil aga umbes 2%. Viimase kaudu väljub valgus laserist. Peeglite nimetatud parameetrid saavutatakse lainepikkusel, millel laser töötab. 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil Teooria
Oskus leida valguspunkti kujutise asukohta võimaldab leida ka eseme kuju- Kuidas leida tist. Sest keha iga punkt, millele langeb valgust, peegeldab valgust. Iga punkti tasapeeglis tekkiva kujutis paikneb peegli taga sama kaugel, kui asub punkt peegli ees. Aga kõi- kujutise asukohta? kide punktide kujutist ei ole alati vaja kiirte abil konstrueerida. Kui sa seisad tasapeegli ees, siis on ju sinu kujutis sinuga sarnane. Tasapeegel ei moonuta tegelikkust. Näitena vaatleme, kuidas konstrueerida tähe L kujutist, mille tekitab tasapeegel. Mitme punkti kujutise leidmisest piisab? Otsusta ise. Sirg- lõik paistab ka tasapeeglisse vaadetes sirglõiguna. Joonistame peegelpinna ristsirged läbi tähte L moodustavate sirglõikude otspunktide. Märgime nen- de punktide kujutised joonistatud ristsirgetele peegli taga. Ühendame leitud punktid joonlaua abil. Vaatleme oma joonist tähelepanelikult
Kuna kiir liigub kogu aeg ühesuguses keskkonnas, võime leida mini- maalse aja asemel minimaalse teepikkuse AOB. Selleks konstrueerime peegli taha punkti A0 nii, et AC = CA0 . Sel ju- hul ka AO = A0 O, sest 4ACO = 4A0 CO. Seega ka AOB = A0 OB. See tee on minimaalne, kui A0 OB on sirge. Sel juhul on ∠A0 OC = ∠BOD ja järelikult ka ∠AOC = ∠BOD . Siit on näha, et α=β 7 2.2 Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Tasapeegel annab esemest näiva kujutise, st. et meile näib, nagu lähtuksid valguskiired peegli tagant. Kujutis on sama suur kui ese ja selle kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist. Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on
o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Peegeldab valgust suunatult. o Valguse peegeldumisseadus: = § Valguse murdumine o Murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
Elektromagnetlainete skaala. Raadiolained, nende omadused ja levimine. Raadioside põhialused. Modulatsioon ja detekteerimine. Raadiolokatsioon. Optika (20h) Sissejuhatus. Valguse dualism. Valguse laine ja korpuskulteooriate ajalooline areng. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valgus kui elektromagnetlaine. Inimese silma valgustundlikkus. Geomeetriline optika. Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse levimise sõltumatuse printsiip. Valguse peegeldumine. Tasapeegel, kujutise konstrueerimine tasapeeglis. Sfääriline peegel. Nõguspeegel ja kumerpeegel. Kujutise konstrueerimine sfäärilises peeglis. Suurendus. Valguse murdumine. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. Valguse täielik peegeldumine. Valguse murdumine sfäärilistel pindadel. Lääts. Läätse valem. Kujutise konstrueerimine läätses. Optilised süsteemid. Geomeetrilise optika kehtivuspiirid. Läätsede vead. Fotomeetria. Valgustugevus, valgusvoog. Valgustatus
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik:...
Homogeense keskkonna omadused on kõigis ruumipunktides ühesugused. Peegeldumine Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. Peegeldumisseadus - Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. = Tasapeegel Tasapeeglilt peegeldumisel vahetatakse ringi parem ja vasak pool. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Murdumine Valguskiire langemisel kahe erineva optilise keskkonna lahutuspiirile kaldub valguskiir sirgjoonelise leviku suunalt kõrvale. Osa valgusenergiast naaseb esimesse keskkonda s.t. toimub valguse peegeldumine. Kui teine keskkond on läbipaistev, võib osa valgust läbida keskkondade lahutuspinna, muutes seejuures üldreeglina oma levimissuunda
Tähelepanuväärseimad Schmidti teleskoobid on LAMOST (Lisa 6) Hiinas (hetkel suurim maailmas) ja NASA kosmosesond Kepler (Lisa 7), mis startis 6. märtsil 2009 ülesandega otsida elamiskõlblikke planeete. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat Horisontaalteleskoobi (Lisa 8) oli Schmidt amatöörastronoomina enesele ehitanud. See sarnanes suurte Päikese uurimise instrumentidega Mount Wilsonil. Objektiiviks oleva peegli läbimõõt oli 31 cm ja fookusekaugus 30 m. Ts lostaadil oli üksainus tasapeegel, mida vedas teravmeelse konstruktsiooniga hüdrauliline kellamehhanism. Lühema aja jaoks oli järelvedu nii peen, et Jupiteri kuule asetatud okulaari niitrist mitme minuti kestel jaotas selle kuu täpselt neljaks võrdseks kvadrandiks. Horisontaalpeegli abil tegi Schmidt suure kollektsiooni eeskujulikke Päikese, Kuu ja planeetide ülesvõtteid, mis näitavad mitte ainult instrumendi kõrget kvaliteeti, vaid ka Schmidti suurt vaatlemisoskust, püsivust ja atmosfääritingimuste head tundmist.
7 Millisel juhul võib saada tasapeegliga tõelise kujutise? Kui peeglile suunata koonduv kiirtekimp 8 Miks me näeme lõkke ääres olles teisel pool lõket asuvaid esemeid võnkuvat? Kuumus 9 Läbipaistva plastikutüki sees on silindriline tühik, nagu näidatud joonisel. Milline on õige valguskiire käik? Punktiir näitab pinnanormaali kiire langemispunktis. Miks tasapeegliga seinale tekitatud "päikesejänku" on samade mõõtmetega kui peegel? Kuna tasapeegel tekitab näiva kujutise. Lõikuvad kiirte pikendused. Ülesanded 1 Miks on seebimullid värvilised? seebimolekulide kiht vesi seebimolekulide kiht. Valgus peegeldub läbi pealmise seebimolekulide kihi sisemise seebimolekulide kihi vastu, samuti peegeldub pealmiselt kihilt. tagasipeegelduv värv sõltub sagedusest. 2 Miks kuival asfaldil olev õlilaik ei tekita värvilisi laike?
Valguse peegeldumine on nähtus, kui valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust tuli. Langemisnurk on nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk on nurk peegelduva kiire ja pinnaristsirge vahel. Valguse peegeldumisseadused: 1. langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis lahutuspinnale tõmmatud pinna ristsrige on ühes tasandis. 2. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Tasapeegel on peegel, mille pind on tasapind. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumine valguse üleminekul hest keskkonnas teise. Laine murdumine on laine levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Kui valgus läheb tihedamasse keskkonda, siis murdub valgus pinna ristsirge poole. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. valguse murdumisseadused: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud
12. Värvus on valguse subjektiivne kirjeldaja 13. Kas on õige väide, et valge valgusele vastab kindel lainepikkus? väär 10. Test 1. Millise opikariista korral milline suurendus on oluline? a. pikksilm nurksuurendus b. luup nurksuurendus c. projektor joonsuurendus d. fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurenduseha kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt b. nõguspeegel on suurem c. tasapeegel on sama suur 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. mitme valguslaine liitmine - interferents b. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasndis - c. valguslainete paindumine tõtete taha - difraktsioon d. keskkonnan muunudminenäitaja sõltuvus valguse sagedusest 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kuunud aeg on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6
tavaliselt ei uurita. Aga kuidas leida kujutise asukohta tasapeeglis või kuidas tõestada, et tasapeegel ei suurenda ega vähenda kujutist? Suurenduse puudumist saame kontrollida joonlaua abil. Paneme peegli risti üle joonlaua. Selle mõõtmed peeglis ei muutu. Järelikult suurendus puudub, täpsemalt öeldes: suurendus võrdub ühega. Peeglis on ka näha , et joonlaua peeglist kaugemate jaotiste kujutised on ka peeglis näha kaugemal. See näitab, et kujutis asub peegli taga. Tasapeegel tekitab näiva kujutise. See tähendab, et pärast peegeldumist ei lõiku mitte kiired, vaid nende pikendused. Valguse murdumist saab demonstreerida laserpointeriga, suunates selle kiire sogasesse vette. Valguse murdumist saab demonstreerida ka ilma laserita. Täidame silindrilise klaasanuma poolenisti veega ja asetame selle keskele püstise pliiatsi. Vaatame pliiatsit ristsuunas läbi veega täidetud anumaosa. Valguse difraktsiooni saab demonstreerida mitmeti.
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Väär Valgus II 1. Millise optikariista korral milline suurendus on oluline? a. Fotokaamera joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Projektor joonsuurendus d. Luup nurksuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon b. Keskkonna murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon c. Mitme valguslaine liitumine interferents d. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseeritud valgus 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee , mille läbimiseks kulunud aeg on
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
või hajutavad. · Kas peeglis nähtav kujutis on sarnane esemega? · Mille poolest erineb peegelpilt originaalist? · Kus asub kujutis tasapeeglis? Joonis · Kui tahame oma näodefekte peeglis teraselt uurida peame peeglisse vaatama küllalt lähedalt, lähemalt kui raamatut lugedes. Miks? Vihje: kus asub tasapeeglis tekkiv kujutis, mida me vaatame? · Kas tühjas toas on (kus pole inimest ) on peeglis esemete kujutised? Vihje: tasapeegel tekitab näiva kujutise. · Kas peegel annab esemest samasuure kujutise? 6.6. Elekter toas · Kas elektrivool levib silmapilkselt? Kui kaua võtab aega, et elektronid jõuaksid taskulambi patareist läbi pirni patareisse tagasi? Vihje: kasutame seost I = enSvs, kus I on voolutugevus, e elektroni laeng, n vabade elektronide kontsentratsioon ja vs elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus. Elektroni laeng e = 1,6 . 10-19 C ja metallide korral n 1022 elektroni/cm3.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
