03.2015 Joon. 13. Juhtivusnõud Tööülesanne Määrata elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus kontsentratsioonidel, millel mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis: nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja –konstant, tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel. Aparatuur Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik...
Ühe muutuja funtsiooni diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhivalemid Funktsioon Diferentseerimisvalem Põhiintegraal Konstant a '=0 adx =axC n-1 n1 Astmefunktsioon x ' ' ' =nx x x ' ' dx = n1 C 1 2 x '= 2 x xdx = 3 x 3C x x x Eksponentfunktsioon a ' =a ln a a x dx= lna a C e x dx=e...
Jõu mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse dünamomeetriks ja neist kõige lihtsam on vedru dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon. Lähtudes Kepleri seadustest, mis käsitlesid planeetide liikumist ning üldistades varem teada olevaid andmeid tuli Newton 1667 a. järeldusele, et tõmbejõud mõjuvat kõikide kehade vahel. Neid jõude nimetatakse gravitatsiooni jõududeks. Gravitatsiooni jõude saab arvutada valemiga F=m 1m2/r2. Gravitatsiooni konstant . Selle määras katseliselt kindlaks 1798 a. Inglise füüsik Cavendisch. See konstant näitab arvuliselt kahe ühe kilogrammise massiga keha vahel mõjuvat gravitatsiooni jõudu, kui need kehad asuvad teineteisest ühe meetri kaugusel. Raskus jõud. Gravitatsiooni jõu üheks avaldus vormiks on Maa külgetõmbejõud. Kehale, mis asub maapinna läheduses mõjub gravitatsiooni jõud. Raskus jõud on suunatud alati Maa keskpunkti poole. Kui kehale mõjub ainult raskus...
Näiteks tegevuspiirkonna määratlemiseks kasutatakse eesliiteid 'l', 'g' ja 'a' vastavalt sellele, kas tegemist on lokaalse või globaalse muutujaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib kehtestada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine....
laeng-keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q ühik1C Elementaarlaeng-vähim looduses eksisteeriv laengu väärtus=1,6*10-19C Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud va...
, , . . , . . , . , . , . - ( ). , , . , . , . . , . 0.2-10% 0.001% >10% . . , . - 1 . . : A - A - 1 - ( ) - , . : - A - A - , , : : - - A1 - ( ) An - - , . : - - - , .. . , , . max, % = 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 , , . : . 1,5 . 1,5 , . - , . , . : C - An - n - , . ...
4) Ei leidu kedagi, kes armastaks kõiki. 5 - Laused Esitada predikaatarvutuse valemitena 1) Jüri luges raamatut ja Mari samuti. 2) Iga poiss nägi kassi. 1a) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Lugesraamatut(x) - x luges raamatut. Lugesraamatut(Jüri) & Lugesraamatut(Mari) 1b) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Luges(x,y) - x luges y-t. Raamat - konstant Luges(Jüri,Raamat) & Luges(Mari,Raamat) 1c) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Luges(x,y) - x luges y-t. Raamat(x) - x on raamat E x Raamat(x) & Luges(Jüri,x) & E h Raamat(y) & Luges(Mari,y) Tegu võib olla erinevate raamatutega, võivad ka olla samad raamatud. 2) Valime predikaadid: Poiss(x) - x on poiss. Kass(x) - x on kass. Nägi(x,y) - x nägi y-t. A x E y (Poiss(x) & Kass(y) -> Nägi(x,y)) E y A x (Poiss(x) & Kass(y) -> Nägi(x,y))...
Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 1* =a / (3 b ) ja q 2* =( a 3 c ) / (3 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 1* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda esimese firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5. Monopolisti toodang mõjutab turuhinda P nõudlusfunktsiooniga P = 3 Q 1/2 . Monopolisti kasum on = TR - TC = P Q w L r K = [pärast asendusi ]=3 ( L K )1 / 3 w L r K . Kasumi maksimeerimine on mat- se analüüsi II keeles lokaalse ekstreemumi leidmine. Osatuletiste nulliga võrdsustamisel saate võrrandisüsteemi...
Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 2* =a / (3 b ) ja q 1* =(2 a 3 c ) / (6 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 2* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda teise firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5. Monopolisti toodang mõjutab turuhinda P nõudlusfunktsiooniga P = 4 Q 1/ 4 . Monopolisti kasum on = TR - TC = P Q w L r K = [pärast asendusi ]=4 L 1 / 4 K 1 / 2 w L r K . Kasumi maksimeerimine on mat- se analüüsi II keeles lokaalse ekstreemumi leidmine. Osatuletiste nulliga võrdsustamisel saate võrrandisüsteemi...
reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: dlnk/dT= E/RT2 , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: lnk= - E/RT +A, kus A on konstant .Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril T1 ning k1 määratakse temperatuuril T2). Siis võrrand integreeritud kujul on k2/k1= E/R( 1/T1 1/T2) Lahustuvsukorrutis: MA tahkeMalahusesM + A K= aM+ aA-/aMA, siit + - KaMA= aM+ + aA=LMA; LMA=[M+][A-]...
Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2) · Kolmandat järku reaktsioon (n=3) III. Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia. Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: , kus A on konstant . Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril ning määratakse temperatuuril ). Siis võrrand integreeritud kujul on: IV. Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste Arrheniuse aktivatsiooniteooria kohaselt esineb keemiline vastumõju ainult aktiivsete molekulide vahel. Need molekulid omavad küllaldast energiat, selleks et jõuda keemilise reaktsioonini. Mitteaktiivsed...
erinimeliselt ning fotoelement muutub elektrienergiaallikaks; 10) footoni enrgia määratud talle vastava laine sagedusega, mis erinevalt teistest osakestest ning footonil puudub seisumassi - ta ei saa ekssiteerida paigalolekus, footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=m*c; E=hf, hf=A+ (v=), fp=, f= , hf>A, E=mc2, N=, c= , 1elektronvolt=1,6x10-19J. E kvandi energia 1J, h plancki konstant (6,6x10-34Js), f valguskvandi sagedust 1Hz, A väljumistöö 1J, m elektroni mass (elektroni seisumass 9,1x10-31kg), v elektroni kiirus 1m/s, fp punapiiri sagedus 1Hz, c valguse kiirus (3x108m/s), lainepikkus 1m, väljunud elekroni kineetiline energia 1J, T periood 1s, mc2 valguse kineetiline energia 1J....
Ülesanne 4. Balloon, mille maht on 0,6 m³ on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on 20ºC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on 15ºC. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on 259,8 J/kg deg. Õhu rõhk p' = 1 bar. Antud: V= 0,6 m³ pV=mRt p1= 114 bar =11400000 Pa t1= 20 ºC +273 = 293 K m= , kus m on mass, p on rõhk, v ruumala, p2= 65 bar =6500000 Pa R konstant ja t on temperatuur t2= 15 ºC +273 = 288 K R= 259,8 J/kg Leida m? m1= = 89,85 kg m 2= = 51,12 kg...
R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 3) arvutatakse saadud sirge võrrandist aine keemistemperatuur normaalrõhul (760 torr); log760= -1642,2x + 7,549 x=(7,549-log760)/ 1642,2 x=2,8426*10^-3 x=1/T => T=1/x=351,79 K 351,79-273=78,79 C kraadi juures 80 90 t=78,79°C 4) arvutatakse Troutoni konstant , s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril Tn.r: H aur S= JK -1mol-1 S 89,27022 J/Kmol T n .r . Järeldus Benseeni keemistemperatuur normaalrõhul katse tulemuste järgi on 78,79°C ja kirjanduse andmete järgi 80,1°C....
T4. Kui piirkonnas X rangelt monotoonsel ja pideval funktsioonil f on kohal x olemas nullist erinev tuletis f'(x ), siis on pöördfunktsioonil olemas tuletis '(y) vastaval kohal y = f(x), kusjuures kehtib seos ' (y) =1/F'(x). Def2. Öeldakse, et funktsioon y=f(x) on diferentseeruv kohal x, kui tema muut sellel kohal omab kuju y=A x + , kus A on (x -st sõltumatu) konstant ja rahuldab tingimust lim x0/x=0. T5. Funktsioon y= f(x) on diferentseeruv kohal x parajasti siis, kui tal on olemas lõplik tuletis f' (x). Def3. Lõikaja PQ piirseisu, kui punkt Q läheneb piiramata punktile P mööda joont, nimetatakse joone y=f(x) puutujaks punktis P. Eeldades, et funktsioon on diferentseeruv kohal x, veendume, et funktsiooni tuletis f' (x ) võrdub joonele y=f(x) punktis punktis P pandud puutuja tõusuga. T5...
Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid. Funktsioon on paaris kui iga korral kehtib võrdsus kui aga korral kehtib võrdsus siis funktsioon nimetatkse paaritu. Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks kui leidub konstant C>0 nii et iga korral kehtib võrdsus Väikseimat sellist konstanti C nimetatakse funktsiooni f perioodiks. Sin( x+2)=sinx )c=2) Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Olgu D funktsiooni f määaramispiirkonna alamhulk. Valime h ulgast D kaks suvalist arvu x1 ja x2 nii et kehtib võrratus x1 < x2. Kui funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk ei muutu, st f(x1) < f(x2), siis f on kasvav hulgas D...
6,0 28,50 29,50 29,00 0,836 0,791 0,045 0,057 4,5 29,90 30,87 30,39 0,876 0,822 0,054 0,065 3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant : Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega....
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 119 2) 119 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 32,9273...
Molaarmass - Keemilise aine ühe mooli aine mass grammides. (g/mol (grammi mooli kohta)) Molekulmas - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest. (mol) Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Avogadro konstant NA seob omavahel mitmeid teisi konstante. Gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga R = NA*k Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga F = NA*e 8. Valiku reeglid: Peakvantarv n väärtustega 1,2,3... määrab ära orbitaali energia e. Orbitaali kauguse tuumast (e. millisel elektronkihil elektron asub). Peakvantarv võetakse perioodi järgi. Näiteks kolmas periood, siis n-i väärtus ongi 3....
1885 sai ta Graz'i ülikooli presidendiks. Boltzmann koos Henriette von Aigentler'iga . Avastused ja saavutused · Boltzmann on üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid. · Üks staatilise mehaanika pioneere. · Arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat. · Tema auks on nimetatud Boltzmanni konstant . · Töötas välja Boltzmanni printsiibi. · Maxwell-Boltzmanni jaotusseadus. · Avastused termodünaamika vallas. Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energiat ja aine temperatuuri. Tunnustused · 1885. aastal valiti Boltzmann Austria Keiserliku Teaduste Akadeemia liikmeks....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
