Kunst 20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suun...
Tundra ja metsatundra Tundra Metsatundra Kliima Äärmiselt külm kliima- Metsatundra jääb arktiline kliimavööde. Talv lähisarktilise vöötme on tundras pikk, külm ja lõunaservale, kus talv on tuisune. Keskmine külm ja suvi soojem kui temperatuur on -34 kraadi. tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pi...
ARVUTI KASUTAMINE AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE SEAS Alex Lõvi 11.D Juhendaja: Olga Tsasova Teema valik Pakus huvi Teema aktuaalsus Eesmärk Tahtsin teada konkreetstest inimestest. Palju veedavad arvuti taga. Millega õpilastele meeldib arvuti/internetis tegeleda. Arvuti mõju spordile, tervisele, õppimisele. Teoreetiline osa Kirjutasin arvutitest Arvuti mõju tervisele. Arvuti mõju spordile. Arvuti mõju õppimisele. Arvuti sõltuvused. Uurimuslik osa Tegin küsimutiku 15 küsimust Analüüsisin vastuseid Võrdlesin poisse ja tüdrukuid. Võrdlesin spordialasid. Kokkuvõte Poiste ja tüdrukute võrdlus Spordialade võrdlus Arvuti mõju Spordile Tervisele Õppimisele Millega meeldib tegeleda arvuti taga Tänan tähelepanu eest ...
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka k...
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aari...
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite v...
1. a. Mille poolest erinevad kriitiline mõtlemine ja kriitiline kirjaoskus? Selgita oma sõnadega! Kriitiline mõtlemine on see kui sa loed kellegi teksti ning sa suudad eristada arvamust ja fakti, õiget ja valet ning sa oskad analüüsida ja argumenteerida autori väiteid ja seisukohti. Kriitiline kirjutamine on aga analüüsi või oma arvamuse kirjutamine kellegi tekstist, kus on siis toodud välja oma seisukohad ja argumendid teksti kohta. b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus? Sotsiaalne sidusus on see kui kõik erinevad ühiskonna grupid on kaasatud ja suudavad oma vahel suhelda. Sotsiaalne kaasatus on erinevate ühiskonna gruppide kaasamine otsuste tegemisse. Funkstionaalne kirjaoskus on see, et sa saad aru mida on öelda tahetud. c. Selgita oma sõnadega võimalikult lihtsalt, mis on diskursus ja diskursuse analüüs, diskursuseroll. Diskursu...
1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse val...
Kliima analüüs 1. Riik Eesti Hiina +20 kraadi +30 kraadi keskmine õhutemperatuur suvel -5 kraadi +8 kraadi keskmine õhutemperatuur talvel 1000mm 2000mm aastane keskmine sademetehulk Edela- ja läänetuuled Kirde- ja idatuuled valitsevad tuulesuunad 2. Eesti- Riigi siseselt on kliimanäitajad stabiilsemad mere äärsetel aladel, Lõuna-Eestis on aga temperatuuri kõikumine suurem. Talvel on Lõuna-Eestis kõige madalamad temperatuurid ning suvel on kõige kõrgemad temperatuurid. Põhjuseks on see, et talvel soojendab meri rannikuäärseid alasid ning suvel jahutab, seetõttu ei kõigu seal temperatuur, kuid Lõuna- Eestis pole merd ning seetõttu kõigub se...
vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5). Valisime oma loovtöö teemaks ,,Sportlaste toitumine ". Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased. Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid, mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist. 3 1. Toitumine ja sport
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara....................................................................................................................................
Liisa Kusnir 11d Audentese Spordigümnaasium ANGOLA Angola pinda katab umbes 18,4% metsa ja lisaks 43% muu metsamaa. Angolas on valdvalt lauskmaa ja salumetsad ning loomulikult ka vihmametsad
CURRICULUM VITAE Nimi: Meris Sünniaeg: 05.19.2002 E-post: [email protected] Telefon: 5566 9897 Aadress: Tondi 84, Tallinn 11316, Eesti HARIDUSKÄIK Alates 2018 Audentese spordigümnaasium võrkpalli erialal 2013-2018 Tartu Raatuse kool TÖÖKOGEMUS TÄIENDKOOLITUS LISAINFO: Hobid Juhiload Keeleoskus Arvutikasutamise oskus Iseloomustus SOOVITAJAD Tony TaMM tel: 5656 5665, e-post: [email protected], Nightclub Prive
Männituka tee 2 86503 Pärnu Tel. 53292060 e-post: [email protected] Tallinna Audentese Erakooli raamatukogu juhatajale 05.02.2019 AVALDUS Soovin asendada kaotatud raamatu ,,Toomas Nipernaadi" teosega ,,Hamlet". Loodan , et selline vahetus võiks teile huvi pakkuda, kuna tean, et antud teost on raamatukogudes vähe saada. Kui selline vahetus ei sobi, olen nõus hüvitama ,,Toomas Nipernaadi" väärtuse. ALLKIRI
Uue odaga saavutati esimene maailmarekord 85m (T. Merila Odaviskest enne ja praegu. Lk 3 Kultuurikapital) 4 KES ON TANEL LAANMÄE? Tanel Laanmäe on 1989. aastal (29.09.1989 Valgas sündinud lootustandev odaviskaja, kes on purustanud odaviskes nii Eesti juunioride- kui ka noorte rekordid. Senine parim tulemus võistlustel on 81,96 meetrit (Noorsoo Eesti rekord). Oma sportlaskarjääri alustas Tanel juba 16-aastaselt Audentese spordigümnaasiumis. Tanelit huvitab ka jahindus. 5 TEE SPORDINI Tanel Laanmäe alustas spordiga 6-ndast eluaastast. Tema esimesed võistlused olid 500m jooks mille ta võitis suure eduga. Sealt algas Tema spordi teekond tippu. Tanel Laanmäe mainis, et Ta on alati olnud väiksest peale aktiivne noormees olnud. Jooksvalt tegeles Ta koguaeg spordiga. Tanel Laanmäe suunajateks olid enamasti Tema vanemad, kes
Reformatsioon Inglismaal Tanel Karro ja Robin Valting 10c Audentese Spordigümnaasium Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis algas 16. sajandil. Reformatsiooni tulemusena eraldusid katoliikliklust kirikust protestantlikud harud. Luterlikud, Kalvinistid ja Anglikaani kirik Henry VII Henry VII (1485-1509) Mille pärast oli meeldejääv? Mida tähtsat saavutas Inglismaa jaoks Henry VIII Henry VIII (1491-1547) Edasi käik isa jälgedes Abielud ja usupoliitika Lahkumine katolikust kirikust 1534. a kuulutati kunigas kiriku peaks
Cv Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi Karel-Georg Nõmm Sünniaeg 20.04.1999 Aadress Torni tn. 13, Tallinn ja Carrer Sant Jaume, Calella Telefon 56654514 E-mail [email protected] Hariduskäik: 2020-2022 Tartu ülikool, Kehakultuuriteaduskond, bakalaureuseõppe eriala: füsioteraapia 2017-2019 Audentese Spordigümnaasium Töökogemus: 2038-2042 Eesti Jalgratturite Liidu president 2033-2037 Eesti Juunioride maanteekoondise peatreener 2030-2032 Pro Cycling Team Astana sõitja 2026-2029 Sky Procycling profitiimi sõitja 2024-2025 Pro-Continental Cycling Team Europcar sõitja 2023 Amatöörklubi Team Pro Immo sõitja Keeleoskus: Eesti Emakeel Inglise Kõnes väga hea, kirjas väga hea Vene Kõnes keskmine, kirjas hea Arvutioskus: OpenOffice.org 3
Kanada metsamajandus Berit Annabel Loomägi Audentese e-gümnaasium 2018 Kanada • 42% Kanada pindalast on kaetud metsaga • Kanada metsad moodustavad 10% terve maailma metsadest • Enamjaolt on puudeks kuused, männid ja paplid Joonis 1: Kaart, mis näitab Kanada erinevaid metsapiirkondi Tööstus • Enda riigi puidu vajadused rahuldab Kanada ise • Lisaks on puidu ning puittoodete eksportijatest maailmas teisel kohal Korraldus • 18. ja 19.sajandil oli suureks ohuks met...
võrkpalluritele võimalus ennast tõestada ning viia Eesti võrkpalli meistriliiga klubide arv Tallinnas kaheni, et suurendada seeläbi konkurentsi pealinnas ning tekitada võrkpalli vastu suuremat huvi. Oleme Eesti üks suurimaid ja edukamaid võrkpalliklubisid, kelle eesmärgiks on võrkpalli propageerimine kogu Eestis, samuti noortetöö ja profispordi edendamine. - Esindusmeeskond: SELVER TALLINN - Farmklubi: SELVER / AUDENTES - Harrastussport: VK KRAMP (MEESKOND JA NAISKOND) - Noortesport: AUDENTESE VÕRKPALLIKOOL - Rannavolle: CAPAROLI RANNAVOLLE KESKUS HOOAEG 2007/2008 TULEMUSED: SELVER TALLINN: - Euroopa CEV Cup karikavõistlused V koht - Eesti Karikavõistlused: 1 koht - Schenker League (Eesti-Läti ühisliiga): 1 koht - Eesti Meistrivõistlused: 1 koht SELVER / AUDENTES: - Meeste 1-liiga: 4 koht - Tallinna MV: 4 koht VK KRAMP: - Tubli esinemine Elioni Rahvaliigas ja Tallinna MV-l AUDENTESE VÕRKPALLIKOOL:
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM ...
Rändrahn 6.B Audentese Erakool Rändrahn,mis see on ? Rändrahn on kivi, mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Rändrahnuks on varem peetud ka kive, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et mandrijää toimel on need kivid liikunud ära oma algsest asukohast. kivimi tüüp Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt rabakivid . Tekkelt on nad graniidid ehk ei ole seotud
CCNA & Design CCDA CCDP None Network Security CCNA CCSP CCIE Security Service Provider CCNA CCIP CCIE Service Provider Storage Networking CCNA none CCIE Storage Networking Voice CCNA CCVP CCIE Voice Õppimisvõimalused Eestis IT Kolledz Tallinna Majanduskool Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Audentese Ülikool Tartu Ülikool Tapa Gümnaasium TLÜ Haapsalu Kolledz Tartu Kutsehariduskeskus Narva Pähklimäe Gümnaasium Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Võrumaa Kutsehariduskeskus Tallinna Polütehnikum Mainori Kõrgkool Miinimum varustus 3 Cisco 1841 marsruuterit 3 Cisco 2960 switchi 2 Linksys wireless marsruuterit
Curriculum vitae Nimi Tiina Saar Sünniaeg 06.07.1972, Rakvere Aadress Mulla 87, Tallinn Telefon 5650 9105 Epost [email protected] Perekonnaseis vabaabielus Hariduskäik 19982004 Audentese Ülikool psühholoogia 19941995 Jaan Tõnissoni Instituut psühholoogia 19931994 Suomen Lapuan Kauppaoppilaitos Soome väliskaubandus 19911992 Tallinna Juhkentali Kaubanduskool turismi ja hotelliettevõtlus 19871990 Rakvere 3. Keskkool Täienduskoolitus Äripäeva Kirjastuse AS Reporterikool, 2003. a, 1 aasta
Kuidas ehitada ökomaja ? Esitluse koostas Kristo Priimägi Audentese Erakool 2008 Mis on ökomaja tunnused ? ehitatakse madala energiamahukuse ja hea soojapidavusega materjalidest; ehitusmaterjal peaks olema tulevikus taaskasutatav või keskkonnaohutult utiliseeritav; kasutatakse võimalikult väikese allergiariskiga ehitus ja viimistlusmaterjale taastuvate energiaallikate kasutamine päikeseenergiat salvestavad konstruktsioonielemendid materjalid ja konstruktsioonid, mis ei soodusta õhu konditsioneerimist
Audentese Erakool ,,Keelevead meie ümber" Projekt Tallinn 2008 Vead televisioonis(filmides, seriaalides): · 05.09.07, TV3, Dokumentaalfilm 216 kilone teismeline ,,Ma tahaksin suura", õige: surra. · 18.01.08, Coca-cola plaza, PS!I love you ,,Ma arbastan Sind!", õige: ma armastan Sind! · 02.03.08 , TV3, Simpsonid ,,Olen sult palju asja laenanud" , õige: asju · 05.03.08, TV3, Dokumentaalfilm Dieet või surm. ,,Motlesin, et suren", õige: mõtlesin. · 12.03.08, TV3, Top Gear ,,Selle auto disaini britt.", õige: disainis. Internetist leitud vead: · 13.02.07, www.rollleriklubi.pri.ee ,, Kuigi loodsin, et saan kaks peeglit", õige: lootsin. · 27.02.07, www.osta.ee ,, Kas saaks teada kui vana on solaariumi lampid?", õige: Kas saaks teada kui vanad on solaariumi lambid? ·...
ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised magavad,et asuda tööle,tagades meie turvalisuse,pühkides ning puhastades kõnniteid lumest,eemaldades jääkihi teedelt,eemaldades paksu lumekihi katustelt-seda kõike,et meil oleks mugav ja turvaline kooli minna,ohutu trennis käia.Kogu see töö ja vaev ning me vaevu märkame neid.Me isegi ei vaevu neile tere ütlemast,rääkimata hea sõna soovimisest.Siit tulevnevalt võiks oma
''Sport'' kes võitis meeskonda ''Kalev'' 22:13. Eesti koondisel on olnud läbi aegade 5 peatreenerit 1993-1997 Jaak Salumets 1997-1999 Maarten Van Gent 1999-2001 Üllar Kerde 2001-2004 Heino Enden 2004-2007 Tiit Sokk 2007-2009 Üllar Kerde 2009- Tiit Sokk 2.2 Korvpalliklubid ja koondis Eesti Alexela korvpalli meistriliigas hooajal 2015/2016 mängib 9 meeskonda: Tartu Ülikool/Rock, BC Kalev Cramo, AVIS Rapla, Rakvere Tarvas, KK Pärnu, BC Valga/Maks&Moorits, TTÜ KK, Audentese SG/Noortekoondis ja TLÜ/Kalev. Eesti korvpallikoondise kandidaadid aastal 2016 Tanel Sokk Sten Sokk Martin Dorbek Rain Veideman Gert Dorbek Gregor Arbet Erik Keedus Siim-Sander Vene Kristjan Kangur Tanel Kurbas Kristjan Kitsing Joosep Toome Janar Talts Timo Eichfuss Rain Raadik Reinar Hallik 2.4. Noorte treenimisvõimalused Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel.
Audentese erakool, e-gümnaasium Raamat, mis on mind aidanud Ave Altvälja 10 klass Häid raamatuid on palju. On häid romaane, häid õpikuid ja on ka häid kriminulle ja reisikirjeldusi. Iga inimene arvaks kindlasti erinevalt. Kindlasti on pea kõigist raamatutest mingit abi. Kas või reaalsusest põgenemiseks. Minu jaoks on, aga teistest üle ainult üks raamat. Raamat mida ma ikka ja jälle üle lehitsen ja leian sealt alati midagi uut ja õpetlikku, mis sobib just praegusesse hetke. Anatoli Nekrassovi "Perekond-tarkuse algus" sattus minu kätte, kui ma ootasin oma teist poega. Seda soovitas mulle minu mehe ema. Suhtusin sellesse alguses kerge üleolekuga, kuna ma eriti ei usu sellistesse raamatutesse. Kui ma, aga korra selle raamatu lahti tegin, siis ei suutnud ma enam seda käest panna. Tundus, et seal raamatus on olemas vastused kõikidele minu küsimustele ja rohkemgi veel. Kuna perre oli sündimas teine laps, ...
Inimesed peaksid väärtustama väikeseid ajsu ja nendest rõõmu tundma. See, kui inimene oskab tunda rõõmu pisiasjadest, muudab see tema elu palju positiivsemaks. Sellel baasil on üles ehitatud tänapäeva noorte soov edu saavutada. Noored unistavad ja tahavad saada tulevikus jõukaks ning rahast sõltumatuks ning sellepärast seavad nad endale väiksemaid eesmärk selle suure eesmärgini jõudmiseks. Võttes näiteks selle aasta Audentese abituriendi Ivo van Tamm´e, siis tema päelt saab välja tuua nende pisikeste eesmärkide seadmise ning nendest rõõmu tundmise. Tema on seadnud plaani jõuda korvpalli mängides kõrgele, ning vaheetappideks on seatud veel palju erinevaid asju. Näiteks iga perioodi ta üritab heade hinnetega lõetada, sest ta teab, et tal läheb seda ülikooli sisse saamiseks vaja. Igast trennist võtab ta maksimumi, sest ta teab, et Audenteses viibitud aeg saab kohe tal läbi,
Samuti muudab liiga suur valikuvabadus vormiriietuse laialivalguvaks. Tere, kallid kuulajad! Täna sooviksin kõneleda kohustusliku koolivormi miinustest. Vanem põlvkond mäletab kindlasti igavat ja ebamugavat vormi, mida päevast päeva kandma kohustati. Õpilaste rõõmuks loobuti koolivormist kiiresti pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasvab. Põhiliseks poolt argumendiks koolivormile tuuakse distsiplineeritust ja võrdsust, mis peaks vähendama koolivägivalda. Õpilased kipuvad võrdlema kõike ja kõiki, niisamuti ka riideid. Majanduslikult vähem edukate perede lapsed aga jäävad koolis teiste naerualuseks, sest ei saa endale firmariideid lubada. Paljud arvavad, et koolivorm lahendaks olukorra. Mina sellega aga ei nõustu
Assüüria kunst Rahel Kallas Audentese Spordigümnaasium 2. november 2013, Rakvere Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ASSÜÜRIA...............................................................................................................
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuse...
Audentese Erakool Lumeleopard Referaat Elisabeth Ots 4.b Tallinn 2015 VEIDI LUMELEPARDIST Lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning lumeleopardi perekonda kuuluv imetajast (Mammalia) kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja Iraani piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud. Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks Panthera uncia. Samamoodi nimetab teda 1987. aastal välja antud "Loomade elu". Sageli eraldatakse ta omaette perekonda, kuhu kuulub kõigest üks liik. Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lume...
Audentese Erakool Madis Loorents Itaalia keel Kodune kontrolltöö Juhendaja: Õp. Ingrid Palm Koostaja: Madis Loorents Tallinn 2008 1. Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning romaani keelte hulka. 2. Itaalia keele sugulaskeelteks on hispaania, portugali, prantsuse ja rumeenia keel, mille algkeeleks on ladina keel, mis on kirjalikult säilinud siiamaani. Ladina keel on arvatavasti ainuke algkeel, mis on tänapäevani säilinud just sellisel kujul. 3. Itaalia keele kõnelejaid on umbes 70 miljonit ning ametlikuks riigikeeleks on ta riikides nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil...
Retsensioon Kadrioru lossi muuseumi kollektsioonist Koostaja...........Ardi Randlaht Juhendaja......Rainer Vilumaa Kool.....Audentese Spordikool Klass...............................11.D 28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad g...
AUDENTESE ERAKOOL Itaalia uurimustöö Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Tiina Kapten 1 Sisukord Tiitelleht..................................................................................1 Sisukord...................................................................................2 Üldiseloomustus......................................................................3 Üldandmed..............................................................................4 Looduslikud tingimused...........................................................4 Põllumajandus..........................................................................4-5 Loodusvarad..............................................................................5-6 Majanduslik...
Audentese Spordigümnaasium Madis Loorents Jaapani kunst Referaat Tallinn 2008 Jaapani kunsti on suuresti mõjutanud Hiina kunst ning vähemal määral India ja Korea kultuur Suurem vahe on selles, et Hiina kunst on väga uhke ning pidulik kuid Jaapani kunst on veidi rahulikum selle kohapealt. Võrreldes meie kultuuritraditsiooniga, kus on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur jne. siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn. puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. ARHITEKTUUR Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maail...
Audentese Spordigümnaasium Kodune kontrolltöö: nüüdiskirjandus Leo Kunnas ,,Sõdurjumala teener" Hendrik Ruut 12d 2013 2. Autobiograafiline arenguromaan. 15-aastane noormees alustab õpinguid keskkoolis.Hea õppeedukus, kindlad põhimõtted ja nägemus tulevikust. Relvade omamise ja ebaseadusliku riigipiiri ületamise katse eest sattus Venemaale vangilaagrisse, kust vabanes 19-aastasena. Tekkis ummikseis, kus keegi teda ei vajanud ega oodanud. ,,Mulle polnud siin kohta.Olin märgitud mees kogu eluks." (lk 215). Abi tuleb sealt, kust ei oleks osanud oodatagi. Kohtumine Patareikaaslase Metsavennaga, kes tutvustas talle oma uue elu põhimõtteid - vabadust oma hinges ja selleni jõudmist. Peeter mõistis, et temagi probleemid leiavad lahenduse ...
Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele.
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Futurism Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 Sisukord Tiitelleht.............................................................................................1 Sisukord..............................................................................................2 Futurismi teke ja seisukohad......................................................................3 Futurism kujutavas kunstis........................................................................3 Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad...................................................4 Futurism Venemaal.................................................................................5 Pildimaterjal.........................................................................................6 Kasutatud materjal.................
motivatsioonis domineeriv (tahetakse teistega koos mängida!)." (Õpetajate leht, 2011) Selline teguviis lähtuks siiski eelkõige õpilase heaolust. Lapsed on nooremas eas 2 kohanemisvõimelisemad ning seega harjuksid ka eestikeelse õppega paremini. Siinkohal võin tuua üsna lihtsakoelise näite enda gümnaasiumi kogemusest. Selleks ajaks, kui mina Audentesesse astusin, eksisteeris kool juba Audentese Erakooli nime all, kuid üsna kiirelt tajusin ära vanemate klasside(spordiklassid ja eraklassid) vastuseisu üksteise suhtes. Kuigi spordikooli ja erakooli ühildumisest oli juba mitu aastat möödas, oli vimm rivaalitsejate vahel kandunud edasi nooremate klasside õpilasteni. Ka minu klass ja paralleelklassid võtsid algul teiste eeskujul sarnase hoiaku aga juba järgmiseks õppeaastaks oli see leebunud. Hariduse omandamine saab alguse maast madalast ning selleks, et õpilane saaks
006 ve Sihta 09.10.2 sutu Audentese E-õpe täiskasvanute 006 - 1 s Erakool tasemehariduses 29.12.2 Inno 008 ve
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliem...
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne
võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu saalivõrkpallil, selle vahega et vastasvõistkond peab servija pallinguid võtma vastu alt kahe käega. Rannaalaa, kus võisteldakse on tavaliselt 18x9 m piiridel. Võrk on 9,5 m pikkune ja 1m laiune. Eesti esimeeskond on Rivo Vesik ja Kristjan Kais. Rivo Vesik · Sündinud 15. 07. 1980 · Pikkus 1. 98 m · Kaal 90 kg · Mullu tuli Audentese võistkonnaga Eesti saalivõrkpalli meistriks. · Koos Kaisiga on parim tulemus rannavolles tänavuse MMi 5.-6. koht, MK-etapi neljas koht eelmiselt Serbia etapilt. · Eesmärk oli käia Pekingi suveolümpiamängudel, mis ka õnnestus. Saavutused: 2007 Maailmameistrivõistlustel 5. koht 2007 Euroopa meistrivõistlustel 4. koht 2006 Euroopa meistrivõistlustel 7. koht 2005 maailmameistrivõistlustel 5. koht Horvaatia MK-etapi 1. koht, Moskva EM-etapi 2. koht
Audentese Spordikool Rooma arhitektuur: Pantheon Referaat Autor: Hans Peeter Tulmin Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................4 Rooma arhitektuur...................................................................................................................5 ........................................................................................................................................5 Pantheon..................................................................................................................................6 Ajalugu............................................................................................................................6 Arhitektuur....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
