ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk:
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise
varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. Optimaalse rahajäägi planeerimine Kuna vaba raha kassas või pangaarvetel ei teeni tulu (või teenib minimaalselt), peaks jääk olema optimaalne. Optimaalse rahajäägi leidmine: kõige lihtsam ja odavam variant on selle ligikaudne hindamine (arvestades lähiajal tehtavaid väljamakseid ja laekuvaid summasid); arvutuste teel kasutades erinevaid mudeleid (Baumoli mudel, Miller-Orri
Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja. Järgnesid laulud „Õlitatud keravälk“ , „ Sandy“ ning „ Me kokku käime“, mis võttis esimese vaatuse suurepäraselt kokku. Teine vaatus algas looga „Šeikides keskapeol“. See lugu oli väga rokilik, kiire ning kaasahaarav. Järgnes kaks pisut aeglasemat lugu. „ Täiskuu“, mille autoriteks on R. Rodgers ja L. Hart ning „Lootusetult hoolin sust ma“, mille autorik on J. Farrar
Eesti Jahimeeste Selts Marger Krumm EH1 EJS ajalugu Loodi 18.jaanuar 1967 Pikk ja keeruline eellugu- kuulus spordiorganisatsiooni Ulukite arvu kontroll Jahimeeste õiguste kaitsmine Aus töötasu EJS tegevusest Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud isikute ühendus Loodustsäästev jahipidamine Koolituste korraldamine Jahikultuuri korraldamine Sihtgrupid Metsloomade tasakaalus hoidmine Legaalne jahindus Jahimeeste ühte gruppi kogumine Informatsiooni kättesaamine Veebileht www.ejs.ee Ajakiri „Eesti Jahimees“ Ajakiri „Sinu Mets“ Sündmustekalender www.ejs.ee Sündmused MTÜ Jäljekorte Klubi- korraldatakse EJS partneriga jäljekoerte päev 2014, 28.sept Eesti jahimeeste 34. kokkutulek 11.-13. juulil 2014 Raplamaal Toosikannul. TÄNAN KUULAMAST ...
Wooden roofs Marger Krumm EH1 Roofs · Shingle roof · Shake roof · Chip roof · Board roof Shingle roof · It comes from Estonia 19.century · Made by softwood (one shingle is 62 cm) · The roof comprises two layers of shingle 2 different installation Fish-tail Perpendicular to the eaves · Lasts 60-80 years if you maintanance the roof. Shake roof · Very old history · Made by pine, spruce and aspen. · Size: 80mm broad, 3mm thick from the top and 15 mm thick from the bottom, the lenght is different. · Different styles ( sharp, rounded and slanting ends ) · Lasts 30 years. · The slope of the roof must be at least 25° Chip roof · Its comes from in Estonia 18. century · Mades by spruce and aspen · Sizes: 500mm tall, 5-7 mm thick and width is variable · 3 layers of chips · Average life is 10 years · The slope should be 20...
ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&paperarticleid=990E1EC8-B1F5-456A-AB88-E58EC577AF88]. 8. Kruusmägi, A. 2011. Välimaalased hindavad Eestis head teenindust. Pärnu Postimees. [http://www.parnupostimees.ee/507422/valismaalased-hindavad-eestis-head- teenindust/]. 9. Aeternum. 2011. Teeninduskultuur Eestis aastal 2011. Teenindaja.ee [http://www.teenindaja.ee/teenindajale/teeninduskultuur-eestis-aastal-2011/]. 13 10. Krumm, K. 2010. Kui hea teenindus on Eestis. Tarbija24. [http://www.tarbija24.ee/303873/kristo-krumm-kui-hea-teenindus-on-eestis]. Lisa 1. Hea Teenindus Autor lisab pildi koolitusest ja ettevõtmisest, mille käigus valitakse asutusi Eestis, kus on hea teenindus. (Aeternum 2012; Teenindaja.ee) 14
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on:
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam
aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 1990
Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm · Taimo Toomast Sündmused : 1. Esimene avalik ooperiteater 1637 a. Veneetsias. 2. 1865 a. kujunesid teatrid " Vanemuise " ja " Estonia " 3. 1906 a. said nendest kutseteatrilised seltsid. 4. Alates 1949 on "Estonia" muusikateater, " Vanemuises" lavastatakse tänini muusika- ja sõnalavastusi. 5. Esimene Eesti ooper on Evald Aava " Vikerlased ", mille ettekanne toimus " Estonia " teatris 1928 a. 6. 1929 ilmus " Estonias " lavale juba Artur lemba " Kalmuneid " 7
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19...
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis
, R., Maher, M. (2012). ,,Cost Management: Strategies for Business Decisions". London: Kindle Edition Bragg, S.M. (2005). ,,Uus finantsjuhtimise käsiraamat". Tallinn: Fontes ,,Vertical (common-size) analysis of financial statements". (s.a.). allikas https://www.accountingformanagement.org/vertical-analysis-of-financial- statements/ Zirnast, V. (2008). ,,Strateegiline finantsjuhtimine. Idee kohtub rahakotiga". Tallinn: Äripäev Teearu, A., Krumm, E. (2005). ,,Ettevõtte finantsjuhtimine". Tallinn: Pegasus Aruste, V. (2004). ,,Finantsanalüüs ja planeerimine". Printon Trükikoda AS Tallinn Sults. L. ,,Kuidas finantsjuhtimisega edu saavutada"? allikas http://www.sinihobu.ee/blogi/kuidas-finantsjuhtimisega-edu-saavutada 3 Sults, L. ,,Finantsanalüüs- tööriist eesmärkide saavutamiseks". Allikas http://www.sinihobu
Fifth level Osatäitjad Getter Jaani või Meribel Click to edit Master text styles Müürsepp Sandy Dumbrowskil Second level Uku Suviste või Priit Third level Strandberg Danny Zukol Fourth level Piret Krumm või Meribel Fifth level Müürsepp Rizzo Lauri Pesur või Dmitri Kurilov Kenickie Lühike sisukokkuvõte Click to edit Master text styles Danny ja Sandy kohtuvad suvel, armuvad Second level ning neist saab suvekuudeks paar. Kuid Third level
Estonian Business School Ettevõtluse õppetool KONTROLLTÖÖ BEB-3 Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2010 Heakook OÜ on Tallinna kesklinnas tegutsev kohvik-kondiitriäri. Vaja on luua ettevõttes uus kliendihaldusprogramm (CRM) ja sellele baseeruv klientide lojaalsust tagav püsikliendiprogramm. 1. Oma kliente kategoriseerime käibe ja ostude järgi. Meie ettevõtte klientide hierarhja: Partner nö äriklient, kes tellib meilt üritusteks vajaminevat Sõber pikaajaline klient, kes alati leiab tee meie juurde
Sõnaseletused: Grease- õli, rasv, želee Greaser - trenditeadlik noor Jim Jacobs / Warren Casey GREASE Muusikal kahes vaatuses Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Adrienne Abjörn (Rootsi) Helikujundaja Andreas Lönnquist Osades Getter Jaani või Meribel Müürsepp, Uku Suviste või Priit Strandberg, Piret Krumm (Eesti Draamateater) või Meribel Müürsepp, Karol Kuntsel, Lauri Pesur või Dmitri Kurilov, Taavi Paomets või Fredi Pärs, Silver Laas või Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn või Siim Kornel, Indrek Ventmann, Anett Schneider, Katrin- Merili Poom, Kaia Oidekivi, Kethi Uibomägi, Kristiina Renser, Ruudo Vaher, Raahel Pilpak, Madis Mäeorg jt. Lavastuses osaleb Tantsu- ja laulukool WAF Muusikal Grease Kuivõrd Grease on viimasel aastakümnel siin Eestis suht
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus.
Peamine eelis on odav ja kiire moodus jõuda pot kliendini, atraktiivne ja palju võimalusi Miinuseks on tohutu interaktiivse info maht, mille hulgast sõelutakse välja vaid see, mis jääb silma ja on eriline E-mailide lugemise aeg on lühike Paljudel firmadel on piirangud või ka suisa keelatud mitmesuguse elektroonilise info kasutamine ja vastuvõtmine Samas on ääretult mugav toote ostu-müügi protsessi läbi viia (paljud firmad suhtlevadki vaid üle interneti)(Kristo Krumm materj.) Otseturundus: Otseturundus on turunduse meetod, millega sõnumid suunatakse ainult kindlale sihtgrupile. Otseturunduse tulemusi on kergem mõõta kui massikommunikatsiooni ning juhul, kui sihtgrupid on õigesti valitud, on otseturundus ka massimeediareklaamist efektiivsem. Otseturundus hõlmab otsepostitust ning telemarketingi (telefoni teel toodete turundamist). Müügiedendus: Müügiedendust defineeritakse enamasti kui turundustegevust, mis annab
koht Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali Astmelise tulumaksu pooldamine Viimased liitujad: Silver Meikar, Andrei Hvostov, Mihkel Raud Sven Mikser 8. nov 1973 sündinud Eesti noortemeister kaugushüppes 1995-2004 Keskerakond 1996 TÜ inglise keel ja kirjandus 2002-2003 kaitseminister vabaabielus, 1 laps Eesti Vabaerakond Asutati 2014 Esimees Andrus Herkel Juhatuse liikmed: J. Ojangu, K. Kübarsepp, J. Kristafovits, K. Pilt, M. Meesak, A. Altosaar, J. Saar, L. Ramjalg, K. Krumm, E. Rutiku Liikmete arv: üle 600 Kohti parlamendis: 8 Rahvuslik-konservatiivne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asutati 2012 Esimehed: 2012-13 Margo Miljand, 2013- Mart Helme Juhatuse liikmed: M. Helme, R. Põldaru, A. Ehala, U. Espenberg, R. Kaalep, H. Kullerkupp, J. Madison, H. Paulson, P. Puustusmaa, H. Põlluaas, A. Sild, E. Susi, K. Tennosaar, R. Tölp Liikmete arv: üle 7500 Kohti parlamendis: 7 Rahvuslik-konservatiivne Rahva toetus erakondadele http://www.erakonnad
Woher?-kust? Woher kommst du? (Kust sa pärit oled ?) Wie?-Kuidas, Missugune? Wie heisst du? Wie geht es?(Kuidas on sinu nimi? Kuidas sul läheb?) Wie lange?-kui kaua? Wie lange muss ich noch essen?(Kui kaua pean ma veel sööma?) Wie oft?-kui tihti? Wie oft besuht du deine Dante? (Kui tihti külastad sa oma tädi) Wie viel?-Kui palju ? Wie viel wiegst du ? (kui palju sa kaalud ?) Wie viele?-Mitu? Wie viele Geschwister hast du ? (Kui palju õdesi-vendi sul on ?) Warum-miks? Warum ist die Banane krumm? (Miks on banaan kumer?) Wann?-millal? Wann ist dein Geburtstag? (Millal on su sünnipäev?) Welcher?-missugune?(der) Welcher Wochentag ist heute?(mis nädalapäev täna on?) Welches?-missugune?(das) Welches Foto magst du?(Missugune foto sulle meeldib?) Welche?-missugune?(die)Welche Musik macht Madonna? Omadussõnade võrdlemine-Komparation der Adjective Algvõrre-Positiv Keskvõrre-Komparativ(-er) Ülivõrre-Superlativ(-sten)
htm Eesti Päevaleht 2008, Väärtpaberite Teejuht, Tallinna Raamatutrükikoda Seppo Saario 2009, Investeerimisraamat, Tallinna Raamatutrükikoda Äripäev 2007, Investeerimise Teejuht, Tallinna Raamatutrükikoda 16 Anet Tomberg 2007, Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel, Magistritöö. Harry M.Markowitz 1959, Portfolio selection, JOHN WILEY AND SONS INC. Asta teearu, Erik Krumm (2005) Ettevõtte Finantsjuhtimine, Tallin, kirjastus Pegasus Tõnis Oja, Raivo sormunen, Investori Aastaraamat, Äripäeva Kirjastuse AS 2007 Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina 2010. 17
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine
see ei jäänud saladuseks Mari ema juurde ja ütles mille nägemata polevat ka Hendrikule. Kord Tõnule: ,,Tõnu, sa ei eestlane eestlane. Veel jõudis kätte traagiline sobi emale enam, mine oli 1986 a. Estonias sündmus, mil Katrin sai ja ära enam tagasi tule! '' operett, kus mängisid teada, et Hendrik suri Sellest päevast peale ei Karisma, Kilgas ja operatsioonilaual (tal oli ole Katrin Karisma uut Krumm esimest korda neeruvähk). Kati sai suhet tahtnud ega kolmekesi koos. alles siis aru, mis ta elus alustanudki. Lõpuks ta ,,Kas Te kahetsete seda, tegelikult toimunud oli ikkagi mõistis, et kui et hakkasite näitlejaks, ja ta hakkas hindama poleks olnud Marit oleks mitte hambaarstiks nagu seda, mis tal on, mitte Katrini elu täiesti pea väiksena tahtsite?'' seda, mida ta tahaks, et peale pööratud
ault=true (2013) 13. NASDAQ, Google. http://www.nasdaq.com/symbol/goog/stock- chart?intraday=off&timeframe=18m&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingave rage=None&lowerstudy=volume&comparison=off&index=nasdaq100&drilldown=off&sD efault=true#.UUKQKTeNOSo (2013) 14. Zirnask, V., Väärtpaberite teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008 23 15. Teearu, A., Krumm, E. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 2005. 16. Tikk, J., Finantsarvestus. Tallinn, 2009. 17. Treasury Stock Defined - http://business-accounting-guides.com/treasury-stock/ (2011). 18. Tänavsuu, T. Eesti riigi kuldaktsia Telekomis ohus - http://www.epl.ee/news/majandus/eesti-riigi-kuldaktsia-telekomis-ohus.d?id=50955130 (2003) 19. Understanding Dual Class Shares - http://www.investorsfriend.com/dual_class_shares.htm (2006) 20. Volens, U
Vihalem, A. Turundusuuringu alused. Tallinn: Külim, 2004. 3. Luik, Erti E-turunduse alused. Tallinn, 2008 4. Artikkel Eesti Euroopa kõrgharidusruumis 5. http://www.eyl.ee/public/files/Eesti%20Euroopa %20korgharidusruumis.pdf 6. Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoritöö. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. 7. Eesti Hariduse Infosüsteem www.ehis.ee (04.10.2013) 8. Teearu, A. Krumm, E. „Ettevõtte finantsjuhtimine“ Tln Raamatutrükikoda 2005 9. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli sisedokumentatsioon 10. Kulno Türk ja Tõnu Roolaht uurimistöö „EESTI ÜLIKOOLIDE AKADEEMILISE PERSONALI HINDAMINE JA TÖÖTASUSTAMINE“ http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook20-07.pdf 11. Äripäeva käsiraamatud http://kasiraamat.aripaev.ee 22
Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1. Ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid; analüüsi
http://www.nasdaqbaltic.com/market/? instrument=EE3100084021&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017) 3. Ettevõttest Tallink Group Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/? instrument=EE3100004466&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017) 4. Ilisson, R., Finantsanalüüs ja planeerimine. 2004. 5. U.Udras Finantanalüüs hoiab laeva kursil [WWW] http://www.raamatupidaja.ee/167921art (20.05.2017) 6. (Autor) Finantsanalüüs. Loengukonspekt (aastaarv) 7. Krumm, K., Juhtimisarvestus. Loengukonspekt. (aastaarv) 42 LISAD Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs 43 Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs 44 Lisa 3 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi horisontaalanalüüs 45
Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Šuvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Šklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850 Kuno Janson VII 304 620 3800 Lauri Kütt VII 311 620 3802 Lembit Krumm VII 512 620 3759 Madis Lehtla VII 407 620 3705 Mall Orru VII 208 620 3856 Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H
mille rentaablust uuritakse Finantsaruannete analüüsi teostamisel kasutatakse põhiliselt kolme rentaabluse näitajat: müügikäibe rentaablust, varade kasumitootlust ja omakapitali rentaablust. Müügikäibe 23 rentaablus on kasumi osatähtsus müügikäibes. Käibe rentaabluse näitajad iseloomustavad, kuidas ettevõte on suutnud oma kulude taset kontrollida (Teearu & Krumm, 2005, lk 28). Kogurentaabluse näitaja iseloomustab tootmiskulude taset ja kajastab tootmistegevuse rentaablust: brutokasum Käibe kogurentaablus = (6) netokäive Äritegevusega tasuvust saame hinnata ärirentaabluse näitajaga, mis näitab äritegevuse tasuvust tervikuna: ärikasum
Anderson ja L. Price, bulgaarlased B. Hristov ja N. Gjaurov, dirigendid A. Toscanini ja H. von Karajan, vene ja nõukogude kunstnikud F. Saljapin, L. Sobinov, A. Nezdanova, V. Barsova, S. Lemesev, G. Nelepp, G. Visnevskaja, I. Arhipova, V. Atlantov ja mitmed teised on tuntud Verdi ooperite esitajad. Ja eks meiegi vabariigist ole võrsunud tugevaid Verdi muusika tõlgitsejaid, nagu lauljad H. Einer, K. Viitol, K. Ots, I. Loo Talvari, E. Maasik, T. Kuusik, G. Ots, A. Külvand, H. Krumm, U. Tauts, A. Püvi, dirigent N. Järvi jt. Geniaalse helilooja ainulaadse isiksuse ja muusika võlu pole kustunud tänini. Teda on korduvalt jäädvustatud kujutavas kunstis, temast on kirjutatud raamatuid ja vändatud filme, tema helitöid on mängitud heliplaatidele ning antud välja arvukais nooditrükiseis. Ometi jääb Giuseppe Verdi elulugu küllaltki sündmustevaeseks. Romantiliste seisuste ja erutavate armudraamade kirjeldusi, nagu neid Berliozi, Liszti, Chopini, Wagneri jt
Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Suvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Sklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850 Kuno Janson VII 304 620 3800 Lauri Kütt VII 311 620 3802 Lembit Krumm VII 512 620 3759 Madis Lehtla VII 407 620 3705 Mall Orru VII 208 620 3856 Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800
Captain, 1964), Polkovniku lesk (The Colonel’s Widow) – deserve to be mentioned. Bertolt Brecht became a favourite dramatist: The Life of Galileo and Mother Courage and Her Children having successful runs. The music theatre acquired more individual features; more works of Twentieth century composers (Maurice Ravel, George Gershwin, Richard Strauss) were staged. Young talented conductors Neeme Järvi (b. 1937) and Eri Klas (b. 1939) started to carve their way. Young singers Hendrik Krumm (1934-1989), Urve Tauts (b. 1935), Anu Kaal (b. 1940) and Teo Maiste (b. 1933) made their successful debuts. Estonian documentary films also attempted to tackle the problems of the period. Mature achievements were shown by several new film directors; Jüri Müür (1929- 1984) and Kaljo Kiisk (1925-2007). Among the feature films Põrgupõhja uus Vanapagan (The New Devil of Põrgupõhja,1965, from the novel of Anton Hansen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
