ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE (1)

AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool
Silja Voitka
ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL
Bakalaureusetöö
Juhendaja : Sander Karu, MBA
Tartu 2006 SISUKORD
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3
1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23
2. MAKSEVÕIME ANALÜÜS AS-is EVEN ................................................................27 2.1. ASi Even tutvustus....................................................................................................27 2.2. ASi Even maksevõime analüüs.................................................................................29 2.2.1. ASi Even horisontaal- ja vertikaalanalüüs..................................................29 2.2.2. ASi Even suhtarvude analüüs......................................................................36 2.3. ASi Even pankrotiohu analüüs ................................................................................41
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................42
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................46
LISAD..................................................................................................................................49 Lisa 1 ASi Even bilansi horisontaalne analüüs 2003-2005 .............................................49 Lisa 1 järg ........................................................................................................................50 Lisa 2 ASi Even kasumiaruande horisontaalne analüüs 2003-2005................................51 Lisa 3 ASi Even bilansi vertikaalne analüüs 2003-2005 .................................................52 Lisa 3 järg ........................................................................................................................53 Lisa 4 ASi Even kasumiaruannete vertikaalne analüüs 2003-2005.................................54
SUMMARY.........................................................................................................................55
2 SISSEJUHATUS
Kuigi iga ettevõtmise peamiseks eesmärgiks on teenida kasumit, ei näita positiivne tulemus veel seda, et ettevõtte tegutseb ja areneb probleemideta. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesandeks on ettevõttesse sisse tuleva ja ettevõttest välja mineva raha liikumise kontrollimine ­ eesmärgil tagada ettevõtte maksevõime, mis on ettevõtte eksistentsi eelduseks . Seega on ettevõtte maksevõimelisus üks olulisemaid valdkondi, mida vaadeldakse ettevõtte finantsseisundi analüüsi juures.
Teema valiku peamiseks põhjuseks on selle aktuaalsus ja olulisus ettevõtte eduka tegutsemise seisukohast ning antud teemat on võimalik edasi arendada järgmistes töödes. Praktilise väärtuse käesolevale tööle omistab uuritava ettevõtte majandustulemi hindamine ning sellest lähtuvalt järelduste ja ettepanekute tegemine tulevikus. Antud teemal on ilmunud palju erialast kirjandust ja empiirilise uurimuse jaoks vajalikud andmed on vabalt kättesaadavad riiklikest institutsioonidest.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on läbi viia ASi Even maksevõime analüüs ja välja pakkuda võimalused maksevõime parendamiseks. Ettevõtte maksevõime analüüs pakub eelkõige huvi välishankijatele ja kreeditoridele, keda huvitab ettevõtte valmidus kustutada oma võlakohustusi ja muuta vara rahaks. Kuid maksevõimega peab arvestama ka ettevõtte juhtkond uute laenude taotlemisel tegevuse laiendamiseks.
Eesmärgi saavutamiseks uuritakse erinevaid maksevõime analüüsi meetodeid ning finantsaruandeid, mille põhjal analüüsi teostatakse. Põhilisteks meetoditeks, millele analüüsil tuginetakse on suhtarvude analüüs ning horisontaal ­ ja vertikaalanalüüs. Analüüsid teostatakse kasutades ASi Even kolme aasta (2003 ­ 2005) majandus- aastaaruandeid. Nimetatud ettevõtte valitakse uurimusobjektiks, sest AS Even on tõusnud üheks arvestatavamaks ventilatsioonisüsteemide paigaldajaks Lõuna-Eestis. Analüüsiks kasutatakse uuritava perioodi kohta Eesti Statistikaameti poolt koostatud rahandussuhtarve ventilatsiooni ­ ja kliimaseadmete paigaldusettevõtete kohta ning võrreldakse ASi Even
3 erinevate aastate näitajaid ja tehakse näitlike arvutusi . Parema ülevaate saamiseks on näitajad koondatud tabelitesse ja kasutatud andmete graafilist esitlust .
Bakalaureusetöö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimene peatükk käsitleb maksevõime analüüsi teoreetilist olemust ja tähtsust. On antud ülevaade maksevõime analüüsi erinevatest meetoditest nagu horisontaal ­ ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs. Välja on toodud ka meetodite kasutamise erinevad eesmärgid ning probleemid tulemuste tõlgendamisel. Samuti on antud ülevaade pankrotimõistest ning tuuakse välja pankrotiohu hindamise mudel.
Töö teises peatükis analüüsitakse ASi Even finantsnäitajaid eelnevalt teoorias käsitletu põhjal ja võrreldakse tulemusi eelnevate perioodidega. Saadud tulemuste võrdlemisel ja interpreteerimisel lähtutakse ka Eesti Statistikaameti poolt avaldatud vastava tegevusvaldkonna keskmistest näitajatest. Tehakse järeldused ja ettepanekud, mida arvesse võttes saab ettevõtte oma maksevõimet parendada .
Käesolevas bakalaureusetöös on kasutatud eesti ja välisautorite erialast kirjandust, Eestis kehtivaid ettevõtlust reguleerivaid normatiivakte ning ASi Even majandusaasta aruandeid.
Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest.
4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED
Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale ( Teearu , Krumm 2005, lk 15).
Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet ( Raudsepp 1999, lk 138).
Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi ( Ibid ., lk 138): 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid; analüüsi eesmärk sõltub sellest, kelle jaoks analüüs tehakse ja millistele klüsimustele tahetakse vastuseid saada. Reeglina tuleb analüüsi tulemuste põhjal leida vastused järgmistele küsimustele: millised olid ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruandeperioodil; millised on ettevõtte tegevuse tugevad ja nõrgad küljed; millised muudatused on vajalikud ettevõtte tegevuse parendamiseks tulevikus.
2. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ­ selleks kasutatakse nelja finantsanalüüsi liiki: trendide analüüs suhtarvude kaudu, kus siis arvutatakse ettevõtte tegevuse finantsnäitajad ja võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu seisuga; suhtarvuanalüüs keskmiste normidega ( tegevusharu keskmistega) ja teiste perioodidega võrdlemiseks; vertikaalanalüüs, kus leitakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate näitajatega; horisontaalanalüüs, milles võrreldakse ettevõtte tegevuse mitme perioodi aruandluse kirjeid ja näitajaid.
5 3. Analüüsi tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine ning neist johtuvate otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Saadud näitajaid ei tohi võtta absloluutsetena, kuna need on olnud mõjutatud paljudest keskkonnateguritest. Üheks selliseks teguriks võib olla inflatsioon , kuna kiire inflatsioonitempo muudab eri perioodide aruanded praktiliselt võrreldamatuks.
Ettevõtte peamise eesmärgi ehk kasumi edukal maksimeerimisel on möödapääsmatu omada ettevõttes põhjalikku majandusarvestuse süsteemi, mille puhul ettevõte tegevusega seotud andmeid pidevalt plaanipäraselt kogutakse, registreeritakse ja töödeldakse. Kogutud andmete põhjal paneb ettevõtte raamatupidamise üksus teatud perioodi kohta kokku finantsaruanded , milledeks on bilanss , kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Finantsaruannete põhjal on võimalik teostada finantsanalüüsi, mis annab erialaste teadmistega inimestele ettevõtte edukaks juhtimiseks olulist informatsiooni ( Peterson 2000, lk 100).
Põhilised ettevõtte tegevust iseloomustavad finantsandmed on kirjas raamatupidamise aruannetes. Vastutus nende koostamise eest lasub ettevõttejuhtkonnal. Kuna seadusandlikult on sätestatud aruandluse esitamise kindel kord, tähtajad ja vormid, siis on nendest dokumentidest võimalik ettevõtte finanntsseisundit iseloomustavad andmed üheselt mõistetval kujul välja lugeda (Rünkla 2003, lk 42). Vastavalt raamatupidamise seadusele on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (Raamatupidamise seadus § 4).
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal (Raamatupidamise seadus, § 24).
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise
6 aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15).
Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne.
Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad , kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5).
Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid , finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus. Informatsioon finantsstruktuurist võimaldab hinnata tuleviku laenuvajadusi ning kasumi ja rahavoogude jaotumist tulevikus ettevõtte huvipoolte vahel. Informatsioon likviidsusest ja maksevõimest on kasulik, et hinnata ettevõtte võimet tähtajaliselt tasuda oma finantskohustusi. Seega võib bilansi hoolikast analüüsist olla abi, sest tulu vähenemisele tulevikus viitab üha halvenev bilanss, ning vastupidi, paranev bilanss annab lootust tulude kasvuks pikema ajaperioodi vältel (Kallas 2002, lk 279).
Kasumiaruanne on bilansiga tihedalt seotud perioodiline tulemiarvestus, mis koostatakse majandusaasta kulu ­ ja tulukontode käivete alusel ja mis annab sellega ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandusaasta tegevustulemi kujunemise protsessist. Kasumiaruanne näitab puhaskasumit või kahjumit, mille juhtkond on aasta jooksul omanikele teeninud (Jablonsky jt 1998, lk 9).
Kui bilanss kajastab ettevõtte finantsseisusndit teatud ajamomendil, siis kasumiaruanne võtab kokku ettevõtte aruandeperioodi tegevustulemused. Seega võib kasumiaruannet lugeda vahelüliks ettevõtte aruandeperioodi alg ­ ja lõppbilansi vahel. Samas ei anna kasumiaruanne täielikku pilti ettevõtte tegevustulemustest, kui seda ei kasutata koos raamatupidamisbilansi ja rahavoogude aruandega (Kallas 2002, lk 286).
7 Finantsaruanded lubavad ettevõtte kohta üsna palju teada saada. Kui kasutada mitme järjestikulise perioodi aruanded, võib nii mõndagi järeldada ka tulevaste sündmuste käigu kohta. Prognoosimiseks on kohane püüda kõik andmed esitada võrreldaval kujul. Võrrelda tuleks nii eelmiste perioodide kui ka teiste ettevõtete andmetega. Analüüsi puhul on oluline kogu kättesaadava informatsiooni võimalikult objektiivne arvestamine , hindamisel peaks tuginema peale oma aruannete ka võimalikult laiale taustandmestikule (Rünkla 2003, lk 60).
Finantsaruannete eesmärgiks on tuua välja informatsioon, mis aitab selle kasutajal paremaid majanduslikke otsuseid langetada. Osa otsustajatest on ettevõtte juhtkond, osa ettevõttevälised asjahuvilised: praegused ja potentsiaalsed investorid , majandusanalüütikud, kreeditorid , riigiasutused jne. Infovajajad võivad rühmiti erineda, aga laiemas plaanis jaguneb huvi kolme suunda (Ibid., lk 43): informatsioon senisest tegevusest: sellised suurused nagu kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda ettevõtet teistega ; info ettevõtte seisundist: näiteks varade tüüp, võlgade suurus ja tähtajad, rahaline seis, säilitatud kasumi suurus, laovarud; informatsioon ettevõtte tulevikust : otsustajal tuleb valida, kuidas edasi tegutseda; iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund ja trendid on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata.
Finantsanalüüsi teostamine ei piirdu näitajate ja suhtarvude arvutamisega. Suhtarvude analüüsimisel ja meetmete fikseerimisel on vajalik analüüsitava ettevõtte äritsükli, tegevusala , turu, ostjate, hankijate, eesmärkide, strateegiate jne tundmine ( Ilisson 2004, lk 2).
Üheks oluliseks valdkonnaks, mida vaadeldakse firma finantsseisundi analüüsi raames, on maksevõime analüüs.
Ettevõtte maksevõime ehk likviidsuse all mõistetakse ettevõtte võimet katta õigel ajal oma lühiajalised kohustused (Järve jt 2003, lk 25). Bilansi järgi loetakse kõige
8 likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kõige vähem likviidsemad on immateriaalsed aktivad. Maksevõimeks loetakse kõigi maksevahendite summat, mis on antud hetkel ettevõtte käsutuses (sularahaliste maksevahendite jääk; tähtajalised aktivad pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid ; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski vähenemist, kuid samas vähendab see ka tema rentaablust. Järelikult pole ettevõtte liigne likviidsus hea (Van Horne 1995, lk 359, 760).
Maksevõimet võib samastada likviidsusega siis, kui likviidsust mõistetakse, kui maksekohustuste tähtaegse tasumise võimet. Kui likviidsust defineeritakse, kui ettevõtte varade omadust transformeeruda maksevahenditeks, ei saa likviidsust otseselt samastada maksevõime mõistega, kuid see on maksevõimega tihedalt seotud, sel juhul on likviidsus maksevõimet iseloomustav suurus (Järve, Kastan 1998, lk 85-86).
Maksevõimet saab käsitleda lühi ­ ja pikaajalisena. Lühiajalise maksevõime all mõeldakse maksevõime tagamist lühiajalises perspektiivis, pikaajalise maksevõime all aga ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi õigeaegselt ka tulevastel perioodidel. Kui ettevõttele antakse laenu ja ta on antud perioodil maksevõimeline, aga intresside ja laenusumma tagasimaksmiseks tulevikus vahendid puuduvad, siis on antud ettevõtte maksevõimeline lühiajaliselt, mitte aga pikaajaliselt.
Maksevõime on ettevõtte usaldatavuse ja eksistentsi vältimatu eeltingimus. Seepärast peavad ettevõttel olema kogu aeg olemas vahendid potentsiaalsete tootmistegurite eest tasumiseks, lühiajaliste laenude tähtajaliseks kustutamiseks, töötajate palga maksmiseks. Ajutisi makseraskusi ei käsitleta veel pankrotina, kuid ettevõte kaotab sellega oma usaldusväärsuse võlausaldajate silmis (Banhard, Kitvel 2001, lk 92).
Maksevõime analüüsi eesmärk on hinnata ettevõtte maksevõimet. Maksevõime analüüs näitab, kas ettevõttel on küllaldaselt raha ning kiiresti rahaks muudetavat vara (likviidset vara) oma kohustuste õigeaegseks kustutamiseks, st kas ettevõte on maksevõimeline (Teearu jt 2005, lk 19).
9 Ettevõtte maksevõime hindamisest saadud tulemused on vajalikud tänase päeva maksevõime hindamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Kui maksevõime on küllalt tugev ja on aasta-aastalt paranenud , siis võib ettevõte planeerida ka suuremaid kulutusi nõudvaid tuleviku arengukavasid, sest mitteküllaldase omakapitali olemasolu korral on tal võimalik saada laenu, lasta välja uusi aktsiaid ning muuta kasumi jaotamist ja dividendide väljamaksmist ( Tsistjakov 1996, lk 21).
Hinnates ettevõte maksevõimet eelistatakse vara, mis on likviidsem, kuna seda on võimalik kiiremini muuta käibevaraks. Likviidsuse tagamiseks peavad rahaseis ja raha sissetulek olema samas suurusjärgus, kui antud perioodi raha väljaminek. Kapitali kasutusaeg peab olema vastavuses tema siduvuskestusega. Kuldne bilansireegel ütleb, et pika kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajaliste vahenditega.
Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus on ettevõtte varade võime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tõsisema likviiduskriisi korral ei ole ettevõte võimeline tasuma oma jooksvaid võlgu ja kohustusi (Banhard jt 2001, lk 92).
Likviiduse puhul võib analüütikut huvitada, kas:
ettevõttel esineb likviidsusraskusi ja kui esineb, siis kui tõsised need on; ettevõtte võimeline tasuma oma lühiajalisi kohustusi ning kui kiiresti; tegemist on jätkuvalt tegutseva ettevõttega; ettevõte on võimeline taotlema täiendavat krediiti; ettevõte kasutab oma käibevahendeid optimaalselt.
Kui aga maksevõime ei ole piisav kõigi tähtajaliste maksekohustuste tasumiseks, on ettevõtte mittelikviidne (Järve 1998, lk 40).
10 Mittelikviidsuse põhjused ei ole täpselt määratletavad, kuid see probleem tekib praktikas tavaliselt siis, kui (Järve jt 1998, lk 86):
ei piisa küllaldaselt finantsvahendeid (ära on langenud mõni ettenähtud finantseerimisallikas); nõude languse tõttu väheneb oluliselt müük ning turu poolt aktsepteerimata müügikaup, materjal ja valmistoodang ehk käibevara ladustatakse; sissemaksete ja väljamaksete vood on valesti kavandatud; finantskontroll pole õigeaegselt avastanud finantsvahendite defitsiidi ega rakendanud abinõusid selle põhjuste kõrvaldamiseks.
Eelnevast ilmneb selgelt igakülgse sügavalt professionaalse finantsplaneerimise ja ­ kontrolli vajadus. See võimaldab avastada õigeaegselt võimalikud hälbed finantsplaanist, sest ettevõte ei ela üle pikaajalist maksejõuetust (Järve 1998, lk 41).
Likviidsuse parendamise võimalused ei piirdu üksnes finantsalaga . Neid on ka tootmise, turustamise ja töö korraldamise valdkondades. Et ettevõte on varaväärtuse muundamiskoht, kus raha eest ostetud müügikaup, toorainest valmistatud toodang jne, selle turustamisega uuesti rahastatakse, on olulise tähtsusega likviidsust mõjutav tegur vahendite käibimise (ringluse-) kiirendamine (Järve 1998, lk 39-43):
Raha tooraine valmistoodang müügilaekumine ehk raha
Ringluse kiirenedes väheneb ka kapitaliseotuse aeg ja paraneb ettevõtte likviidsus. Oluliseks kapitaliseotust vähendavaks teguriks on tooraine, materjali jne võimalikult õigeaegne hankimine (hangete ja nende äratarbimise või kasutamise vaheline aeg peab olema minimaalne), varu ladustamine oma territooriumil, tooraine, materjali ja kauba eest maksmine nende saamisel, müügilepingute järgi võimalikult lühikesed maksetähtajad, klientide finantsolukorra selgitamine laekumata jäävatest arvetest saadava kahju minimeerimiseks ning käibevara kasutamise süstemaatiline analüüsimine (Järve 1998, lk 41).
11 Maksevõime analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid (Teearu jt 2005, lk 17):
aruandluse horisontaalanalüüs ­ aruandluse mitme perioodi näitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides; aruandluse vertikaalanalüüs ­ üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis; rahandussuhtarvude arvutamine, s.o. põhiline analüüsi meetod.
Võrreldes erinevate meetodite kasutamist leitakse, et horisontaalanalüüs võib olla kasulik meetod täiendavate investeeringute vajaduse määramisel ja vertikaalaanlüüs ettevõtte positsiooni kindlakstegemisel konkurentide seas. Suhtarvude analüüs pakub, võrreldes teiste meetoditega, põhjalikumat informatsiooni ettevõtte maksevõime, kasumi ja finantseerimisotsuste kohta.
Maksevõimeanalüüsil saadud tulemuste põhjal õigete järelduste tegemine ja nendest lähtuvalt tegutsemine aitab ettevõttel oma väljaminekuid viia kooskõlla sissetulekutega, tagades ettevõttele piisavalt hea maksevõime. Selline olukord omakorda tähendaks seda, et ettevõttes kasutatakse oma käibevahendeid efektiivselt ja otstarbekalt ning kindlustatakse ettevõtte tegutsemine pikemas persektiivis.
1.1. Maksevõime analüüsi meetodid
Ettevõtte maksevõime hindamiseks kasutatakse finantsandmete analüüsil mitmesuguseid tehnikaid. Neist kolm enamlevinumat on horisontaalne võrdlev analüüs, vertikaalne võrdlev analüüs ja suhtarvude analüüs. Ükski analüüsimeetod eraldi kasutatuna ei ole piisav selleks, et langetada olulisi otsuseid või rahuldada kõiki infokasutajaid. Sobiva analüüsimeetodi valikul tuleb lähtuda sellest, mille jaoks seda vajatakse.
1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs
Horisontaalseks analüüsiks nimetatakse kahe või enama perioodi näitajate omavahelist võrdlemist. Horisontaalse analüüsi eesmärgiks on jälgida näitajate muutumist nii absoluutsummas ( kroonides ) kui ka protsentides. Horisontaalse analüüsi eesmärk on teha
12 kindlaks, kuidas iga arvnäitaja aruandes on muutunud võrreldes baasaastaga, miks ta on muutunud ning kas see on soodne või ebasoodne (Bõtskova jt 1997, lk 17-18).
Horisontaalne võrdlev analüüs ehk trendianalüüs näitab kahe või enama aasta finantsnäitajate muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Võrdlust on võimalik teostada nii baasaasta kui ka eelneva aasta suhtes. Seda metoodikat kasutades saab määrata nii rahalised kui protsentuaalsed muutused aruannetes. Rahalises väljenduses saab välja selgitada nii tulukust kui finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Horisontaalaanalüüs aitab kindlaks määrata täiendavaid investeeringuid vajavad tegevusalad (Rünkla 1996, lk 36).
Võrreldes erinevate ettevõtete varasemaid näitajaid, on otstarbekam kasutada muutusi protsentides, sest tulenevalt ettevõtte suurusest , võib näiteks ühe ettevõtte jaoks kasumi kasv miljon krooni olla väga suur, teise jaoks väga väike muutus. Samas ei tohi ära unustada seda, kui palju konkreetse ettevõtte jaoks mingi muutus protsentides tähendab muutust rahas ( Needles 1996, lk 780).
Horisontaalanalüüs aitab: määrata nii rahalised kui protsentuaalsed muutused aruannetes; rahalises väljenduses välja selgitada tulukust või finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid; protsentuaalkujule viiduna analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra; kindlaks määrata täiendavaid investeeringuid vajavad tegevusalad; välja tuua rahakäibe aruande elementide muutused.
Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra, seda saab teha nii bilansi kui kasumiaruande põhjal, näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. Ettevõtte lühiajalise maksevõime uurimisel aitab horisontaalne analüüs kiiresti välja selgitada olulisemad muutused käibevarade ja lühiajaliste kohustuste osas aruandeaastal võrreldes eelmise perioodiga.
13 Praktikas kasutatakse horisontaalanalüüsi sageli erinevate perioodide võrdlemisel. Võrreldakse nii näitajate (arvude) kui hälvete muutusi. Analüüsi käigus ei jälgita harilikult muutusi kõikide kirjete osas, vaid pööratakse tähelepanu olulisemate kirjete muutustele (Karu 2001, lk 228).
Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust.
Vertikaalne võrdlev analüüs ehk struktuurianalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal , kuu) jooksul toimunud. Selle metoodika puhul viiakse aruannete andmestik võrreldavuse hõlbustamiseks rahaliselt kujult protsentuaalkujule. Arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate tulemustega. Näiteks võetakse bilansi puhul 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast. Analoogiliselt võib toimida kohustusi ja omakapitali kajastavate kirjetega. Kasumiaruande vertikaalanalüüsi korral võetakse 100%-ks müügi netokäive ning kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18).
Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ­ ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ­ ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel; kindlaks määrata ettevõtte positsiooni konkurentide suhtes; tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid , mis muude meetoditega võivad märkamata jääda.
14 Vertikaalaanlüüsist saadud ettevõtte näitajaid konkurentide ja tegevusharu näitajatega võrreldes saab kindlaks määrata, missugune on ettevõtte positsioon analoogiliste ettevõtete hulgas. Ei saa anda hinnangut ettevõtte edukusele (Rünkla 1996, lk 36).
Horisontaal- ja vertikaalanalüüsi põhjal ei saa aga anda hinnangut ettevõtte tegevuse edukusele. Põhjalikumat informatsiooni annab rahandussuhtarvude analüüs (Bõtskova jt 1997, lk 18).
1.1.2. Suhtarvude analüüs
Suhtarvud standardiseerivad finantsinformatsiooni, mis teeb võimalikuks eri suurustega firmade võrdlemise. Suhtarvude analüüs on vajalik nii ettevõtte juhtkonnale, omanikele kui ka firmavälistele analüütikutele. Suhtarvud aitavad identifitseerida firma rahandusliku seisu tugevaid ja nõrku külgi (Rünkla 1996, lk 36-37).
Suhtarve liigitatakse erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt sellest, millist majandusliku seisu aspekti sellega hinnatakse. Üldlevinud on jaotada suhtarvud mõõdetava omaduse järgi viide rühma ( Ross 1996, lk 32): lühiajalise maksevõime suhtarvud; varade juhtimise suhtarvud; võla juhtimise suhtarvud; tulususe suhtarvud; aktsia turuväärtuse suhtarvud.
Maksevõime suhtarvud näitavad, kas ettevõttel on küllaldaselt raha ja kergesti rahaks muudetavat vara oma arvete õigeaegseks tasumiseks. Mida suuremad need on, seda usaldusväärsem on ettevõte võimalike ootamatute kohustuste tasumiseks. Kuid liigsete vahendite moodustamine selleks reaalinvesteeringute või pikaajaliste investeeringute tegemata jätmise hinnaga on ettevõttele ebamajanduslik. Olla maksevõimeline ehk likviidne ei tähenda likviidsusmõistes maksevahendite suure varu omamist. Momendiks, kui kõik kohustused saavad tasutud , võib maksevahendite seis olla teoreetiliselt isegi null. Suurem maksevõime, kui see on tingitud tähtajalistest maksekohustustest, on
15 finantsmajanduslikult tarbetu ja tähtsusetu, rentaabluse seisukohast aga ebamajanduslik, sest kasutamata käibevahendid põhjustavad intressikulutusi või ei võimalda intressitulu saamist. Seega likviidsuskindlus vähendab tulusust. Likviidsus ja kasumi saamine ei ole aga omavahel konkureerivad sihteesmärgid. Kui kasumi saamine on iga ettevõtte peamine järk-jäergult saavutatav eesmärk, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus, põhieesmärgi (maksimaalse kasumi) saamise eeldus (Järve jt 1998, lk 85).
Suhtarvude puhul on vaja vastata järgmistele küsimustele (Teearu jt 2005, lk 17): kuidas arvutada, mida see suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused; kuidas vastavat näitajat parendada.
Selleks, et hinnata arvutatud suhtarve peab olema eeskuju ( benchmark ), millega neid võrrelda. Võrdluseks kasutatakse (White 1994, lk 200): sama ettevõtte erinevate ajahetkede suhtarve minevikust (trendianalüüs); etteantud eesmärki (plaani või ülesannet juhile); teise analoogse ettevõtte suhtarve; tegevusvaldkonna keskmisi suhtarve; tegevusala vastava suhtarvu kvartiile ja mediaani ; vastava suhtarvu norm ­ või standardväärtusi.
Tuleb täheldada, et tööstuse keskmine määr ei ole mingi maagiline number, mida kõik ettevõtted püüaksid endale eesmärgiks seada, vaid fakt on see, et mõningate väga hästi juhitud ettevõtete lühiajaliste kohustuste kattekordaja määrad ületavad tööstuse keskmist ja samal ajal teised väga hästi töötavate firmade määrad jäävad tööstuse keskmisele näitajale alla. Kuid kui ettevõtte suhtarvud on eemaldunud tema tegevusala keskmistest näitajatest statistikas, siis tähendab see ettevõtte jaoks hoiatavat olukorda ning selle ettevõtte analüütikud peaksid muretsema, et miks selline situatsioon on tekkinud (Brigham 1999, lk 73-74).
16 Suhtarvude analüüs aitab: näha, kui likviidne ehk maksejõuline on firma; välja selgitada, kas firma juhtkond teenib piisavalt kasumit; näha, kui efektiivselt ettevõtte kasutab oma varasid ; näha, mil määral ettevõte kasutab võõrvahendeid; näha, kuidas juhtkond finantseerib ettevõtte investeeringuid; näha, kas omaniku tulu investeeringutelt on piisavalt suur; võrrelda ettevõtte positsiooni teiste ettevõtete suhtes.
Kõige kasulikum on teostada suhtarvudega trendianalüüsi. Selleks tuleb arvutada ettevõtte mitme aasta suhtarvud ja jälgida, kuidas need aja jooksul muutuvad. Trendianalüüs elimineerib analüüsitava ettevõtte ja tööstuse erinevused, võimaldades analüüsijal näha tõepärasemaid tulemusi ettevõtte finantsilise seisu ja selle variatsioonide kohta läbi aegade ( Higgins 1989, lk 63).
Käesoleva töö autor on rakendanud eelpool toodut oma töö teises peatükis, kus võrreldakse ühe ettevõtte näitajaid kolme aasta baasil ning võrreldakse neid uuritava ettevõttega samas tegevusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete keskmiste näitajatega.
Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võla kattekordaja:
käibevarad Lühiajalise võla kattekordaja = (1) lühiajalised kohustused
Siin võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega ehk siis kajastab see suhtarv ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Kreeditoride seisukohalt vaadatuna on seda parem, mida suurem on antud suhtarvu väärtus. Ettevõtte poolt vaadatuna näitab suhtarvu liialt kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist (Teearu jt 2005, lk 19).
17 Selle näitaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid : K 1,6 hea maksevõime, 1,20-1,59 rahuldav, 0,90-1,19 mitterahuldav, K Lühiajalise võla kattekordaja puudus on see, et ta ei võta arvesse käibevara struktuuri. Käibevara võib küll olla piisavalt, kuid ettevõtte tegelik maksevõime sõltub paljuski käibevara struktuurist, näiteks on võlgasid kergem kustutada rahaga , kui näiteks varude realiseerimisega , mis on tunduvalt pikemaajalisem protsess ( Alver , Reinberg 1997, lk 36). Üldjuhul peaks saadud suhtarv olema 2 ja 1 vahel, kuid sõltuvalt ettevõttest ja tegevusalast võib kõrvalekalle sellest olla suur. Suhtarvu väärtus, mis ühel tegevusalal on hea, võib mõnel teisel tegevusalal olla nõrk (Rünkla 1996, lk 41).
Kui eeltoodud valemi suhe on väiksem kui 1, siis tähendab see seda, et antud hetke seisuga on firmal käibekapitali puudujääk. Üle 10%-se käibekapitali puudujäägi korral on ettevõtte maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgneda pankrot . Vähemalt kahel põhjusel võib seda suhtarvu pidada küllaltki ebatäpseks mõõdikuks. Esiteks ei too näiteks kreditoorse võlgnevuse edasilükkamine suurt riski, kui ettevõtte ise töötab kasumlikult. Teiseks on investeering käibevarasse ja võimalus seda investeeringut vähendada arvete maksmiseks hoopis erinevad asjad (Kitvel 1993, lk 11).
Ettevõtte likviidsusele täpsema hinnangu andmiseks analüüsitakse veel likviidsukordajat. Selle suhtarvu leidmiseks lahutatakse käibevaradest maha varud ning saadakse likviidsed varad. Likviidsed varad on need käibevarad, mis on kiirelt konverteeritavad rahaks. Varud on kõige vähem likviidsed käibevarad. Saadud tulemus jagatakse läbi lühiajaliste kohustustega, mille tulemusena leitakse likviidsuskordaja (Peterson 2000, lk 119). Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata. Likviidsuskordaja on leitav alljärgneva valemiga (Karu 2000, lk 51):
18 likviidsed varad Likviidsuskordaja = (2) lühiajalised kohustused
Antud kordajat nimetatakse ka maksevõime kordajaks. Likviidsuskordaja on seda suurem, mida vähem on lühiajalisi kohustusi võrreldes likviidsete varadega. Soovitavaks likviidsuskordaja väärtuseks pakuvad teoreetikud 0,6 ­ 1, mis tähendab, et on soovitav , kui käibevarad ületaksid kohustusi null koma kuus kuni üks kord.
Likviidsuskordajat interpreteeritakse järgmiselt (Kitvel 1993, lk 11): K > 0,9 hea 0,6-0,89 rahuldav 0,3-0,59 mitterahuldav, KJärgmise maksevõime näitaja arvutamisel lähtutakse ettevõtte kõige likviidsemast käibevarast, milleks on raha ja väärtpaberid:
raha ja väärtpabe rid Maksevalmiduskordaja = (3) lühiajalis ed kohustused
Antud kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõtte võimeline kohe tasuma (Ibid., lk 20).
Kui maksevalmiduse kordaja on suurem kui üks, siis see näitab, et ettevõte kasutab oma raha ebaefektiivselt. Optimaalne on üks (Tsistjakov 1996, lk 24). Kuid siin peab arvestama ka teiste teoreetikute poolt antud nõuannet. Soovitavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2-0,4, mis tähendab, et on soovitav, kui käibevarad ületaksid lühiajalisi kohustusi null koma kaks kuni null koma neli korda (Karu 2000, lk 52).
19 Arvelduskrediidi kasutamisel võib näiteks maksevalmiduse kordaja olla 0, mis ei tähenda tegelikkuses alati seda, et ettevõte ei suudaks koheselt täita kohustusi kreeditoride ees (Karu, 2000, lk 52).
Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital. Antud näitaja korral ei ole tegemist suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga (Teearu jt 2005, lk 21):
Puhas käibekapital = käibevarad ­ lühiajalised kohustused (4)
Puhas käibekapital väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajaliste kohustuste summast. Mõõdab ettevõtte potentsiaalset sularaha reservi . Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Puhta käibekapitali põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid ­ pikaajalisi kohustusi ja omakapitali.
Kreditoorse võlgnevuse pikkuse leidmine annab välisele vaatlejale hea tähise otsustamaks ettevõtte võime üle oma arveid tähtaegselt tasuda. Kui kreditoorse võlgnevuse maksmise periood on ebatavaliselt pikk, on see tõenäoliselt märgiks, et ettevõttel ei ole oma arvete tasumiseks piisavalt raha ja ta võib lühikese ajaga maksejõuetuks osutuda. Perioodi lühidus näitab vastupidiselt, et ettevõtte kas kasutab varase maksmise soodustusi või tasub lihtsalt oma arveid varem, kui seda peaks tegema ( Bragg 2005, lk 101).
hankijatele tasumata arved Kreditoorse võlgnevuse pikkus = (5) netokäive päevas
Ostude maht peaks olema tuletatud kõikidest aasta jooksul tehtud kulutustest, välja arvatud palgakulud. Palgakulusid ei arvestata, kuna see ei ole suhtarvu lugejas toodud kreditoorse võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid., 2005, lk 102).
Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121).
20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga pikk debitoorsete võlgnevuste tasumise periood võib viidata puudustele ettevõtte krediidipoliitikas (Ibid., lk 120-121).
debitoorne võlgnevus Raha laekumisvälde = (6) netokäive päevas
Raha laekumisvälde kajastab keskmist nõuete laekumise aega päevades ning mida väiksem see number on, seda kiiremini ettevõtte vahendid käibivad. Hästi kavandatud ja elluviidud raha laekumine määrab nii ettevõtte tulutoovuse kui ka maksevõime. Suure debitoorse võla ülalpidamine on ettevõttele kulukas (Peterson 2000, lk 120).
Võõrkapitali kasutamine ehk finantsvõimendus näitab laenukapitali kasutamise osakaalu investeeringute finnatseerimisel. Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada, peab ta selleks vajalike rahaliste vahendite hankimiseks suurendama aktsiakapitali või võtma laenu. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude abil saab kindlaks teha, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja ettevõtte võimet võõrvahendite kasutamisega seotud fikseeritud maksete tasumiseks (Bõtskova jt 1997, lk 26).
Finantseerimises suurenevad laenatud vahendite osaga ka finnatsvõimendus ja risk, kuna ettevõte vajab täiendavaid vahendeid intresside ja laenude tasumiseks. Pikaajalise maksevõime suhtarvudest tuuakse välja kaks tähtsamat ­ võlakordaja ja intresside kattekordaja.
kohustused Võlakordaja = (7) koguvara
Võlakordaja näitab võõrkapitali osatähtsust kogukapitalis, st kui suurel määral on firma vara finantseeritud laenukapitaliga. Kõrge võlakordaja näitab, et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud . Kreeditorid eelistaksid näha võlakordajat madalana, sest siis on nende risk väiksem, kuna nad on ettevõtte
21 finantsraskuste korral enam kaitstud. Võlakordaja suur väärtus tähendab tavaliselt kõrgemat intressimäära kreeditoride täiendava riski eest (Alver, Reinberg 1999, lk 148). Ettevõtte poolt kasutatavate laenude ulatus oleneb tema kinnitatud kasumiaruannetest ja varast, mida on võimalik kasutada tagatisena ning sellest kui suurt riski ettevõtte juhtkond on nõus kandma (Peterson 2000, lk 129).
Mida suurem on laenude osatähtsus ettevõtte varade katteallikates, seda kõrgemad on finantsvõimendusega kaasnevad riskid ja seega seda ebastabiilsem on ettevõtte pikaajaline maksevõime (Banhard, Kitvel 2001, lk 94).
Intresside kattekordaja määrab võlgniku maksevõime jooksvate intresside maksmiseks vastavalt seosele (Rünkla 1996, lk 43):
kasum enne intresse ja makse Intresside kattekordaja = (8) intressikulu
Suhtarv näitab, mitu korda firma teenib tagasi intressideks makstava summa. Seega kasutatakse intresside kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel. Antud kordaja kõrge väärtus annab infot selle kohta, et ettevõttel pole raskusi intresside tasumisel . Madal intresside tasumise võime tähendab riski kreeditoridele. Sellest tulenevalt võib ettevõte sattuda raskustesse täiendavate finantseerimisallikate otsimisel (Bõtskova jt 1997, lk 24).
Suhtarvude arvutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude väljarehkendamine ei ole standardiseeritud . Eri otstarbeks võib sama nimetuse all kohata sootuks erinevate majanduslike näitajate suhteid. Kui võrreldakse kuskil väljatoodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga suhtarvu tegelik sisu ja arvutuskäik. Suhtarvude väärtuste puhul puuduvad universaalsed kriteeriumid, mis näitaksid, kas saadud näitaja on hea või halb. Tuleb jälgida, millise tegevusharuga on tegemist, ettevõtte suurust ja tegutsemisaega. Vastavalt sellele tuleb võtta sarnaste ettevõtete keskmised tulemused ja võrrelda neid analüüsitava ettevõtte vastavate näitajatega. Arvesse tuleks veel võtta valitsevat majanduslikku olukorda ja inflatsiooni.
22 Suhtarvude interpreteerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ainult nende põhjal ettevõtte tegevuse kohta lõplikke otsuseid langetada on ennatlik (Rünkla 2003, lk 60-61).
Suhtarvuanalüüsi puudused: (Peterson 2000, lk 137-139): mõnikord on raske määrata, millisesse majandusharru ettevõtte kuulub, kui ta tegeleb paljudel erinevatel aladel, seega peame sel juhul regulaarselt välja valima võrreldavaid ettevõtteid ning sobivaid norme; avaldatud tegevusharu keskmised näitajad on ainult ligilähedased ja annavad kasutajale vaid üldiseid juhtnööre, mitte aga teaduslikus mõttes täpseid keskmisi; arvestusmeetodid erinevad ettevõteti tunduvalt ja see võib põhjustada erinevusi arvutatud kordajates; tööstusharu keskmine ei pruugi olla analüüsitava ettevõtte soovitud eesmärk, parimal juhul osutab see keskmise ettevõtte finantsolukorrale, eesmärgi paremaks saavutamiseks võib suhtarve võrrelda isevalitud ettevõtete kogumikuga või üksiku firmaga; tsüklilised ja sessoonsed kõikumised ja muutused moonutavad suhtarve.
Vaatamata mõningasele piiratusele on rahanduslike suhtarvude analüüs väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsi teostav isik olema teadlik nendest võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul ning järelduste tegemisel neid arvestama. Finantssuhtarvud ei pruugi anda vastuseid küsimustele, aga aitavad teada saada, milliseid küsimusi küsida ja milliseid eesmärke püstitada (Higgins 1989, lk 61-62).
1.2. Pankrotiohu hindamine
Pankrotiseaduse kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseadus, §1 - 2).
23 Pankrotis ei ole midagi iseäralikku, see on majanduse loomulik osa. Maksejõuetusest saab rääkida kui ajutisest või lõplikust nähtusest, ajutine maksejõuetus võib olla tingitud raha ebaühtlasest laekumisest, lõplik maksejõuetus on olukord, kus lisaks rahaliste kohustuste mittetäitmisele ei kata võlgniku vara reaalväärtus tekkinud kohustusi. Seejuures pole tähtis, mis asjaoludel on maksejõuetus tekkinud. Tavaliselt on selle esile kutsunud võlgnik ise, oma oskamatusega ja kogenematusega osaleda ettevõtluses või teiste liigse usaldamisega, kuid sageli võib põhjustajaks olla ka teine (juriidiline) isik, seepärast on turumajanduses oluline teada, milline on äripartnerite majanduslik olukord. Kui ettevõttel on tekkinud ajutised makseraskused, siis sageli on selle põhjuseks liigne riskimine , läbimõtlematud investeeringud ja vead käibekapitali juhtimises. Maksejõuetus ei ole veel pankrot, kuigi kõik pankrotijuhud eeldavad maksejõuetust. Maksejõuetust võib esineda paljudel ettevõtetel, aga see ei tähenda veel tegevuse lõppemist pankrotiga (Banhard jt 2001, lk 91, 96).
Ettevõtte läbikukkumise võivad põhjustada järgmised asjaolud (Raudsepp1999, lk 184- 185): ettevõtte tulud on võrreldes samalaadsete ettevõtetega liiga väikesed; tehniline maksejõuetus, mis on tingitud likviidsete vahendite puudumisest; kui ettevõttel õnnestub osa oma vara muuta likviidseks , võib ta muutuda jälle maksejõuliseks; kõige raskem ebaõnnestumise vorm on pankrot.
Ettevõtte maksevõime ehk tema pankrotieelse seisundi analüüsis on vaja uurida kahte aspekti (Banhard jt 2001, lk 92): ettevõtte lühiajalist maksevõimet ja selle parenemisvõimalusi; ettevõtte pikaajalist maksevõimet ja selle prognoose.
Ettevõtte sattumist pankrotti, täpsemalt sellele eelnevat pikaajalist maksejõuetust ei ole võimalik täiesti kindlalt prognoosida, kuid mitmed suhtarvud on siiski osutunud kasutuskõlblikeks indikaatoriteks. Sellest lähtuvalt on Edward Altman koostanud mitmeid statistilisi mudeleid , mida ta USA firmade võimaliku pankrotistumise määramiseks ka praktiliselt rakendas. Ligikaudu 97% firmasid, millele Altman ennustas pikaajalist maksevõimetust, lõpetasid pankrotiga (Tsistjakov 1996, lk 34).
24 Eestis ettevõtete pankrotiohule viitavad näitajad (Krediidiinfo 2006): ettevõttel on Maksu ­ ja Tolliameti ees tunduvalt rohkem pikaajalisi võlgnevusi kui tavaettevõtetel; negatiivne omakapitali tase; suur kahjum viimasel aruandeaastal; normaalsest tunduvalt madalam likviidsus; lühiajaliste kohustuste märkimisväärne suurenemine.
Oleks hea, kui saaks välja tuua ettevõtte finantsseisundit iseloomustava üldise näitaja, mida saaks väljendada ühe arvuna. Antud probleemi on püüdnud lahendada USA majandusteadlane Edward Altman, kes on välja pakkunud nn pankrotikordaja arvutamise valemid. Viimased ei iseloomusta mitte ettevõtte pankrotiohtu, vaid ka ettevõtte finantsseisundit tervikuna . Nende valemite Eesti tingimustes kasutamise kohta on nii poolt ­ kui ka vastuhääli. Samas peaks mitme perioodi pankrotikordaja väärtuste võrdlemine kajastama firma üldise finantsseisukorra muutumise suunda ja ulatust (Teearu jt 2005, lk 33). Võrrandis kajastatud suhtarve ja nende dünaamikat saab kasutada ettevõtte majandustegevusele hinnangut andes . Näitajate ilmset langustendentsi saab vaadelda kui läheneva maksejõuetuse ilmingut (Banhard jt 2001, lk 97).
Edward Altman on välja pakkunud pankrotieelse seisundi määramiseks regressiooni- võrrandi ettevõtte pankrotiohu kohta (Z ­ skoor ), mida autor on aja jooksul täpsustades muutnud (Rünkla 2003, lk 69). Saadud tulemitega on võimalik ennustada pankrotti 2 ­ 3 aastat ette. Seda peetakse ka sobivamaks meetodiks Eesti firmade hindamiseks, Edward Altman soovitas praktiliseks kasutamiseks Z ­ skoori 1960 aastate keskpaiku. Z ­ skoor näitab ettevõtte pankrotistumise tõenäosust, õigemini ettevõtte finantsolukorda (Tsistjakov 1996, lk 34).
Z ­ skoori võrrand näeb välja selline (Rünkla 2003, lk 69):
Z ­ skoor = 1,2A + 1,4B + 3,3C + 0,6D + 0,999E (9)
25 kus A = käibekapital / koguvara, B = jaotamata kasum / koguvara, C = intresside ja maksude eelne kasum / koguvara, D = aktsiakapitali turuväärtus / kohustused, E = netokäive / koguvara.
A ­ tähistab likviidsete vahendite osa ettevõtte varades ehk maksevõime näitaja; B ­ on summaarse kasumlikkuse hinne aegade jooksul, näitab seda, missugune osa varadest on soetatud akumuleeritud kasumi arvel; C ­ näitab ettevõtte kasumiloomise võime mõõtu maksu ­ ja võimendusfaktoritest vabastatuna, varade rentaabluse näitaja; D ­ annab hinnangu maksevõime suhtes talutava kaotusesuuruse kohta, koguvõlgnevuse osakaal ettevõtte väärtuses ning E ­ varade käibekordaja (Rünkla 2003, lk 69; Teearu jt 2005, lk 34-35).
Pankrotikoefitsendi võrrandi kasutamine ettevõtte analüüsil näitab, et võrrandi arvuline tulemus on seostatav pankroti tõenäosusega järgmiselt (Teearu jt 2005, lk 35): kui Z > 2,99, on ettevõtte pamkrotti sattumine vähetõenäoline; 1,81 2,99, ettevõtte seis on ebakindel, mille puhul on pankrotistumise prognoose raske teha; Z Altman´i võrrandi kasutamisel Eesti ettevõtete makseriski ja pankrotiohu prognoosimisel tuleks aga suhtuda teatava ettevaatusega järgmistel põhjustel (Haldma 1993, lk 171): võrrandiga prognoositakse pankroti veel töötava ettevõtte puhul; võrrand on saadud USA ettevõtete andmete statistilisel analüüsil, praktika on näidanud, et võrrandi kuju on eri maades erinev, kuna ettevõtte majandustulemused on sõltuvad konkreetsest majanduskeskkonnast; võrrandi kasutamine eeldab stabiilset majanduskeskkonda, kus eri ettevõtete ja eri perioodide tulemusi oleks võimalik kõrvutada.
26 2. MAKSEVÕIME ANALÜÜS AS-is EVEN
2.1. ASi Even tutvustus
AS Even asutati 1989.a. jaanuaris kahe inimese poolt. Firmas töötas algaastatel neli töölist. Paigaldati väiksemaid ventilatsioonisüsteeme lautadesse, ladudesse ja eramajadesse. Tollel ajal kuulus Eesti veel Nõukogude Liitu ja seetõttu ei suudetud pakkuda konkurentsi tolleaegsetele riigiettevõtetele nagu Ventilatsioonitööde Valitsus ja teised. Tänu Eesti iseseisvumisele suured riigiettevõtted lagunesid ja tekkisid väiksemad. AS Even oli mõningane eelis, kuna ta oli juba mõned aastad tegutsenud, nimi ja kvaliteet olid inimestele juba teada. Töökoormuse suurenedes tuli juurde võtta uusi töölisi. Personalivalikut ei olnud kuigi raske teha, kuna riigiettevõtete lagunemise järel hakkasid paljud väljaõppinud oma ala spetsialistid otsima endale uut töökohta. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu tõttu hakati ka rohkem ehitama ja vanu ehitisi renoveerima (Laving 2006).
Tänaseks on AS Even tõusnud üheks arvestatavamaks ventilatsioonisüsteemide paigaldajaks Lõuna-Eestis, samuti on töövõtte ka mujal linnades, nagu Tallinn, Pärnu ja Narva. Keskmine töötajate arv 2005.aastal oli 43. Firma asutajad on ka praegu ettevõtte omanikud. Mõlemale kuulub 50% aktsiatest ja nende vastavad ametikohad on juhatuse esimees ja juhatuse liige(tegevdirektor).
Aastal 2002 loodi samade omanike poolt Ventilatsioonihooldus OÜ, kelle põhi- tegevusalaks on ventilatsiooni-ja konditsioneerimissüsteemide hooldus ja järelvalve 24h ( kaugseire süsteemide olemasolu korral). Samas pakub ettevõte ka kvaliteetseid abimaterjale (kottfiltrid, kiilrihmad, laagrid ).
AS Even on pidevalt panustanud teenuse arendusse ja selle efektiivsuse tõstmisesse. Aastal 2003 investeeriti jätkuvalt kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisse ning sama aasta juulist omab ettevõte rahvusvahelist kvaliteedistandardit ISO 9001 :2000.
27 2004.aasta esimesel poolel omandas AS Even 50% osaluse aktsiaseltsis RTH Torutööd, mis on tänaseks päevaks ümbernimetatud aktsiaseltsiks RTE Torutööd. Samal aastal investeeriti büroo-ja tootmishoone ehitusse 7,2 miljonit krooni. 2004.aasta lõpus kajastati ehitus veel lõpetamata ehitusena, kuid juba 2005.aasta I kvartalis sai hoone valmis.
ASi Even põhitegevusalaks on ventilatsioonisüsteemide paigaldus. Ettevõtte põhimõtteks on pakkuda kiiret, projektikohast, visuaalselt korrektset ventilatsioonisüsteemide paigaldusteenust ning kasutada oma töös kaasaegseid ventilatsiooniseadmeid ja -tarvikuid. Samuti teostatakse ventilatsiooniga seotud automaatikatöid. Kliendil on võimalik tellida ka ventilatsiooni ­, soojavarustuse ­ ja automaatika-projekteerimist. Ettevõtte eesmärk on olla paindlik ja pakkuda kliendile välja omapoolseid lahendusi projekti kiiremaks ja optimaalsemaks elluviimiseks. Saamaks ettevõttest paremat ülevaadet on ASi Even realiseerimise netokäive ja puhaskasum toodud joonisel 1.
Realiseerimise netokäive ja puhaskasum
39 920 40 000
35 000 32 501
30 000 27 879 tuh. kroonides
25 000
20 000 netokäive puhaskasum 15 000
10 000
5 000 1 422 324 237 0 2003 2004 2005 aasta
Joonis 1. ASi Even realiseerimise netokäive ja puhaskasum 2003-2005. Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded; autori koostatud.
28 AS Even ei tee endale eriti reklaami ega võta osa messidest, kuna suurima klientuuri moodustavad ehituse peatöövõtjad. Tänu kvaliteetsele tööle ja paindlikule hinnapoliitikale on ettevõttel aastatega kujunenud hea maine ning tihedad sidemed paljude suurte ehitusfirmadega. Tööd ventilatsioonifirmadel, seega ka ASil Even jätkub, sest paljudes asutustes on ventilatsioon tänapäeval vältimatu ning isegi seadusega kohustuslik (Laving 2006).
Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud sponsorlusele, muidugi on AS Even logoga plakatid ja lipud erinevatel üritustel ka reklaami eesmärgil aga see pole põhiline. AS Even toetab Eesti Suusaliitu ja Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi, samuti on ettevõte osalenud ajalehe Postimees poolt korraldatud heategevusaktsioonis " Toetame lastekodulapsi".
2.2. ASi Even maksevõime analüüs
Antud uurimustöös tuginetakse ettevõtte kolme aasta (2003 ­ 2005) finantsaruannetele ning võrdluseks on toodud tegevusharu keskmised näitajad 2003 ­ 2004. Töö kirjutamise ajal on ASi Even 2005. aasta majandusaastaaruanne veel auditeerimata.
2.2.1. ASi Even horisontaal- ja vertikaalanalüüs
Ettevõtte hetke finantsseisundist ja tulevikuväljavaadetest arusaamiseks on tähtis jälgida muutusi aastast aastasse. Käesoleva töö autor alustab uuritava ettevõtte maksevõime analüüsi teostamist horisontaalanalüüsiga ning võrdleb ettevõtte kolme järjestikuse aasta, 2003 ­ 2005, bilansse ja kasumiaruandeid.
ASi Even bilansi horisontaalses analüüsis on välja toodud iga bilansikirje muutus nii rahalisel kui protsentuaalsel kujul võrreldes eelneva perioodiga (Lisa 1).
Bilansi horisontaalanalüüs (Lisa 1) ja varade muutumise graafik (Joonis 2) näitavad, et varade üldmaht suurenes 2004. aastal 92,95% ning aastal 2005 veel 11,06% võrreldes eelneva aastaga. Seega on uuritava ettevõtte varade kogumaht iga aastaga suurenenud, tegevusvaldkonna keskmine varade juurdekasvutempo 2004. aastal oli 23,1%. Võrreldes
29 ettevõtte erinevate varade kasvu erinevatel aastatel näeme, et käibevarade kasv on olnud põhivarade kasvust aeglasem 2004. aastal ning 2005. aastal on olukord vastupidine (Lisa 1). Põhivarade kiirem kasv käibevaradest vähendab ettevõtte likviidsustaset.
Varad
25 000 000
20 000 000 kroonides
15 000 000 Põhivara Käibevara 10 000 000
5 000 000
0 2003 2004 2005 aasta
Joonis 2. ASi Even varade muutused 2003-2005. Allikas: ASi Even bilansid 2003-2005; autori koostatud.
Kõige suuremad muutused aktiva poolel 2004. aastal on toimunud bilansikirjel maksude ettemaksed , mis suurenes 3250,52% võrra, pikaajalised finantsinvesteeringud suurenesid 868,60% võrra ning maa ja ehitised, mis suurenes 133,51% võrra, kuna valmimisel olev büroohoone võeti arvele lõpetamata ehitisena. Oluliselt langes 2004. aastal raha ja pangakontode kirje 98,96% võrra. Aastal 2005 on aktiva poolel suurenenud raha ja pangakontode kirje 3080,12% võrra, samuti maa ja ehitised 846,27% võrra ning tooraine ja materjali rida on vähenenud 42,88% võrra võrreldes eelneva aastaga. Tooraine ja materjali kirje on stabiilselt vähenenud, sest 2004. aastal vähenes ta 38,28% võrra. Igal vaadeldaval aastal on suurenenud ostjatelt laekumata arvete osakaal (Lisa 1).
30 Võrreldes ettevõtte erinevate kohustuste muutumist aastatel 2004-2005 näeme, et lühiajalised kohustused on kasvanud 2004. aastal 150,35% ja 2005. aastal 38,18% võrreldes eelneva aastaga (Joonis 3). Kuna käibevarade maht pole nii jõudsalt suurenenud, siis võib siin näha teatavat ohumärki ettevõtte likviidsusele. Selliste trendide korral on oht, et puhas käibekapital muutub negatiivseks ja ettevõttel puudub potentsiaalne sularaha reserv .
Kohustused
25 000 000
20 000 000 kroonides
15 000 000
10 000 000
5 000 000
0 2003 2004 2005 aasta
Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Omakapital
Joonis 3. ASi Even kohustuste muutused 2003-2005. Allikas: ASi Even bilansid 2003-2005; autori koostatud.
Seoses pikaajalise finantseerimislaenu võtmisega 2004. aastal tõusis ka pikaajaliste kohustuste kirje 444,58% võrreldes 2003. aastaga. 2004. aastal on suurenenud veel dividendivõlad 2037,51% ja võlad hankijatele 148,05% võrra. 2005. aastal on samuti suurenenud võlad hankijatele 48,92%, vähenenud on dividendivõlad 48,02% ja kapitalirendikohustused 31,86% võrra võrreldes 2004. aastaga (Lisa 1).
Bilansi horisontaalanalüüsi tulemusena selgub , et nii käibe ­ kui põhivarad on vaadeldavatel aastatel kasvanud ning sama trend iseloomustab ka lühiajaliste kohustuste muutumist. Võrreldes ettevõtte erinevate varade kasvu erinevatel aastatel selgub, et varade
31 juurdekasvutempo ületab vastavat tegevusharu keskmist näitajat. Võrreldes ettevõtte erinevate varade kasvu erinevatel aastatel näeme, et käibevarade kasv on olnud põhivarade kasvust aeglasem 2004. aastal ning 2005. aastal on olukord vastupidine. Põhivarade kiirem kasv käibevaradest vähendab ettevõtte likviidsustaset, suurendab pikaajalise maksejõuetuse ehk pankroti ohtu ja halvendab efektiivsusnäitajaid. Võrreldes ettevõtte erinevate kohustuste muutumist aastatel 2004-2005 näeme, et lühiajalised kohustused on kasvanud igal aastal võrreldes eelneva aastaga. Kuna käibevarade maht pole nii jõudsalt suurenenud, siis võib siin näha teatavat ohumärki ettevõtte likviidsusele. Selliste trendide korral on oht, et puhas käibekapital muutub negatiivseks ja ettevõttel puudub potentsiaalne sularaha reserv.
ASi Even kasumiaruande horisontaalanalüüsi on hea jägida tabelist (Lisa 2), kus on toodud eri tulu ­ ja kululiikide protsentuaalne muutus võrreldes eelneva perioodiga. Analüüsi tulemusena selguvad nõrgad kohad ettevõtte rentaablus ­ ja efektiivsusnäitajate muutumisel.
Uuritava ettevõtte kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et ettevõtte ärikasum on igal aastal suurenenud, kuigi 2004. aastal nii käive kui puhaskasum langesid . Kui uuritaval ettevõttel langes 2004. aastal käive 14,22%, siis sama tegevusharu keskmine langus oli 1,8%, mis sunnib valvsusele ja täpsemale analüüsile. Proportsionaalselt käibe langusega langesid 2004. aastal ka äritulud 15%. Aastal 2005 on toimunud hüppeline tõus nii käibe kui ärikulude kasvus, näitajad suurenesid vastavalt 43,19% ja 39,05% võrreldes 2004. aastaga.
Erinevate väljatoodud kasuminäitajate muutumine on kulgenud suhteliselt paralleelselt müügimahu kasvu või langusega, mida võib pidada heaks näitajaks. Mõningaid valvsusele sundivaid tähelepanekuid siiski on märgata. Kuna põhivara ja lühiajaliste kohustuste mahud suurenevad kiiremini kui käibevarade maht, siis selline trend viib käibekapitali negatiivseks ja ettevõtte likviidsus väheneb.
Järgnevalt teostatakse analüüsitava ettevõtte bilansside ja kasumiaruannete vertikaalanalüüs aastate 2003 ­ 2005 kohta. Vertikaalne analüüs keskendub ühe finantsaruande erinevate finantsnäitajate vaheliste seoste uurimisele. Seoste uurimiseks
32 arvutatakse iga näitaja protsendina baasnäitajast. Baasiks on võetud bilansi puhul bilansimaht ja kasumiaruande puhul realiseerimise netokäive.
ASi Even bilansside vertikaalne analüüs on toodud lisas 3. Varade struktuuris võib viimase kolme aasta jooksul märgata olulist trendi põhivarade osakaalu suurenemisest ja käibevarade osakaalu vähenemisest, mis omakorda viitab likviidsuse vähenemisele (Joonis 4). Kõigepealt võrdleme käibevarade ja kohustuste vahekorda . See näitab, kui palju on ettevõttel kohustusi ja kui palju on nendele kohustustele katet (käibevara), mida saab vajadusel rahaks teha. Vaadeldava ettevõtte puhul on käibevarasid kohustustest rohkem ainult 2003. aastal, järgnevatel aastatel ületab kohustuste hulk käibevarasid märkimisväärselt.
Varade osakaal
100 90 28,2 80 70 57,88 55,2 60 suhe %
põhivara 50 40 käibevara 71,8 30 20 42,12 44,8 10 0 2003 2004 2005 aasta
Joonis 4. ASi Even bilansside aktiva struktuur 2003-2005. Allikas: ASi Even bilansside vertikaalne analüüs 2003-2005 (Lisa 1); autori koostatud.
Suur muutus on toimunud ka tooraine ja materjali osas, mille osakaal koguvaradest on langenud 16,80%-lt 2003. aastal 2,76%-ni 2005. aastal. Selline muutus on põhjendatav tarneaegade lühenemisega ja ettevõtte ise ei pea hoidma nii suuri varusid. Märkimisväärse muutuse on aktiva poolel teinud ja raha ja pangakontode veerg , olles 2003. aastal 17,43%,
33 langedes 2004. aastal 0,09%-ni ning tõustes 2005. aastal 2,68 %-ni. Üle kahe korra on vähenenud masinate ja seadmete osakaal, olles 2003. aastal 36,28% ja 2005. aastal 17,74% ning kümme korda on suurenenud maa ja ehitiste osakaal, viimase muutuse põhjustas ettevõtte kontorihoone ehitus ­ 2004. aasta lõpus kajastati ehitus veel lõpetamata ehitusena, kuid juba 2005.aasta I kvartalis sai hoone valmis (Lisa 3).
ASi Even bilansside passiva poole vertikaalanalüüs näitab, et aastatel 2003-2005 on suurenenud nii lühiajaliste kui pikaajaliste kohustuste osakaal ning samas vähenenud omakapitali osakaal passiva üldmahust (Joonis 5).
Kohustused
120 100 80 29,3 29,1 suhe %
59,0 60 32,4 23,2 40 11,5 20 38,3 47,7 29,5 0 2003 2004 2005 aasta
lühiajalised kohustused pikaajalised kohustused omakapital
Joonis 5. ASi Even bilansi passiva struktuur 2003-2005. Allikas: ASi Even bilansside vertikaalne analüüs 2003-2005 (Lisa 3); autori koostatud.
Pikaajaliste kohustuste osakaalu tõusu põhjuseks on büroo-ja tootmishoone ehituseks võetud pikaajaline investeerimislaen. Kõige suurem muutus lühiajaliste kohustuste struktuuris on toimunud bilansikirjel võlad hankijatele, kus on toimunud tõus 16,62%-lt 28,64%-ni, mis võib olla selgitatav realiseerimise netokäibe suurenemisega. Samuti on igal vaatlusalusel aastal suurenenud ostjate ettemaksed teenuste eest (Lisa 3).
34 Kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab iga kasumiaruandekirje suhet müügituludesse ning aitab seega hinnata erinevate kululiikide olulisust kasumi kujunemisel, mida on hea jägida graafiliselt joonisel 6.
ASi Even kasumiaruannete vertikaalanalüüs on toodud lisas 4. Uuritava ettevõtte ärikulud on aastast-aastasse vähenenud 99,39%-lt 95,63%-ni, seda eelkõige tööjõukulude arvelt, mis on omakorda langenud kolme aasta kokkuvõttes 20,39%-lt 16,02%-ni. Samuti on langenud muude ärikulude osakaal. Intressikulude osakaal on suurenenud ja seda eelkõige pikaajalise pangalaenu tagasimaksmise arvelt. Ärikasumi osakaal on igal vaadeldaval aastal suurenenud, puhaskasum küll langes 2004. aastal 0,15% võrreldes 2003. aastaga, kuid tõusis 2005. aastal 2,71% võrreldes eelneva aastaga.
Kasumiliigid
100%
80%
60% netokäive suhe %
ärikasum puhaskasum 40%
20%
0% 2003 2004 2005 aasta
Joonis 6. ASi Even kasumiliikide muutused müügitulu suhtes 2003 ­ 2005. Allikas: ASi Even kasumiaruande vertikaalne analüüs 2003 ­ 2005 (Lisa 4); autori koostatud.
Teostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab, et ettevõtte areng on stabiilne. Tööjõukulude osakaalu vähenemine on tingitud efektiivsemast inimressursside juhtimisest. Suured muutused viidi läbi 2003. aastal seoses kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutusele võtmisega (loodi väiksemad brigaadid, kes töötavad efektiivsemalt). Intressikulude
35 osakaalu suurenemine näitab tõusu investeeringutes ja suurenenud võõrvahendite kasutamist.
2.2.2. ASi Even suhtarvude analüüs
Suhtarvude analüüs on üheks traditsioonilisemaks meetodiks ettevõtte finantsseisundi hindamisel. Olenevalt huvigrupist kasutatakse erinevaid suhtarve. Antud töös võtab autor vaatluse alla ettevõtte likviidsuse ehk maksevõime suhtarvud ja analüüsi eesmärk on hinnata ASi Even maksevõimet, kas ettevõttel on küllaldaselt raha ning kiiresti rahaks muudetavad vara (likviidset vara) oma kohustuste õigeaegseks kustutamiseks.
ASi Eveni suhtarvude analüüsi arvutamise aluseks on võetud 2003 ­ 2005. aasta bilansid ja kasumiaruanded (ASi Even majandusaastaaruanded 2003 ­ 2005). Ettevõtte peamised maksevõime näitajad aastate 2003 ­ 2005 kohta on esitatud tabelis 1. Kõik näitajad on toodud suhtena, kui ei ole näidatud teisiti.
Tabel 1. ASi Even maksevõime näitajad aastatel 2003-2005.
Näitaja Aasta
2003 2004 2005 lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 2,43 1,10 0,94 likviidsuskordaja 1,84 0,96 0,88 maksevalmiduskordaja 0,59 0,002 0,06 puhas käibekapital (krooni) 4470923,00 772287,00 -658066,00 kreditoorse võlgnevuse pikkus (päeva) 19,48 56,33 58,58 raha laekumisvälde (päeva) 40,18 77,50 59,99 võlakordaja 0,41 0,71 0,71 intresside kattekordaja 2,71 3,15 5,04 Allikas: ASi Even 2003-2005 aasta bilansid ja kasumiaruanded; autori arvutused.
Situatsiooni paremaks mõistmiseks tuleks võrrelda analüüsitava ettevõtte suhtarve teiste ettevõtete vastavate näitajatega. Kuna ettevõtte suhtarvude võrdlemine Eesti keskmiste
36 näitajatega ei oleks olnud piisavalt tõene ja oleks kaldunud pigem subjektiivsusele, siis on käesolevas töös võrdlusandmetena vaadeldud ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldamisega tegelevate ettevõtete suhtarve 2003. ja 2004. aastal (2005.aasta kohta käivad statistilised näitajad töö kirjutamise ajal puudusid).
Lühiajalise võla kattekordaja (Valem 1) näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võla kattekordaja kasutamisel tuleks arvestada, et saadud suhtarv annab infot staatilise momendiseisu kohta, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust.
Lühiajalise võla kattekordaja on uuritaval ettevõttel iga aastaga langenud ­ kui 2003 aasta näitajat 2,43 võib üldiste hindamiskriteeriumite järgi lugeda heaks, siis nii 2004. aasta näitaja 1,10 kui 2005. aasta näitaja 0,94 on mitterahuldavad (Tabel 1). Sama tegevusala Eesti keskmised näitajad olid 2003.aastal 1,29 ja 2004.aastal 1,30, mis näitab, et uuritava ettevõtte näitaja on olnud sama tegevusala keskmisest parem 2003. aastal ning kehvem 2004. aastal. 2005. aasta näitajat 2,43 võib pidada ka liiga kõrgeks, mis viitab omakorda sellele, et ettevõtte on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse, kaotades sellega osa võimalikke tulusid.
Likviidsuskordaja (Valem 2) näitab, kui hästi suudab ettevõte oma lühiajalisi kohustusi täita, kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. ASi Even näitajad on igal aastal liikunud langevas trendis. Vaadeldes teoorias vastava valemi (2) kohta antud selgitusi saab järeldada, et ASi Even likviidsuskordaja on aastatel 2003 ja 2004 hea ning 2005.aastal pigem rahuldav (Tabel 1). Sellest saab järeldada, et suuri investeeringuid nõudnud 2004. aasta (büroo-ja tootmishoone ehituseks võeti pikaajaline investeerimislaen) mõjus tugevasti ettevõtte maksevõimele ka 2005 aastal. Vastavad Eesti keskmised näitajad olid 2003. ja 2004. aastal 1,10 ja 1,15, mis näitab veelkord , et uuritava ettevõtte näitaja on olnud sama tegevusala keskmisest parem 2003. aastal ning kehvem 2004. aastal.
Maksevalmiduse kordaja (Valem 3) näitab, kui palju on ettevõtte koheselt võimeline tasuma lühiajalistest kohustustest. 2003. aastal on vastav näitaja olnud piisavalt suur, et kohustusi katta, järgneval kahel aastal aga on näitajad oluliselt langenud võrreldes 2003.
37 aastaga, mis aga ei tähenda, et ettevõte ei oleks suutnud oma kohustusi täita, kuna kasutatakse ka arvelduskrediiti (ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2004). Arvelduskrediidi kasutamisel võib maksevalmiduskordaja olla ka null.
Ettevõtte puhas käibekapital (Valem 4) iseloomustab püsivaid investeeringuid käibe- varadesse. Nimetatud näitaja ei ole mitte suhtarv, vaid summa ning seetõttu on hinnangu andmisel vajalik arvestada ettevõtte tegevusmahuga. Käibekapitali seisundist sõltub suurel määral võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ning vastutada võlgade eest. Maksevõimelisel ettevõttel peab see näitaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne, siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud.
Käibekapital mõõdab likviidseid vahendeid, mida juhtkond kontrollib lühiajalisel perioodil.käibekapitali näitaja on mõõdetav rahalises väljenduses ja näitab kapitali hulka, mis on vajalik igapäevasteks operatsioonideks. Ettevõtte puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Nimetatud näitaja ei ole mitte suhtarv, vaid summa, seetõttu on hinnangu andmisel vajalik arvestada ettevõtte tegevusmahuga. Samuti tuleb arvesse võtta ettevõtte teisi varasid ja kohustusi. Käibekapitali seisundist sõltub suurel määral ettevõte võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ning vastutada võlgnevuste eest.
ASi Even aasta puhas käibekapital on igal vaadeldaval aastal langenud ja 2005. aastal on näitaja negatiivne, mis tähendab, et ettevõtte likviidsed varad ei kata ära lühiajalisi kohustusi ja seega puudub sularaha reserv. Pikaajaliselt püsiva negatiivse käibekapitali korral võib analüüsitaval ettevõttel esineda raskusi kahjumite katmisel, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks (näiteks ebatõenäoliselt laekuvad arved debitoorses võlgnevuses). Samuti puudub likviidsete varade reserv, mis on vajalik rahavoogude kriisi korral rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasa- kaalustamiseks.
Kuigi analüüsitava ettevõtte käibevarad on aasta-aastalt suurenenud, kui 2003. aastal olid need 7 598 130 krooni, siis 2005. aasta lõpuks 10 160 176 krooni, on ka lühiajalised kohustused iga aastaga suurenenud pikaajaliste kapitalirendi kohustuste ja pikaajaliste
38 pangalaenude tagasimaksete osas järgmisel perioodil, samuti on suurenenud võlad hankijatele. Kui aastal 2003 oli lühiajaliste kohustuste summa 3 127 207 krooni, siis aastal 2005 juba 10 818 242 krooni (ASi Even majandusaastaaruanne 2003-2005).
Kreditoorse võlgnevuse pikkus (Valem 5) näitab, kui kiiresti täidab ettevõte oma kohustusi hankijate ees. Suhtarv peaks ületama raha laekumisväldet ­ kauba ostja peaks olema ettevõttele kauba eest tasunud, et ettevõtte saaks omakorda tasuda hankijatele. ASi Even puhul on kreditoorse võlgnevuse pikkus 2005. aastal tõusnud kolm korda võrreldes 2003. aastaga (Tabel 1), mis näitab, et ettevõtte ei suuda tasuda oma kohustusi õigeaegselt.
Kuigi antud tegevusvaldkonnas on pikad maksetähtajad, jääb keskmine hankijate poolt antav maksetähtaeg ikka 30-45 päeva ringi (Laving 2006). Tegevusharu keskmine kreditoorse võlgnevuse pikkus oli 2003. aastal 30 ja 2004. aastal 43 päeva, mis näitab et analüüsitav ettevõte täitis oma kohustusi hankijate ees 2003. aastal tunduvalt kiiremini kui konkurendid, kuid 2004. aastal juba kehvemini.
Raha laekumisvälde (Valem 6) näitab nõuete tasumise aega päevades. Raha laekumisvälde ületab kreditoorse võlgnevuse pikkust kõigil kolmel vaadeldaval aastal, mis näitab, et ettevõtte peaks sõlmima ostjatega lepingud , mis on lühema maksetähtajaga. ASi Even kreditoorse võlgnevuse pikkuse ja raha laekumisvälte suhe on enam-vähem tasakaalus 2005. aastal ­ raha laekub 60 päeva jooksul ja hankijatele tasumise aeg on 59 päeva.
Tegevusharu keskmine raha laekumisvälde oli 2003. aastal 43 ja 2004. aastal 48 päeva, mis näitab taas, et analüüsitava ettevõtte näitajad olid 2003. aastal paremad keskmistest kuid 2004. aastal juba tunduvalt kehvemad (Tabel 1). Kuna lühiajalise võla kattekordaja on vaadeldavatel aastatel liikunud langevas trendis, on ka raha laekumise periood samal ajal pikenenud. Pikk raha laekumise aeg vähendab likviidsust ja mõjutab negatiivselt ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste täitmisel. Väike ringluskiirus tähendab seda, et firma juhtkond pole kuigi hoolikas laekumispoliitika elluviimisel, debitoorset võlgnevust ei juhita efektiivselt.
Võlakordaja (Valem 7) näitab kui palju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on näitaja väärtus, seda väiksem on firma likviidsus ning suurem risk ka
39 potentsiaalse laenuandja jaoks. ASi Even kohustustest 2003. aastal moodustab 41% võõrkapital, 2004. aastal suureneb see näitaja 71%-ni (büroo-ja tootmishoone ehituseks võeti pikaajaline investeerimislaen), näitaja püsib sama ka 2005. aastal (Tabel 1). Tegevusharu keskmine võlakordaja oli 2003.aastal 0,28 ja 2004.aastal 0,22. Seega kasutab vaadeldav ettevõtte võrreldes konkurentidega keskmisest rohkem kreeditoride raha.
Kui ettevõte laenab raha, on miinimumnõue, et ettevõte suudaks maksta laenatud summalt intresse. Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet toota piisavalt kasumit, millest jätkub ka intressikulude katteks. Suhtarvuna arvutame, mitu korda teenib firma tagasi intressideks makstava summa. Seega kasutatakse intressikulude kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel (Peterson 2000, lk 129).
ASi Even intresside kattekordaja on liikunud igal aastal tõusvas trendis, olles 2003. aastal 2,71, 2004. aastal 3,15 ja 2005. aastal 5,04 (Tabel 1). Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata kindlasti intressikulude kattekordajat, see näitaja ei tohi olla alla ühe. Siit võib järeldada, et AS Even on võimeline jooksvalt katma oma intressikulusid. Tegevusharu keskmised näitajad olid 2003. ja 2004. aastal vastavalt 4,1 ja 13,4.
Maksevõime suhtarvude analüüsist selgub, et näitajad on aastate jooksul langenud ning ettevõtte likviidsustase on madal. Sellest johtuvalt esineb ettevõttel raskusi lühiajaliste kreeditoride nõuete katmisel.likviidsuse paremaks juhtimiseks võib kasutada lühiajalist laenu krediidiasutustelt. Efektiivsuse suhtarvude analüüs näitab, et ettevõtte järelmaksupoliitika on muutunud leebemaks, kuna raha laekumise periood on suurenenud. Efektiivsusnäitajate parendamiseks peab ettevõtte rakendama täiendavat kontrolli klientide maksejõulisuse määramisel ja vajadusel krediidimüügi tingimusi rangemaks muutma , et vältida likviidsusprobleeme. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude analüüs näitab, et uuritav ettevõtte kasutas vaatlusalustel aastatel konkurentidest suuremas ulatuses finantsvõimendust, kuid samas on AS Even võimeline jooksvalt katma oma intressikulusid.
40 2.3. ASi Even pankrotiohu analüüs
Pankrot on lootusetu maksejõuetus, mis põhjustab ettevõtte tegevuse lõpetamise ja tema kreeditoride nõudmiste rahuldamise kohtumenetluse korras.
Käesolevas töös on ettevõtte pankrotiohu prognoosimiseks valitud E. Altmani Z ­ skoori pankrotimudel ­ koefitsendiga korrutatud suhtarvude arvutus annab vastuse, kas ettevõtte majanduslik seis on hea või ähvardab teda pankrotioht.
Tabel 2. Z-skoori suhtarvud ASi Even 2003 - 2005. aasta finantsnäitajate põhjal.
Suhtarv Aasta 2003 2004 2005 A 0,51 0,05 -0,03 B 0,48 0,24 0,18 C 0,13 0,07 0,25 D 0,29 0,09 0,08 E 3,07 1,36 1,76
Z-skoor 4,47 1,80 2,23 Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2005; autori arvutused.
Tabeli 2 põhjal järeldatakse, et uuritaval ettevõttel oli parim seis aastal 2003, kui Z­skoor oli koguni 4,47 ­ suurem kui nõutud 2,99. Pankrotistumise tõenäosus oli väga suur 2004. aastal, kui vastav näitaja oli 1,80, kuna alla 1,81 on juba kriitiline piir. 2004. aastal investeeriti büroo-ja tootmishoone ehitusse 7,2 miljonit krooni. Selle teostuseks kaasati nii lühi- kui pikaajalisi laene , mille tulemusena suureneb märgatavalt ettevõtte kohustuste maht. See omakorda tingib ka madala Z­skoori näitaja 2004. aastal. Aastal 2005 on olukord küll paranenud, kuna kasvab realiseerimise netokäive ja võõrkapitali osakaal langeb, kuid näitaja 2,23 jääb vahemikku, kus vastavalt Z­skoori näitajate tõlgendamiskriteeriumitele pole võimalik öelda, kas ettevõttel on oht pankrotistuda või mitte.
41 KOKKUVÕTE
Käesolevas töös on käsitletud maksevõime parendamise võimalusi ettevõtte tasandil. Maksevõime kirjeldamiseks kasutati bilanssi ja kasumiaruannet. Maksevõime analüüs viidi läbi kasutades: horisontaal ­ ja vertikaalanalüüs ja suhtarvude meetodeid. Töös on käsitletud maksevõime analüüsi kujunemist algandmete ettevalmistamisest kuni analüüsi lõpptulemuseni ning järelduste tegemiseni.
Bakalaureusetöö esimeses osas uuriti maksevõime analüüsi olemust ja kasutajaid. Anti ülevaade analüüsi informatsiooniallikatest, analüüsi erinevatest tüüpidest ja koostamise etappidest. Leiti, et analüüsi põhiliseks alusmaterjaliks on ettevõtte majandusaasta aruande koostises olev raamatupidamise aastaaruanne, mis omakorda koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest. Leiti, et aruandeid tuleb vaadata koos, kuna nad täiendavad üksteist ja eraldi vaadeldes ei anna nad objektiivset ülevaadet ettevõtte finantsseisundi kohta. Maksevõime analüüsi kaudu saavad ülevaate ettevõtte majanduslikust olukorrast kõik sellest huvitatud osapooled ­ firma juhtkond, omanikud, potentsiaalsed investorid, kreeditorid, majandusanalüütikud ja riigiasutused.
Maksevõime analüüsi meetoditest enimkasutatavad on horisontaal ­ ja vertikaalanalüüs ja suhtarvuanalüüs. Põhjalikumalt käsitleti suhtarvude analüüsi meetodit, mille tulemusena leiti selle vajalikkus finantsinformatsiooni standardiseerimisel, mis omakorda teeb võimalikuks andmete võrdlemise ettevõtte siseselt, teiste ettevõtetega ja statistiliste keskmistega. Horisontaalanalüüs võimaldab näha finantsnäitajate muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel ning seeläbi tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Vertikaalanalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi jooksul toimunud. Selle analüüsimeetodiga on kergem tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid, mis muude meetoditega võivad märkamata jääda.
Uurimuse teises osas keskenduti põhjalikult ASi Even maksevõime analüüsimisele, et leida ettevõtte kitsaskohad maksevõime valdkonnas ja teha omapoolsed järeldused ning ettepanekud ettevõtte maksevõime parendamiseks. Antud uurimustöös tugineti ettevõtte
42 kolme aasta (2003-2005) finantsaruannetele ning võrdluseks on toodud tegevusharu keskmised näitajad 2003-2004. Parema ülevaate andmiseks toodi töösse tabeleid ja kasutati andmete graafilist esitlust. Analüüsi tulemusena toodi välja ettevõtte kitsaskohad seoses maksevõimega ja võimalused selle parendamiseks.
Üheks oluliseks valdkonnaks, mida vaadeldakse ettevõtte finantsseisundi analüüsi raames on maksevõime analüüs. Maksevõime tähendab piiramatut tähtaegsete maksekohustuste tasumise võimet ning on ettevõtte usaldatavuse ja eksistentsi vältimatu eeltingimus. Ettevõtte maksevõimes hindamisest saadud tulemused on vajalikud tänase päeva maksevõime hindamiseks. Jälgides ettevõtte likviidsusnäitajaid ja tehtud prognoose, saab oskuslikult tegutsedes likviidsusprobleeme ennetada.
Horisontaalsest ja vertikaalsest analüüsist on näha, et ASi Even bilansimaht on aasta- aastalt suurenenud. Uuritava ettevõtte bilansi horisontaalses analüüsis on välja toodud iga bilansikirje muutus nii rahalisel kui protsentuaalsel kujul võrreldes eelneva perioodiga. Uuritava ettevõtte varade kogumaht on iga aastaga suurenenud (2004. aastal 92,95% ning aastal 2005 veel 11,06%), tegevusvaldkonna keskmine varade juurdekasvutempo 2004. aastal oli 23,1%. Võrreldes ettevõtte erinevate varade kasvu erinevatel aastatel näeme, et käibevarade kasv on olnud põhivarade kasvust aeglasem 2004. aastal ning 2005. aastal on olukord vastupidine. Põhivarade kiirem kasv käibevaradest vähendab ettevõtte likviidsustaset. Kohustuste poole pealt on lühiajalised kohustused kasvanud 2004. aastal 150,35% ja 2005. aastal 38,18% võrreldes eelneva aastaga. Kuna käibevarade maht pole nii jõudsalt suurenenud, siis võib siin näha teatavat ohumärki ettevõtte likviidsusele. Selliste trendide korral on oht, et puhas käibekapital muutub negatiivseks ja ettevõttel puudub potentsiaalne sularaha reserv.
ASi Even kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et ettevõtte ärikasum on igal aastal suurenenud, kuigi 2004. aastal nii käive kui puhaskasum langesid. Proportsionaalselt käibe langusega langesid 2004. aastal ka äritulud 15%. Aastal 2005 on toimunud hüppeline tõus nii käibe kui ärikulude kasvus, näitajad suurenesid vastavalt 43,19% ja 39,05% võrreldes 2004. aastaga. Erinevate väljatoodud kasuminäitajate muutumine on kulgenud suhteliselt paralleel-selt müügimahu kasvu või langusega, mida võib pidada heaks näitajaks.
43 ASi Even bilansside vertikaalne analüüsi tulemusena võib varade struktuuris viimase kolme aasta jooksul märgata olulist trendi põhivarade osakaalu suurenemisest ja käibevarade osakaalu vähenemisest, mis omakorda viitab likviidsuse vähenemisele. ASi Even bilansside passiva poole vertikaalanalüüs näitab, et aastatel 2003-2005 on suurenenud nii lühiajaliste kui pikaajaliste kohustuste osakaal ning samas vähenenud omakapitali osakaal passiva üldmahust.
Kasumiaruande vertikaalne anaslüüs näitab, et uuritava ettevõtte ärikulud on aastast- aastasse vähenenud 99,39%-lt 95,63%-ni, seda eelkõige tööjõukulude arvelt, mis on omakorda langenud kolme aasta kokkuvõttes 20,39%-lt 16,02%-ni. Intressikulude osakaal on suurenenud ja seda eelkõige pikaajalise pangalaenu tagasimaksmise arvelt.
Analüüsides ASi Even maksevõimet suhtarvude meetodiga selgub, et maksevõime suhtarvud on aastate jooksul langenud ning ettevõtte likviidsuse tase on madal. Sellest johtuvalt esineb ettevõttel raskusi lühiajaliste kreeditoride nõuete katmisel. Efektiivsuse suhtarvude analüüs näitab, et ettevõtte järelmaksupoliitika on muutunud järjest leebemaks, kuna raha laekumise periood on pikenenud. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude analüüs näitab, et ettevõte kasutas vaatlusalustel aastatel konkurentidest suuremas ulatuses finantsvõimendust, kuid samas on AS Even võimeline jooksvalt katma oma intressikulusid.
Kuna ettevõtte maksevõime on suhteliselt madal, arvutati uurimustöös välja kolme aasta finantsnäitajate põhjal suhtarvud pankroti prognoosimiseks, kasutades selleks Altman´i Z ­ skoori võrrandit. Järeldatakse, et uuritaval ettevõttel oli parim seis aastal 2003, kui Z­skoor oli koguni 4,47 ­ suurem kui nõutud 2,99. Pankrotistumise tõenäosus oli väga suur 2004. aastal, kui vastav näitaja oli 1,80. Aastal 2005 on olukord küll paranenud, kuna kasvab realiseerimise netokäive ja võõrkapitali osakaal langeb, kuid näitaja 2,23 jääb vahemikku, kus vastavalt Z­skoori näitajate tõlgendamiskriteeriumitele pole võimalik öelda, kas ettevõttel on oht pankrotistuda või mitte.
Autoripoolsed ettepanekud, mis võiksid ettevõtte maksevõimet parendada: vaba rahajäägi suurendamiseks oleks vajalik varude juhtimise ülevaatamine. Varude hankimisel tuleks jälgida optimaalset laoseisu ja peaks vältima materjalide üleliigset sisseostmist. Varude juhtimise juures võib probleemiks olla peale lepingu
44 sõlmimist kliendiga projektis muudatuste tegemine, mistõttu jäävad konkreetsele kliendile tellitud seadmed lattu seisma; ASi Even juhtkonnal oleks otstarbekas üle vaadata klientidega sõlmitud alltöövõtulepingud ning vähendada klientidel teenuse eest tasumise maksetähtaegu, et ettevõttel ei tekiks vaba rahajäägi defitsiiti; tähelepanu tuleks pöörata efektiivsele krediidijuhtimisele ­ rakendada otstarbekalt oma tööjõudu või kasutada professionaalset krediidihaldusteenust; samuti võiks põhjalikult analüüsida, kui pika saab ettevõtte määrata maksetähtaja, ilma et ettevõtte oma tegevus kliendipoolsel maksetähtaja ületamisel ei kannataks; vaba rahajäägi defitsiidi vältimiseks oleks üheks võimaluseks veel pikendada hankijatele maksmise tähtaegu; iga investeerimisotsus tuleb eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida, kuna investeeringute puhul väheneb käibevara, tuleb enne lõpliku otsuse tegemist veenduda, et raha põhivarasse paigutades ei kannataks likviidsus.
Tagamaks, et ettevõttel ei tekiks probleeme maksevõimega, tuleb püstitada konkreetsed eesmärgid, panna paika strateegiad nende saavutamiseks ning kontrollida pidevalt tegeliku olukorda tehtud plaanidega.
Uurimustööd on võimalik edasi arendada, analüüsides ettevõtte finantsmajanduslikku jätkusuutlikust tulevikus kasutades selleks lisaks veel rahavoogude aruandeid ning hinnates ettevõtte hetkeolukorda SWOT ­ analüüsiga. Selline analüüs võimaldaks anda veel parema ülevaate ettevõtte maksevõime uurimise meetoditest ning tooks välja uuritava ettevõtte finantsilised kitsaskohad, millede kõrvaldamine tugevdaks tema konkurentsivõimet veelgi.
45 KASUTATUD KIRJANDUS
Alver, J., Reinberg, L. (1999). Juhtimisarvestus . Tallinn, 176 lk.
Banhard, P., Kitvel, E. (2001). Ettevõtte maksejõuetus ja pankrot. ­ Majandusarvestus & finantsjuhtimine II: aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 108 lk.
Bragg, S.M. (2005). Uus finantsjuhtimise käsiraamat. Tallinn: Fontese Kirjastus, 341 lk.
Brigham, E. F., Gapenski, L. C., Ehrhardt, M. C. (1999). Financial management : theory and practise, 9th Edition , Fort Worth: Dryden Press, 1193 lk.
Bõtskova, J., Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand, 158 lk.
Jablonsky, S. F., Barsky, N. P. (1998). The Manager ´s Guide to Financial Statement Analysis . New York : Wiley, 227 lk.
Järve, V., Kastan, T. (1998). Käibevara ja selle arvestus. Tallinn: Folio, 101 lk.
Higgins, R.C. (1989). Analysis for Financial Management (Second Edition). Homewood, Illinois: Irwin, 337 lk.
Ilisson, R. (2004). Finantsanalüüs ja planeerimine . Tallinn: Nõu OÜ, 451 lk.
Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 336 lk.
Karu, S. (2000). Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 240 lk.
Karu, S., Zirnask, V. (2001). Rahakäibe juhtimine II osa. Tartu:Rafiko, 252 lk.
46 Kitvel, E. (1993). Ettevõtte finantsaruandluse analüüs. Tallinn: RAS Logistika Maja, 66 lk.
Needles, B. E., Anderson, H. R. jt (1996). Principles of ­ accounting (Sixth Edition). Hougton Mifflin Company, 1238 lk.
Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim, 168 lk.
Raudsepp, V. (1999). Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus . Tallinn: Külim, 221 lk.
Ross, S. A., Westerfield, R. W., Jaffe, J. (1996). Corporate Finance, 4th Edition. Chicago: Irwin, 899 lk.
Rünkla, J. (1996). Ettevõtte finantsseisund , konkurents ja strateegia. Tallinn:Külim, 92 lk.
Rünkla, J. (2003). Ärirahandus. Tallinn: Külim, 182 lk.
Teearu, A., Krumm, E. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus , 223 lk.
Tsistjakov, S. (1996). Finantsanalüüs ja selle meetodid. Vana-Võidu: Atlex , 47 lk.
Van Horne, J. C. (1995). Financial management and policy , 10 Edition. New Jersey : Englewood Cliffs , 858 lk.
White, G. I., Sondhi, A. C., Fried, D. (1994). The Analysis and Use of Financial Statements. New York: John Wiley, 1198 lk.
Muud allikad
Alver, J., Reinberg, L. Finantsaruandluse analüüs. Raamatupidamisuudised 1997, nr 6, 34-44 lk.
47 AS Even majandusaastaarunne 2003.
AS Even majandusaastaarunne 2004.
AS Even majandusaastaarunne 2005.
Eesti Statistikaamet . Rahandussuhtarvud ­ EMTAK 453310. Kütte-, ventilatsiooni-ja kliimaseadmete paigaldus, häälestus ja remont , 20-49 töötajaga ettevõtted.
Järve, V. Likviidsus, vara käibimise kiirus. Raamatupidamisuudised 1998, nr 4, 39-47 lk.
Krediidiinfo. (2006). Pankrottide arv Eestis väheneb. [ http://www.krediidiinfo.ee/index.php?idb=3b543e6f951608ad28993c04dedb293d&select ed=9557e53344bf142df5e4d09e642540f8&selected1=7b8c737818653cfc4a1eff53912cc32 c&selected2=3b543e6f951608ad28993c04dedb293]. 07. mai 2006.
Laving, J: Autori intervjuu . Üleskirjutus. Tartu, 3.mai 2006.
Pankrotiseadus. RT I 2003, 17, 95.
Raamatupidamise seadus. RT I 2002, 102, 600.
48 LISAD
Lisa 1
ASi Even bilansi horisontaalne analüüs 2003-2005
Bilanss (kroonides) 2004 2005 muutused võrreldes eelneva aastaga AKTIVA kroonides % kroonides % Käibevara Raha ja pangakontod -1 825 542 -98,96% 589 597 3080,12% Ostjatelt laekumata arved 3 024 079 79,36% 1 450 866 21,23% Ebatõenäoliselt laekuvad arved -149 742 81,75% 0 0,00% Nõuded ostjate vastu kokku 2 874 337 79,24% 1 450 866 22,32% Muud lühiajalised nõuded 302 562 147,58% 91 750 18,08% Viitlaekumised ( intressid ) 2 915 8,02% 19 829 50,50% Maksude ettemaksed 402 837 3250,52% -266 340 -64,14% Ettemakstud tulevaste perioodide kulud -14 343 -40,87% 143 971 693,84% Ettemakstud tulevaste perioodide kulud kokku 388 494 818,12% -122 369 -28,07% Tooraine ja materjal -680 758 -38,28% -470 635 -42,88% Ettemaksed hankijatele -59 000 -100,00% 0 0,00% Varud kokku -739 758 -40,26% -470 635 -42,88% Käibevara kokku 1 003 008 13,20% 1 559 038 18,13%
Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Sidusettevõtete aktsiad 953 269 0,00% 0 0,00% Mitmesugused pikaajalised nõuded -98 417 -100,00% 0 0,00% Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 854 852 868,60% 0 0,00% Kinnisvarainvesteering 150 000 0,00% -150 000 -100,00% Materiaalne põhivara Maa ja ehitised 571 746 133,51% 8 462 664 846,27% Masinad ja seadmed -306 068 -7,97% 489 117 13,84% Muu materiaalne põhivara 211 247 44,50% 228 161 33,26% -1 105 Põhivara akumuleeritud kulum 198 952 -10,25% 748 63,48% -7 176 Lõpetamata ehitus 7 176 103 0,00% 103 -100,00% Ettemaks põhivara eest -23 230 -27,35% -47 999 -77,77% Materiaalne põhivara kokku 7 828 750 271,23% 850 092 7,93% Põhivara kokku 8 833 602 295,95% 700 092 5,92%
AKTIVA KOKKU 9 836 610 92,95% 2 259 130 11,06%
49 Lisa 1 järg
PASSIVA
Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 369307 0,00% -369307 -100,00% Pikaajaliste kapitalirendi tagasimaksed järgmisel perioodil -17237 -3,99% 197292 47,60% Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1037040 0,00% 0 0,00% Ostjate ettemaksed teenuste eest 500000 0,00% 800000 160,00% Võlad hankijatele 2603609 148,05% 2133896 48,92% Maksuvõlad 110884 38,32% 156497 39,10% Võlad töövõtjatele -77844 -13,09% 170305 32,94% Dividendivõlad 202202 2037,51% -101859 -48,02% Muud viitvõlad -26317 -61,38% 2567 15,50% Lühiajalised kohustused kokku 4701644 150,35% 2989391 38,18%
Pikaajalised kohustused Kapitalirendi kohustused -219088 -18,04% -317041 -31,86% Pangalaenude kohustused 5617280 0,00% -1037040 -18,46% Pikaajalised kohustused kokku 5398192 444,58% -1354081 -20,48% Kohustused kokku 10099836 232,64% 1635310 11,32%
Omakapital Aktsiakapital 0 0,00% 0 0,00% Reservkapital 0 0,00% 0 0,00% Eelmiste perioodide jaotamata kasum -175933 -4,88% -561045 -16,35% Aruandeaasta kasum -87293 -26,94% 1184864 500,42% Omakapital kokku -263226 -4,22% 623820 10,43%
PASSIVA KOKKU 9836610 92,95% 2259130 11,06%
Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2005; autori arvutused.
50 Lisa 2
ASi Even kasumiaruande horisontaalne analüüs 2003-2005
Kasumiaruanne (kroonides)
2004 2005 muutused võrreldes eelneva aastaga kroonides % kroonides % ÄRITULUD Realiseerimise netokäive -4 622 218 -14,22% 12 041 622 43,19% Muud äritulud -211 151 -97,84% -4 412 -94,84% Äritulud kokku -4 833 369 -14,77% 12 037 210 43,17%
ÄRIKULUD Kaubad , tooraine, materjal ja teenused -4 630 593 -20,90% 10 477 707 59,78% Mitmesugused tegevuskulud -70 267 -2,84% 155 402 6,47% Tööjõu kulu kokku -252 905 -3,82% 21 653 0,34% Kulum 138 697 17,35% 167 844 17,90% Muud ärikulud -30 487 -12,43% -102 420 -47,68% Kokku ärikulud -4 845 555 -15,00% 10 720 187 39,05% Ärikasum 12 186 2,93% 1 317 023 307,98%
Finantstulud ja -kulud Kapitaliosaluse kahjum 46 731 100,00% -46 731 -100,00% Intressikulud -17 089 -11,17% 209 993 154,45% Muud intressi- ja finantstulud -100 685 -88,95% 10 428 83,38% Finantstulud ja -kulud kokku -130 327 326,98% -152 834 89,80% Kasum enne tulumaksustamist -118 141 -31,45% 1 164 188 452,20%
tulumaks -30 848 -59,87% -20 676 -100,00%
Aruandeaasta puhaskasum -87 293 -26,94% 1 184 864 500,42%
Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2005; autori arvutused.
51 Lisa 3
ASi Even bilansi vertikaalne analüüs 2003-2005
Bilanss (kroonides)
AKTIVA 2003 2004 2005 suhe % suhe % suhe % Käibevara Raha ja pangakontod 17,43 0,09 2,68 Ostjatelt laekumata arved 36,01 33,47 36,53 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 1,73 1,63 -1,47 Muud lühiajalised nõuded 1,94 2,49 2,64 Viitlaekumised (intressid) 0,34 0,19 0,26 Maksude ettemaksed 0,12 2,03 0,66 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0,33 0,10 0,73 Tooraine ja materjal 16,80 5,38 2,76 Ettemaksed hankijatele 0,56 0,00 0,00 Varud kokku 17,36 5,38 2,76 Käibevara kokku 71,80 42,12 44,80
Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Sidusettevõtete aktsiad 0,00 4,67 4,20 Mitmesugused pikaajalised nõuded 0,93 0,00 0,00 Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 0,93 4,67 4,20 Kinnisvarainvesteering 0,00 0,73 0,00 Maa ja ehitised 4,05 4,90 41,72 Masinad ja seadmed 36,28 17,30 17,74 Muu materiaalne põhivara 4,49 3,36 4,03 Põhivara akumuleeritud kulum 18,34 8,53 -12,56 Lõpetamata ehitus 0,00 35,14 0,00 Ettemaks põhivara eest 0,80 0,30 0,06 Põhivara kokku 28,20 57,88 55,20
AKTIVA KOKKU 100,00 100,00 100,00
52 Lisa 3 järg
PASSIVA
Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0,00 1,81 0,00 Pikaajaliste kapitalirendi tagasimaksed järgmisel perioodil 4,08 2,03 2,70 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0,00 5,08 4,57 Ostjate ettemaksed teenuste eest 0,00 2,45 5,73 Võlad hankijatele 16,62 21,36 28,64 Maksuvõlad 2,73 1,96 2,45 Võlad töövõtjatele 5,62 2,53 3,03 Dividendivõlad 0,09 1,04 0,49 Muud viitvõlad 0,41 0,08 0,08 Viitvõlad kokku 6,12 3,65 3,60 Lühiajalised kohustused kokku 29,55 38,34 47,70
Pikaajalised kohustused Kapitalirendi kohustused 11,47 4,87 2,99 Pangalaenude kohustused 0,00 27,51 20,20 Pikaajalised kohustused kokku 11,47 32,38 23,19 Kohustused kokku 41,02 70,72 70,89
Omakapital Aktsiakapital 19,84 10,28 9,26 Reservkapital 1,98 1,03 0,93 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 34,09 16,81 12,66 Aruandeaasta kasum 3,06 1,16 6,27 Omakapital kokku 58,98 29,28 29,11
PASSIVA KOKKU 100,00 100,00 100,00
Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2005; autori arvutused.
53 Lisa 4
ASi Even kasumiaruannete vertikaalne analüüs 2003-2005
Kasumiaruanne (kroonides) 2003 2004 2005 suhe % suhe % suhe % ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 100,00 100,00 100,00 Muud äritulud 0,66 0,02 0,00 Äritulud kokku 100,66 100,02 100,00
ÄRIKULUD Kaubad, tooraine, materjal ja teenused 68,17 62,87 70,15 Mitmesugused tegevuskulud 7,61 8,62 6,41 Tööjõu kulu 20,39 22,86 16,02 Kulum 2,46 3,36 2,77 Muud ärikulud 0,75 0,77 0,28 Kokku ärikulud 99,39 98,48 95,63 Ärikasum 1,28 1,53 4,37
Finantstulud ja -kulud Kapitaliosaluse kahjum 0,00 0,17 0,00 Intressikulud 0,47 0,49 0,87 Muud intressi- ja finantstulud 0,35 0,04 0,06 Finantstulud ja -kulud kokku -0,12 -0,61 -0,81 Kasum enne tulumaksustamist 1,16 0,92 3,56
tulumaks 0,16 0,07 0,00
Aruandeaasta puhaskasum 1,00 0,85 3,56
Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2005; autori arvutused.
54 SUMMARY
The enterprise´s improvement of solvency based on the example of AS Even
Silja Voitka
The current Bachelor´s thesis is compiled in Estonian. The keywords of the current research include : enterprise, solvency, financial analysis, liquidity , horizontal analysis, vertical analysis, financial report, bankruptcy and creditors. The thesis consists of the following parts: 45 pages of principal analysis, 12 626 words , 9 formulas, 2 tables, 6 figures and 4 appendixes. 33 sources were used to compile the thesis (including 23 books and 10 other sources).
The objective of this Bachelor's thesis is to carry out the analysis of AS Even solvency and to propose options for improving it solvency. The analysis of the solvency of an enterprise is namely of interest of foreign contractors and creditors who are interested in the preparedness of the enterprise to redeem its liabilities and turn its assets into funds. However , the management of the enterprise must also take its solvency into account while applying for new loans with a view to amplifying its activities .
The main reason for the selection of the subject matter of this thesis is its actuality and importance from the point of view of successful action of the enterprise and it is possible to develop this subject matter in the forthcoming papers. The evaluation of the profit and loss and, consequently, drawing conclusions and making proposals attribute a practical value to this thesis.
In order to attain the objective, several methods of analysing solvency and financial statements on the basis of which the analysis will be conducted, are studied. The main methods on which the analysis is based, is the analysis of ratios and a horizontal and vertical analysis. The analyses are carried out by way of using the annual reports of AS Even of three years (2003-2005). This enterprise is chosen as an object of study since AS Even has become one of the most appreciated installer of ventilation systems in Southern
55 Estonia. Financial ratios regarding companies of the installation of ventilation equipment and air conditioners concerning the period to be studied compiled by the Statistical Office of Estonia are used for the analysis and the different indexes of AS Even of different years are compared and representative calculations are made. In order to get a better overview , the indexes are concentrated in charts and a graphic presentation of data has been used.
In the first part of the Bachelor's thesis the nature and the users of the analysis of solvency was studied. An overview of the sources of information of the analysis, the different types of the analysis, and the phases of the compilation of the analysis was given . It was found that the primary foundation material of the analysis comprises the financial statements of the enterprise including in the annual report of the enterprise and, in turn, composed of a balance sheet, a profit and loss statement, a statement of cash flows and annexes thereto. It was found that the statements had to be considered together, since they complement each other, and that if separately considered, they fail to give an objective overview of the financial status of an enterprise. Through a solvency analysis, all interested parties ­ the management of the company, the owners, potential owners, investors, creditors, economic analysts and public authorities - get an overview of the economic conditions of an enterprise.
The second part of the study was deeply focused on the analysis of the solvency of AS Even in order to find the bottlenecks of the enterprise in the sphere of solvency and to draw conclusions and make proposals with a view to improve the solvency of the enterprise. This research work was based on the financial statements of the enterprise of three years (2003-2005) and the average indices of its activities of 2003-2004 are given as reference. In order to provide a better overview, charts were included in the thesis and a graphic presentation of data was used. As the result of the analysis, the bottlenecks of the enterprise related to its solvency and the possibilities of improving them were pointed out.
The horizontal and vertical analysis shows that the balance volume of AS Even has increased by the year . In the horizontal balance analysis of the enterprise studied, each change in balance sheet items in both financial forms and in forms of percentages compared to the previous period has been pointed out. The total quantity of the assets of the enterprise studied has bee increasing by the year. By comparing the increase in
56 different assets during different years, we see that the increase in its circulating assets was slower than the increase in its fixed assets in 2004 whereas was opposite in 2005. The faster growth of fixed assets than that of circulating assets lowers the level of liquidity of the enterprise. On the side of liabilities, short- term liabilities have increased. Since the quantity of circulating assets has not increased that fast , one may see here a certain sign of risk to the liquidity of the enterprise. In case of such trends, a risk exists that net working capital becomes negative and the enterprise will not have a potential cash reserve. According to the horizontal analysis of the income statement of ASi Even, the business profit of the enterprise has increased each year. The change in different profit indices has run relatively parallel to the increase or decrease in sales volume, which may be considered a good index.
As the result of the vertical analysis of the balance sheets of AS Even a significant trend of an increase in the percentage of fixed assets and a decrease of circulating assets van be observed in the structure of assets over the last three years, which, in turn, refers to a decrease in liquidity. The vertical analysis of the liabilities of the balance sheet of AS Even shows that during 2003-2005 both the percentage of short-term and long-term liabilities has increased and that at the same time, the percentage of fixed assets of the total volume of liabilities has decreased. The vertical analysis of the profit and loss statement shows that the business costs of the enterprise studied have decreased year by year on the account of labour costs, which, in turn, have decreased during all three years studied. The percentage of interest costs has increased namely on the account of servicing a long-term bank loan.
As the result of analysing the solvency of AS Even by way of a method of ratios, it becomes evident that the ratios of solvency have decreased over the years and that the level of liquidity of the enterprise is low. Consequently, the enterprise experiences difficulties in covering the short-term claims of creditors. The analysis of the efficacy of ratios shows that the enterprise's policy of paying by instalments has gradually become less strict. The analysis of the ratios of the use of foreign capital that the enterprise used a financial leverage to a larger extent than its competitors during the years concerned, however, AS Even is able to cover its interest costs on a current basis.
57 As the solvency of the enterprise is relatively low, the ratios for predicting bankruptcy were calculated in the research work on the basis of the financial figures of the last three years, by way of using the Altman Z-score. It is concluded that the enterprise studied had the best status in 2003. The likehood of bankruptcy was very strong in 2004. In 2005, the situation has improved , since the net turnover of realisation is growing and the percentage of foreign capital is decreasing, however, it is difficult to say whether the enterprise is exposed to a risk of going into bankruptcy or not.
Proposals by the author of the thesis, which could improve the solvency of the enterprise: in order to increase available balance of money , the review of the management of resources should be necessary. In procuring the resources, the optimal inventory should be monitored and excessive purchase of materials should be avoided. As regards the management of resources, making amendments to the project with the customer after the conclusion of a contract may be a problem, which is why equipment ordered for a specific customer will remain in the stock ; It would be rational for the management of AS Even to review subcontracting agreements entered into with their customers and to shorten the clients' payment deadlines for the payment for services rendered to avoid the deficit of free balance of money for the enterprise; attention should be paid to effective management of credits ­ to rationally use its workforce or to use a professional credit management service ; additionally, a thorough analysis should be carried out in order to find out how long could be the term of payment determined by the enterprise so that the enterprise would not suffer in its activities due to late payment of its customer; in order to avoid the deficit of a free balance of money, an extra prolongation of payment terms for suppliers would be a possibility; each decision to invest must priorly be thoroughly analysed and since in case of investment circulating assets decrease, one must be sure before making a final decision that in allocating money in fixed assets the liquidity is not affected ;
The research work may be developed in the furore by way of analysing the financial and economic sustainability of the enterprise in the future and by additionally using statements
58 of cash flows for this purpose. Such analysis would enable to give an even better overview of the methods studying the solvency of an enterprise and point out the financial bottlenecks of the enterprise studied, the elimination of which would strengthen even more its competitiveness.
59