5 6 5 8 16 39 3 39 41 36 3 21 44 40 19 49 0 0 0 0 11 33 -2 31 36 30 -2 13 39 34 14 41 Arv 5 Rida Veerg Veerg_1 2 Veerg_2 4 Ristkülikmaatriks - leida maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis - jagada iga rea elemendid selle rea elementide summaga - moodustada uus maatriks veergudest, kus viimane element on suurem antud arvust Ruutmaatriks - lahutada esimene rida nendest ridadest, kus kõrvaldiagonaali element on positiivne - leida minimaalne element antud veergude vahemikus - leida positiivsete elementide keskmine allpool peadiagon...
Töö esitamise tähtaeg on 1. märts kell 23: NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema ko Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mil Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitata Ülesanne 1 Töölehel Riigikogu on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Lisada veerg, kuhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: A Moodustada valemi(te) abil nende inimeste initsiaalid (nimetähed: eesnime esitäht + perekonnanim Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadil on kogu nimekirjas u Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvat meest on Keskkon NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Ülesanne 2
Arve 2 (ei osale piirmäära Arve 4 arvestuses) » Teenus (9%) 100 » Maksuvaba teenus 1200 » Maksuvaba teenus 50 » Trahv 100 » KM 9 » Arve summa 1300 » Arve summa 159 10 4.09.2014 Kuidas täita INF vormi A-osa Müügiarve andmed: » veerg 2 ja 3 tehingupartneri nimi ja registri- või isikukood (isikukood notari või kohtutäituri puhul, kes peab ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ja registrikoodi ei oma) » veerg 4 ja 5 arve number ja väljastamise kuupäev » veerg 6 arve kogusumma ilma käibemaksuta ... » veerg 7 maksumäär » veerg 8 täidetakse ainult kassapõhise arvestuse puhul » veerg 9 see osa arvel näidatud summast, mis
Kristina Murtazin Õpperühm: EAEI-23 Variant: 11 Ristkülikmaatriks: 1) leida maksimaalne element ja selle asukoht igas reas 2) leida maatriksi nende elementide summa, mis on väiksemad antud arvust 3) moodustada uus maatriks veergudest, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks: 1) liita vektor nendele ridadele, kus kõrvaldiagonaali element on negatiivne 2) leida maksimaalne element väljaspool peadiagonaali ja selle asukoht (S) 3) vahetada viimane veerg veeruga, kus asub leitud maksimum arvust atiivne (S) atiivne oht (S) Tee maatriks Tee vektor Lahenda Kustuta Ristkülik: Vali arv: Summa: 10 ektor Ruut: Max.el: Rida: Veerg: Sub Tee_Maatriks() Koostab vabalt valitud ridade ning veergude arvuga maatriksi töölehele. Sub Tee_Vek() Koostab vabalt valitud ridade arvuga vektori töölehele. PEAPROTSEDUUR Sub Lahenda() Loeb töölehelt maatriksi ning vektori VBA massiivi
Rea lisamiseks lahtri alla klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa alla . Ridade lisamiseks võite ka tabelis eelnevalt valida (märgistada) vajaliku arvu ridasid ja siis nupule Lisa alla (või Lisa üles) vajutades lisatakse valitud ridade arvule vastav ridade arv. Tabeli lõppu saab uue rea lisada vajutamisega tabeldusklahvile (kursor peab olema viimase rea viimases lahtris). 3. Lisage tabelisse üks veerg. Klõpsake lahtrit, mis on kohast, kuhu soovite veeru lisada, vasakul või paremal. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Veeru lisamiseks lahtrist vasakule klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa vasakule . 3 Veeru lisamiseks lahtrist paremale klõpsake jaotises Read ja veerud nuppu Lisa paremale.
teeb vektori, milles on samapalju elemente kui maatriksis veerge, etteantud ko eduure Loe_Tab ja Loe_Rivi ks või ristkülikmaatriks adest, kus peadiagonaali element on postiiivne arv uues maatriksis B() iimane element on negatiivne e keskmise, mis asuvad ülevalpool peadiagonaali arv n, maksimaalse elemendi t t arvuga s t arvust suuremate elementide summa sis veerge, etteantud kohta töölehel Funktsioon maks_veerus(A(), m, veerg) Funktsioon A(), m, veerg S=0 maks = A1, veerg i = 1...m ei Ai,veerg>maks Ai, j < 0 maks = Ai, veerg S=S+Ai,j maks_veerus=maks neg_kesk_üpd=0 maks_veerus Funktsioon neg_kesk_üpd(A(), m) A(), m S=0 k=2
kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudega mitme rea või veeru esiletõstmiseks tuleb eelnevalt esile tõsta lahtrid esiletõstetavates ridades või veergudes. Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke. Märgistusest vabastamiseks tuleb klõpsata väljaspool tabelit.
Maatriks ridadest, kus esimene element on väiksem leitud keskmisest: -40 55 -98 52 Minimaalne element antud -43 -91 -41 -24 -98 -40 90 96 -20 Leitud minimaalse elemen -45 -68 -68 29 -7,75 veerg 1 veerg 2 Tee maatriks Lahenda 2 4 Minimaalne element antud veergude vahemikus(veerg 1 kuni veerg 2): Leitud minimaalse elemendi rea keskmine: 2 3 -17 94 18 -36 -96 -66 -73 -10 13 -97 -15 -33 82 -56 -20 90 45 -89 -48 -2 91 -92 8 -62 -2 -77 108 60 36 -38 -126 -59 32 85 -39 -75 -19 124 16 38 30 59 -47 24 56
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k
Selgita iga programmi rea taha, mida teeb programm ja ütle kokkuvõttes missugust ülesannet täidab see programm. Kopeeri see programm Wordi ja kirjuta käskude selgitused ning lõpuks lae fail siia. Sub kesk_nupp() Dim myrange As Range ’myrange on muutuja Dim myTotal As Range ’ myTotal on muutuja m = Selection.Rows.Count ’ Valitud ala. Ridade Arv n = Selection.Columns.Count ’ Valitud ala veergude arv r = Selection.Row ’ märgistatud rida v = Selection.Column ’ märgistatud veerg Range("c13") = m: Range("c14") = n: Range("c15") = r: Range("c16") = v ’ 4 käsku on ühte ritta pandud : märgiga. M tuleb lahtrisse C13 jne. If m > n Then ’ Kas ridu on rohkem kui veerge? Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r + m - 1, v)) ’ lahtertüüpi muutuja, määratakse bloki suurust myrange.Interior.Color = vbRed ’ määratud lahtrid värvitakse punaseks myrange.Offset(myrange.Rows.Count).Rows(1).Select ’ 4 nihutatakse, 1 rida edasi ActiveCell
,kus viimane element on suurem antud arvust kesk- muutuja välendab positiivsete elementide keskmist allpool peadiagonaali skalaar- maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis veerg_1 /_2- veerud mida kasutatake minimaalse elemendi leidmiseks antud veergude vahemikus S/S22/S4- loeb summat vastavas funktsioonis k,p- kasutasin vastavalt i ja j asemel kui ainult nendest ei piisanud A()- andtud maatriks (rida ja veerg määratud) AU()- uus maatriks mis on saadud Iga rea elemendi jagamise selle rea elementide summaga B()- antud vektor (ainult rida määratud) c()- saadud ridade arvutamisega maatriks (rida ja veerg määratud) R()-ruutmaatriksi korral (rida ja veerg määratud) F( )-ruutmaatriksi korral peadiag. kasutades (rida rida määratud) Aprk/Bprk- vastavalt siis piirkond Aalg ja Balg töölehelt Protseduurid
$H$16 roheline v 140 71 140 35 140 $H$17 hall v 225 71 225 35 225 Seletused stabiilsuse analüüsi põhjal Ettevõte peaks värvima teise ja neljanda värvikuluga ruume, vastavalt siis 6 ja 16. Final value näitab, rohelist värvi ja 225 l halli värvi. Constraint R.H. Side veerus on olemasolev värvikogus, mis tuleks m pruuni värvi. Shadow price`i veerg näitab, et kui rohelise ja pruuni värvi kogust suurendada 1 liitri võrra suurendada, et teenida lisakasumit. Rohelist ja halli värvi võib suurendada 35 l võrra, siis oleks iga täi halli ja rohelise värvi puhul, väheneb kasum 71 euro võrra. Kokku võib rohelise ja halli kogus vähened pole maksimaalselt ära kasutatud. 1E+30 tähendab valge ja pruuni värvi puhul, et kogust võib lõpmatu võrra, et ka see ei muuda kasumit
Maatriksis olevaid arvu nim. elementideks, neid pannakse sulgudesse () või [] või ||. a11 a12 ... a1n A= a21 a22 ... a2n = (aij)mn m rida am1 am2 ... amn Arves kõige oluliseim info on summa, hinded, kogus. n - veerg Igal real on oma number. MAATRIKSITE PÕHIKUJUD 1. RISTKÜLIKUMAATRIKS mn 4 -2,7 3 A= 6 2 0 2. RUUTMAATRIKS m=n 1 3 2 A= 0 1,2 4 2 1 2
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid nr. 17 Üliõpilane Õppejõud Kristina Murtazin Õppemärkmik Õpperühm EAEI-21 Veerg Rida m n Rida Veerg rist 8 4 1 4 -67 Rea number 2 28,5 -25 53 12 -56 -47 -4 -2 -17 94 60 4 28 25 -80 -90 98 -97 70 -48 -55 81 19 -88 91
Hind Nõutav kogus Pakutav kogus puudujääk () (tk nädalas) (tk nädalas) (tk nädalas) 10 2 50 9 6 44 8 10 38 7 16 30 6 24 24 5 36 18 4 52 12 1) Täida tabeli neljas veerg. 2) Joonesta samas teljestikus nõudlus- ja pakkumiskõverad. 3) Leia tasakaaluhind ja -kogus. 4) Mis juhtub kauba hinnaga, kui turul on a) ülejääk; b) puudujääk? 4 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Üle- või Hind Nõutav kogus Pakutav kogus puudujääk
.* Kraanikau Söögituba ss ... Töövihi k 1..* Diagramm 0..* Tööleht 0..* Kujund Chart Shape Worksheet 65 536 1..* 256 Rida Lahtriplokk Veerg Row Range Column 1..16 777 216 Lahter 256 Cell 65 536 Kujund Shape 256 Veerg Column
klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud. Veeru kustutamiseks märgista veerg (klõpsuga veerupäisel) ja klõpsa parema nupuga veeru peale ning vali Kustuta. Veeru peitmiseks tuleb teha samamoodi nagu eelmistega. Märgistada veerg, vajuta parema hiireklahviga veeru peale ja vali Peida. Rea lisamiseks märgista rida (klõpsuga reapäisel), mille ette soovid rida lisada ja vali Lisa Read. Rea kustutamine ja peitmine samamoodi nagu veerul.
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Veerud paiknevad vertikaalselt (ülalt alla) ja on pealkirjastatud suurtähtedega: A, B, C, D, E jne. Read paiknevad horisontaalselt ja on tähistatud numbritega: 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse pesaks ehk lahtriks. Töölehel on seega 256 x 16 384 = 4 194 304 lahtrit. Pesadele viidatakse analoogselt nagu male mängus. Esimesele pesale tabeli vasakus ülemises nurgas viidatakse nii: veerg A ja rida 1 ehk A1, tabeli paremale alumisele pesale viidatakse: veerg IV ja rida 16384 ehk IV16384. Kombinatsiooni veergu tähistavast tähest ja rea numbrist nimetatakse lahtri viiteks. K9 on K veeru ja 9 rea ristumiskohas. Üks töölehel olevatest lahtritest on alati aktiivne. Aktiivne lahter on ümbritsetud tumedama raamiga kui teised. Aktiivse lahtri viide on nähtaval valemiribast vasakul pool ja tema sisu valemiribal.
Min Max keskmine 1. Külmuta teine veerg A2:G2 1. 2. Külmuta Märgi ära teinekõikveerg A2:G2 registreeritud veoaut
10 1 3 4 1 2 -4 -4 6 -10 5 7 4 -10 -2 8 6 -3 2 -0,5 0,2 -2 2 0,6 -5 -2,5 0,7 4 1 2 -4 -4 6 -10 5 7 Ruutmaatriksi maksimum ülalpool peadiagonaali. maks rida veerg 1 1 4 1 2 -4 -4 Spetsifikatsioonid Sub Tee_Mas Protseduur teeb maatriksi kui vajutada nuppu tee massiiv ning kirjutab selle välja töölehele i Maatriksi rea number. m Maatriksi viimase rea järjenumber. j Maatriksi veeru number. n Maatriksi viimase veeru järjenumber. aa Maatriksi elementide minimaalne arv. bb Maatriksi elementide maksimaalne arv.
Ohtliku kauba pakkimine Ohtlike lastide käitlemine sadamas Kursusetöö Tallinn 2018 Kursusetöö 1. IMDG koodeksit abil pakkida ohtlik kaup A sobivasse pakendisse (sulgudes olev viide leekpunktile aitab määrata pakendusrühma). 1. 1 Pakendi puhul näidata pakendi tüübi kood ja pakitava aine A pakendus- rühmaga sobivad tähed X, Y või/ja Z pakendi tüübikinnituses. 1.2 Põhjendage kasutatavat pakkimisviisi, arvestage pakkimise erinõuetega (PPxx,veerg 9). 1.3 Märgistage pakend(id) vastavalt nõuetele, pidage silmas erinõuet SP 274 (veerg 6). 2. Võimaluse korral paigutage pakitud aine A konteinerisse, milles on juba terasvaati (1A2) pakitud 100 kg Barium powder, pyrophoric (BAARIUMI PULBER, PÜROFOORNE) ja märgistage see vaat nõuetekohaselt. 2.1...
-1 A = . X= = = . × 2. Crameri valemid ehk lineaarse võrrandisüsteemi lahendamine determinantide abil. Dk Xk = D A , k = 1,2 ....n, kus DA on süsteemi maatriksi determinant ja Dk on determinant, milles süsteemi determinandis k- veerg on asendatud vabaliikmete veeruga. Näide: Crameri valemite abil lahendada võrrandisüsteem: 2 x1 - 4 x 2 + 3 x3 = 1 x1 + 3 x 2 + 2 x3 = 4 3 x - 5 x + 4 x = 1 1 2 3 . 2 -4 3 1 3 2 3 -5 4 DA = = -6; 1 -4 3 4 3 2 1 -5 4 D1 = = 9; 2 1 3 1 4 2 3 1 4 D2 = = -3; 2 -4 1 1 3 4
2. Crameri valemid ehk lineaarse võrrandisüsteemi lahendamine determinantide abil. Dk Xk = D , k = 1,2 ....n, A kus DA on süsteemi maatriksi determinant ja Dk on determinant, milles süsteemi determinandis k- veerg on asendatud vabaliikmete veeruga. Näide: Crameri valemite abil lahendada võrrandisüsteem: 2 x1 - 4 x 2 + 3x3 = 1 x1 + 3x 2 + 2 x3 = 4 . 3 x - 5 x + 4 x = 1 1 2 3 2 -4 3 1 3 2 3 -5 4 DA = = -6; 1 -4 3 D1 = 4 3 2 = 9; 1 -5 4 2 1 3 D2 = 1 4 2 = -3; 3 1 4
Õpetaja nägi minu sektordiagrammi ära. 1. 0, 0, 0, 1, 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 3, 3, 3, 4 2. Laste arv peredes 7 6 5 4 sagedus Veerg B 3 2 1 0 0 last 1 laps 2 last 3 last 4 last laste arv 4. Keskmiselt 1,8 last 5. 2 last 6. 62,5 %
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
