tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist;
tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist;
TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil
Kohustused kokku 317 29,19 -117 -6,81 516 28,63 271 9,68 832 25,00 359 6,12 Omakapital -41 -3,30 -262 -20,15 988 55,60 226 7,09 985 25,56 -232 -3,51 Passiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (1817), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (42,02). Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (832), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (28,63). 8 Bilansi horisontaalanalüüs Tegevusalad kokku Analüüsitud on bilansi põhinäitajaid
......................................................................................................................................... 32 8.3Kapitali struktuuri suhtarvud ...........................................................................................................................
Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi.
rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Maksevõime analüüs Ettevtte maksevimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mistega. VARA LIKVIIDSUS on ettevtte varade vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevtte likviidsus sltub ettevtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vimalik katta käibevarade arvelt. Järelikult on ettevtte maksevimelisuse probleem ettevtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE
Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)...........................................................29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs..............................................................................30 Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs..................................................................................32 Lisa 5. Du-Pont-i puu.................................................................................................33 Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010....................................................34 2 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsitavaks ettevõtteks Tallinnas asuva Eesti suurima reisibüroo Estravel AS. Antud ettevõte on huvipakkuv, sest tegemist on Eesti ühe vanima ning usaldusväärseima ettevõttega turismivaldkonnas. Estravel AS peakontor asub Tallinna
Põhivara Finantsinvesteeringud 1000,00 1000,00 1000,00 Materiaalne põhivara 6385709,00 6913470,0 7453645,0 0 0 Kokku põhivara 6386709,00 -71,15% 6914470,0 -68,76% 7454645,0 -66,32% 0 0 Kokku varad 6523457,00 -70,82% 7134088,0 -68,09% 7784704,0 -65,18% 0 0 Kohustused ja omakap. Kohustused Lühiajalised kohust. Laenukohustused 642062,00 665595,00 577389,00 Võlad ja ettemaksed 902473,00 1195569,00 1298607,0
2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab; · mllistes näitajates väljendatakse; 4 · millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused;
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust;
869 718,6 948 335,1 757 767,9 823 909,2 111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole
Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav
Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara arvelevõtmise akti alusel, mis on allkirjasta- tud komisjoni poolt, kuhu kuuluvad: tehnikateenistuse juht, pearaamatupidaja ja materiaalselt vastutav isik . ( 2 ) 3.6.1 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000.- kroonist ühiku kohta. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha
erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel. e. suhtarvuanalüüs selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena. Suhtarvud võimaldavad hinnata majandusprotsesse ja nende tulemusi sügavuti. f. kvalitatiivne analüüs ehk SWOT analüüs - annab hinnangu ettevõte tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele kvalitatiivselt ehk hinnanguliselt. Selle analüüsi jaoks on vaja küsitleda palju inimesi nii ettevõte sees kui ka väliseid inimesi; ettevõte sees ka küsitleda erinevatel tasemetel
Üldine majanduslangus, mis näitab juba stabiliseerumise märke, ei mõjutanud eriti AS Dale LD tulemusi. 2011 aasa müügitulu oli kokku 4 042 396 eurot, mis on pea 15% rohkem kui 2010 aastal. Müügitulemusi mõjutas suuremalt osalt toodete müük Soome, mille müügitulu kahekordistus võrreldes 2010 aastaga. Veel müüakse tooteid Valgevenesse ja Eestisse, kuid nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3. Suhtarvude analüüs Ettevõtte likviidsus Aasta 2011 2010 Likviidsuskordaja 1,34 1,17 Kõige üldisemateks maksevõimet iseloomustavateks näitajateks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsuskordaja valem on selline: Likviidsuskordaja= Käbevara / Lühiajalised kohustused Maksevõime üldine tase näitab mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi. Antud ettevõtte maksevõime on kõike parem olnud aastal 2011
tempo - 17,8% 20,7% 33,7% Alusjuurdekasvu puhul on samuti näha pidevat müügitulu kasvu, mis annab kinnitust ettevõtte stabiilsusele ja heale käekäigule. 1 Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt 7 3. LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsuse analüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte maksevõimet. Likviidsus näitab kas ja kuidas suudab ettevõte oma võlgnevusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu või teostavad krediitmüüki. 1 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3
PUHASKASUM 55 264 49 133 -6 131 -11,1 *Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200
Hollandita ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda, et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes. 3 LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2
ettevõtet ja selle tegevust nii ettevõttest väljapoolt kui ka seesmiselt. Olulisemad analüüsi ja selleks vajaliku info tarbijad on omanikud, äripartnerid, laenuandjad ja ka töötajad. Ettevõtte finantsaruannete põhitarbijad on välise analüüsi tegijad. (Haldma, Listra & Mullaste, 2003, lk 8) Finantsanalüüs toetub andmetele minevikust ning seega on 21 finantsanalüüsi eesmärk ettevõtte peamiste näitajate (kasumlikkus, likviidsus ja väärtus) parandamine. Analüüsi tulemus sõltub algandmete kvaliteedist ning analüüsis kasutatavad andmed peavad olema tõepärased ja asjakohased. Finantsanalüüsist selguvad ettevõtte tugevused ja nõrkused. (Nukka, 2018, lk 10-11) Finantsaruandluse analüüsis on hinnangu andmisel tähtis eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Mitterahalisteks kuludeks on materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning
keskmistega ning konkurentide omadega. (7, lk 14) Suhtarvudeks nimetatakse suhteliste suuruste arvväärtusi. Suhtarvumeetod on majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel. Suhtarvude liigitus: likviidsussuhtarvud, käibekapitali suhtarvud, kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud. (2, lk 306) Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks
Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2)
Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1
......11 2.1.3 Tallink AS..............................................................................13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21
......................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv..........................................................................................................16 1.5.2 Võlakordaja ......................................................................................................................16 1.5.3 Finantsstabiilsuse suhtarv .................................................................................................17 1.5.4 Kapitaliseerituse tase .....................................................................
Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine xxxxxx ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: xxxxx Tallinn 2008 .....................................................................................................................................3 1 ........................... 5 2 ............................................................................ 9 2.1 ..................................................................9 2.2 , ............................................................................................................................. 10 2.3 ...........................................................................................12 2.4 , ....................................16 2.5 , .......................................
meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid. Läbivateks probleemideks, millele analüüs peab andma vastuse, milline on
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
