Selle ala viimane Saksamaa rekord (22 minutit ja 43 sekundit) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 meetri jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 meetri distantsil. Maraton Maraton on minu arust üks kõige tuntumaid pikamaajooksu alasid maailmas. Maraton 42 kilomeetrit pikk. Seisuga 25. september 2011 on meeste maailmarekord 2 tundi 03 minutit ja 38 sekundit (Patrick Makau, 25.09.2011 Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 2 tundi 15 minutit ja 25 sekundit (Paula Radcliffe, 13.04.2003 Londoni maraton). Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt panevad organismi proovile suuremamahulised treeningud ja maratonijooksja erialatreeningud nn pikad otsad. Toitumine ja keemia kasutamine
Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. REKORDID: Pikk bassein 50 m Eesti rekord: 26,11 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 24,04 (Liam Tancock, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 56,37 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 51,94 (Aaron Piersol, 2009 Indianapolis) 200 m Eesti rekord: 2.02,97 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 1.51,92 (Aaron Piersol, 2009 Rooma) 50 m Eesti rekord: 29,45 (Triin Aljand, 2009 Austin); maailmarekord: 27,06 (Zhao Jing, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 1.03,87 (Kätlin Sepp, 2009 Tallinn); maailmarekord: 58,12 (Gemma Spofforth, 2009 Rooma) 200 m Eesti rekord: 2
kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega
VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 9) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval? 10) Kus käis Neil Armstron esimese inimesena? VÕIDUD JA REKORDID KLASS ...............
vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile. Takistusjooksus on 5 takistust ringi kohta, tõkke kõrgus on 914mm. Neljandale takistusele, mis asub
Väga hea 13,0 27,0 64,0 16 kuni 17 Rahuldav 14,5 30,0 68,0 Hea 13,5 28,0 64,0 Väga hea 12,5 26,0 60,0 18 kuni 19 Rahuldav 14,0 28,5 65,0 Hea 13,0 26,5 61,0 Väga hea 12,0 24,5 57,0 Maailmarekord 9,58 19,19 43,2 TÜDRUKUD VANUS 100m 200m 400m 12 kuni 13 Rahuldav 18,0 39,0 85,0 Hea 16,8 36,0 80,0 Väga hea 15,8 33,0 76,0 14 kuni 15 Rahuldav 16,5 36,0 79,0 Hea 15,5 33,0 74,0
Juhendaja: Jüri 2010 Maraton Üldisemas tähendus nimetatakse maratoniks mis tahes pikemat ning vastupidavust nõudvat spordiüritust. Populaarseim maraton on kergejõustikku alla kuuluv maratonijooks, mille pikkuseks on 42 195 meetrit. 28.septembri 2008.aasta seisuga on meeste maailmarekord 2:03:59 Haile Gebrselassie (Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 13.04.2003.aasta seisuga 2:15:25 Paula Radcliffe (Londoni maraton)
Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu
Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida
kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla
Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on
algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu:
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921,
Jooksualad 100 m jooks - 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi
Suur pere ; Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni ning Kesklinna spordijuht; 19932000 Tallinna Kesklinna valitsuse kultuuri- ja
Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi
Ujumise finaalid leiavad aset hommikuti, sest USA telekompanii NBC diktaat sunnib korraldajaid igapäevase finaalosa alustama kohaliku aja järgi kel kümme. Phelpsi see ei häiri. Ameeriklane alustab kullaretke maailmarekordiga 4.03,85 ühel oma meelialal 400m kompleksis. Seevastu järgmise ala, 4x100 meetri vabaujumise finishiheitlus paneb Phelpsi enneolematult närveerima. Tänu Jason Lezaki imelistele lõputõmmetele jääb Phelpsi unistus kaheksast kullast püsima. USA koondise ujutud maailmarekord oli eelmisest tipmargist ligi neli sekundit kiirem. Kolmanda kulla võidab Imemees taas mailmarekordiga 1.42,96 200m vabadistantsil. Neljas kuld tuleb 200m liblikast, mõistagi ilmarekordiga. Juba samal päeval teenib Phelps viienda Pekingi-kulla, aidates USA-l võita 4x200m vabalt ujumise maailmarekordiga 6.58,56. Kuues kuld tuleb Baltimore`i noormehele 200 m kompleksi maailmarekordiga 1.54;23. Seitsmenda täistabamuseni, millega kaasneb Spitzi Müncheni-
puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s ehk 50km/h. Sellise tehnika arendas välja venelane Aleksander Barõsnikov See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 13.12, mis kehtib siiani. Naiste maailmarekord sellise tehnikaga on tõugatud Natalja Lissovskaja poolt, tulemusega 22.63, mis kehtib samuti siiani. Video... http://youtu.be/qg5wEvtGr20 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Nagu igal alal, püüavad ka kuulitõukajad oma alal tehnikat täiustada. Piiranguks siin on kindlasti hoovõtu pikkus, kuulitõuke ringi läbimõõt on 2.13,5 m. Novaatoriteks kuulitõuke tehnika arendamisel on kümnevõistlejad. Kuna kümnevõistlejad
aastal. Üldarvestuses on Virpil veel seitse maailma karikavõistluste etapivõitu ja 15 muud poodiumikohta, üldarvestuse 3. koht 2005 ja liider 2007 suusatamises. Kuid nii nagu sportlastel ikka, on ka Virpil terviseprobleeme, mis talle kuidagi rahu ei anna. Virpit painavad selja ja puusavalud, kuid südikas naine püüab neist üle olla ja igalt päevalt viimast võtta ning paremat loota. Peale seda, et ta on supertubli suusanaine, kuulus Virpi Kuituneni nimele ka kepikõnni maailmarekord, kepikõnni promomispäevast Helsingis. Pärast ühist soojendusvõimlemist hakati üritama 100 meetri mitteametlikku maailmarekordit, mida seni polnud. Kuivõrd spordituusal oli au esimesena startida, kuulus rekord pisut aega talle. Virpi Kuitunen on just selline suusataja, kellele mina igal hooajal pöialt hoian, ja arvan, et teen seda veel kaua!
Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Rahvusvahelisel tasemel meeskettaheitja keskmine pikkus on 195 cm ja keskmine kaal 115 kg. Naistel on vastavad möödud 180 cm ja 93 kg.
kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09 Kasutatud kirjandus: https://sites.google.com/site/kergejoustik/kasutatud-kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe
Number". Just see auto päästis Peugeoti tootmise edaspidiselt, kuna see auto tuli kahekordseks maailma maiestriks Pariisi-Dakari sõitudel. Just see auto, Peugeot 203 oli tol ajal kõige suurema läbimüügiga olev auto, ning ainuke kõigerohkem välismaailma minev auto. PEUGEOT 206 · Aastal 1998 toodeti Peugeot 206. Peugeot 206-te toodeti kokku üle 7 millioni. Sellega tehti ka kolmekordne maailmarekord rallis. MATERJAL · http://www.peugeot.com/en/brand#history · https://et.wikipedia.org/wiki/Peugeot · https://en.wikipedia.org/wiki/Peugeot · http://www.peugeot.com/en/brand#history · http://www.peugeot.com/en/brand/history/sport · http://www.peugeot.com AITÄH VAATAMAST!
mootori pärast. Aastal 1983 väljastati Peugeot 203, mis oli oma nime poolest tuntud kui ,,Maagiline Number". Just see auto päästis Peugeoti tootmise edaspidiselt, kuna see auto tuli kahekordseks maailma maiestriks Pariisi-Dakari sõitudel. Just see auto, Peugeot 203 oli tol ajal kõige suurema läbimüügiga olev auto, ning ainuke kõigerohkem välismaailma minev auto. Aastal 1998 toodeti Peugeot 206. Peugeot 206-te toodeti kokku üle 7 millioni. Sellega tehti ka kolmekordne maailmarekord rallis. http://www.peugeot.com/en/brand#history https://et.wikipedia.org/wiki/Peugeot https://en.wikipedia.org/wiki/Peugeot http://www.peugeot.com/en/brand#history http://www.peugeot.com/en/brand/history/sport http://www.peugeot.com
Seda kasutati juba Babüloonias arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 aastal 1900 eKr. Archimedes (287-212 eKr) arvutas pii väärtuseks 3.1419 ning arvas, et see ongi pii tõeline väärtus. Ta eksis umbes 0.0002 koha võrra. Esimesena seostas kreeka tähe arvuga 3,14... Walesi matemaatik William Jones aastal 1706. Tänapäeval kasutatakse pii-d nii matemaatikas, füüsikas kui ka tehnoloogias. Pikka aega on inimesed püüdnud meelde jätta nii palju pii arvukohti kui saab. Maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chao-le, kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada 67 890 pii arvukohta ilma eksimata. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia. Pii päev on 14. märtsil .Pii minutiks loetakse kellaaega 1:59 14. märtsil. Pii-d seostatakse ka Albert Einsteiniga, kuna ta sünnipäev on 14. märtsil. Pii päeva tähistatakse Ameerikas pii-pirukate söömisega ( hääldub inglisekeeles nagu pirukas). Euroopas peetakse pii
Ringi läbimõõt on 2.135 (+5 mm). (Joonis 1) Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi võistleja ringist või hoovõturajalt lahkuda. Ringist lahkumisel peab võistleja esimene kontakt maapinnaga olema ringist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Võistlusvahendid tuuakse maandumispaigast tagasi kandes. Nende tagasi viskamine või heitmine on keelatud. Meeste kuulitõuke maailmarekord kuulub ameeriklasele Randy Barnes'ile (23,12m) ning see on püstitatud 1990. aastal. Naiste rekordi omanik on venelanna Natalja Lissovskaja tulemusega 22.63 (Moskvas 1987.a). Eesti kuulitõuke meeste rekordi püstitas Heino Sild 1979. aastal Budapestis (20.53m) ning naiste rekordiomaniku tiitel kuulub Veronika Minina'le, tulemusega 18.03 (1980.a). Eestlaste seas oli viimase aja tuntuim kuulitõukaja Taavi Peetre, kes osales ka Ateena
Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid kuni 12 miljonit volti. Seega kujutab Tesla trafo endast otsekui kiike, mis, saades õigel ajal väikeseid tõukeid, on suuteline saavutama märkimisväärset hoogu. (Jüri Krustok) 4.2 Välgu maailmarekord Tesla enda konstrueeritud trafo oli massiivsete mõõtmetega. Labori katusel oleva sekundaarmähise ülemine ots oli maapinnast umbes 60 meetri kõrgusel. Katsetuste ajal kuuldus Colorado Springsis Tesla laborist vägevat müra ning antenni ümbritses võimas helendus. Kohalikud elanikud olevat olnud pidevalt ärevuses, sest tänaval käies võisid nad jalgade ja maapinna vahel näha sädemeid. Tesla peamine eksperiment oli seotud ideega kasutada Maad ennast võnkeringi osana
Ameerikas mängib ta ameerika jalgpalli ja teeb kõvasti trenni kettaheitega ja vasarheitega. Veel õpib ta SMU ülikoolis, mille jalgpalli meeskonnas ta ka mängib. Hetkel lööb ta jalgpallis hästi läbi ja püstitab ülikooli rekordeid. Margus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli logistika erialal. Saavutused: 2006 · Tallinnas Heitjate seeriavõistlusel heita uueks Eesti juunioride rekordiks 63,98 kettaheites · Juuniorite MM-il kvalifikatsioonis juuniorite maailmarekord kettaheites 66,35 · Juuniorite MM-il uus juuniorite maailmarekord kettaheites 67,32 · Juuniorite MM-il uus Eesti juuniorite rekord kuulitõukes viskega 20,53 Kaupo Metsur Kaupo Metsur on sündinud 24. novembril 1937. Pikkus 190 cm Kaal 100 kg Omaealiste üleliiduliste rekorditega sportlaseteed alustanud atleet oli saavutanud Valter Kalami suunamisel silmapaistva arenguhoo. Vahepeal lõpetas ülikooli ja jättis pooleli olümpiamängudekoondise kandidaadina
üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits )
Sissejuhatus Selle referaadiga teen lühida ülevaate huntidest- millest nad toituvad, kuidas elavad ja kus neid leidub. 3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4
Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid samuti valed.Piiblis on arvu pii väärtuseks öeldud 3. Ülemaailmselt võeti täht π kasutusele alles peale Leonard Euhard töid 1737. aastal. Igal aastal tähistatakse arvu π päeva 14.märtsil (kolmanda kuu 14.päev) 2010. aasta alguses arvutati välja 2,7 triljonit π komakohta ja sama aasta augustis see rekord ületati 5 triljoni komakohaga. Pii meeldejätmise maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chaole , kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada ilma eksimata peast 67 890 pii kümnendkohta!!! Esimesed pii sada komakohta on 3,14159 26535 89793 23846 26433 83279 50288 41971 69399 37510 58209 74944 59230 78164 06286 20899 86280 34825 34211 7067 Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π-st, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15. sajandit kasutasid matemaatikud, nagu Archimedjas Liu
Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Parimad tulemused Kõige pikaealisem kaugushüppe maailmarekord on 8.90m, mille hüppas ameeriklane Bob Beamon suveolümpiamängudel Méxicos 1968.a. See ületati alles 30.August 1991 Tokyos ameeriklase Mike Powelli poolt, kes hüppas 8.95m. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988.a. Leningradis (praegu Peterburi) 7.52m. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09m.
Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) liige. IAAFi maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920
väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saarestik, kust lähima mandrini on ligi neli tuhat kilomeetrit. Sellest tingituna on ligi üheksakümmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri kõrguselt langevat rannikujärsakut peetakse kõrgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas. Ka Hawaii arvukad tulemäed hoiavad enda käes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea, suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise kõrgusega mägi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared
40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti
kuldmedaliga läbi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel. 200 meetri liblikujumises oli Phelpsi võiduaeg 1.52,03. Teise kuldmedali teenis ta 4x200 meetri vabaltujumises USA teatenelikus, kuhu kuulusid veel Ryan Lochte, Richard Berens ning Peter Vanderkaay. Ameeriklaste võiduaeg oli 6.58,56. Usain Bolt - 21-aastane jamaikalane on Pekingi olümpiamängude suurim kergejõustikustaar. 200m jooksus varises löömatuna tunduv Michael Johnsoni maailmarekord, mille ajaks oli 19,32. Usain Bolt lõi Johnsoni eelmist maailmarekordit kõigest 0,2 sekundiga – jooksis ajaks 19,30 sek.Bolt võitis ka Pekingi olümpiamängude 100 meetri jooksu, millega püstitas 9,69 sekundiga maailmarekordi. 4 Jamaica teatenelik, kuhu kuulusid Carter, Frater, Bolt ning Powell, püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi.
Viies tase Pöördega kuulitõuge Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Kogu keha raskus on kantud toetavale jalale. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s. See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 23.12, mis kehtib siiani. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Üks tehnika on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemanni välja mõeldud tehnika. Asjatundmatul on algul raske vahet teha, mis on ,,O`Brien" tehnika ja mis ,,Busemanni" tehnika. O`Brien alustab seljaga tõusu suunda ja raskus toetub paremale jalale. Hoojalaks on vasak jalg. Busemannil on tugijalaks vasak jalg, hoojalaks parem jalg, pärast hoogu toimub kiire jalgade vahetus.
mitmel teisel võistlusalal,. Ta saavutas oma eluajal väga palju ning oleks saavutanud isegi rohkem, kui teda oleks lastud tema kõrgaastatel olümpiamängudele, kus Heino oleks olnud suurfavoriit kuldmedalile kümnevõistluses. Tänu spordile on ka paljud imeväikesed riigid endale kuulsust kogunud. Näiteks võib tuua Asafa Powelli, kes on viimased aastad valitsenud meeste 100 m jooksu. Tema käes on ka maailmarekord 9.74, mille ta püstitas aastal 2007. Kuid edu ei saada üksnes mitte ainult Powelli. Ka riik, mida ta esindab, Jamaica, on tänu temale saanud suure populaarsuse osaliseks. Seda külastavate turistide hulk on märgatavalt suurenenud ning samuti on hakatud riiki rohkem toetama, et sealset vaesust leevendada. Siia sobiksid näitena ka väga hästi Eesti poolt võidetud olümpiamedalid pärast viimast sajandivahetust. Tänu nendele suurtele
Tema esimeseks romaaniks oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis" (vikipeedia) Teosed Agatha Mary Clarissa Christie on kokku kirjutanud umbes 200 teost. Tema esimene teos oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis" mille ta kirjutas 1918. aastal ja mille 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus Bodley Head (vikipeedia). Christie kuulsaim näidend on ,,Hiirelõks", mida Londoni teatris on mängitud rohkem kui 24 000 korra. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord. Guinnessi rekordite raamatu järgi on Christie maailma enim müüdud romaanikirjanik ja 4 miljardi müüdud teosega William Shakespeare'i järelmaailma teine kõigi aegade müüdud autor. Agatha teoseid on tõlgitud vähemalt 103 keelde (vikipeedia). Agatha Christie on Mary Westmacott'i nime all kirjutanud ka kuus armastusromaani. Kahjuks need romaanid ei olnud edukad (vikipeedia). Kriminaalromaanides mõrvajuhtumeid lahendab enamasti Belgiast pärit eradetektiiv Hercule Poirot või
Odaviske kui iseseisva võistlusala harrastamise alustamise au kuulub Skandinaavia ja Saksamaa sportlastele, kes pidasid ametlikke võistlusi juba 19. sajandi lõpul. Oda pikkus (260 cm) ja kaal (800 g) määratleti 20. sajandi algul. Suurvõistlustel oli odavise esimest korda kavas 1906. a vaheolümpial, kus esikoha võitis rootslane Erik Lemming tulemusega 53.90 m. Ka esimeseks olümpiavõitjaks tuli 1908. a Londonis sama mees tulemusega 54.83 m. Esimene ametlik maailmarekord oli Lemmingu 1912. a visatud 62.32 m. Edasi tuleb pikk soomlaste ja rootslaste valitsemisaeg: maailma odaviskes võideti olümpiamängudel ja uuendati maailmarekordeid. Edukaim mees oli ,,Maailma Matti" Järvinen, kes parandas kümme korda maailmarekordit, viies selle lõpuks 77.23-ni, mis püsis 15 aastat ja mille ületas ameeriklane Franklin Held tulemusega 80.41 m, olles seega ka esimene 80 meetri mees maailmas. 90 m ületas esimesena norralane Terje Pedersen 1964. a tulemusega 91.80 m.
Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.
05 alles 20. koha. Seetõttu tabas teda koheselt halvustav kriitika. On ju isegi odaviskaja Andrus Värnik kunagi oma Helsingi maailmameistritiitliga tema ees uhkustanud ning öelnud, et Kanter võib võileibu tegema minna temast ei saa asja. Gerd on aga tõestanud vastupidist. Mees sai põrumisest üle ning nüüdseks on ta täitnud oma elus kaks olulist eesmärki: saavutanud olümpiavõidu ja maailmameistritiitli. Järgmiseks sihiks on Jürgen Schulti nimele kuuluv 22 aastat püsinud maailmarekord 74.08. Igas inimeses peitub andekuse kübe, seda tuleb vaid osata õigesti kasutada. Niimoodi tegutsemine tagab selle, et andekus ei muutu koormaks vaid kingiks.
1922 ta abiellus, perre sündis neli poega. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo (kullast olla ta oma sõnul ilma jäänud vaid Prantsuse kohtunike süül, kes olla hakanud talle dikteerima, kuidas võib tõsta). Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Samal aastal valisid Eesti Spordilehe lugejad ta Eesti kõigi aegade parimate sportlaste pingereas auväärsele neljandale kohale. Valgas loodud spordiklubis algasid tema juhtimisel tõstetreeningud, temast sai ka Kaitseliidu spordipealik ja maakonna spordiliidu juhtiv tegelane. Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks
Pirita Majandusgümnaasium Naiste seitsmevõistlus Referaat Keity Paemurd 8b 2009 Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi
IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 1920ndatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta suveolümpiamängudel kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates 1977. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. 100 meetri jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele
87. Viimast katset ei suutnud Powell hüpata. Lewis hüppas 8.83 ega suutnud võita. Ta oli hüpanud oma elu kolm kõige pikemat hüpet, millel taganttuul jäi lubatu piiresse, ja veel rohkem suutnud veel ühel katsel, mis oli pikem maailmarekordist, mida ta oli kümme aastat püüdnud ületada, ning ometi oli ta Powelli järel teiseks jäänud. Kolmikvõidu tõi USA-le Myricks 8.42-ga ning kunagi varem ega hiljem pole olnud võistlust, kus kolmanda koha tulemus nii kõva olnuks. Powelli maailmarekord püsib tänapäevani ja see on neljas 20. sajandil püstitatud maailmarekord meeste kaugushüppes, mis on püsinud üle 20 aasta. Mitte keegi pole hiljem isegi 20 cm kaugusele maailmarekordist hüpata suutnud ning see käib ka Lewise ja Powelli enese kohta. Selle saavutuse eest pälvis Powell USA aasta parimale amatöörsportlasele antava James Sullivani auhinna. 1992 hüppas Powell Itaalias Sestrieres 8.99, kuid taganttuul oli lubatust märksa tugevam, koguni +4,4 m/s. 1992
Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. 2.SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlusi hakati korraldama paarkümmend aastat tagasi. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslaneChristian Plaziat. MM-võistluste kavva võeti seitsmevõistlus aastal 1995 Barcelonas, kus esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6568 punkti on Ashton Eatoni nimel. Eesti rekordi omanikuks on Erki Nool 6374 punktiga. Seitsmevõistluses võisteldakse nii sisehallis kui ka väljas ning võistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras. Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Seistmevõistluse punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Võistlejail
Igal aastal tähistatakse arvu π päeva 14. märtsil ning pii minutiks loetakse kellaaega 1:59 samal kuupäeval. Piid seostatakse ka Albert Einsteiniga, kuna ta sünnipäev on 14. märtsil. Pii päeva tähistatakse Ameerikas pii-pirukate söömisega (π hääldub inglisekeeles nagu pirukas). Euroopas peetakse pii ümardamise päeva 22. Juulil (22/7, kui need arvud jagada saab pii tuhandike täpsusega) Pii meeldejätmise maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chaole, kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada ilma eksimata peast 67 890 pii kümnendkohta. Maailmarekordi järgi on kõige rohkem pii arvukohti arvutatud Kanadas ning selleks on 1,2411 trillionit kohta. Jõgede tegelik pikkus jagatud nende pikkusega linnulennult võrdub umbes 3,14. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. Pii ruut on samuti irratsionaalne arv. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid (pieemid) ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia.
47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud
annaabi.ee 
