2009.a realiseeritakse varu 57 päevaga, aastaks 2010 on see 51 päeva ja 2011.aastaks on vähenenud 33-le päevale. Ettevõtte talitustsükkel näitab aega, mis kulub alates varude sisseostmisest kuni raha laekumiseni ostjatelt. 2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva. 3. Rentaabluse analüüs a) Varade rentaablus- ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a. a) Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti b) Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti
15 27. september 2013 Näited järg: ெüü Põhivara käibekordaja ൌ õ௩ ää௩ää௧௨௦ Intressikulude kattekordaja ூ௧௦௦ௗି ௦௨ ௦௨ ሺாூ்ሻ ൌ ூ௧௦௦௨௨ௗ Koguvara tulutoovuse tase (ROA) ௨௦௦௨ ൌ ௨௩ 16 27. september 2013 Suhtarvude võrdlemine üldiste hindamiskriteeriumitega näited: ä௩ Lühiajalise võla kattekordaja ൌ ü ௩õ Üldised hindamiskriteeriumid:
Suurim eelis ettevõtte jaoks on omada rahulolevaid ja lojaalseid kliente. Oluline on jälgida, et olemasolev klient ei oleks välja jäetud ettevõtte turundus- ja müügitegevusest. Väga tihti tegeleb ettevõte jõuliselt uute klientide leidmisega, kuid mitte olemasolevate hoidmisega. Juba olemasolevad kliendid vajavad omakorda alagruppidesse jagamist, et saaks rakendada sobilikku ja otstarbekat klienditeenindust ning luua vastavad püsikliendipaketid. Olemasolevaid kliente liigitatakse tulutoovuse järgi. Pareto printsiibi 20/80 järgi toob reeglina 20% ettevõtte klientidest 80% ettevõtte müügituludest. Peale tulukuse saab kliente liigitada lojaalsuse (kliendisuhte pikkus), ostupotentsiaali ja mõjuvõimu järgi (nn võtmefiguur meie sihtgrupis). (Eomois 2001) Joonis 1. 20:80 printsiip (Teearu 2015). 20/80 seadus on rusikareegel, mis peab paika nii logistikas kui ka muudes valdkondades. Selle põhjal osutuvad võimalikuks alljärgnevad eeldused ja oletused (Ossipova 2010):
inimesed või asjad, kes/mis annavad kokku teise asja. (Ibid: 32) 20:80 printsiibi kasutamine Suurim eelis ettevõtte jaoks on omada rahulolevaid ja lojaalseid kliente. Oluline on jälgida, et olemasolev klient ei oleks välja jäetud ettevõtte turundus- ja müügitegevusest. Juba olemasolevad kliendid vajavad omakorda alagruppidesse jagamist, et saaks rakendada sobilikku ja otstarbekat klienditeenindust. Olemasolevaid kliente liigitatakse tulutoovuse järgi. (Eomois 2001) Pareto printsiibi 20:80 järgi toob reeglina 20% ettevõtte klientidest 80% ettevõtte müügituludest (vt joonis 1). Peale tulukuse saab kliente liigitada lojaalsuse (kliendisuhte pikkus), ostupotentsiaali ja mõjuvõimu järgi (nn võtmefiguur meie sihtgrupis). (Ibid) Kliendikasumlikkuse jaotumine (Teearu 2015): 80% kasumist tuleb 20% klientidelt. 80% käibest tuleb 20% klientidelt. 80% kaebustest tuleb 20% klientidelt.
ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10
vaatlusandmete analüüs vaatluse tulemusel saadud andmete mis tahes viisil ja põhjalikkusega analüüsimine (survey analysis) võrdlevanalüüs kahe või enama majandusüksuse, tootemargi analüüs majanduslikult oluliste järelduste ja eeliste saamiseks (benchmarking) võrkanalüüs nähtuse võrkmudelil (võrkskeem optimeerimiseks) põhinev analüüs (network analysis) väärtpaberiportfelli analüüs olemasoleva väärtpaberikoguse analüüs selle struktuuri ja tulutoovuse seisukohalt (portfolio analysis) ärianalüüs 1.uute äriideede hindamine toodete või teenuste eeldatava müügi, nende turuosa, saadava kasumi ja investeeringute seisukohalt (business analysis); 2.laiemas mõttes ettevõtte majandustegevuse analüüsi kompleks otsuste vastuvõtmiseks (business intelligence) ökonomeetria Norra majandusteadlase Ragnar Frischi poolt kasutuselevõetud nimetus 1930.aastail tekkinud teadusala kohta, mis ühendab endas
Arvutuskäik on järgmine26: NI (5.24) ROA = , A kus ROA varade rentaablus, NI puhaskasum. Ettevõte peab varade rentaablust maksimeerima. Need ettevõtted, kellel ei õnnestu saavutada kõrget varade rentaablust, peavad selle kompenseerima kiirema varade ringkäiguga, sest varade rentaabluse taset saab suurendada kahel moel: · suurendades tegevustulukust, · suurendades varade käibekordajat. Tulutoovuse üldvõime (basic earning power) näitab varade tootlikkust enne maksude ja finantsvõimenduse mõju. Arvutuskäik on järgmine: EBIT (5.25) BEP = , A kus BEP tulutoovuse üldvõime. Kui tulutoomise üldvõime on hea, aga varade rentaablus halb, siis saab järeldada, et viga on finantseerimisotsustes, mitte ettevõtte äritegevuses (põhitegevuses), tootmises, teenindamises.
krediidipoliitikas (Ibid., lk 120-121). debitoorne võlgnevus Raha laekumisvälde = (6) netokäive päevas Raha laekumisvälde kajastab keskmist nõuete laekumise aega päevades ning mida väiksem see number on, seda kiiremini ettevõtte vahendid käibivad. Hästi kavandatud ja elluviidud raha laekumine määrab nii ettevõtte tulutoovuse kui ka maksevõime. Suure debitoorse võla ülalpidamine on ettevõttele kulukas (Peterson 2000, lk 120). Võõrkapitali kasutamine ehk finantsvõimendus näitab laenukapitali kasutamise osakaalu investeeringute finnatseerimisel. Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada, peab ta selleks vajalike rahaliste vahendite hankimiseks suurendama aktsiakapitali või võtma laenu. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude abil saab kindlaks teha, mil määral ettevõte
annaabi.ee 
