Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maailmarekord" - 94 õppematerjali

maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus.
thumbnail
1
docx

Kõrgushüppe määrused

Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova....

Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pikamaajooks

23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 meetri jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 meetri distantsil. Maraton Maraton on minu arust üks kõige tuntumaid pikamaajooksu alasid maailmas. Maraton 42 kilomeetrit pikk. Seisuga 25. september 2011 on meeste maailmarekord 2 tundi 03 minutit ja 38 sekundit (Patrick Makau, 25.09.2011 Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 2 tundi 15 minutit ja 25 sekundit (Paula Radcliffe, 13.04.2003 Londoni maraton). Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt panevad organismi proovile suuremamahulised treeningud ja maratonijooksja erialatreeningud nn pikad otsad. Toitumine ja keemia kasutamine...

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kümnevõistlus

Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi...

Kehaline kasvatus
75 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kaugushüpe

aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid : Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta....

Terviseõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis

Solovjov ja V. Leonov. Lõpetanud Elva õhtukeskkooli ja Smolenski Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit 1985- kahekordne N Liidu meister sprindis ja 3km jälitussõidust. Uueks treeneriks Leonov. Taaskord kukkumine ning rangluu purunemine. 21...

Kirjandus
106 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tippsportlane – iseenda, oma maa või sponsori esindaja

Sihiteadlikuks muutus sport alles Vana-Kreekas, kus see oli üks osa kasvatusest. Sellest arenesid välja mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud ka olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Kuidas on aga olukord nüüdisajal? Kas tänapäeva professionaalsportlane on seesama isik, kes ta oli antiikajal ? Tippatleediks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas peab olema hiiglaslik. Kuid isegi see ei taga alati edu, sest mõni inimene pole lihtsalt loodud tippsportlaseks. Jõudnud kord teiste talendikate ning edukate kõrgklassisportlaste hulka, peab atleet mõistma, et ei tasu saavutatud kuulsusest uhkeks minna ja rumalaid tegusid tegema hakata. Tuleb jääda iseen...

Eesti keel
176 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits )...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mitmevõistlus

Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Viievõistlus Kergejõustiku viievõistlus oli kergejõustiku võistlusala. Olümpiamängude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 m jooksust, kettaheitest ja 1500 m jooksust. Punkte arvestati kohapunktide järgi. Ühesuguste tulemuste korral jagati punkte võrdselt...

Kehaline kasvatus
80 allalaadimist
thumbnail
11
doc

100 meetri jooks ja kaugushüpe

Spetsiaalselt on sprintjooksja varustuses naelikud, millel pole kanna- ega võlvitugevdust ning 11 tallanaela ei tohi olla pikemad kui 9mm. 1.4 MEESTE 100M JOOKS: Esimene registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi e 100,58m), William McLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. 6 Esimene ametlik maailmarekord : 10,6s, Donald Lippincot, USA, 1912 1.5 NAISTE 100M JOOKS: Esimene registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää, Soome, 1902, Helsingi. Esimene ametlik maailmarekord: 13,6 s, Marie Mejzlikovà, Tsehhoslovakkia, 5. august 1922. 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID: Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago Naised: 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17. juuli 1988, Indianapolis 1.7 KÕIGE EDUKAMAD SPORTLASED:...

Kehaline kasvatus
116 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Andekus - kink või koorem

05 alles 20. koha. Seetõttu tabas teda koheselt halvustav kriitika. On ju isegi odaviskaja Andrus Värnik kunagi oma Helsingi maailmameistritiitliga tema ees uhkustanud ning öelnud, et Kanter võib võileibu tegema minna ­ temast ei saa asja. Gerd on aga tõestanud vastupidist. Mees sai põrumisest üle ning nüüdseks on ta täitnud oma elus kaks olulist eesmärki: saavutanud olümpiavõidu ja maailmameistritiitli. Järgmiseks sihiks on Jürgen Schulti nimele kuuluv 22 aastat püsinud maailmarekord 74.08. Igas inimeses peitub andekuse kübe, seda tuleb vaid osata õigesti kasutada. Niimoodi tegutsemine tagab selle, et andekus ei muutu koormaks vaid kingiks....

Eesti keel
277 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pekingi olümpiamängud

200 meetri liblikujumises oli Phelpsi võiduaeg 1.52,03. Teise kuldmedali teenis ta 4x200 meetri vabaltujumises USA teatenelikus, kuhu kuulusid veel Ryan Lochte, Richard Berens ning Peter Vanderkaay. Ameeriklaste võiduaeg oli 6.58,56.  Usain Bolt - 21-aastane jamaikalane on Pekingi olümpiamängude suurim kergejõustikustaar. 200m jooksus varises löömatuna tunduv Michael Johnsoni maailmarekord , mille ajaks oli 19,32. Usain Bolt lõi Johnsoni eelmist maailmarekordit kõigest 0,2 sekundiga – jooksis ajaks 19,30 sek.Bolt võitis ka Pekingi olümpiamängude 100 meetri jooksu, millega püstitas 9,69 sekundiga maailmarekordi. 4  Jamaica teatenelik, kuhu kuulusid Carter, Frater, Bolt ning Powell, püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi....

Sport/kehaline kasvatus
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kümnevõistlus

Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti sanssi püstitada maailmarekord . Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) liige. IAAFi maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920...

Kehaline kasvatus
36 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kaugushüppe referaat

Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Parimad tulemused Kõige pikaealisem kaugushüppe maailmarekord on 8.90m, mille hüppas ameeriklane Bob Beamon suveolümpiamängudel Méxicos 1968.a. See ületati alles 30.August 1991 Tokyos ameeriklase Mike Powelli poolt, kes hüppas 8.95m. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988.a. Leningradis (praegu Peterburi) 7.52m. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09m....

Kehaline kasvatus
110 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Oktoober ­ 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August ­ 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Minu lemmiksportlane olümpial!

Üldarvestuses on Virpil veel seitse maailma karikavõistluste etapivõitu ja 15 muud poodiumikohta, üldarvestuse 3. koht 2005 ja liider 2007 suusatamises. Kuid nii nagu sportlastel ikka, on ka Virpil terviseprobleeme, mis talle kuidagi rahu ei anna. Virpit painavad selja ja puusavalud, kuid südikas naine püüab neist üle olla ja igalt päevalt viimast võtta ning paremat loota. Peale seda, et ta on supertubli suusanaine, kuulus Virpi Kuituneni nimele ka kepikõnni maailmarekord , kepikõnni promomispäevast Helsingis. Pärast ühist soojendusvõimlemist hakati üritama 100 meetri mitteametlikku maailmarekordit, mida seni polnud. Kuivõrd spordituusal oli au esimesena startida, kuulus rekord pisut aega talle. Virpi Kuitunen on just selline suusataja, kellele mina igal hooajal pöialt hoian, ja arvan, et teen seda veel kaua!...

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hunt

Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110­160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 30­50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt...

Loodusõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vasaraheide

· Hispaania teenetemärk Cruz de Oficial (2003) 8 Pilt 1. Heiteala Pilt 2. Sportlane vasaraga 9 KOKKUVÕTE Vasaraheide on kergejõustikuala, mida harrastavad ainult tugevad sportlased. Nad on heitealade tugevaimad. Varustusse kuuluvad nahkkindad ning vasar. Vasaraheites on medaleid teeninud nii maailmameistrivõistlustel kui ka olümpiamängudel ka eestlane Jüri Tamm, kelle nimel oli aastaid maailmarekord vasaraheites. 10 KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Vasaraheide · http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Tamm · ,,Sport" 2006, Kirjastus Pegasus OÜ 11...

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Alfred Neuland

Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit . 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo (kullast olla ta oma sõnul ilma jäänud vaid Prantsuse kohtunike süül, kes olla hakanud talle dikteerima, kuidas võib tõsta). Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Samal aastal valisid Eesti Spordilehe lugejad ta Eesti kõigi aegade parimate sportlaste pingereas auväärsele neljandale kohale. Valgas loodud spordiklubis algasid tema juhtimisel tõstetreeningud, temast sai ka Kaitseliidu spordipealik ja maakonna spordiliidu juhtiv tegelane. Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks...

Kehaline kasvatus
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jooksmine

100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord , mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla...

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat Michael Fred Phelps

Phelps osales viiel individuaalsel ja kolmel võistkondlikul alal. Need alad olid: 200 m vabalt, 100 m ja 200 m liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4x100 m ja 4x200 m vabalt, 4x100 m kompleksi. Oma kullaarve avas Phelps 400 m kompleksujumises. 19- aastane noormees sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga, ta oli rohkem kui 3 sekundit teistest ees; lõpetas tulemusega 4.08,26 ­ sellest sai ka uus maailmarekord . Selles ujumisviisis oli see tema poolt juba viies rekordiparandus. Teistel ja kolmandal päeval pidi Phelps leppima pronksmedalitega. Esimese pronkmedali sai ta 4x100 m vabaujumises. Teise pronksmedali sai ta aga 200 m vabaujumises. Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga, kuid finisis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema...

Kehaline kasvatus
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun