MRC-ressursi piirkulu Import MRP-piirprodukti kulu kus M0-autonoomne import, m-impordi NDP-sisemajanduse puhasprodukt piirkalduvus NDI-sisemajanduse puhastulu Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri kohta 4. Ringluskiirus riiulil kordades ja protsentuaalselt 5. Ringluskiirus päevades ehk väldetes ABC-analüüs · ABC analüüs (ingl. k. ABC analysis) nn analüüs Pareto reeglit - 20/80 järgides
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et ...
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi: o tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend) o ettev aatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks o spekulatsioonimotiiv o Varade struktuur o Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul; teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil o Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid: o maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus o intressimäär o elatustase
laekumata arvete) laekumiseks, s.t. mitu päeva on müük debitoorse võlgnevuse kujul. Selleks arvutatakse raha laekumise välde (e. keskmine raha laekumise periood). 7 Raha laekumise välde = debitoorne võlgnevus/ päeva krediitmüük (aasta netomüük/365) Vastus ei tohiks olla väga kõrge number. Suur number näitab seda, et raha ostjatelt laekub aeglaselt ehk liiga pika aja tagant ja raha ringluskiirus on väike. Sel juhul peaks ettevõte vaatama üle maksetähtaja pikkuse ja analüüsima erinevate ostjate osas, kas neile teostada krediidimüüki või mitte. Madal raha ringluskiirus võib tähendada seda, et ettevõtte juhtkond pole kuigi efektiivset tööd teinud debitoorse võlgnevuse osas. · Varade käibekordaja (Total Assents Turnover) näitab ettevõtte töö efektiivsust kõigi varade kasutamisel. Varade tootlus näitab aktivate koormatust ehk mitu
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei ...
Näitab kui kiire on nõuete laekumine. Jagades antud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame nõuete laekumisvälte päevades. Ostjatelt raha laekumise välde Ostjatelt raha laekumise välde * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse kestus päevades, debitoorse võlgnevuse käibevälde See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades Varude käibekordaja (Inventory Turnover) * näitajat nimetatakse ka: Varude ringluskiirus Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta
Reservid ja reservimäär • reserve saab hoida keskpangas ja kommertspankade kassades: R = Dc + VC • Reservimäär r = R/D Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D M0 ja M1 seosed M1/M0 = CU + D / CU + R | :D rahavõimendi fi= c + 1 / c + r M1 = rahavõimendi (fi)M0 Vahetusvõrrand M*v = P*Y M- raha hulk v- raha ringluskiirus P- hinnatase Y- reaalne SKP PY- nominaalne SKP Rahaturu tasakaal Ms = MD = PY/v Ms = MH = MD Tööturg Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus Töötus • Rahvusvaheline definitsioon ◦ ILO (International Labour Organisatsion) metoodika- kogutud ja arvutatud töötuse näitajad ◦ Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU) ◦ 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis • Rahvuslikud definitsioonid
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive Spekulatiivne motiiv Speculative motive obligatsioon bond Reaalsed rahavarud Real money balances vahetusvõrrand Equatation of exchange Raha ringluskiirus Velosity of money Rahaturu tasakaal Money market equilibrium Tasakaalu intress Equilibrium interest rate Rahapoliitika Monetry policy Avatud turu tehingud Open market operations Diskonto määr Discount rate Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio Diskreetne rahapoliitika Discretionary monetary policy „Odava” raha poliitika Easy money policy
rahamass jääb samaks. Selle tõttu kaob tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Kui aga kahe teguri vahe kasvab liiga suureks, suurenevad hüppeliselt kaupade ja teenuste hinnad, millega kaasneb inflatsioon. Sellist olukorda nimetatakse nõuldusinflatsiooni, kus liiga suur rahamass ajab taga liig vähe turul pakutavaid tooteid. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Samas võib inflatsiooni põhjuseks olla raha ringluskiiruse kasv. Raha ringluskiirus viitab sellele, kui kiiresti vahetab raha omaniku kindla ajaühiku jooksul ehk mitu korda kasutatakse ühte raha ühikut ostude sooritamiseks. Raha ringluskiirust saab suurendada, kui pangad vähendavad intressimäära, millega kaasneb laenude väljastamise kasv või kui indiviidid suurendavad oma kulutusi. Raha ringlusekiiruse kasv ei tekkida alati inflatsiooni, kuid kui kasv on ühiskonnas liiga suur, hüppeliselt suureneva nõudluse arvelt, on tagajärjeks inflatsioon
44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui
Laenu andjat kreeditooriks e. Võlausaldajaks ning saajt deebitoriks e. Võlgnikuks. Enamlevinud on laenu liigitamine tasumistähtajast sõltuvalt lühi- ja pikaajalisteks. 40.Laenude liigitus, nende iseloomustus,otstarve, taotluse dokumendid. Laenu tasumistähtajaga kuni 1aasta on lühiajalised laenud.Lühiajalisi laenu antakse kaupade ja tootmisvarude ostmiseks , käibevahendite soetamiseks, planeerimata kulutuste katte jm., kusjuures eelnevalt on selgitatud tootmistsükli pikkus, kaupade ringluskiirus jm. Asjaolud.Lühiajalisi laene vajavad eelkõige sesoonse tootmistsüklii ja ebaühtlase realiseerimisikäibega ettevõtted. Laenud tasumistähtajaga 1 kuni 50 aastat on pikaajalised laenud. Pikaajalisi laene antakse tootmis- ja sptsiaalobjektide ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks, hoonete, ehitiste ja maa ostmiseks, tehnika ja transpordivahendite soetamiseks. Pikaajalisi laene ei tohiks kasutada lühiajaliste kohustuste katmiseks.
See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest;
h pakkumine, siis tekib surve 53. suurem / väiksem erasektori poolne laenamine; intressimäära tõusuks. See finantsiline väljatõrjumine hakkab vähenema (vähenemine peaks olema väiksem kogunõudluse kasvust), kui raha ringluse ringluskiirus: 54. suureneb suureneb / väheneb. Kui raha ringleb kiiremini, on surve intressimäära tõusuks väiksem Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 55. Allpool on toodud pankade likviidsustaseme kontrollimise meetodid: () (i) vabaturu operatsioonid; p (ii) keskpank muudab oma laenude suurust kommertspankadele;
lõpetatavatest hoiustest ning kuni kahe-aastase tähtajaga hoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses lai rahaagregaat M3 koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu repotehingud, rahaturufondide osakud, rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad jms 14. Rahamassi suhtarvud Raha ringluskiirus V kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3
M1/M0 = (CU + D) / (CU + R) = (CU/D + D/D) / (CU/D + R/D) Rahavõimendi Ø = (cd + 1) / (cd + rd) M1 / M0 = Ø M1 = Ø * M0 Keskpanga eesmärk on kontrollida inflatsiooni ja soodustada või pärssida investeeringuid. Kui rahavõimedi on suur, siis keskpangu sekkumise vajadus on väike ja vastupidi. Kui cd = 0, siis 1 / rd M1 = (cd + 1 / cd + rd) * M0 = ØM0 Kvantitatiivne rahateooria raha väärtus seisneb tema kvantiteedis Vahetusvõrrand M*v = O*Y M raha pakkumine v raha ringluskiirus P hinnatase Y realne SKP PY nominaalne SKP P = (M*v) / Q TÖÖTURG 18.11.2013 Majanduspoliitika eesmärk ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus · Seos majandustsüklitega · Ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus · Pikaajaline töötus Töötuse definitsioon ILO
2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 14. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V) Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem
2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 22. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga 2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist 2= 1 / V) Mida suurem on 2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem
Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub hinnatasemest, raaltulust ja intressimäärast. Samas ei ole majandusteadlaste hulgas ühtset arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP) Alternatiivne teooria sellele ona Keynesi rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma.
Majandusteooria kordamisküsimused 1. Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks ...
kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa teenused. Otsetarned- müüja toimetab tellimuse otse kliendile vaheladusid kasutamata. Lao tüübid- Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa komplekteeritakse ja ühitatakse, ringluskiirus veidikene pikem. Ristlaadimiskeskus – loobutud on hoiundamisest, kaubad võetakse vastu ning lähetatakse. Kauba paigutusviisid- Tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad. Sarnaseid või ühte tooterühma kuuluvaid kaupu hoitakse ühes laopiirkonnas. Käitlemisviisi järgi kindlaksmääratud hoiukohad. Ühesugust käitlemist vajavaid tooteid hoitakse ühes lao piirkonnas. Komplekteerimisviisid- (pick to order) on lihtsaim komplekteerimisviis. Üks komplekteerija
Testid 1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni, neid saab muuta vahetusvahendiks kiiresi, kuigi nad ise ei ole vahetusvahendid. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks. Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast.
Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa teenused. Pakkimine jne Otsetarned – müüja toimetab tellimuse otse kliendile vaheladusid kasutamata. Lao tüübid läbi hoiundamise Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa komplekteeritakse ja ühitatakse, ringluskiirus veidikene pikem. Ristlaadimiskeskus – loobutud on hoiundamisest, kaubad võetakse vastu ning lähetatakse. Kauba paigutamisviisid Kindlad hoiukohad Muutuvad hoiukohad – parasjagu vabadele kohtadele ABC-analüüsi alusel – kiiresti liikuvad kaubad parematesse kohtadesse, kättesaadavamalt Tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad Käitlemisviisi järgi
4 täiendades, toimuvad majanduses muudatused. Enamik majandusteadlasi on seisukohal, et raha on olulisel määral eksogeenne: 1. Väärtpaberituru transmissioonimehhanism: raha mõjutab majandust ainult protsendimäärade kaudu ega mõjuta üldse, kui majandus on suletud likviidsuse lõksu. 2. Ebaküps koguse teooria: raha mõjutab ainult hindu, kuna ringluskiirus ja sissetulek on eeldatavasti konstantsed. 3. Kaasaegse koguse teooria: raha võib mõjutada nii hindu kui ka toodangut lühema aja vältel, kuid ainult hindu pikema aja vältel. 4. Friedmani teooria: raha nõudlus on valikute hulk ja muutused raha pakkumises võivad omada suurt mõju kulutamise komponentidele. Raha ja majanduse vaheline seos on kompleksne ja raha võib mõjutada majandust pika ja muutuva ajalise nihkega
pakkumine); erasektori soovist hoida sularaha (mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade reserv ja raha pakkumine); intressimäärast Reaalne rahatasakaal M/P näitab raha ostuvõimet ehk selle tegelik väärtus. Raha nominaalne pakkumine jagatud läbi hinnataseme indeksiga. Rahaturu pakkumispoolne agregaadi väärtus, millega raha nõudlus peab olema võrdne rahaturu tasakaalu korral Finantsvara intressi kandvad väärtpaberid ja raha Raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi jooksul, näitab mitu lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil. Mida kiiremini raha ringleb, seda suurem on SKP.(maksed, intressimäär mida rohkem raha pangas, seda kiiremini ringleb, oodatud inflatsioon kõrgem intress, püütakse rahast lahti saada, elatustase rikkas riigis ostetakse rohkem, ringlus suurem, institutsionaalsed tegurid pankade areng,
: riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid pole akumulatsioonivahendiks. N.: krediitkaardid, mis pole tegelikult raha, sest ta pole vara. 9.3 RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on sularaha ja tsekiarvete kogus, mida inimese soovivad hoida. 31 Kvantitatiivne rahateooria väidab: M*V=P*Q kus: M ringluses oleva raha hulk; V raha ringluskiirus e. rahaühiku keskmine kasutuskordade arv teatud ajaperioodil; P hinnatase; Q kogutoodangu hulk (reaalne SKP). See võrrand tähendab teisisõnu, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga. Alternatiivne teooria, mida nimetatakse ka Keynes'i rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · tehingumotiiv soov omada raha, et teha igapäevaseid tehinguid; · ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks;
aastal 43 ja 2004. aastal 48 päeva, mis näitab taas, et analüüsitava ettevõtte näitajad olid 2003. aastal paremad keskmistest kuid 2004. aastal juba tunduvalt kehvemad (Tabel 1). Kuna lühiajalise võla kattekordaja on vaadeldavatel aastatel liikunud langevas trendis, on ka raha laekumise periood samal ajal pikenenud. Pikk raha laekumise aeg vähendab likviidsust ja mõjutab negatiivselt ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste täitmisel. Väike ringluskiirus tähendab seda, et firma juhtkond pole kuigi hoolikas laekumispoliitika elluviimisel, debitoorset võlgnevust ei juhita efektiivselt. Võlakordaja (Valem 7) näitab kui palju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on näitaja väärtus, seda väiksem on firma likviidsus ning suurem risk ka 39 potentsiaalse laenuandja jaoks. ASi Even kohustustest 2003. aastal moodustab 41% võõrkapital, 2004
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
