Vabaaine majanduses - bilanss (0)

Vabaaine  majanduses 
Bilansi analüüs 7.tund
Bilansi analüüs
Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses 
äriühingutega seotud  huvigruppideks majapidamised , 
kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud 
peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu.
Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu 
peamisteks huvigruppideks investoreid ja  kreeditore 
ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad 
andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku 
informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste 
langetamiseks. 
Bilansi analüüs
Kaasaja  teadmistel ja  informatsioonil  põhinevas 
majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida 
ettevõtte  huvigrupid  vajavad ning laienenud on ka 
ettevõttele oluliste  huvigruppide  ring.
Kes on need huvigrupid?
Akti vselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide 
vajaduste eest seisvad  ühendused. Näiteks Ameerikas on 
loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), 
mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust li get. Ühendus 
püüab  omalt  poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust  
reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks 
peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte 
huvigruppe.  
Bilansi analüüs
Võlausaldaja ehk  kreeditor  on õigustatud pool
võlasuhtes. 
Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes 
on raha välja laenanud.
Võlgnik ehk  deebitor  on kohustatud pool 
võlasuhtes. 
Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on 
saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks 
kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi 
maksma.
Bilansi analüüs
Kaasaja  majanduskeskkonnas  arvestatakse järgmiste 
huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega:
1.  Investorid  – informatsioon investeeritud kapitalilt saadava 
tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 
2. Kreeditorid – ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 
3. Kliendid – informatsioon toodete ja  teenuste kohta, 
keskkonnasõbralikkus, 
kvaliteet, toote arendus, teiste 
klientide rahulolu. 
4. Töötajad – sissetulekud, sotsiaalsed   garantiid , motivatsiooni 
mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni  struktuur, 
töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, 
treeninguvõimalused,  eneseteostus .  
5.  Tarnijad  – ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, 
maksevõime, pikaajalised plaanid. 
Bilansi analüüs
6. Riik, kohtud, ühiskond ja väiksemaid ühiskondlikud 
ühendused – keskkonnakaitsealane tegevus, 
sotsiaalne ja ühiskondlik tegevus, majanduskeskkonna 
ja seadusandlike muudatuste mõju ettevõtte 
tegevusele, maksude tasumine, investeeringud ,  
eksport , statistikaametile vajalik finantsinformatsioon, 
tööhõive.
Bilansi analüüs
Huvigrupid koduses keskkonnas?
Kes on võlausaldaja?
Kes on  laenuandja ?
Kes on  klient ?
Kes on tarnijad?
Kes on töötaja?
Majandustegevuse analüüs
ANALÜÜSITAKSE:
RAAMATUPIDAMISARUANDEID 
 -  BILANSS
 -  KASUMIARUANNE
 - FINANTSPOSITSIOONIDE MUUTUSTE ARUANNE 
 - RAHAVOOGUDE ARUANNE
KUIDAS?    
ÜLDINE PÕHIMÕTE: 
SAMM-SAMMULINE LÄHENEMINE ANALÜÜSIL, 
ÜLEMINEK ÜLDISELT ÜKSIKULE. 
Valdkondlikud analüüsimudelid
Aruandluse analüüsi võib  tinglikult jaotada nelja peamisse 
valdkonda: 
A HÄLBEANALÜÜS 
•  HORISONTAALANALÜÜS - analüüsitakse erinevate 
aruandekirjete 
dünaamikat (mitmete perioodide lõikes). 
•  VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse  aruande sisemise 
struktuuri muutuste dünaamikat. 
B NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 
 UUTE  ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE 
KONSTRUEERIMINE 
 SUHTARVUDE ANALÜÜS 
C SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL 
D RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE JA ANALÜÜS 
 SUHTARVUDE ANALÜÜS 
Mida analüüsitakse ja miks?
ANALÜÜSITAKSE ETTEVÕTTE 
MAJANDUSTEGEVUSE JÄRGMISI ASPEKTE :
 
MAKSEVÕIME e LIKVIIDSUSE ANALÜÜS
TEGEVUSTULEMUSE ehk ESMASE 
  
  
 EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS 
KAPITALI STRUKTUURI ehk PIKAAJALISE  
  
 MAKSEVÕIME ANALÜÜS 
RENTAABLUSE ANALÜÜS 
AKTSIAKAPITALI ehk TURUVÄÄRTUSE ANALÜÜS 
Vertikaalanalüüs
Vertikaalanalüüs toob välja muutused tulude ja kulude vahelises 
seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris. 
Kuna analüüs näitab finantsaruannete struktuuri ja selle muutusi ning 
muutuste dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka 
struktuurianalüüsiks.  
Vertikaalanalüüsi puhul arvutatakse absoluutväärtused 
finantsaruannetes ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes,  mis 
on võrreldavam suurus kui absoluutväärtus. 
Vertikaalanalüüs võimaldab võrrelda erinevate aastate või erinevate 
ettevõtete aruandeid ning võimaldab avastada muutusi, mis 
absoluutsummade puhul oleksid jäänud märkamata. 
Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest 
tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate 
firmade  vahel. 
Horisontaalanalüüs
Horisontaalanalüüs 
•  Horisontaalanalüüsi  eesmärgiks  on võrrelda kahe järjestikuse aasta 
aruandeid  ning näitab iga aruande näitaja muutust ni  protsentides kui 
rahas. 
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, mil est arvutatakse teise 
aasta  samade  näitajate osatähtsus. 
•  Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspekti vi ja muutuste olulisuse 
määra.   Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka 
rahavoogude aruande põhjal.  
•  Horisontaalanalüüs näitab iga aruande  kirje muutust aastast 
aastasse  ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei 
näita.  
•  Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte 
laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud 
laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või 
ebasoodne.
Maksevõime analüüs
Ettevōtte maksevōimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse 
mōistega. 
VARA  LIKVIIDSUS  on  ettevōtte varade vōime muutuda 
(konverteeruda) maksevahendeiks. 
ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - 
ettevōtte vōime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. 
Ettevōtte likviidsus sōltub ettevōtte varade likviidsusest. 
Tähtaegselt tuleb  katta  lühiajalisi kohustusi; neid on vōimalik katta 
käibevarade arvelt.  
Järelikult on ettevōtte maksevōimelisuse probleem ettevōtte 
käibevarade ja 
lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. 
ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE 
MAJANDUSTEGEVUSE TULEMUS, MITTE VIIMASE PÕHJUS. 
Trendianalüüs
 Trendianalüüs  kujutab endast praktiliselt 
horisontaalanalüüsi laiendust, kuna analüüsi meetod 
on sama, erinevus seisneb selles, et analüüsitakse 
omavahel kolme või enama aruandeperioodi 
aruandeid. 
Maksevõimelisuse näitajad
Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade 
maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. 
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab 
ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded 
käibevaraga. 
Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur 
osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult 
varudega.
Maksevõimelisuse näitajad
Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse 
enamlikviidsetest varadest. 
Maksevalmiduse kordaja  näitab, millise osa 
lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe 
tasuma. 
Tegevustulemuse analüüs
Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse 
analüüs vaatleb, kuidas ettevōte on kasutanud 
oma  varasid  esmaste tegevustulemuste - kulude 
ja tulude - loomisel. 
Ettevōtte majandustegevus efektiivsus 
määratakse ära nelja komponendi - varade, 
kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja 
proportsioonidega. 
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus  näitab, 
mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset 
võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe 
osa, mis keskmiselt on debitoorses 
võlgnevuses. 
Tegevustulemuse analüüs
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist 
nõuete laekumise aega. 
Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja 
müügi  efektiivsust . 
Ettevōtte talitlustsükkel on  päevade arv, mille 
jooksul toimub varude muutumine debitoorseks 
vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine 
rahaks. 
Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse 
vōlgnevuse käibevälde .
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja  näitab, mitu 
korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste 
tasumine aruandeperioodil.
Tegevustulemuse analüüs
Lühiajaliste kohustuste käibevälde  näitab keskmist 
kreditoorse  võlgnevuse maksetähtaega (päevades). 
Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, 
mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte  otsima  
täiendavaid rahalisi vahendeid. 
Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - 
lühiajaliste kohustuste käibevälde.
Koguvarade  käibekordaja  näitab ettevõtte varade 
kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb 
ühe varasse investeeritud euro kohta. 
Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevōime 
analüüs
Kapitali struktuuri analüüs näitab ettevōtte kapitali 
sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud 
struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte 
majandustulemusi. 
Võlakordaja  näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest 
finantseeritakse laenatud vahenditega.
Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevōime
Kapitaliseerituse kordaja  iseloomustab pikaajaliste 
kohustuste osatähtsust kogu kapitalis.
Intresside kattekordaja  mõõdab ettevõtte võimet 
maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. 
Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevōime
Rentaablus  on kasumi suhe mingisse teise 
näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse 
analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on 
mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - 
kasumi - kujunemist. 
Käiberentaablus  näitab müügikäibe iga krooni 
tasuvust peale kõikide kulude ja maksude 
mahaarvamist.
Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevōime
Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud 
investeeringute tasuvust. 
Omakapitali rentaablus  näitab aktsionäride 
investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada 
ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. 
Aktsiakapitali analüüs
Suhtarve  kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste 
tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. 
Peamised  suhtarvud  on:
 Kasum ühe aktsia kohta
 Aktsiate hinna ja tulu suhe
 Dividendi ja aktsia hinna suhe
  Omakapital ühe aktsia kohta
Kodune töö
Analüüsi enda koostatud  bilanssi  (vajadusel lisa 
hüpoteetilisi andmeid) ja tee saadud näitajate põhjal 
majanduslikud järeldused. Kirjuta tulemused ja 
järeldused üles ning võta järgmiseks tunniks kaasa või 
saada õpetaja e-mailile.
Kasuta analüüsiks finantsanalüüsi kalkulaatorit
http://www.kalkulaator.ee/ ?

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26