mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailsema arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud vara. Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks ajalisele määrangule veel kohustusteks lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital on vara, mis kuulub omanikule. Omanik otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas jätab reservi või investeerib või maksab dividendidena omanikule (ele ) välja. Koosta bilanss. Oluline on saavutada tasakaal st. aktiva = passiva poolega.
kohustuslikule resrvile) Question 8 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: 300 mln € 3,6 mln € 33,6 mln € 250 mln € Question 9 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 10 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist
rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale
tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks
6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999. Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus. Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? ....................................................................................... Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. 2 10.2 10.2.1 Valuutakurss Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi rahas. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad Euro kurssi USA dollari suhtes? 1
vasakule. Vali üks: Tõene Väär Reaalsissetulek kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. Vali üks: Tõene Väär Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad väga väikesed tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Vali üks: Tõene Väär Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu
Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne...
valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukuludega (nii ajalises kui rahalises mõttes) vahetada rahaks. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik
valmistatud väärismetallist valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Sümbolraha omab seadusliku maksevahendi rolli just valitsuse dekreedi alusel, ainult seepärast saabki ta raha Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1 Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukuludega (nii ajalises kui rahalises mõttes) vahetada rahaks. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik
ettevõtte kassas või pangakontol. Likviidsuselt järgmised varad on väärtpaberid: võlakirjad, fondiosakud ja aksiad, mida üldjuhul on väimalik kiirest maha müüa. Aksia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aksionäri) õigsust osale ettevõtte varast ja kasumist. Kolmandal kohal on debitoorne võlgnevus. See väljend tähistab ostjate tasumata arveid. Likviidse vara hulka ei kuulu tootmisvarud, sest nende rahaks muutmine võib võtta aega mitu kuud. Seega ka ei peeta likviidseks varaks hooneid, masinaid ja seadmeid. Ettevõtte laiendamine Võimalused ettevõtte laiendamiseks: · suurendada omakapitali omanike abil; · suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi; · võtta laenu pangast; · anda välja võlakirju; · saada raha riiklikest toetusprogrammidest Võõrkapital või omakapital? Omakapitali panevad ettevõttesse omanikud. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta
ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul ja mis kannavad oma väärtuse toodangule ühe või mitme tootmistsükli jooksul. Põhivarade väärtus kandub toodangule läbi amortisatsiooni. Põhivaraks võib olla maa, hooned, seadmed, rajatised, jne
ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. 3 Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul ja mis kannavad oma väärtuse toodangule ühe või mitme tootmistsükli jooksul.
jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Eesti 2009. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 120 miljardit krooni. - Vale Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. - Vale Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. - Õige Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. - Õige Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad väga väikesed tehingukulud. - Õige Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. - Õige Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. - Õige Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. - Õige
Väärtpaberitega kaubeldakse esmasel ja järelturul. Esmasel turul müüakse investeerijatele uusi, värskelt väljaantud ehk emiteeritud väärtpabereid. Järelturul müüakse varem väljaantud väärtpabereid. Sealliiguvad väärtpaberid lihtsalt ühelt omanikult teisele. Järelturg haarab endasse nii väärtpaberite müügi nii börsil kui ka väljaspool seda. Järelturg on väga tähtis, sest see muudab väärtpaberites hoitava rikkuse pidevalt kättesaadavaks ehk likviidseks. Kui esmasel turul tuleb oodata pikaajaliselt, et kätte saada ettevõtte võlakirjas ettenähtud summa. Järelturg võimaldab neil muuta väärtpaberi sularahaks igal ajahetkel kui neil tekib vajadus sularaha järele. Väärtpaberiturud liigitatakse kokkuleppeliselt maksetähtaegadest sõltuvalt kahte gruppi: rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse võlakirjadega, mille maksetähtaeg on alla aasta. Kapitaliturul
valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 25 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine on seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 28 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
primaar- ja sekundaarsektori üle. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
3) Aasta l6pus tehakse kokkuv6tted riigieelarve täitmiseks ja jrg aasta 1. juuniks. esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule 67. Riigikassade ülesanded 1) Riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine, tagades riigile vajalike kulude 6igeaegse katmise tuludega 2) Koos riigieelarvega vastuv6etud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine 3) Riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus a) Riigi likviidse vara haldamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad- osatähed ja võlakirj ad 5) Arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle 6) Riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 68. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Rahandusministeeriurn 69. Riigieelarve kassaline täitmine
lõikes sätestatud erisusi. 63. Riigieelarve täitmise põhimõte. RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole 64. Riigikassade ülesanded Riigikassa ülesanded on: 1) riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine , tagades riigile vajalike kulude õigeaegse katmise; 2) koos riigieelarvega vastuvôetud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine; 3) riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus; 4) riigi likviidse vara valdamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad, osad ja võlakirjad; 5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle. 6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 65. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu 66. Riigieelarve kassaline täitmine
tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089 Põhivarad on toodangu tootmiseks või teenuse osutamiseks rakendatavad varad, mida tavaliselt kasutatakse üle 1 aasta. Põhivara võib olla ka finantspõhivara, pikaajalise finantsinvesteeringuga. Ülejäänud põhivarad jagunevad 2-ks: materiaalne- ja immateriaalne põhivara. Materiaalne põhivara jaguneb omakorda limiteeritud ja limiteerimata kasutusega varaks.
seetõttu tulebki teha suuremaid investeeringuid põhitegevusega seotud varadesse. Samuti tundub rahavoogude eelarvet vaadates, et nii väikese käibega firma puhul seisab liiga palju likviidset raha arvelduskontol kasutamata st. rahaliste vahendite kasutamine on ebaefektiivne. Seda vaba raha võiks kasutada kas täiendavateks investeeringuteks või kindla investeeringuplaani puudumisel kasutada lühiajaliselt näiteks pankade rahaturufondide teenuseid, kus raha jääb sama likviidseks kuid teenib kõrgemat intressi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 24 2. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 1999. 3. Karu, S. Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 2000. 4. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 5. Raamatupidamise seadus. http://lex.andmevara.ee 6. Järve, V
Kasum enne maksustamist tulumaksu rahavoog Puhaskasum + amortisatsioon Lisandunud rahavoog c. lõpetav rahavoog see on projekti rahavoog. Projketi viimase toimimise aasta lõpus võib firma saada positiivseid rahavoogusid, seadme likvideerimis maksumuse ning puhta käibekapitali teatud osa vabanemisest. Puhas käibekapital kujutab endast antud kontektis positiivset rahavoogu, kuna ta muutub nüüd likviidseks ja tagastub firmale rahas. Lõpetavat rahavoogu võib vähendada seadmete demontaasikulul. Arvutuskäik: (likvideerimismaksumus demontaasi kulu) / (maksustamise eelne likvideerimis maksumus maksusumma) / (puhta likvideerimis maksumus + puhaskäibekapitali vabanemine) / ja nüüd olemegi saanud lõpetava rahavoo 24 3
analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. 12. Likviidsus Likviidsus on ettevõtte luhiajaline arvete tasumise võime (ehk luhiajaline maksevõime) Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Ettevõtte võime luhiajalisi võlgu tahtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas ettevõttel on kullaldaselt raha ja/või kergesti likviidseks tehtavat vara. Likviidsust planeerides tuleb teada selle seost tulususega. Suur likviidsus vahendab tulusust, samas ei ole likviidsus ja kasumi saamine konkureerivad sihteesmargid. Kui kasumi saamine on iga ettevõtte jark-jargult saavutatav peaeesmark, siis pideva likviidsuse hoidmine on ettevõtte eksisteerimise valtimatu tingimus, põhieesmargi ehk max kasumi saamise eeldus. 13. Maksevõime Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime analuus on vaga
paarile suurinvestorile. Vahel korraldavad investeeringupangad ka niinimetatud teiseseid pakkumisi aitavad leida ostja suurtele väärtpaberi kogustele, mida ei saa järelturul tavalises korras ilma hinda alla löömata maha müüa. TURUTEGEMINE JA VÄÄRTPABERITEGA KAUPLEMINE Investeeringupangad tegutsevad aktiivselt ka väärtpaberite järelturuga. Nad on huvitatud sellest, et nende vahendusel müüdud väärtpaberid muutuksid järelturul kiiresti likviidseks. Sellest sõltub panga kui emissiooni korraldaja reputatsioon. Samuti pakub kauplemine võimalust saada tulu hinnavahe ja komisjonitasuna. Investeeringupanga seisukohast jaguneb väärtpaberitega kauplemine kolmeks liigiks: 1. vahendamiseks, 2. turutegemiseks, 3. omal kontol kauplemiseks. Vähem likviidsete ja riskantsemate väärtpaberite puhul on investeeringupankurid harilikult nõus olema vaid vahendaja, kes viivad ostja ja müüja kokku.
kõik pankrotijuhud eeldavad maksejõuetust. Maksejõuetust võib esineda paljudel ettevõtetel, aga see ei tähenda veel tegevuse lõppemist pankrotiga (Banhard jt 2001, lk 91, 96). Ettevõtte läbikukkumise võivad põhjustada järgmised asjaolud (Raudsepp1999, lk 184- 185): ettevõtte tulud on võrreldes samalaadsete ettevõtetega liiga väikesed; tehniline maksejõuetus, mis on tingitud likviidsete vahendite puudumisest; kui ettevõttel õnnestub osa oma vara muuta likviidseks, võib ta muutuda jälle maksejõuliseks; kõige raskem ebaõnnestumise vorm on pankrot. Ettevõtte maksevõime ehk tema pankrotieelse seisundi analüüsis on vaja uurida kahte aspekti (Banhard jt 2001, lk 92): ettevõtte lühiajalist maksevõimet ja selle parenemisvõimalusi; ettevõtte pikaajalist maksevõimet ja selle prognoose. Ettevõtte sattumist pankrotti, täpsemalt sellele eelnevat pikaajalist maksejõuetust ei ole
erinevatel projekti etappidel. Reaaloptsioonid võivad olulisel määral mõjutada projekti NPV-d. Need võivad olla: 1. Ajastamisega seotud optsioonid 2. Katkestamise optsioonid 3. Kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioonid 4. Paindlikkuse optsioonid Käibekapitali juhtimine 1. Mille poolest erineb käibevara puhtast käibekapitalist? ● Käibevarad – varad, mis on likviidsed, järgneva majandusaasta jooksul muutuvad likviidseks või kasutatakse ära ettevõtte majanduslikus tegevuses. Esineb raha vormis või seda saab kergesti rahaks muundada. ● Käibekapital – investeeringud käibevarasse ● Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised ehk näitab meile seda, kas ettevõtte käibevarad katavad ettevõtte lühiajalisi kohustisi 2. Nimetage vähemalt kolm käibekapitali juhtimise komponenti ning kirjeldage 1 lausega neist igat üht. Käibekapitali juhtimise komponendid:
lõplikult alles 1941. aasta paiku. Iga tsükli puhul avaldub sarnane muster, milles võib täheldada teatud seaduspärasusi ning mille igat etappi iseloomustavad sarnased käitumismallid ja omadused. Minsky klassikalise kriisi käsitluse (vt tabel 1) saab edukalt üle kanda ka kinnisvaraturu tsükleid kujundavate kriiside kirjeldamiseks. Klassikalise kriisi puhul leiab laienemise faasis aset ulatuslik finantsvõimenduse kasutamine. Kinnisvara muutub likviidseks ning avaneb võimalus tehingutelt kasu lõigata, kuna turul käib aktiivne kauplemine. Eufooriale järgneb stress, kus tajutakse ebakindlust varade hinna suhtes ning osavamad märkavad turult lahkuda. Tülgastuse etapis tuleb ilmsiks varade hinna ülepaisutatus ning informatsioon esimeste turult lahkujate kohta. Järgneb massiline müümine, kuna varade hinnad on langenud ja kõik loodavad turult kasumlikult lahkuda. Ühe valdkonna
annaabi.ee 
