põhivarast.Kasumiaruandes nii materiaalse –kui ka immateriaalse põhivara kulum koos ühes summas. 3 Kanne soetamisel: D-Immateriaalne põhivara D- Käibemaks K-Tarnijatele tasumata arved KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, millel ettevõte ise majandustegevust ei tee. Hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks
realiseerimisväärtuses, varusid üles ei hinda 8. Kajastame amordikulu 5 000 D Kulud 5 000 K Põhivara 9. Kaevamismasina jääkväärtus on D Kulud 1 000 K Põhivara järelikult 10 000, masina kaetav väärtus on 9 000 (kasutusväärtus), seega masin tuleb alla hinnata 1 000 10. Kõigepealt klassifitseerime maa D K Põhivara 5 000 kinnisvarainvesteeringuks, siis hindame Kinnisvarainvesteering üles õiglasele väärtusele 5 000 D K-Kasum 500 Kinnisvarainvesteering 500 11.Laenukohustuse intress 30 tuleb D-Kulud 30 K-Kohustus kajastada tekkepõhiselt 12.Võlg tarnijatele on kajastatud 1 000 * D-Kulud 100 K-Kohustus 100 0,7 = 700 euroga, bilansipäeva kursi järgi
bioloogilistelt varadelt" . Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel "Muud ärikulud" / "Muud äritulud". Kasum / kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem (vahena). 1. objekt annab 15000 kasumit 2. objekt annab 10000 kahjumit kasumiaruanne näitab 5000.- kasum bioloogiliste varade väärtuse muutusest 9. Kinnisvarainvesteering Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte: · hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, · mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka
Leigh. R. (s.a). Market Trends in the Service Industry. Kasutamise kuupäev: 7.11.2013.a, allikas http://smallbusiness.chron.com/market-trends-service- industry-5045.html Majandus- ja sotsiaalinstituut. (2012). Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus. Kasutamise kuupäev 7.11.2013.a, allikas http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UURINGUD/2012/uuring_ maaettevotlus_2012.pdf Mänd. M. (2012, oktoober). Kinnisvarainvesteering- ülevaatlikult kajastamisest. Kasutamise kuupäev: 8.11.2013.a, allikas http://bdo.ee/2012/10/kinnisvarainvesteering-kajastamine/ Næssén. L.O. (2001). Parem teenindamine: kuidas enesearendamise kaudu saavutada klientide rahulolu. (2. trükk). Tallinn: AVITA. Nagel. H. (2013, oktoober). Uhke orjapidajate üle?. Kasutamise kuupäev 7.11.2013.a, allikas http://www.ekre.ee/hannes- nagel- uhke-urjapidajate-yle/ Registrite ja infosüsteemide keskus. (s
4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub reaalväärtuses või soetusmaksumuses. Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt kõikidele kinnisvarainvesteeringutele 5 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine reaalväärtuses Reaalväärtuses kajastamisel tuleb kinnisvarainvesteering igal bilansipäeval ümber hinnata. Väärtuse muutumisest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid kantakse perioodi kasumiaruandesse. Reaalväärtuse meetodit on võimalik rakendada ainult reaalse turu eksisteerimise korral. 6 Investeeringu kajastamine reaalväärtuse meetodil Kui puudub aktiivne turg, kasutatakse reaalväärtuse määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud
36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40. kassapõhine - кассовый метод 41. kasumiaruanne – отчет о прибыли 42. kasutusjuhend - инструкция 43. kindlustunne - уверенность 44. kinnisvarainvesteering 45. kirjendama - записывать 46. koefitsient - коэффициент 47. kohustis - обязательство 48. kohustuslik reservkapital – уставный резервный капитал 49. konfidentsiaalsus - Конфиденциальность 50. kõlbeline - нравственный 51. käibevara - оборотные средства 52. kulum - износ 53. läbirääkimised - переговоры 54
b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel c) hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel d) maa, mida hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta e) hotellihoone, kui selle äritegevust juhitakse ettevõte poolt 8. Eraldis kajastatakse bilansis juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on:
pärusmaaks. Ühisrahastus on kõikidest investeerimisinstrumentidest noorim ning seetõttu ei tea sellest veel paljud investorid. Ühisrahastuse põhimõte on läbi internetikeskonna viia kokku inimesed, kes vajavad laenu ning inimesed, kellel on üleliikset vaba raha, mida välja laenata.Ühisrahastuse suurim pluss on madal sisenemisbarjäär ehk on võimalik alustada juba väga väikeste summadega.(kristiininvesteerib s.v Ühisrahastus) Kinnisvarainvesteering. Kinnisvara puhul on kõige suuremaks sisenemisbarjääriks riskivõtmise tase.Kinnisvara peegeldab enim klasskalist ressurrside kolmnurka - aeg, teadmised ja raha. kui pole kinnisvarasse investeerimiseks piisavalt raha on vaja aega ja teadmiseid. Aeg selleks, et käia läbi erinevaid objekte, teadmised selleks, et hinnata nende tasuvust. kui lõpuks leida sobiv objekt, siis on lihtsam leida ka investor. Kõikidest
hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata 10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab
Näiteks on vaja inventeerida 3 suurt varagruppi. Sellisel juhul moodustatakse 7-liikmeline komisjon (komisjoni esimees + iga varagrupi kohta kaks inventeerijat (lugejat);) Inventuurinimekiri (lugemisleht) raamatupidamisandmete põhjal koostatud varade nimekiri, mille järgi varasid inventeeritakse; Vara grupp vara klasside kogumid, mille inventeerimise põhimõtted on sarnased; Vara klass vara gruppi kuuluvate sarnaste varade detailsem liigendus, vt lisa 1 ,,Vara klassid"; Kinnisvarainvesteering - kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest või mõlemad), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses; Põhivara materiaalne- ja immateriaalne vara, mida asutus kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ehk talle seatud eesmärkide täitmisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema
· Näiteid rahavoogudest äritegevusest: · tarnijatele tasumine kauba eest; · töötasu maksmine töötajatele; · ostjatelt raha laekumine jne. · · · Investeerimistegevuse rahavood · Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. · Näiteid investeerimistegevusest: · tarnijatele tasumine põhivara eest; · aktsiate soetamine; · laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne. · · Finantseerimistegevuse rahavood · Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus. · Näiteid rahavoogudest finantseerimistegevusest: · aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas; · pangalaenu tasumine; · pangalaenu laekumine rahas jne. · · Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS §11)
12.2008 31.12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1 Tuletisinstrument 0 5 027 2 Nõuded 44 423 155 734 3 Ettemaksed 2 260 1 359 4 Varud 545 1 562 5 262 123 216 793 Käibevara kokku Kinnisvarainvesteering 440 466 7 Põhivara Materiaalne põhivara 2 105 347 1 364 978 8 Immateriaalne põhivara 10 773 12 113 9 Põhivara kokku 2 116 120 1 377 091 VARAD kokku 2 378 683 1 594 350 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 97 413 37 501 10 Tuletisinstrument 9 478 0 2
PV-vara, mis on ettevõttes kasutusel v arvestuses kauem kui 1 aasta. Liigid: pikaajalised finantseeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne PV, bioloogilised varad, immateriaalne PV. 19. Põhivarade arvestus. Mis on kasulik eluiga ja kuidas seda määratakse. Põhivarade arvestuse tüüpkirjendid. Miks on oluline või vajalik põhivara maksumust kajastada erinevate aruandeperioodide RP-s. Materiaalne PV, Kinnisvarainvesteering, Bioloogiline vara. Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada. Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa 20. Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta. 21
anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi. Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber, mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel
kahjumeid kajastatakse kirjetel ''Muud äritulud/Muud ärikulud''. Kasum/kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem. Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata. KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt(maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kajastamine: võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel
Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingukulusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse
väljaanja on võlakirja ostjalt laenu saanud , Tuletisväärtpaber e. derivaat, derivative - väärtpaber, mis tõendab, et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi , väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa kindlal , hulgal ja kindla hinnaga. Kinnisvarainvesteering, real estate investment- käegakatsutav . investeering (maja, korter, maa), plussiks peab hästi raha , , väärtuse muutumisele, miinuseks vähene likviidsus. . , Kunstiteosed, kollektsioneerimisväärsed seemed . Vääriskivid, väärismetallid-kuld ja hõbe ,
väljaminekutest [20 : 95]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · äriühenduste arvele võtmise kord; · pikaajaliste finantsinvesteeringute kajastamine, liigitamine ja arvestuse pidamise kord; · soetusmaksumuse ja õigalse väärtuse määramise kord; · mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 133-134]. 6.2.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus [11]. Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses.
investeerimistegevusest näitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude ja rahavoogude teenimiseks kavandatud ressurssidele. Näiteid rahavoogudest investeerimistegevusest: tarnijatele tasumine materiaalse põhivara eest (ehk põhivara soetus, mille eest tasutakse rahas), aktsiate soetamine (investeeringud aktsiatesse), mille eest toimub tasumine rahas, laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus. Finantseerimistegevusega seotud rahavoogude eraldi kajastamine on oluline, kuna see võimaldab prognoosida ettevõtte rahastajate nõudeid tulevaste rahavoogude kohta. Näiteid rahavoogudest finantseerimistegevusest: aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas;
Käibevara kokku 1 003 008 13,20% 1 559 038 18,13% Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Sidusettevõtete aktsiad 953 269 0,00% 0 0,00% Mitmesugused pikaajalised nõuded -98 417 -100,00% 0 0,00% Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 854 852 868,60% 0 0,00% Kinnisvarainvesteering 150 000 0,00% -150 000 -100,00% Materiaalne põhivara Maa ja ehitised 571 746 133,51% 8 462 664 846,27% Masinad ja seadmed -306 068 -7,97% 489 117 13,84% Muu materiaalne põhivara 211 247 44,50% 228 161 33,26% -1 105
investeerimistegevusest näitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude ja rahavoogude teenimiseks kavandatud ressurssidele. Näiteid rahavoogudest investeerimistegevusest: tarnijatele tasumine materiaalse põhivara eest (ehk põhivara soetus, mille eest tasutakse rahas), aktsiate soetamine (investeeringud aktsiatesse), mille eest toimub tasumine rahas, laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus. Finantseerimistegevusega seotud rahavoogude eraldi kajastamine on oluline, kuna see võimaldab prognoosida ettevõtte rahastajate nõudeid tulevaste rahavoogude kohta. Näiteid rahavoogudest finantseerimistegevusest: aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas;
säilitades sealjuures oma naturaalse kuju, kuluvad järk-järgult ja kannavad oma väärtuse üle toodangule osade kaupa, vastavalt kulumisele. Siia kuuluvad tootmishooned, ehitised, masinad, seadmed, transpordivahendid jne. - Mittetootmispõhivara on vara, mis ei võta osa otseselt tootmise protsessist, näiteks administratsiooni hooned, ettevõttele kuuluvad elamud, rajatised jne. Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad), mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige: renditulu teenimise, kinnisvara väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga: a) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel või halduslikel eesmärkidel või b) müügiks tavapärase majandustegevuse käigus. Immateriaalne vara (RTJ5) on füüsilise substantsita vara (mõnikord võib omad substantsi,
diskonteeritud tasuvusaeg, kestus, NPV, IRR, MIRR, PI, EA). Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid Projekti tasuvuse hindamisel kasutatavad meetodid: 1)tasuvusaeg (payback period, PB) Tagasimaksuperiood (tasuvusperiood) on aastate arv, mis on vajalik selleks, et katta projekti esialgne maksumus. Reeglina peab projekt ennast ära tasuma vähemalt viie aastaga, viimase aja kirjanduses pakutakse optimaalseks tasuvusajaks 24 aastat. Suuremamahuliste projektide (nt. kinnisvarainvesteering) optimaalseks tasuvusajaks võib lugeda 10 aastat Meetodi nõrkused:1) Ignoreerib raha ajaväärtuse kontseptsiooni, kuid seda on võimalik kergesti kõrvaldada diskonteerimismeetodiga, 2) Ignoreerib rahavooge, mis leiavad aset peale projekti tasuvust, 2) diskonteeritud tasuvusaeg (ka tasuvusaja nüüdisväärtus) (discounted payback period, DPB), 3) projekti kestus (duration), 4) kasumiindeks (profitability index, PI) kui PI > 1, võib projekti vastu võtta, PI < 1, projekt tagasi lükata,
3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara. Materiaalne põhivara (RTJ 5 p 7) on materiaalne vara, mida
4. Kliendi vaade - saavutada visioon: millisena peaksime me näima oma klientidele? Investeerimisotsused 1. Mis eristab finantsinvesteeringut investeeringust materiaalsesse varasse? Investeering – kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline kapitali paigutus. Investeeringute liigitus vara liigi järgi: ● Finantsinvesteering – aktsiatesse, väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse tehtav rahapaigutus. ● Investeeringud materiaalsesse varasse: ○ Kinnisvarainvesteering – kinnisvaraobjekt, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil ja mida ei kasutata ettevõtte enda majandustegevuses. ○ Reaalinvesteering – investeering põhivarasse või ettevõtte tegevuses kasutatavasse kinnisvarasse. ● Investeeringud immateriaalsesse varasse - füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida ettevõte
Nõuded ja ettemaksed 1 000 000 Võlad ja ettemaksed 700 000 Varud 100 000 Võlg tütarettevõtte ees 250 000 Käibevara kokku Kohustused kokku Investeering ettevõttesse "T" Aktsiakapital 500 000 Kinnisvarainvesteering 600 000 Jaotamata kasum 600 000 Materiaalne põhivara 300 000 Aruandeperioodi kasum 200 000 Põhivara kokku Omakapital kokku Varad kokku Kohustused ja omakapital kokku Omandatud netovara õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks koostatakse ostuanalüüs. Soetatud varade ja kohustuste kohta on teada:
annaabi.ee 
