Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vabaaine majanduses - bilanss (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on need huvigrupid?
  • Kes on võlausaldaja?
  • Kes on laenuandja?
  • Kes on tarnijad?
  • Kes on töötaja?
Vasakule Paremale
Vabaaine majanduses - bilanss #1 Vabaaine majanduses - bilanss #2 Vabaaine majanduses - bilanss #3 Vabaaine majanduses - bilanss #4 Vabaaine majanduses - bilanss #5 Vabaaine majanduses - bilanss #6 Vabaaine majanduses - bilanss #7 Vabaaine majanduses - bilanss #8 Vabaaine majanduses - bilanss #9 Vabaaine majanduses - bilanss #10 Vabaaine majanduses - bilanss #11 Vabaaine majanduses - bilanss #12 Vabaaine majanduses - bilanss #13 Vabaaine majanduses - bilanss #14 Vabaaine majanduses - bilanss #15 Vabaaine majanduses - bilanss #16 Vabaaine majanduses - bilanss #17 Vabaaine majanduses - bilanss #18 Vabaaine majanduses - bilanss #19 Vabaaine majanduses - bilanss #20 Vabaaine majanduses - bilanss #21 Vabaaine majanduses - bilanss #22 Vabaaine majanduses - bilanss #23 Vabaaine majanduses - bilanss #24 Vabaaine majanduses - bilanss #25 Vabaaine majanduses - bilanss #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fallinginlove Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pptx

Vabaaine majandusõpetus - bilanss

Vabaaine majandusõpetus 1 tund (I) Kuidas toime tulla ja unistusi ellu viia? Kes ma olen ja mida teile räägin? Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal ja kaitsesin oma magistritööd finantsjuhtimise õppesuunal 2010.aastal. Oman magistrikraadi (MBA). Töötan majanduse ja ettevõtluse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja kunstiõpetuse õpetajana Tääksi Millest räägime? • Kursuse eesmärk: Anda lihtne ülevaade võimalustest oma isiklike ,- pere-ja ettevõtte kulude-tulude eelarve struktuurist, tasakaalust ja ettevõtte majandusarvestusest (äriplaani komponendid). • Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal – arvestatud või mitte arvestatud. • Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – kulude jaotamine eelarves, Millest räägime? • Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve

Majandus
thumbnail
15
ppt

Vabaaine majandusõpetus

sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamisel. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapital. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt

Majandus
thumbnail
8
odt

KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

· Võlakiri ­ dokument, mis tõendab, et laenaja on laenuandjalt laenu saanud. Võlakirja käeshoidmise ajal maksab võlakirja omanikule intressi. · Intress ­ tasu laenu kasutamise eest. · Börs ­ osa väärtpaberiturust. Seal on kauplemisreeglid täpselt paika pandud. · Otseinvestor ­ ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb juhtimises aktiivselt kaasa · Portfellinvestor ­ investeerinud isik, aga ei löö juhtimises kaasa · Ettevõtte raamatupidamine: Bilanss ­ ettevõtte vara, kohustused ja kapitali mingil ajahetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi ajal. · Bilanss on alati tasakaalus. · AKTIVA: käibevara: raha, väärtpaberid, laekumata arved, kauba ja tootmisvarud. Põhivara: ehitised, seadmed ja muud. · PASSIVA: kohustused: tasumata arved, maksekohustus riigile, pikaajalised kohustused jms. Omakapital: aktsiakapital, jaotamata kasum.

Arendustegevus
thumbnail
30
doc

Rahandus

majanduslikust olukorrast lähtudes ajutine. Kui võlausaldajad on veendunud, et võlgnikul vara puudub, pole mõtet ka pankrotiavaldust esitada. Ettevõtte sattumist pankrotti, täpsemalt sellele eelnevat pikaajalist maksejõuetust, ei ole võimalik täiesti kindlalt prognoosida, kuid mitmed suhtarvud on siiski osutunud kasutuskõlblikeks indikaatoriteks. Finantskavandamine: rahaeelarve, kasumieelarve, eelarveline bilanss ning aruandepõhise ja valemimee- todi rakendamine täiendava finantseerimisvajaduse väljatoomiseks. Prognoos on hinnang, mille järgi võetakse vastu plaan. Juhtkonna poolt vastuvõetud ja kinnitatud plaan kuulub kohustuslikus korras täitmisele. Finantsplaneerimine formuleerib meetodid, mille abil tuleks püstitatud finantseesmärgid saavutada. Finantsplaneerimise kolm peamist mõõdet on: · Ajaline raamistik o lühiajalised plaanid (1-12 kuud) o pikaajalised plaanid (2-5 aastat)

Majandus
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: ­ aruannete lugemine, ­ vertikaalanalüüs, ­ horisontaalanalüüs, ­ trendianalüüs, ­ suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks

Majandus
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: ­ aruannete lugemine, ­ vertikaalanalüüs, ­ horisontaalanalüüs, ­ trendianalüüs, ­ suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks

Majandus
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO

Majandusõpe




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun