Muusika retsensioon Mina käisin kuulamas professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste kontserti. Kontsert toimus 15. märtsil 2015 algusega kell 17:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis. Tegemist oli professor Mare Teearu viiuliklassi õpilaste konterdiga, mida saadeti ka klaveril. Sissepääs oli tasuta. Antud kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Lisaks viiulimägule sai kuulda ka kaunist klaverimängu. Kavas oli klassikaline muusika ning mängiti selliste autorite teoseid, nagu näiteks J.S. Bach, M. Ravel, H. Kareva, E. Oja, E. Tublin ning D. Shostakovitsh. Viiulil mängisid Maaja Allik, Maarja Helen Oserov, Hains Tooming, Liis Hallikäär, Juri Potstar,
7 Juuli 8 August 9 September 10 Oktoober 11 November 12 Detsember Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Match() funktsiooni abil leida inimese järjekorranumber tabelis Nr Ees- ja peremini Inimene Number 1 Alan Pent Mart Metsjõe 8 2 Anton Smirnov 3 Rasmus Pruul 4 Ivo Värk 5 Aivar Jakobson 6 Aivar Teearu 7 Mart Kivi 8 Mart Metsjõe 9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk
alagruppidesse jagamist, et saaks rakendada sobilikku ja otstarbekat klienditeenindust ning luua vastavad püsikliendipaketid. Olemasolevaid kliente liigitatakse tulutoovuse järgi. Pareto printsiibi 20/80 järgi toob reeglina 20% ettevõtte klientidest 80% ettevõtte müügituludest. Peale tulukuse saab kliente liigitada lojaalsuse (kliendisuhte pikkus), ostupotentsiaali ja mõjuvõimu järgi (nn võtmefiguur meie sihtgrupis). (Eomois 2001) Joonis 1. 20:80 printsiip (Teearu 2015). 20/80 seadus on rusikareegel, mis peab paika nii logistikas kui ka muudes valdkondades. Selle põhjal osutuvad võimalikuks alljärgnevad eeldused ja oletused (Ossipova 2010): 20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtusest; 20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest ja/või kasumist; 20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest; 4
JÕUÜLEKANNE III Kristjan Teearu ÜLEKANNETE LIIGID Esivedu Tagavedu Täisvedu PEAÜLEKANDE LIIGID Samateljeline Hüpoid 1 2 REGULEERIV SIDURIKORV Siduri vahetusel tuleb korv seadistada null asendisse Kuidas? TOPELT SIDUR DCT TÄITUR SEADIS HALDEX
AUTODE Kristjan Teearu LISASEADMED MIS ON LISASEADE? Sõiduauto lisaseade on asi, mis aitab sõitu mugavamaks, lihtsamaks muuta, tagada turvalisust. Lisaseadmete alla liigituvad mehaanilised seadmed nagu veokonks või siis keerulised juhiabisüsteemid nagu distantsi jälgiv püsikiirushoidja. Lisaseadmeid on väga palju, aga lisaseadmete tööpõhimõte on erinevatel tootjatel peaaegu sama. MILLISED LISASEADMED? Turvalisuslahendused Transpordilahendused Mugavuslahendused Meelelahutuslahendused TURVALISUS Juhiabisüsteemid Käivitustõkised Lukustusseadmed Kontrollseadmed (rehvirõhk) TRANSPORT Haakekonks Katuseboks Autokülmik Laste turvatool (isofix) MUGAVUS Võtmest käivitamine (starter) Elektriaknad, luugid Tulede automaatne kõrgus regulaator (xenon, led) Kliimaseade Hääljuhtimine Soojendus MEELELAHUTUS Raadio Navigatsioon Projektsioon
MUGAVUSVARUS TUS KRISTJAN TEEARU VENTILATSIOON · Sõitjate ruumi kütmine ja jahutamine · Elektri auto? · Lisakütte seadmed (soojusvaheti, el kütteseade, seisukütte seade) · Kliimaseade HVAC (mootorilt käitatud, elektriline) VARGUSVASTASED SEADMED · Käivitustõkis (elektriline, mehaaniline?) · Vargaalarm · Kesklukustus (elektriline, elektropneumaatiline, automaatne) MUGAVUS · Elektriaknad (puldist) · Keyless entry (elektrooniline ukselink) · Elektrilised istmed (peatugi, lisafunktsioonid, airbag, turvavöö) · Klaasipuhasti (vihmasensor) · Elektriliselt sulguvad uksed ja elektriliselt avanevad külgmised ja tagumised luugid. JUHIABID · Kiirushoidik (kohanev) · Valgustus (kohanev) · Eessõitja tuvastus · Stop-n-Go kiirushoidik · Parkimisabi (kaamerad) · Pimenurgaabisti · Lane assist · Mägipidur · ESP, TRC MEELELAHUTUS, MUGAVUS · Navigatsioon (ühendatud tugi) · Multimeedia · Hands free · ABS (Home zone ...
Manuaal käigukast Kristjan Teearu Koosneb · Võllid · Hammasrattad · Sünkronisaatorid · Diferentsiaal · Käiguvalimis seadis · Laagrid Õlid ja määrimine · Kasutatakse tavaliselt 75w80 või 75w90 õli (GL4, GL5) · Manuaalkäigukastis, nagu igas teiseski mehaanilist liikumist sisaldavas seadmes, on väga oluline töö teha õlil. Õli vähendab hõõrdumist ja seeläbi ka kulumist. Hõõrdumisel tekivad alati jäägid seega aja jooksul õli määrdub ning kaitsvad ja määrivad omadused vähenevad. · Üldjuhul on soovitav kinni pidada sõidukitootja poolt ettenähtud käigukasti õlivahetuse välbast, kuid soovituslik on teostada manuaalkäigukasti õlivahetus mitte hiljem kui iga 60 000 km läbimise järel. · Kuidas toimub käigukasti määrimine?? Käigud Laagrid Hammasrattad Korpus
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reag...
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi redukto...
AUTODE Kristjan Teearu HOOLDAMINE Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. HOOLDAMISE VIISID Välispesu Sisepesu Keemiline pesu Mootori pesu Põhja pesu Poleerimine Vahatamine Korrosiooni tõrje VÄLISPESU Leotus TÖÖOSAD Pigi, putuka eemaldus Veljed Sampooni pesu Kiirvaha Kuivatamine Klaaside pesu Tihendite, lukkude, hingede määrmine https://www.youtube.com/watch?time_continue=46&v=_UX35joQU_I SISEPESU Tekstiili puhastamine Mattide puhastamine Klaaside puhastamine Plastikute puhastamine Naha hooldus KEEMILINE PESU Tekstiili puhastamine Katmine pesuainega Pinna töötlemine (aur, hari) Pesuaine eemaldamine Kuivatamine MOOTORI PESU Mootoriruumi ja kapotikaane leotamine pigile...
MÕÕTERIISTAD Kristjan Teearu TERMOMEETER · TERMOMEETER ON MÕÕTERIIST, MILLEGA MÕÕDETAKSE GAASIDE, VEDELIKE, MATERJALIDE VÕI ELUSORGANITE TEMPERATUURI. · TEMPERATUURI MÕÕTMISEKS PEAB OLEMA TERMOMEETER VIIDUD MÕÕDETAVA OBJEKTIGA SOOJUSLIKKU KONTAKTI. · MÕÕDETAV VÄÄRTUS CELSIUS, KRAADI TÄHIS ON ° · US - FAHRENHEIT DIGITAALNE TERMOMEETER · MÖÖDAB PINNA SOOJUST ILMA KONTAKTITA LÄBI INFRAPUNA TEHNOLOOGIA · INFRAPUNATERMOMEETER EI MÕÕDA OTSE TEMPERATUURI, VAID SOOJUSKIIRGUSE INTENSIIVSUST MINGIL LAINEPIKKUSEL. SELLEPÄRAST EI TEA SELLINE TERMOMEETER, KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE K...
jagamist, et saaks rakendada sobilikku ja otstarbekat klienditeenindust. Olemasolevaid kliente liigitatakse tulutoovuse järgi. (Eomois 2001) Pareto printsiibi 20:80 järgi toob reeglina 20% ettevõtte klientidest 80% ettevõtte müügituludest (vt joonis 1). Peale tulukuse saab kliente liigitada lojaalsuse (kliendisuhte pikkus), ostupotentsiaali ja mõjuvõimu järgi (nn võtmefiguur meie sihtgrupis). (Ibid) Kliendikasumlikkuse jaotumine (Teearu 2015): 80% kasumist tuleb 20% klientidelt. 80% käibest tuleb 20% klientidelt. 80% kaebustest tuleb 20% klientidelt. 80% aega kulub 20% klientidele. Joonis 1. 20:80 printsiip, praktiline näide (Runyon 2014). ABC analüüs Tegevuspõhised kulud (activity based costing) on põhitegevuste kulude seostamine vastava toote või toodetega. ABC- analüüs on inventuuri ja pideva investeerimise kõrval kolmas laialdaselt kasutatav varude kontrolli meetod
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu ...
Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime "Ruhnu kunstis". Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov, Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch, Agaate Veeber, Andrus Johani, Eerik Haamer, Ernst Kollom, Olga Terri, Helgi Hirv, Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila. Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd. Üheks lemmikuks oli Lüüdia Vallimäe-Marki õlimaal "Rand". See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku. Maalil oli sügavust ning tundus väga reaalne, olles siiski maaliline. Külastasin ka ise sellel suvel esmakordselt Ruhnu saart. Seal toimus iga-aastane Kuressaare Kunstikooli maalilaager
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
, Hilton., R., Maher, M. (2012). ,,Cost Management: Strategies for Business Decisions". London: Kindle Edition Bragg, S.M. (2005). ,,Uus finantsjuhtimise käsiraamat". Tallinn: Fontes ,,Vertical (common-size) analysis of financial statements". (s.a.). allikas https://www.accountingformanagement.org/vertical-analysis-of-financial- statements/ Zirnast, V. (2008). ,,Strateegiline finantsjuhtimine. Idee kohtub rahakotiga". Tallinn: Äripäev Teearu, A., Krumm, E. (2005). ,,Ettevõtte finantsjuhtimine". Tallinn: Pegasus Aruste, V. (2004). ,,Finantsanalüüs ja planeerimine". Printon Trükikoda AS Tallinn Sults. L. ,,Kuidas finantsjuhtimisega edu saavutada"? allikas http://www.sinihobu.ee/blogi/kuidas-finantsjuhtimisega-edu-saavutada 3 Sults, L. ,,Finantsanalüüs- tööriist eesmärkide saavutamiseks". Allikas http://www.sinihobu
TEHNILINE DOKUMENTATSIOON JA INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID KRISTJAN TEEARU MIS KUULUVAD DOKUMENTATSIOONI ALLA · Töökäsk · Hooldusprotokoll · Ettevalmistusleht · Varuosaleht · Keregarantii kontroll leht · Garantii ja hooldusraamat · Auto kasutusjuhend · Auto ajaloo kirjed (interneti põhine salvestamine) MIS KUULUVAD INFOTEHNOLOOGILISTE VAHENDITE ALLA · Töö broneerimise programm · Varuosaprogramm · Tehase remondijuhised, tehniline info, kampaaniate juhendid (recall), TSB (technical service bulletin) ja Info flash!!
Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv? Margus Teearu VPG 10a Tegurid, mis mõjutavad tolmu teket · Teekate · Ilm · Auto kuju Teekate · Liiv · Kruus · Kivi · Muld Ilm · Niiske/märg · Kuiv Auto kuju · Aerodünaamilisus Kõige enam mõjutabki siiski seda tolmu keerlemist just see, et auto ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu
elusolendeid olid suunatud taastamaks rahu ja austust. Tänapäevaks on Voodoo põhiliselt kolinud lõunasse. Eelkõige Lõuna-Ameerika, Lõuna- Aafrika ja ka saared, mis on Lõunas on asustatud nii mõnegi Voodoo rituaale järgiva inimesega. Ka tänapäeval veel tunduvad nende teod meile mõistetamatud ja hirmuäratavad, sest voodooga seoutud asjad on igasugused nukud ja pealuud ja veel palju muud. Margus Teearu Kasutatud materjal: http://www.docsnews.com/VoodooToday.html http://people.howstuffworks.com/voodoo1.htm http://www.templex.org/Voodoo/voodoo_history.htm http://www.omplace
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolm...
Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1
Jõulu esimene püha (25.12) 12/25/2017 1 53 Isadepäev 11/12/2017 7 46 Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo J. Kaljo Sander Soosaar S. Soosaar Annika Männik A. Männik Andei Kedrov A. Kedrov Kert Jürgenson K. Jürgenson Leida antud aasta jõulu esimese püha ja isadepäeva
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus.
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvus valdamisperiood...
Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaa...
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Au...
Kui ettevõte alustab ebareaalselt positiivsete finantsprognoosidega, on tulemuseks kriis. Et teha õigeid prognoose, tuleb tunda üldist majandusseisu, oma tegevusvaldkonna turuseisu ning osata prognoose koostada.(autor) Rahandus on teadus rahaliste ressursside (kapitali) juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks sellised distsipliinid nagu ökonoomika ja raamatupidamine.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Skemaatiliselt vaadates kujutab finantstegevuse juhtimine endast ettevõtte vahendite (kapitali) moodustamist sisemiste ja välimiste allikate arvel ning nende investeerimist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Nüüdisaegne rahandusteooria põhineb eeldusel, et nii investorid kui ka ettevõtete finantsjuhtkond pole üldjuhul loomu poolest eriti riskialdid, sest nad eelistavad suhtelist kindlustunnet ebakindlusele, st
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodor...
CAPM-i järgi lihtaktsia (või mõne muu investeeringu) nõutavat tulunormi arvutatakse järgnevalt: · E(Ri) = Rf + i (E(Rm) Rf), kus: · E(Ri) aktsia i oodatav tootlus · E(Rm) turu oodatav tootlus · Rf riskivaba intress · I väärtpaberi beeta 6 (A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind
. , : Tiiu Tamm - T. T. Ees- ja perenimi Sünnikuupäev Kolmapäev 10. päevast kuuNovember Nimetähed Alan Pent 12.12.1990 + A. Anton Smirnov 10.07.1992 + A. Rasmus Pruul 7.09.1987 R. Ivo Värk 27.09.1978 + I. Aivar Jakobson 15.08.1965 A. Aivar Teearu 8.11.1965 + A. Mart Kivi 3.03.1987 M. Mart Metsjõe 10.10.1990 + + M. Dmitri Käsper 28.02.1992 D. Tiina Amos 17.09.1986 + T. Alari Kaljo 27.09.1978 + A. Tiiu Tamm 15.10
analüüse: horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. 1.4.1 Kasumiaruande horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüsiks nimetatakse kahe või enama perioodi näitajate omavahelist võrdlemist, mille eesmärgiks on näitajate muutmist jälgida nii absoluutsummas kui ka protsentides ja see analüüs peaks aitama ettevõttel kindlaks määrata tegevusalasid, mis vajavad täiendavaid investeeringuid (Bõtškova & Teearu, 1997, lk 17-18). Horisontaalanalüüs annab ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Muutuste trendi leidmiseks on mõistlik valida kolme kuni viie viimase majandusaasta andmed. Hooajalisusest põhjustatud muutuste välja selgitamiseks piisab ka kuu- või kvartalitulemuste analüüsist. Populaarsemad võrdlusanalüüsi tehnikad on muutuste analüüs aastast aastasse või analüüsida aruandeaastat baasaastaga. Arusaadavuse
По полученным данны диаграмму. С помощью формул получить инициалы, например: Tiiu Tamm - ответ T. T. Ees- ja perenimi Sünnikuupäev Kolmapäev 10. päevast kuu November Alan Pent 12/12/1990 + Anton Smirnov 7/10/1992 + Rasmus Pruul 9/7/1987 Ivo Värk 9/27/1978 + Aivar Jakobson 8/15/1965 Aivar Teearu 11/8/1965 + Mart Kivi 3/3/1987 Mart Metsjõe 10/10/1990 + + Dmitri Käsper 2/28/1992 Tiina Amos 9/17/1986 + Alari Kaljo 9/27/1978 + Tiiu Tamm 10/15/1965 Janari Kaljo 8/18/1965 + Sander Soosaar 8/3/1987 Annika Männik 8/13/1987 Andei Kedrov 10/12/1990 Kert Jürgenson 1/18/1999
(112). Alver, J. & Reinberg, L. (2002). Juhtimisarvestus. (2.trükk). Tallinn: Deebet. Arrak, A.,Eamets, R. & Karm, T. (2002). Majanduse ABC. (3.trükk). Tartu: Avatar Brauer, M. (2012). Toode, turg ja meeskond – veenva äriidee kolm vaala Kuidas äriideed analüüsida. E-ajakiri: Director, 4/2012. Kasutamise kuupäev: 20.02.2017, allikas http://www.director.ee/toode-turg-ja-meeskond-veenva- ariidee-kolm-vaala-kuidas-ariideed-analuusida/ Bõtškova, J. & Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand. CIMA. (2002). Management Accounting.Official Terminology. Cima Publishing Ettevõtte kulude planeerimise reeglid. (2011). EAS. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://195.80.116.172/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/finantsplaneerimine/ettevotte-kulude-planeerimise-reeglid Glad, E. & Becker, H. (1997). Activity- based costing and management. Chichester: John Wiley&Sons. Haldma, T. & Karu, S
ault=true (2013) 13. NASDAQ, Google. http://www.nasdaq.com/symbol/goog/stock- chart?intraday=off&timeframe=18m&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingave rage=None&lowerstudy=volume&comparison=off&index=nasdaq100&drilldown=off&sD efault=true#.UUKQKTeNOSo (2013) 14. Zirnask, V., Väärtpaberite teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008 23 15. Teearu, A., Krumm, E. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 2005. 16. Tikk, J., Finantsarvestus. Tallinn, 2009. 17. Treasury Stock Defined - http://business-accounting-guides.com/treasury-stock/ (2011). 18. Tänavsuu, T. Eesti riigi kuldaktsia Telekomis ohus - http://www.epl.ee/news/majandus/eesti-riigi-kuldaktsia-telekomis-ohus.d?id=50955130 (2003) 19. Understanding Dual Class Shares - http://www.investorsfriend.com/dual_class_shares.htm (2006) 20. Volens, U
2. Vihalem, A. Turundusuuringu alused. Tallinn: Külim, 2004. 3. Luik, Erti E-turunduse alused. Tallinn, 2008 4. Artikkel Eesti Euroopa kõrgharidusruumis 5. http://www.eyl.ee/public/files/Eesti%20Euroopa %20korgharidusruumis.pdf 6. Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoritöö. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. 7. Eesti Hariduse Infosüsteem www.ehis.ee (04.10.2013) 8. Teearu, A. Krumm, E. „Ettevõtte finantsjuhtimine“ Tln Raamatutrükikoda 2005 9. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli sisedokumentatsioon 10. Kulno Türk ja Tõnu Roolaht uurimistöö „EESTI ÜLIKOOLIDE AKADEEMILISE PERSONALI HINDAMINE JA TÖÖTASUSTAMINE“ http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook20-07.pdf 11. Äripäeva käsiraamatud http://kasiraamat.aripaev.ee
1775 1518 Strals Ziedonis Läti 04:35:35 M50 402 441 Strand Aleksander Tallinn 03:24:46 M50 1933 1634 Suuroja Jüri Tartu 04:48:13 M50 1027 1026 Sõmmer Andi Viljandi 03:57:15 M50 2138 1695 Tammik Kalev Pärnu 05:05:22 M50 412 716 Tarvis Peeter Rapla 03:25:30 M50 421 509 Teder Koit Viljandi 03:26:04 M50 2088 1410 Teearu Karl Valga 04:59:15 M50 1521 1238 Toim Allan Harju 04:21:49 M50 823 2863 Ulis Janis Läti 03:47:14 M50 1066 2839 Uuetalu Tavo Lääne-Viru 03:59:20 M50 1593 1035 Vadi Raivo Jõgeva 04:25:32 M50 1693 1644 Vakra Arvo Saaremaa 04:30:59 M50 831 846 Viidik Andres Harju 03:47:39 M50 1031 2784 Viires Virgo Tallinn 03:57:25 M50
Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre, Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri Toomiste, Tõnis Tootsen, Konstantin Tretjakov, Renee Trisberg, Elmo Trolla, Katri Truu, Andras Tsitskan, Lea Tui, Taavi Tuisk, Terje Tuisk, Ando Tull, Tiina Turban, 14 Toomas Tutt, Reedik Tuuling, Eno Tõnisson, Villi Tõntson, Kai Tätte, Erle Tüür, Marju
Töölehel on toodud ära rida inimeste nimesid. Looge ÜKS valem, mis võtab inimese kokkukirjutatud nimest välja tema initsiaalid, näiteks: Meelis Karu puhul "M.K." Meelis Karu M.K. Teet Teearu T.T. Mihkel Patt M.P. Tuuli Viise T.V. em, mis teks: Kolme nime eraldamine (extra, väga raske) Töölehel on toodud ära rida inimesi, kellel on kaks eesnime. Koostage valemid, mis kõik kolm nime eraldi välja toovad. Piisab funktsioonide LEFT(), RIGHT(), MID() JA FIND() kasutamisest. John Houston Stockton John Houston Stockton Michael Jeffrey Jordan Michael Jeffrey Jordan Charles Wade Barkley Charles Wade Barkley
annaabi.ee 
