Homogeenne elektriväli Asetades kaks ühesugust metallplaati paralleelselt ja nad võrdsete kuid erinimeliste laengutega, siis tekitavad nad homogeense elektrivälja. Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti
...16 000Hz Akustilised materjalid jaotatakse: kõlaiseisoleermaterjalid, mida kasutatakse vahekihis. Tõkestavad põhiliselt välise müra pääsemist hoonesse. nende paigaldamiseks kasutatakse katuselagede, vaheseina- ja- laepaneele ning teisi piirdekoonstruktsioone. Sisuliselt nad peavad isoleerima nii läbi õhu kui ka läbi teiste materjalide edasikanduvat heli. Tavaliselt mitmest eri poorsest või kiulisest materjalist kihid-mineraalvattmatid. Heli summutavad materjalid, paiknevad ruumi sisepindadel. Tavaliselt raskestipõlevad, dekoratiivsed plaadid. Akustiliste materjalide kasutamise eesmärgid:ruumi järelkaja vähendamine, mürataseme vähendamine-kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp-neeldureid, helipeegelduste vähendamine, heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonidesse õhuvahega poorseid heliisolatsioonimaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis-heliisoleerivad konstruktsioonid. 1
ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WCd, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Puit ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni ja
aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade. Fe(OH)2 https://www.youtube.com/watch?v=EXaa5Ex5y1g
Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 30. Millistes ristlõike punktides on pikkepinge suurimad väärtused? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral nihkepinged? Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90° 32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust!
Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonna, näiteks seedeelundkond. Elundkonnad kokku moodustavad aga talitleva organismi. Epiteelkude jaguneb kaheks: pinna- ja näärmeepiteeliks. Iseloomulik on rakkude tihedalt kõrvuti paiknemine. Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes, ülesanne on eritada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt hormoone. Lihaskoed on kokkutõmbevõimelised, võimaldavad liigutusi sooritada. Silelihaskude paikneb siseelundite ja veresoonte seintes, nende rakkude kokkutõmme tahtele ei allu. Vöötlihaskoest moodustatud skeletilihaste liigutamine aga allub tahtele. Südamelihaskude esineb vaid südames, kokkutõmbumine toimub rütmiliselt.
29. Kuidas laotub pikkepinge? Laotub üle varda ristlõike ühtlaselt puudub), pinge , mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 2.30. Millistes ristlõike punktides on pikkepinge suurimad väärtused? kõigis 1.28. Millal kirjeldab materjali tugevust tinglik voolavuspiir? *kui materjalil varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus voolavus puudub. 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral nihkepinged? *** 1.29. Mis on materjali tugevuspiir? Materjali katkemis piir 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? *** 1.30. Mis on materjali katkepinge? Pinge, mille korral materjal puruneb 2.33. Selgitage lubatavat pinget! = konkreetse ülesande (koormusseisundi) 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur
Kipsplaadid Referaat Juhendaja: Koostaja: Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta p...
ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist · Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele · Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks · Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised pindaktiivsed ained ja tärklis Kipsplaatide kasutusala · Kipsplaat on siseseintee ja -lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli-ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata saunaruumides ega külmkambrite sisepiiretel · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kus eeldatakse
110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis takistavad selle detaili deformeerumist ja purunemist Sisepindadel mõjuvate sisejõudude tüübid, suunad ja väärtused määratakse nn.
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3
kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab
Korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), pindaktiivsed ained ja tärklis PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID KIPSPLAADI KASUTAMINE KIPSPLAADI KASUTAMISE ERIPÄRAD Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim suhteline niiskus ületab pikema aja jooskul 90%, kuna plaadi kasutatav ehitusplaat. tugevus ja jäikus alaneb niiskudes Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna
seadus väändel (joonis)? 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees! 3.19. Defineerige puhas nihe! 2.29. Kuidas laotub pikkepinge? 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda 2.30. Millistes ristlõike punktides on sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi pikkepinge suurimad väärtused? kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2.34
Mitmekihilise piirde õhutihedus: Rp=Rp1+Rp2+..+Rpn (m 2mmH20), (üksikute kihtide õhutihedus, tabelist). 23). Selgitage punkt- ja joonkülmasildade tekke põhjused? 1.Soojajuhtivad elememdid piirdes metall(punkt külmasild). 2.Hoone geomeetria tõttu (paratamatud külmasillad) - nurgad, aknad, akna lähiümbrus jne. (joonkülmasild). Näit: metall läbi soojustuse, kiriku aknad. Külmasillal U~0,6 W/m2K. UKS= U+U. Põhjustavad sooja ruumi hubasuse vähenemist või niiskuse kondenseerumist sisepindadel ja puuduliku aurutõkke puhul ka isolatsioonis koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Välisseinte pragunemist temperatuuripingete tõttu ja seina määrdumist. Tüüpilisi külmasildu põhjustavad konstruktsioonielemendid. 24). Milliseid meetodeid kasut. värvide aurujuhtivuse hindamiseks? Värvidel määratakse veeauru difusiooni takistuse tegur . Sisevärvidel (lateks ja arüül) on suur ~ 1,5. Välisvärvidel on väga madal = 0,1...0,4. Seina ei tohi enne krohvida ega
Hammasseib Seibi hambad haakuvad materjali ja poldipeaga. Kasutatakse lühikeste keermete puhul kuni tugevusklassini 5.6 Vedrurõngas Ei taga piisavat kinnitust kuna vedru “sureb ära” Traatlukustus Poldi peadest avad läbi puuritud. Neist läbi pandud traadi otsad keerutatakse kokku. Lukustusseib Seibi osa painutatakse peale poldi pingutamist poldi pea ühele küljele ja seibi nina üle serva või vastavasse pilusse. Kiillukustusega paarisseib Seibi välispindadel ribid ja sisepindadel kiilu kuju. Peale pingutamist välispinnad deformeeruvad ja vähimagi lahtikeerdumise korral suureneb kiilukujulistel pindadel järsult hõõrdejõud. Plasthülsiga mutter Mutri sees olevasse plastist hülssi lõigatakse koostamisel keere, mis aitab hoida mutrit täiendavalt paigal. NB! Mutrit tohib vaid 1 kord kasutada. Kroonmutter Poldi keermest puuritakse ava läbi. Mutrist ja poldist
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3
kasutada, järgides hoolikalt kasutusjuhendit. Hoolikalt tuleb pesta oma riided, linad, käterätid, et hävitada täid ja munad. Samuti tuleb ravida partnerit. Nakatumine toimub vahetul või intiimkontaktil haige inimesega ning kaudselt voodipesu ja riideesemete kaudu. Olulisemaks sümptomiks on naha õhtune sügelemine. Nahal võivad esineda hallikad 0,5-1 cm pikkused sügeliskäigud või paarikaupa villikesed sõrmede vahel, randmetel, reite sisepindadel, kaenlaalustes, naba või tuharate piirkonnas; naistel rinnanibude ümbruses, meestel suguti ja munandite nahal. Ostke apteegist sügelistevastane ravim. Järgige hoolikalt kasutusjuhendit ning peske oma riided, linad ja käterätid. Ravida tuleb kõiki lähikondseid hoolimata sellest, kas nad sügelevad või mitte. 5
veenilaiendite tekkimisel soodustavad faktorid, kus ja millest nad võivad tekkida, kuidas saab seda haigust ennetada ja leevendada juba tekkinud probleemi, samas ka millised on ravivõimalused erinevates staadiumites. MIS ON VEENILAIENDID ? Veenilaiendid ehk varikoos ( ladinakeelsest tähendusest tulenev varix või varicis- laienenud ). Veenilaiendid on laienenud veenid, mis tavaliselt tekivad jalasäärte seesmisel ja tagumisel pinnal, samuti reite sisepindadel. Kõigepealt hakkavad mügarad välja paistma sääre või reie sisekülgedel, kust kulgeb suur nahaalune veen oma harudega, siis aga ilmuvad nähtavale sääre tagakülgedel, kus on väike nahaalune veen. Veenilaiendid võüivad olla piiritletud või ulatuslikumad ning moodustavad viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. On olemas : 1. Pindmised veenilaiendid, kuid nende puhul on probleem rohkem kosmeetiline, aga ka siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma eluviisile. 2
(servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. • Standardplaat GN 13 • Eriti kõva plaat GEK 13 • Tuuletõkkeplaat GTS 9 • Remondiplaat GN 6 • Tuletõkkeplaat GF 15 • Põrandaplaat GL 15 • Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. Gyproc-kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi
(servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. Gyproc-kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi
Lõpetuseks saab lupja kasutada ka teistes tootmisharudes nagu paberi-, tekstiili-, puidutööstuses. [1], [5], [6], [7], [8] 3.2. Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse laialdaselt sisetöödes, kuna vee lisamisel kõvastub ta kiiresti. Kipsi kasutatakse krohvimörtides tardumise kiirendajana, eriti lagede ja puitpindade krohvimisel. Samuti kasutatakse kipsi kipsplaatide valmistamisel, mis on üks peamisi seinaehitus materjale. Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuuleisolatsioonides enim kasutatav ehitusplaat. Kipspahtlit saab tõhusalt kasutada sisetöödel pindade tasandamiseks ja silumiseks, kasvõi pragude täitmiseks. Kipsi positiivseks omaduseks võib veel lugeda tema kiiret tardumist, siis on teda väga hea kasutada remonttöödel krohvi parandamiseks. Kipsi kasutusala ei jää ainult ehitus valdkonda, vaid teda saab väga tõhusalt kasutada ka skulptuuride tegemisel. Kuna kips pole tugev ja veekindel,
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
· keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: · hoone energiatõhususe miinimumnõuetest · ruumide soojuslikust mugavusest küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) · hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites · ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna
36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: • hoone energiatõhususe miinimumnõuetest • ruumide soojuslikust mugavusest – küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) • hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe – ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse
Pöördumatud meetodid Naiste steriliseerimine • Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. Meeste vasektoomia • Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi Inimene 18)Kudede põhitüübid ja näited Kude-Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega 1.Epiteelkude • Rakud tihedalt kõrvuti • Pinnaepiteel • Katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda • Veresoonte ja seedekanali sisepindadel, nahal, limaskestadel • Näärmeepiteel • Välis- ja sisenõrenäärmetes • Eritab organismile vajalikke nõresid 2.Närvikude • Koosneb närvirakkudest ja neurogliiarakkudest • Info vahendamine rakkude vahel • Rakutalitluse reguleerimine 3.Lihaskude • Kokkutõmbumisvõimelised • Võimaldavad liigutusi sooritada • Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude • Südamelihaskude 4.Sidekude • Seob organismi tervikuks • Moodustab kudesid toetava süsteemi
· suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist. · Tooraine segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele. · Kips kivistub rihmal niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks. Kipsplaadi kasutamine. · Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides ; ei soovitata saunaruumides ja külmkambrite sisepiiretel. · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes. 2 · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kuus eeldatakse
31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegeli...
mis uuendavad vanu ja kahjustunud rakke. Kindla ülesande rakus avalduvad vaid sellele vajalikud geenid, ülejäänud blokeeritud. Kude*- ühesuguse ehitusega, talitusega ja päritoluga rakud koos vaheainega. Eristatakse nelja tüüpi: 1. Epiteelkude Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke
Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust. Ühekihiline kuupepiteel võivad esineda mikrohatud, leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale
Teisendus tegurid saab standardist EVS-EN ISO 10456. Soojuserijuhtivuse suurus sõltub ka materjali tihedusest: 18. Piirdetarindi soojusjuhtivus, otstarbekas soojusjuhtivus, õhkvahe soojustakistus, piirde korrigeeritud soojusjuhtivus (parandustegurid) Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe (miinimum)nõuetest (~0,1...~0,3) W/(m2·K)),ruumide soojuslikust mugavusest (~0,5...0,8 W/(m2·K)),hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites (~1,2...1,8 W/(m2·K)), ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse),majanduslikust otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline. Energiatõhususarv – arv, mis kajastab hoone energiakasutamist: sisekliima tagamiseks,
x F/A 0.93F/A 0.75F/A 0.5F/A 0.25F/A 0.07F/A 0 y 0 0.25F/A 0.43F/A 0.5F/A 0.43F/A 0.25F/A 0 Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu Ühtlaselt tõmmatud ja/või surutud vardalõigu: · ristlõike ( = 0) punktides nihkepinge puudub ( = 0) ning N max = ; mõjub suurima väärtusega normaalpinge: A · pikilõike ( = 90°) punktides nii normaalpinge kui ka nihkepinge
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
Laeva liikumisel lõunasse aga lastiruumide kastepunkt pidevalt tõuseb. Lastiruume ei tohi hakata ventileerima enne, kui lastiruumi temperatuur on kõrgem välisõhu kastepunktist. Seega tuleb pidevalt määrata lastiruumi õhu kastepunkti, et alustada ventileerimist õigel ajal. Reis lõunast põhja. Laeva liikumisel lõunast põhja toimub nii lastiruumi kastepunkti kui ka välisõhu temperatuuri pidev alanemine. Poortide ja teki jahtumine põhjustavad niiskuse kondensatsiooni laeva kere sisepindadel. Kondensatsiooni vähendamiseks tuleb lastiruume pidevalt ventileerida. Mittehügroskoopne last Reis põhjast lõunasse. Trümmi õhu kastepunkt on madalam välisõhu kastepunktist. Ventilatsioon pole vajalik, sest veeaur kondenseeruks külmal lasti pinnal. Kui trümmi õhu kastepunkt ei tõuse kõrgemale välisõhu kastepunktist, toimub kondenseerumine lasti pinnal pärast luukide avamist. 10 Reis lõunast põhja. Last on soe ja temal veeaur ei kondenseeru
1.Tugi-ja liikumiselundkond- Luud-luukude koosneb luurakkudest ja rakuvaheainest. Luukoed eristatakse: 1.)mineraalne osa (rakuvaheaine) ca, mg, p-soolad (ühendid) –annab tugevuse. 2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2.plinkaine-tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine-poorne, hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine. Osad luud on seest õõnsad- luustik kergem, annab vastuoidavust.
Välispiiretele: (...piirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja soojustatud...) (...välistarind on kujundatud ja konstrueeritud nii, et soojuskadu külmal aastaajal ja liigsoojus päikesepaistelistel päevadel oleks võimalikult väike...) (...Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites...) (...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...) (...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,20,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,150,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,71,4
- 50 ...+70 °C. Lasti kinnitamiseks konteineri sees varustatakse seinad ja põrand kinnitusaasadega. Põranda kinnitusaasad asuvad põrandasse tehtud avades, et mitte vigastada tõstukite rattaid. Konteinerite karkasse kaetakse ka muu materjaliga peale lehtterase, näiteks veekindla vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad. Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega. 2
jõuülekanne · Täisautomaatne jõuülekanne · Jõuülekanne veoratastele käiguvahetusel ei katke · Enamasti on täisautomaatse jõuülekande kasutegur natuke madalam käsitsilülitatava või poolautomaatse jõuülekande omast 70. Hüdrotrafo ja selle tööprintsiip Hüdrotrafo on kasutatav koos astmelise või astmevaba käigukastiga. õikide töörataste sisepindadel on labad, mille kalle eri ratastel on erinev. Hüdrotrafo töörattad moodustavad kestas rõngakujulise õõnsuse, milles hakkab ringlema õli. Mootori töötamisel täitub hüdrotrafo õliga. Koos mootori hoorattaga pöörlev pumpratas paneb oma labadega ka õli pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu hakkab õli lisaks pöörlemisele ka ringlema tööratastest moodustunud rõngakujulises õõnsuses. Tänu sellele ringlemisele paisatakse
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
toetuvad sinna (ning seda termopaisumiste tõttu). Kollektorite külge monteeritud profiilterasest sõrestik koos sellele kinnitatud lehtterasest katteplaatidega moodustab õhu- gaasitrakti masinaruumist hermeetiliselt eraldava piirde konstruktsiooni. Kolderuum 7 on osaliselt või täielikult ümbritsetud ekraanküttepinna torudega 8. Kolde piirde osad, kus ekraanpinnad puuduvad (skeemil kolde põhi ja otsaseinad) kaetakse tulekindla müüritisega 11. Gaasikäikude sisepindadel, kus gaaside temperatuur on madalam, kasutatakse odavamaid ja kergemaid soojusisolatsioonimaterjale. Ekraanküttepindade tagune koldesein tehakse tavaliselt kahekordsena, mille vahele juhitakse katlaventilaatorist otse või läbi õhu eelsoojendi 6 põlemisõhk, mis jahutab seina, ise samaaegselt soojenedes. 11 Vasak koldepoolne toruderida 8 koosnevad tihedalt külg-külje vastu paigutatud torudest
Kapillaarsete pooride osatähtsus üldpoorsusest (%) Joonis 2 Kapillaarsete pooride osatähtsuse mõju kasvupinnase veeläbilaskvusele ja veesidumisvõimele Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 1.3.3. Adsorbtsioonvesi Kõige pisemate pooride läbimõõt kasvupinnastes on alla 1 µm – need poorid sisaldavad adsorbtsioonvett, mis molekulaarjõudude mõjul püsib tugevalt pinnaseosakeste välispinnal ning sedakaudu ka pooride sisepindadel. On pandud tähele, et adsorbtsioonvee poorid suudavad molekulaarjõudude abil kinni hoida kuni 0,5 µm paksust adsorbtsioonvee kihti. Taimedele ei ole adsorbtsioonvesi tugeva füüsikalise seotuse tõttu kättesaadav. Kui adsorbtsioonvee kihi paksus väheneb 0,2 µm-ni, öeldakse, et muld on jõudnud närbumispunkti. Selle niiskuse juures langeb 16
veelgi. Vaatamata väikesele valimile olid olulised ja suunda andvad mõjud: suurem majutustihedus suurendab niiskuskoormust; pesukuivatus suurendab talvel niiskuskoormuse maksimumsuurusi; akende vahetamisel ilma ventilatsiooni renoveerimata suureneb niiskuskoormus (erinevus on külmal perioodil statistiliselt oluline); toataimede arv korteris suurendab niiskuskoormust (taimede kastmine); suurema niiskuskoormusega korterites esineb sisepindadel hallitust (erinevus on soojal perioodil statistiliselt oluline). 148 Paljudes elamutes kuivatati pesu siseruumides, Joonis 7.21. Kui toimiva ventilatsiooniga vannitubades võib pidada seda normaalseks, siis pesukuivatust siseruumides puuduliku ventilatsiooni tingimustes tuleb pidada lubamatuks, kuna see suurendab oluliselt niiskuskoormust. Puitkorterelamutes on tavaliselt olemas oma aed, kus saab edukalt pesu kuivatada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
