..............................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?............................................................................................................6 Börs ja börsiettevõtted...........................................
kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid Maksevõime näitab firma valmidust kustuda võlakohustusi, mille tähtaeg on kätte jõudnud ning muuta varasid rahaks.
- Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2
4.1. Hindamisobjekt on heas korras ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt. Hindamisobjekti kulum (väärtuse langus) vastab sarnase objekti tavapärase kasutamise käigus tekkivale väärtuse langusele. Hindamisobjekti pole varjatud puudusi. 4.2. Hindamisobjekti väärtus vastab tema harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmise müügihinnale (turuhinnale). Hindamisobjekt on likviidne, üleantav ja sissenõudmisele pööratav. 4.3. Hindamisobjektil ei lasu pante ega areste, koormatisi, kolmandate isikute õigusi vms. mis võiks vara väärtust vähendada. 4.4. Hindamisobjekti väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile. 4.5. Mitterahalise sissemaksega ei anta üle (ei kaasne) kohustusi. 4.6. Mitterahalise sissemaksena Osaühingule üleantav vara vastab ÄS §-
· Passiva- on pilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. · bilanss- on aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. · Kasumiaruanne- näitab tulude ha kulude liigitusi kahe viimase aasta jooksul. · Likviidsus- on mõiste, mille abil kirjeldatakse majanduses ja ettevõtluses raha vaba kättesaadavust. Kui majandus on likviidne, on ettevõtjatel ja üksikisikutel võimalik saada investeeringuteks ja tarbimiseks vajalikku raha soovitud hinnaga, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Iga RPK koostab kontoplaani vastavalt RP seadusele. · Konto- on kahepoolne tabel, mida kasutatakse majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kajastab ühte liiki vara, kohustuse, kulu, tulu jm seisu kahel kindlal ajahetkel ja
Inimesed oskaks sellega suhestuda, sest erinevates filmides, internetireklaamides jne on Kentucky Fried Chickeni tooted pidevalt kajastatud. Näited, et KFC on edukas ka Ida- ja Põhja-Euroopas võib tuua meie naaberriikide põhjal. Nimelt on KFC osutunud populaarseks nii Venemaal, Leedus, Lätis ning Rootsis. KFC-d oma frantsiisiideeks valimisel teadvustasin endale, et selle realiseerimine lähitulevikus oleks minu jaoks üsna raske, sest nõutav omakapital ning likviidne vara on väga suured. Sellegipoolest arvan mina, et frantsiisettevõtet luues peaks peamiselt arvestama selle edukusega ning KFC seda kindlasti ka oleks. Ma arvan, et ma võiksin antud idee realiseerida umbes 15 aasta pärast, kui olemas on piisav kapital. Põhjus, miks just mina KFC frantsiisi Eestisse võiks luua, on minu suur huvi erinevate restoranikettide ja toitlustust pakkuvate ettevõtete vastu.
Järgnevalt on toodud efektiivse kapitalituru omadused, mis mõjutatavad ka riigi poolt. 1. Efektiivne seadusega sätestatud raamistik · Proportsionaalsed printsiipidel põhinevad regulatsioonid · Selged, kindlad ja lihtsad regulatsoonid · Moderne seaduslik raamistik 2. Turu ausus · Usaldatav valitsemine · Efektiivne kordasaatmine 3. Toodete ja teenuste lai valik · Likviidne järelturg · Maksuneutraalsus · Innovatiivne teadus 4. Investorikaitse · Rahanduslik kirjaoskus · Efektiivne avalikustamine (Creating...2008) Riigi roll on luua efektiivne reeglistik, mis toetab kapitalituru arengut. Kogu reeglistik peab toetama õiglast, efektiivset ja läbipaistvat tegutsemist kapitaliturul ja samal ajal ka kaitsma investoreid. Soomes toimus 90ndatel aastatel väga dünaamiline kapitali liikumise liberaliseerimisprotsess
47. kohustis - обязательство 48. kohustuslik reservkapital – уставный резервный капитал 49. konfidentsiaalsus - Конфиденциальность 50. kõlbeline - нравственный 51. käibevara - оборотные средства 52. kulum - износ 53. läbirääkimised - переговоры 54. laenukohustis - кредитное обязательство 55. laoseis - состояние склада 56. likviidne - ликвидный 57. likviidsus - ликвидность 58. lõpetamata toodang – незавершенная продукция 59. lühiajaline – краткосрочный 60. maha kandma - списывать 61. maksekorraldus - платежное поручение 62. maksetingimus - условия оплаты 63. maksetähtaeg - срок оплаты 64. maksevalmidus - готовность к оплате 65
CR=Käibevara/Lühiajalised kohustused 2011.a. 71 525/62 535= 1.14 2010.a. 63 447/45 691= 1.39 2009.a. 82 729/56 386= 1.47 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab, kui palju oli firmal aruande koostamise hetkel käibevara kokku ühe krooni lühiajaliste kohustuste kohta. Rohkem, kui 1.6 on hea näitaja. Nordeconil on see langev ja 2011 aastaks jõudnud juba piirini, mis tekitab kahtlusi lühiajalise maksevõime kohta. 1.2. Maksevõime kordaja (Quick Ratio) QR=Likviidne vara/Lühiajalised kohustused 2011.a. 47 163/62 535= 0.75 2010.a. 38 144/45 691= 0.83 2009.a. 57 551/56 386= 1.02 Maksevõime tähendab maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet. Tänu varasematele parematele aastatele on see näitaja Nordeconil veel normaalse piiri peal, aga viimase kolme aasta jooksul ligi kolmandiku langenud. 1.3. Maksevalmidus CPR=Raha + väärtpaberid/Lühiajalised kohustused 2011.a 9 908/62 535= 0.16 2010.a. 5 818/45 691= 0.13
Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud. 18. Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV. PV-vara, mis on ettevõttes kasutusel v arvestuses kauem kui 1 aasta. Liigid: pikaajalised finantseeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne PV, bioloogilised varad, immateriaalne PV. 19. Põhivarade arvestus
· Kutsetasemed (Tarkinvestor.ee) eesti kutsesüsteemis on viis kutsetaset, mille määratlemisel võetakse aluseks töökeerukus, oskuste ja teadmiste osakaal ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus. · Kvantitatiivne käitumisfinants (Tarkinvestor.ee)(Quantitative behavioral finance) on uus teadusharu, mis kasutab matemaatika ja statistika meetodeid, et mõista inimkäitumist seoses finantsturgudel toimuvaga. · Likviidsus (Kuura 2008) - (Liquidity). Väärtpaber on likviidne, kui sellega võib kaubelda suurtes kogustes ilma selle hinna olulise muutumiseta. Investeerimisfondi likviidsus tähendab, et investor saab oma osakud kiirelt raha vastu välja vahetada. · Likviidsusreserv (Kuura 2008) (Liquid Reserve) - Isiklik või ettevõtte poolt loodud kohustuslik reserv, millest vahendite kätte saamine on lihtne. Näiteks kommertspangad peavad keskpanga juures likviidsusreservi hoidma. · Makroökonoomika (äripäev
prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio) Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks. Selle suhtarvu hinnang käsitleb ettevõtte hetkeseisu ehk olemasoleva käibevara võimet
b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9
3. RAHA FUNKTSIOONID Raha funktsioonid on need ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse, milleks ta on võimeline ja mille tõttu raha lõppude lõpuks leiutati. Mikroökonoomilised funktsioonid: · arvestusühik · väärtuse mõõt · vahetusvahend · maksevahend · maksevahend edasilükatavate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes · vara kogumise ehk akumulatsioonivahend Makroökonoomilised funktsioonid: · likviidne raha · turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja · majanduse põhjuslik tegur · majanduse juht- ja kontrollihoob 6 4. ERINEVAD RAHA LIIGID Rahateoreetilises kirjanduses tuuakse tavaliselt esile neli raha põhiliiki: kaupraha, ( vääris ) metallraha, paberraha ja arveldusraha. Mõningatel juhtudel liidetakse nendele ka väärtpaberid. Ülal toodud liikide kõrvale on palju muidki vahetuses
välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
Küsimuse tekst Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt rohkem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Tõene Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Tõene Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene
automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks.
Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku. Kvaliteetaktsia (Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia, mille väärtus on üle aja stabiilselt suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav (likviidne) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi. Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv.
sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 22 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 23 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 24 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 25 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
tuludest (põhivara müük). Eesti eelarve koosneb põhiliselt sots.maksudest. Maksud: Otsesed (maksud tuludelt) - tulumaks 21%, sotsaalmaks 33%, töötuskindlustus 0,6%, kogumispension 2%. Kaudsed (tarbimis tuludelt) -käibemaks 18%, aktsiis, tollimaks. Omandimaks-maamaks Kohalikud maksud Seadusmaksud 18. Raha ja raha funktsioonid. Raha – on likviidne finantsvara, mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendid kaupade ja teenuste ostmisel. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend; üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad; hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument;
Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 57 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 58 Õige
Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus,
kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 20 Loetle käibevarade juhtimise reeglid; • anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; • kontrolli partneri maksevõimet; • lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; • püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida sääst...
vaatepunktist. Firmavälised analüütikud on ettevõtte finantsseisundist huvitatud mitmel põhjusel. Sellesse huvigruppi kuulub panga laenuametnik, kelle soov on kindlaks määrata laenu taotleva ettevõtte krediidisuutlikkus. Siin pööratakse tähelepanu firma eelnevale finantsvõimenduse kasutamisele ning firma suutlikkusele maksta laenuandjale nii laenuintresse kui ka laenu põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. (Eelmise perioodi jäägid on 100%). Kasumiaruande horisontaalanalüüs koostatakse sarnaselt ja näitab tulude/kulude kasvu.
on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas. Kes päeva lõpuks pankadest teisele võlga jääb, kannab kulud. Kui üks on 30000.- võlgu ja teine 50000.-e i pea mõlemad kandma rahasid, vaid lihtsalt üks kannab teisele 20000.. võlgu ja ongi klaaritud. Kui aga nt
tootmistegureid , kõiki toodetakse nii palju kui vaja ja pole tööpuudust. Kui pikk on PIKAAJALINE? Klassikud vastavad, et just nii pikk, et hinnad ja palgad saaksid kohanduda ja tekiks jälle täishõive. Tavaliselt peetakse selleks 10 aastat ja enam. TEGELIKKUSES toimub midagi nende kahe vahepealset: tõuseb hind+ tootmismaht! 9. 1 Raha funktsioonid Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2
o Laoressursside kasutamine (lao täituvus jne) o Tööjõukasutude tõhusus (komplekteeritud tooted/tunnis) o Varude käitlemine (varude ringlemiskiirus) o Tegevuse parameetrid (lao käive, tooteühikute arv jne.) Varude haldamine Varude ja nende haldamise olemus · Varud on üheks tarneahelas juhtimist vajavaks põhimuutujaks · Varude planeerimine, hoiundamine, liigutamine ja arvestmine on kogu logistika aluseks · Varud ei ole likviidne vara (raha on likviidne) · Varud moodustavad ca 20% tootmisettevõtte ja 50% jaekaubaettevõttes (Grant 2006) · Peamised põhjused parude omamise poolt: o Parem klienditeenindus (kõrgem tarnevõime) o Tootmis-, ostu- ja transpordikulude kokkuhoid (allahindlus) o Kaitse hinnakõikumiste vastu o Kaitse nõudluse ja ebakindluse vastu o Kaitse ettenägematute asjaolude vastu · Argumendid liiga suutre varude omamise vastu:
Suveräänne tarbija ei vaja kaitset. `'Pessimistlik tarbija " vajab kaitset ja tarbijakaitse omandab erilise tähtsuse. Inimesed hindavad asju teatud taustsüsteemis, seda kasutab ära reklaam. 32) Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne, kassa ja kassavoo olemus. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks. Kassa - likviidne vahend Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. 33) Pikaajaline finantseerimine kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine. Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud
juurde). Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo – rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Teema 10 Töö pakkumine – Töö pakkujaks on tavaline INIMENE.
Laenamisvahend 7. Raha tüübid läbi aegade Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha rahana ringlev väärismetall, nt.kuld, hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata 8. Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav, Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused:
laskma) raha, et finantseerida oma kulutusi, suurendab ta raha pakkumist. See toob kaasa inflatsiooni. 3) Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigi võla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem kui ta makse on kogunud. 9. Raha mõiste ja funktsioonid. Intress. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Raha on likviidne(sularahastatav) finantsvara, mida aksepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Funktsioonid: 1) vahetusvahend 2) väärtusmõõt 3) maksevahend 4) akumulatsioonivahend. (kuhjamine/kogumine) Kommertspankade süsteem: Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud
madalam kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus Kohustus rahaline võlg Omakapital esialgselt omanike poolne investeering ettevõttesse, kas rahalise või materjaalse varana. Saldo konto arvestuslik jääk Konto- kahepoolne tabel mida kasutatakse majandustehingute liigitamisteks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Käive- müügist saadav sissetulek. Taksonoomia- riiklikult kinnitatud aruande vorm Käibevara- likviidne vara, mis 1 aasta jooksul muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta Kaup- edasimüügi eesmärgil soetatud vara Materjal- kasutatakse ära oma äritegevuses Kassa- sularaha arvestamiseks kasutatava konto nimetus Ostja- isik, kes on ettevõttele võlgu ostetud kauba või teenuse eest Väikevahend- varad, mille maksumus on madalam, kui PV väärtus Bioloogiline vara- elusorganism, taim v loom
kaubad omavahel võrreldavaks. · akumulatsioonivahend rikkus on paigutatud rahasse. On raskendatud kui inflatsioonimäär on kõrge, siis raha kaotab väärtust ja rikkus väheneb. Rahapakkumine on kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid saavad kasutada oma tegevuses. Kasutatakse kolme rahamõõtu ehk agregaati, mis erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks. Rahamõõdud ehk agregaadid on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. 8 M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid
(mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 21. Loetle käibevarade juhtimise reeglid; anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; _ kontrolli partneri maksevõimet; _ lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; _ püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest
teenused (tellimiste täitmine, remont, hooldus, garantii, konsulteerimine, paigaldus, seadistamine); müügipersonal (viisakus, usaldusväärsus, kompetentsus, suhtelmisvalmidus, järjekindlus, abivalmidus); turustuskanalid (jaotamise intensiivsus, efektiivsus, kompetentsus, tellimuste täitmise kiirus ja kompetentsus); maine (õhkkond, sündmused, sümbolid, meedia) 56. Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on likviidne finantsvara, mille funktsioonideks on: 1) raha kui vahetusvahend – raha on bartertehingute alternatiiv, ta teeb võimalikuks jätta ära bartertehingud; 2) raha kui väärtusmõõt, st võimaldab hinnata ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust; 3) raha kui maksevahend; 4) raha kui akumulatsioonivahend, raha saab teatud aja hoida, ilma väärtust kaotamata. 57. Reklaam - turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu
Pikaajalised võlakirjad); C. Kõrge kupongimääraga võlakirjad (vs. Madala kupongimääraga võlakirjad). Võlakirja duratsioon 30.Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 31.Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria 32.Likviidsusrisk Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel (võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused). 33.Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus
Vastus: 0,17/ 3*100 = 5,6% Arvestage seda, et kui kasutatav osa väheneb, siis efektiivne intressimäär kasvab. Tooge näide! Andres Laar 2008 2007 KUI RAHA JÄÄB ÜLE? INVESTEERIME Üleöödeposiit Miinimumsumma 0,5-1,0 MEEK, Intress sõltuvalt valuutast 0,7-5,2%. Väga likviidne! Rahaturufond Likviidne, intress kõrgem, osakutel määratud hind, ostu ja müügiga võib volitada pangale. Tähtajaline hoius Tasub siis, kui vaba raha on pikaajaline ja summad suured, intress 2- 8%, sõltuvalt ajast, ennetähtaegne lõpetamine kulukas. Võlakirjad, aktsiad pikamaajaline investeerimine. Andres Laar 2008 2007 KUI RAHA JÄÄB ÜLE?
laenumakseid kreeditoridele. Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 17. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? 4 Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime- pikem perspektiiv. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. 18. Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust? Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1 krooni kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) krooni kohta genereerida müügitulusid. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. 19
Nõuded bilansis on hinnatud vastavalt nende laekumise tõenäosusele. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, kui ei ole võimalik nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME Ettevõtte maksevõime all peetakse silmas liksviidsust. Likviidne ettevõte suudab kiiresti oma varad muuta rahaks ja tasuda lühiajalisi kohustusi . 5.1 Maksevõime üldine tase Maksevõime üdine tase näitab , mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi ning kasutatakse valemit: ,(5.1) Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2. 2010. aasta üldine maksevõime tase:
igaüks on seotud eeltoodud CAMEL mudeliga. Kõik viis riskifaktorit on olulises osas määratud panga organisatsiooni ja sisemise planeerimisega, kuid kindlasti mõjutab neid oluliselt väliskeskkond. Viis põhilist kasumlikkust mõjutavat finantsriski: 1. Likviidsusrisk - vähendab panga võimekust täita oma igapäevaseid finantskohustusi ning toime tulla selle tagajärgedega. Väga likviidne pank allub väiksemale riskile, kuid samas võib olla väiksema kasumlikkusega. Mittelikviidne pank on riskantsem, kuid samas tõenäoliselt suurema kasumlikkusega 1. Intressirisk - on seotud panga puhta intressitulu muutustega, mis võib olla põhjustatud ettenägematutest muutustest üldistes intressitasemetes. Pank, mis kooskõlastab täielikult oma varade ja kohustuste kestvusstruktuuri, on vähem riskantne, kuid samas võib olla ka vähem kasumlik
lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent liitintress intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav likviidsuspiirang pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga 5 limit order - väärtpaberitehing, kus on määratud hinna limiit, millega ollakse nõus ostma või müüma lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust loobumiskulu vt
laasitud okste kasutamist oksapadjana kokkuveoteedel. Mulla ja kividega segunenud materjal hakkpuidu tootmiseks ei sobi. Raiejäätmete kogumine on hõlpsam, kui raie käigus laasitud oksad ning ladvad paigutada kokkuveoteede kõrvale vaaludesse või hun- nikutesse (Joonis 12). Selliselt ladustatud puidu kütteväärtus on 10 15% kõrgem. Joonis 12. Raietööde käigus soovitatakse Joonis 13. Veekindla paberi alla ladustatud likviidne puit ja laasitud oksad paigutada raiejäätmed, P. Muiste foto. eraldi, P. Muiste foto. Kõige esimeste inimeste jaoks olid mets ja puud põhiline pelgupaik, mis aitas vaenulikus keskkonnas ellu jääda. Ilma puiduta, mille välk äikese ajal süütas, poleks inimene õppinud tundma ja säilitama tuld. 14 Enamkasutavad tehnoloogiad hakkpuidu tootmiseks on järgmised: · raiejäätmete hakkimine langil, · raiejäätmete hakkimine vahelaos (levinuim Põhjamaades, sobib ka Eestile)
Sisuliselt on tegemist firma likviidsuse juhtimisega. Eesmärgiks on optimaalne käibekapitali ja puhaskäibekapitali suurus. Käibekapitali õige juhtimine on äärmiselt vajalik, sest peamiseks pankroti põhjuseks on tihti käibekapitali ebaefektiivne juhtimine. Käibekapitali optimaalne suurus peab eelkõige kindlustama firma normaalse toimimise, raha konversioonitsükli põhjendatud pikkuse, aga ka käibevara finantseerimisallikate madalaima hinna. Ettevõte on likviidne siis, kui puhaskäibekapital on positiivne. Kui ettevõtte lühiajalised kohustused on suuremad kui käibevarad, on tegemist negatiivse puhaskäibekapitaliga. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et lühiajalist kapitali kasutatakse põhivara finantseerimiseks. Rahandusteoorias väidetakse, et käibevarade püsivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei järgita, siis tekib väike või lausa negatiivne käibekapital.
kaupade vahetamisel. Raha vormide areng: kaupraha sümbolraha (dekreetraha) deposiitraha Raha funktsioonid · Vahetusvahend raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul · Arvestusühik · Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses). Dilemma kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis. Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1
DEPRESSIOON s.o pikaajaline ja sügav majanduslangus, mille klassikaliseks näiteks on maailmamajanduse seisund 1930.ndatel aastatel. Seda iseloomustavad kõrge tööpuudus, vähene kogutoodang ja investeeringud, pankrottide laine. Enamus riike välju depressioonist alles II MS puhkemisel. Siiani on õnnestunud analoogilist langust vältida (võib-olla tänu Keynes'i teooriale). 30 9. RAHA JA PANGANDUS 9.1 RAHA OLEMUS Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. Rahana on kasutatud aegade jooksul väga erinevaid esemeid kivitükke, loomi, karusnahku, metalli. Kaubavahetuse hoogustumisel tekkis vajadus ühesuguse ja väikesemõõtmelise raha järele, kuna bartertehing (kaup kauba vastu) oli kallis ja aeganõudev. Raha kohta öeldakse veel, et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1
Ühiskond tervikuna finantstoodete ja teenuste atraktiivne pakett, võimalikult madala hinnaga tehingud. Tasakaalu säilitamine pangas: Lühiajalises perspektiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel. Pikaajalises persperktiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel. Finantsjuhtimise põhivaldkonnad: a)Likviidsuse juhtimine Likviidsusrisk panga võime täita igapäevaseid kohustusi. Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga. Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem. b)Intressiriski juhtimine Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega. c)Kapitali juhtimine Maksejõulisuse risk: hästikapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid võib olla väiksema finantsvõimenduse tõttu vähem tulus.
Sisaldab ka mitterahalisi kulusid. 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet? Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17. Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab? Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte
intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist
annaabi.ee 
