TALLINNA MAJANDUSKOOL
Valentina Purtova
TU07
MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI
PRAKTIKA
Aruanne
Juhendaja :
E.
Vaksmaa Tallinn 2010
SISUKORD1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS 4
2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS 5
3 VARADE ARVESTUS 6
3.1 Raha 7
3.2 Finantsinvesteeringud 7
3.3 Nõuded ja
ettemaksed 8
3.4 Varud 10
3.5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 11
3.6 Rendid 12
4 KOHUSTUSTE ARVESTUS 14
4.1
Finantskohustused 14
4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused 15
5 OMAKAPITALI ARVESTUS 16
6.1 Finantsanalüüsi andmeallikad 18
7
FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS 20
7.1 Bilansi ja kasumaruande horisontaalne analüüs 20
7.2Bilansi ja kasumaruande vertikaalne analüüs 23
8 SUHTARVUDE ANALÜÜS 27
8.1 Maksevõimelisuse ehk likviidsuse analüüs 28
8.2
Toimimissuhtarvud 32
8.3Kapitali struktuuri
suhtarvud 37
8.4 Rentaabluse suhtarvud 40
9 PANKROTIKORDAJA 44
10 KASUMILÄVI 45
46
KOKKUVÕTE 47
KASUTATUD ALLIKAD 49
LISAD 50
Lisa 1 Ostu arve 50
Lisa 2 Müügi arve 51
Lisa 3 Sissetuleku akt 52
Lisa 4
Mahakandmise akt 53
Lisa 5 Palgaarvestus 54
Lisa 6 OÜ Abilis
bilans 2007-2009 (
kroonides ) 55
Lisa 7
Kasumiaruanne 2007-2009(kroonides) 55
Lisa 8 Rahavoogude aruanne 2008-2009(kroonides) 56
Lisa 9 Omakapitali muutuste aruanne 2007-2009(kroonides) 57
Lisa 10 Bilansi horisontaal analüüs(kroonides) 58
Lisa 11 Kasumiaruanne horisontaalne analüüs (kroonides) 59
Lisa 12 Bilansi vertikaalne analüüs (kroonides) 60
Lisa 13 Kasumiaruanne vertikaalne analüüs ( kroonides) 61
РЕЗЮМЕ 62
SISSEJUHATUS
Käesoleva
aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse
ja
finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ
Abilis.
Praktika
läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud
raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi
kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale
vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi
teadmisi.
Praktika
läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi
praktikaettevõttes ning omandada praktilised kogemused
raamatupidamis- ja finantsanalüüsist, seostades teoreetilises
õppetöös omandatud teadmisi tegelikkusega.
1 ORGANISATSIOONI
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
OÜ Abilis on asutatud
erakapitallil 1991. aastal Eesti pealinnas Tallinnas.
Ettevõtte peamiseks
tegevusalaks on köite, trosside ning
ehitusmaterjalide hulgimüük,
kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas
kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline
tegevus on: vaba laohoonete välja
rentimine ja mäng finantsi turul(
fondi turul).
Ettevõtte
peakontor asub
Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud
aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile
Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest:
direktor ,
tegevjuht ,
raamatupidaja , müügijuht, laomees,
autojuht , koristaja,
valvur .
Põhi
ostjad on: Optimera
Estonia AS,
North Element OÜ,
Acova OÜ, Espak AS ja muud.
Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ,
Paroc AS, Aeroc AS,
Kolumbia -kivi AS, Optimera Estonia AS jm.
Ettevõtte filosoofia on: leida
optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi;
otsides uusi suundi Eesti ehituses. Ettevõtte püüab arendada
koostööd partneritega, sortimendi ja kvaliteedi valdkondades,
tõstes konkurentsivõimet.
Enamik kauba tarnitakse otse
tootjatelt. See annab võimalust teha koostööd
firmadega kes müüvad
kauba edasi otse tarbijatele. Iga partneriga OÜ Abilis töötab
individuaalselt, pakkudes
paindliku hinda ja töötingimusi. Kogu
kaup vastab rahvusvahelistele standartidele ja kvaliteedinõuetele.
2 RAAMAUPIDAMIS
KORRALDUS
Ettevõttes
OÜ Abilis raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas ”
Raamatupidamis seadusega” . Juhib raamatupidamist pearamatupidaja,
kes töötab firmas täiskohaga .
Ettevõtte
kasutab raamatupidamise programmi 1C.
"1С
Raamatupidamine"
- universaalne
raamatupidamise programm, mis ei nõua
eelnevat omandamist.
Raamatupidaja saab
seadistada programmi ise vastavalt seaduse ja
arvelduse vormide muudatustele.(5)
Ettevõtte raamatupidamis
dokumendid on:
- ostu- ja müügi arved (vt Lisa1 -2 )
- sissetuleku ja mahakandmise aktid (vt Lisa 3-4)
- palgaarvestused (vt Lisa 5)
- panga dokumendid
- aastaaruanned ja muu
Igakuuselt
10.
kuupäevaks E-Maksuametis täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu
deklaratsiooni, 20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi
deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse
saadetakse ettevõtte
statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte,
vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved.
Seoses
sellega et OÜ Abilis teeb koostööd ettevõttetega mis asuvad
teistes riikides, arvete maksmiseks kasutatakse Swedbanka ja SEB
panka
internet teenuseid, kus hoiustatakse erinevaid valuutasid:
kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes
valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse
sularaha tehinguid .
3 VARADE
ARVESTUS
Vara
– raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt
hinnatav asi või
õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6)
Käibevara
– raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida
käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei
kulu põhivara hulka. (1 lk 99)
Käibevara
on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul
(tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7)
Käibevara
mõiste all kuluvad :
- Raha- raha kassas ja pangas
- Lühiajalised finantsinvesteeringud – kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid
- Nõuded ja ettemaksed – nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest
- Varud – tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad ; ettemaksed varude eest
Ettevõtte
OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi
aktiva osas (vt Lisa 6 )
ja peatükides 3,1-3,4.
Põhivarad
on
varad , mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste
osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline
isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks
ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks
aasta.(8)
Põhivara
mõiste alla kuuluvad:
- Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid
- Kinnisvarainvesteeringud
- Materiaalne põhivara – maa; ehitised; masinad ja seadmed ; muu materiaalne põhivara; lõpetamata ehitised ja ettemaksed
- Immateriaalne põhivara- firmaväärtus; arenguväljaminekud; muu immateriaalne põhivara; ettemaksed immateriaalse põhivara eest(6)
Ettevõtte
OÜ Abilis põhivara arvestusega saab tutvuda bilansi aktiva osas(vt
Lisa 6) ja peatükis 3.5. Lisades 6-9 saab tutvuda ettevõtte OÜ
Abilis bilansiga, kasumi-, rahavoogude ja omakapitali aruannetega mis
olid koostatud 2009. aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele
OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited.
Raha
Ettevõttes
OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha
kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha,
arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning
rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis
lühiajaliste laenukohustuste ja laenukohustuste koosseisus .(4)
Tabelis
1 saab tutvuda OÜ Abilis aastaaruande lisaga mille nimetus on raha.
Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse
sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis
7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
Tabel 1
Raha
(kroonides) (4)
Välisvaluutas
fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu
toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustused
ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustused
hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest
saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu
ja kuluna.(4) ( vt Lisa 7)
3.2 Finantsinvesteeringud
Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse
kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid. Lühiajalisi
finantsinvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui
see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on
finantsinstrumendi noteeritud turuhind . Aktsiaid ja muid
omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole
usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses ( miinus võimalikud allahindlused , kui investeeringu kaetav väärtus on
langenud alla bilansilise väärtuse). Kauplemiseesmärgil soetatud
finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või
kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.
(4) ( vt Lisa 7)
Tabel 2
näitab et ettevõtte OÜ Abilis lühiajalised finantsinvesteeringud
koosnevad aktsiatest ja osakutest. Samas siin on näha mis summade
eest nad olid ostetud ja hiljem ka müüdud. Peatükis 7 saab
lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
Tabel 2
Lühiajalised
finantsinvesteeringud (kroonides) (4)
3.3 Nõuded
ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase
äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate
vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o
nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete
väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja
kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade
nüüdisväärtusest. Varem
alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
(4) Tabelid 3 ja 4 näitavad kui palju on ettevõttel nõudeid ja
ettemakse, millest koosnevad maksude
ettemaksed ja maksuvõlad ja
palju on muutunud need näitajad ühe aastaga.
Tabelis
3 näitaja „nõuded ostjate vastu“ näitab seda et ettevõtte OÜ
Abilis on saatnud arved ostjatele ja arevete maksmise kuupäev ei ole
veel ette jõudnud. Peatükis 7 saab
lähemale
tutvuda näitajate analüüsiga.
Tabel 3
Nõuded
ja ettemaksed (kroonides) (4)
Tabel 4
Maksude
ettemaksed ja maksuvõlad (kroonides) (4)
31.12.2009
31.12.2008
Ettemaks
Maksuvõlg
Ettemaks
Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks
13 476
Käibemaks
34 288
34 158
Üksikisiku tulumaks
6 537
6 878
Erisoodustuse tulumaks
90
Sotsiaalmaks
14 528
15125
Kohustuslik kogumispension
679
Töötuskindlustusmaksed
1 831
404
Ettemaksukonto jääk
4 273
4 528
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad
4 273
57 274
4 528
70 720
Muud nõuded
Kõiki muid nõudeid (antud laenud ning muud lühiajalised nõuded),
välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid,
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste
nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas. (4)
Tabelis
5 on määratud laenud mida ettevõtte OÜ Ablis on välja antud ja
laenud mida ettevõtte peab pangale tagasi maksma. Laenud olid
võetud selleks et arendada äri.
Tabel
5
Muud
nõuded (kroonides) (4)
31.12.2009
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Lisa nr
12 kuu jooksul
1 - 5 aasta jooksul
üle 5 aasta
Laenunõuded
517 349
517 349
Muud nõuded
40 555
40 555
Kokku muud nõuded
557 904
557 904
4
31.12.2008
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
Lisa nr
12 kuu jooksul
1 - 5 aasta jooksul
üle 5 aasta
Laenunõuded
1 213 623
1 213 623
Intressinõuded
51 125
51 125
Muud nõuded
89 532
89 532
Kokku muud nõuded
1 354 280
1 354 280
4
3.4 Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb
ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga
kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude
soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha
arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise
soetusmaksumuse meetodit.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas
soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
(4)
Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette
ostetud: ehitusmaterjalid , köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu.
Tabel 6 näitab missugune summa on pandud varude alla ja palju see
summa on muutunud ühe aastaga. Peatükis
7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
Tabel 6
Varud
(kroonides) (4)
31.12.2009
31.12.2008
Müügiks ostetud kaubad
1 728 587
2 606 482
Kokku varud
1 728 587
2 606 482
3.5 Materiaalne
ja immateriaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses
kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 15 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on
üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000 krooni,
kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku
inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse . Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle
peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses,
mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud ) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud
vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on
maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara
arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud
kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab
varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus - ja
remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil .
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi,
sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega
varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse
ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat
osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist
jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning
määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid. (4)
Tabel 7 näitab et ettevõtte OÜ Abilis materiaalne põhivara
koosneb maast, ehitistest ( kontorid ja laohooned),
transpordivahenditest( tõstuk ja veoauto ) ja muu materiaalse
põhivarast( kontori tehnika, arvutid ja konteinerid). Antud teblist
on ka näha palju on muutunud anud näitajad aastatega.
Tabel 7
Materiaalne
põhivara(kroonides)(4)
3.6 Rendid
Kapitali-
ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik
olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle
rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara
õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse
finantskuluks ( intressikulu ) ja kohustuse jääkväärtuse
vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega,
et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes
sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse
sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks
on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood,
olenevalt sellest, kumb on lühem.
(4)
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kasumiaruandes kuluna. Tabel 8 näitab et ettevõttes OÜ Abilis on
võetud kasutusele sõiduautod liisinguga.
Tabel 8
Kasutusrent
(kroonides) (4)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2009
2008
Kasutusrendikulu
96 180
176503
Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest
31.12.2009
31.12.2008
12 kuu jooksul
59 044
96 180
1-5 aasta jooksul
131 571
190615
4 KOHUSTUSTE
ARVESTUS
Kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav
võlg. On olemas lühialalised kohustused ja pikaajalised kohustused:
- Lühiajalised laenud ja võlad
- Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
- Konverteerivad võlakohustused
Võlad ja ettemaksed
- Võlad tarnijatele
- Võlad töötajatele
- Maksuvõlad
- Muud võlad
- Saadud ettemaksed (6)
4.1 Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud,
viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse
algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki
soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil Lühiajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses
(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise
intressimäära meetodit.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise
tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või
ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata
rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
(4)
Ettevõtte maksab välja võetud pangast laenud ja intressid. Laen oli võetud kauba ostmiseks .
4.2 Eraldised
ja tingimuslikud kohustused
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei
maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu
nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata
kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 (kuni 31.
detsember 2008 kehtis maksumäär 21/79, ning kuni 31.12.2008
maksumäär 22/78) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide
väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse
kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja
kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja
kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
(4)
5 OMAKAPITALI
ARVESTUS
Omakapital ( netovara ) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe.
Tulu
– aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine
või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud
sissemaksed omakapitali.
Kulu
– aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine
või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele
tehtud väljamaksed omakapitalist.
Kasum
( kahjum ) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja
kulude vahe.
(6)
Ettevõtte
OÜ Abilis omakapital koosneb: omakapitalis nimiväärtusest,
kohustuslikust reservkapitalist, eelmise perioodide jaotamata
kasumist ja aruandeta kasumist.
6 FINANTSANALÜÜSI
EESMÄRK
Finantsanalüüs (ingl financial analysis) on ennekõike
suunatud ettevõtte jätkusuutlikkuse analüüsimisele.
Jätkusuutlikkust saab väljendada maksevõime, kasumlikkuse ,
kapitali struktuuri jt näitajate või nende näitajate
kombinatsioonide kaudu.
Jätkusuutlikkuse määramisel on esimene oluline komponent selle
ajaline mõõde ehk milline on olnud eri näitajate muutumine ajas –
finantsanalüüsi ajaline aspekt. Teine komponent on eri näitajate
väärtuste suhe oodatavatesse sihtväärtustesse või turu määratud
standarditesse – finantsanalüüsi võrdlev aspekt. Kolmas
komponent on vastavus ettevõtjate ootuste ja soovidega –
finantsanalüüsi ettevõtte-põhine aspekt.
Nimetatud kolme aspekti lahti mõtestades saab välja tuua ka
finantsanalüüsi peamised eesmärgid.
Finantsanalüüsi peamised eesmärgid
1. Kuidas on ettevõtte finantsnäitajad muutunud aja jooksul?
2. Kas ettevõtte finantsnäitajad erinevad üldiselt aktsepteeritud
standarditest või teiste samalaadsete ettevõtete näitajatest?
3. Kas ettevõtte
finantsnäitajad on ettevõtjate enda ootuste ja plaanide kohased?
Finantsanalüüs on ennekõike suunatud minevikusündmustele. Kui
ettevõtja näiteks soovib teavet tulevase investeerimisprojekti kohta, siis tõenäoliselt puutub ta kokku selliste valdkondadega
nagu äriplaneerimine, investeeringuanalüüs,
finantsplaneerimine vms.
Finantsanalüüsi meetodeid on võimalik kasutada tulevaste
prognooside analüüsiks, et kõrvutada neid näiteks riiklike või
konkurentide projektsioonidega, aga ka ettevõtjate enda
määratud sihtväärtustega. Sellisel juhul on finantsanalüüsil
muude meetodite kõrval toetav roll. Näiteks võib ettevõtjat
huvitada, milline võiks teatud tulude ja kulude korral olla
planeeritud põhivarainvesteeringu tasuvus, või kas planeeritud
varude juhtimine tagab ettevõttele piisava likviidsuse. Siin annavad
finantsanalüüsi meetodid küll vastuse, milliseid tulemusi oodata,
kuid tegelik tulemus, mis võib planeeritust märkimisväärselt
erineda, selgub alles mõne aja möödudes. Finantsanalüüs annab
sisendi nii äritegevuseks olevikus kui ka tulevikku suunatud
finantsplaneerimiseks. Nii toimuv äritegevus kui ka tulevikku
kavandatud tegevus mõjutavad omakorda finantsanalüüsi tulemusi.
(9)
6.1 Finantsanalüüsi
andmeallikad
Finantsanalüüsi jaoks on vaja andmeid ehk analüüsi sisendit .
Finantsanalüüsil kasutatakse peamiselt allpool nimetatud andmeallikaid .
- Ettevõtte majandusaasta aruanded (k.a bilanss , kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, tegevusaruanne, raamatupidamise aastaaruande lisad).
- Eelnevalt nimetatud aruanded lühema perioodi – nt kuu, kvartali , päeva vms – kohta.
- Spetsiaalselt analüüsi jaoks konstrueeritud raamatupidamisinfol põhinevad andmestikud eri ajaperioodide ja segmentide kohta (nt kuu müügitulu klientide lõikes).
Järgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kõiki finantsanalüüsi
andmeallikad, mis on defineeritud ka raamatupidamise seaduses.
Täiendavate ja spetsiifilisemate aruannete kohta ei ole võimalik
standardset ülevaadet anda, sest need sõltuvad analüüsijast.
Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab
teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit
(vara, kohustusi ja omakapitali).
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on
raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või
kahjumit).
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis
kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid
(raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna nende
eesmärgi kohaselt äritegevuse, investeerimistegevuse ja
finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Omakapitali muutuste aruanne on
raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud
muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Tegevusaruandes antakse ülevaade
raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on
määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja
majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal
ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
Finantsanalüüsiks
on võimalik kasutada nii ettevõtetes raamatupidamisseaduse alusel
koostatud kohustuslikke aruandeid kui ka muud ettevõttes esitatavat
infot. Majandusaasta aruanded on avalikult kättesaadavad, st neid
saab kasutada info välistarbija (ingl outsider).
Lühema perioodi detailsemad aruanded on tavaliselt kättesaadavad
ainult ettevõttega seotud isikutele (ingl insider ).
Teatud juhtudel on ettevõtetel kohustus esitada detailsemaid
aruandeid lühema perioodi kohta – näiteks börsiettevõtetel
(9)
7 FINANTSARUANDLUSE
ANALÜÜS
7.1 Bilansi ja
kasumaruande horisontaalne analüüs
Horisontaalanalüüs
• Horisontaalanalüüsi
eesmärgiks
on
võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande
näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse
teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade
näitajate osatähtsus.
• Horisontaalanalüüs
aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab
teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal.
• Horisontaalanalüüs
näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab
näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita.
• Bilansi
horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte
laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud
laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või
ebasoodne.
• Kasumiaruande
horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi
läbi aja ja nende muutuste olulisust. Samuti annab see
aktsionäridele ülevaate aktsiatulu ja selle kõikumiste kohta.
(10)
Ettevõtte
OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande horisontaal analüüsiga saab
tutvuda lisades 10 ja 11 .
Bilansi horisontaal analüüs
näitab seda, et
- 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte OÜ Abilis kokku vara summa on suurenenud 2% võrra, see võib põhjendada sellega et ettevõtte kohustused olid suurenenud 37% , ja käibevara suurenenud 6% võrra, kust raha arvete peal olid langenud 83%, finantsinvesteeringud 56% , kuid nõuded ja ettemaksed ostjate vastu suurenenud 167% ja varud laos 84 % võrra., samas ka materiaalne põhivara oli langenud 2% võrra.
- 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) oli suurenenud 21% võrra, samas kui aruandeaasta kasum(kahjum) oli vähenenud 106% võrra, seoses sellega oli ka vähenenud kokku omakapitali summa 7% võrra, kuid kokku kohustused ja omakapital oli suurenenud 2% võrra.
- 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga ettevõtte OÜ Abilis kokku vara summa on vähenenud 17% võrra, see võib põhjendada sellega et ettevõtte kohustused olid vähenenud 52% , ja käibevara vähenenud 31% võrra, kust raha arvete peal olid suurenenud 27%, finantsinvesteeringud 46% , kuid nõuded ja ettemaksed ostjate vastu vähenenud 56% ja varud laos 34 % võrra., samas ka materiaalne põhivara oli vähenenud 1% võrra.
- 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) oli vähenenud 4% võrra, samas kui aruandeaasta kasum(kahjum) oli vähenenud 172% võrra, seoses sellega oli ka vähenenud kokku omakapitali summa 1% võrra, kuid kokku kohustused ja omakapital oli vähenenud 17% võrra.
Kasumiaruanne analüüs näitab
seda, et
- 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga kõik näitajad peale finantstulud ja kulud on langenud, müügitulu 29%, muud äritulud 45%, kulud kaupade, materjalide ja teenuste peale 26%, seoses sellega ka mitmesugused tegevuskulud 41%, tööjõukulud 2%, muud ärikulud 28%, ja nagu tagajärg on ka langenud ärikasum 46% võrra.
- Põhivara kulum ja väärtuse langus langes 8% võrra seoses põhivara amortisatsiooniga.
- Finantstulud ja kulud on suurenenud 1537 % võrra ,kuid kahjuks kasumiaruandes antud näitaja on miinusega. Seoses sellega on ka langenud aruandeaasta kasum(kahjum) 106 % võrra.
- 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga mõned näitajad on vähetanud oma positsiooni ja muud äritulud olid suurenenud 16 % võrra, finantstulud ja –kulud vähenenud 135% võrra, mis toob antud näitaja kasumiaruandes plussi hulka ja seoses sellega oli ka suurenenud aruandeaasta kasum (kahjum) 172% mis toob antud näitaja ka plussi hulka. Kuid aga muud näitajad polnud nii positiivsed: müügitulu langes 59%, kulud kaupade, materjalide ja teenuste peale 59%, arvatavasti seoses sellega ka mitmesugused tegevuskulud 19%, tööjõukulud 10%, kuid aga miilegi pärast on suurenenud näitaja muud ärikulud 88% võrra.
- Põhivara kulum ja väärtuse langus ,langeb edasi 17% võrra ,nagu ülespool oli juba öeldud seoses amortisatsiooniga.
Tabel
9 näitab ettevõtte OÜ Abilis põhinäitajate muutust aastatel
2007-2009.
Tabel
9
Põhi
näitajate muutused (kroonides)(koostatud autoriga )
Lähtudes
bilansi ja kasumiaruanne horisontaal analüüsist ja teooriast võib
teha järgmised järeldused:
Järsku
toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta
keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas.
Seoses sellega ettevõtte mis põhimõtteliselt tegeleb
ehitusmaterjalide müümisega, oli langetanud oma positsioone turul.
Samas võib kiita ettevõtte juhatajat, kes kiiresti muutus ettevõtte
orienteeruvust ja hakkas sellel raskel ajal tegelema
finantsinvesteeringutega aktsiatesse ja osakutesse, ja mängimisega
fondi turul.
Antud
situatsioonis ei saa midagi muuta seoses majanduskriisiga ja
otstarbijate võimaluste langemisega. Võib olla ettevõtte juhatajale on vaja mõelda rohkem turunduse peale ja muuta ettevõtte
suunda. Näiteks :
Ettevõtte
tegeleb jae ja hulgimüügiga. Tema põhi kliendid on suurte
kaupluste ketid( ehituse ABC, K- rauta jne) . Antud aruanne autor
pakub ettevõtte juhatajale mõelda rohkem eraisikutele ja väikeste firmade peale, suurendada oma kaubavaliku, ehitada oma kauplus ja
teha kõva turustemis tööd. Turundustöö jaoks on mõttekam võtta
tööle selle eriala spetsialisti.
Bilansi ja kasumaruande vertikaalne analüüs
Vertikaalanalüüs
toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses, varade
struktuuris ja kohustuste struktuuris. Kuna analüüs näitab
finantsaruannete struktuuri ja selle muutusi ning muutuste
dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka struktuurianalüüsiks.
Vertikaalanalüüsi
puhul arvutatakse absoluutväärtused finantsaruannetes ümber
protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes, mis on võrreldavam suurus
kui absoluutväärtus. Vertikaalanalüüs võimaldab võrrelda
erinevate aastate või erinevate ettevõtete aruandeid ning võimaldab
avastada muutusi, mis absoluutsummade puhul oleksid jäänud
märkamata. Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete
erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada
võrdlusest erinevate firmade vahel.
Bilansi
vertikaalanalüüs
• Bilansi
vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal
protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed).
• Aktiva
poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste
aktivakirjete osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate
ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis
absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Näiteks võib
eeldada, et ettevõtte käibevarade osakaal ettevõtte koguvarade suhtes on aastast aastasse küllaltki konstantne. Kui toimuvad
radikaalsed muutused selle näitaja osas, tuleks uurida, mis on selle
põhjuseks. Mõjutatavateks teguriteks võivad olla nii üldine
majanduse langus või tugev konkurents . Samuti võimaldab analüüs
süveneda ettevõtte likviidsusesse,
võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja
võrrelda seda käibevarade osatähtsusega.
• Passiva
poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma.
Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust
ning võrreldakse
omakapitali
osatähtsusega.
• Bilansi
vertikaalanalüüs võimaldab analüüsida ka ettevõtte laenukapitali kasutamist. Kui passiva poolel on suurenenu
pikaajaliste kohustuste osatähtsus, siis tuleks analüüsida,
milleks on ettevõte vajanud lisakapitali. Tavaliselt kasutavad
ettevõtted pikaajalist laenu põhivarade soetamiseks. Kui vaadata
aktiva poolel põhivarade osatähtsust ja selle muutust, on võimalik
näha, kas ettevõte on kasutanud laenu sihtotstarbeliselt – kas
põhivarade osatähtsust on kasvanud sama palju kui pikaajalise laenu
osatähtsus või mitte. Oluline on ka pankade intressi- ja
laenupoliitika, näiteks madalad intressid ja soodsad laenuvõimalused
soodustavad laenude võtmist ning raha kasutatakse investeeringuteks
aktsiatesse või väärtpaberitesse, mille tulusus on kõrgem kui
makstava intressid.
Kasumiaruande
vertikaalanalüüs
• Kasumiaruande
vertikaalanalüüsi baasnäitajaks võetakse realiseerimise
netokäive. Perioodi kasumit ei kasutata baasnäitajana seetõttu, et
periood võib lõppeda ka kahjumiga ning analüüs ei anna sellisel
juhul tulemusi ega ole võrreldav teiste perioodidega. Kasumiaruande
teised kirjed arvutatakse osatähtsusena realiseerimise netokäibest.
• Kasumiaruande
vertikaalanalüüs annab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist,
kui suur on näiteks kulude või tulude osatähtsust kogumüügist,
laenuintresside osatähtsus või kui suur on ettevõtte maksukoormus võrreldes kogumüügiga ning kui suur on nende tegurite mõju
ettevõtte kasumi kujunemisel. Kulude osatähtsuse võrdlemine
realiseerimise netokäibest näiteks konkurentide vahel annab hea
ülevaate, kas konkurentidel on tugev kulude kontroll ning millised
väljaminekud on võrreldaval ettevõtted aruandeperioodil kõige
olulisemad.
(10)
Ettevõtte
OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande vertikaal analüüsiga saab
tutvuda lisades 12 ja 13.
Bilansi vertikaal analüüs
näitab seda, et
- 2007 aastast ettevõtte käibevara osa on langenud. 2008 aastal oli vahedast kasvanud 49%-lt 51%-ni, kuid aga 2009 aastal oli järsk langus 51%-lt 42%-ni , seoses sellega oli kasvanud põhivara osa.
- Ettevõtte lühiajaliste kohustuste osa moodustab keskmiselt 12% aktiva ulatusest (osast), kuid aga 2008 aastal oli märgatut väike tõus.
- 2009 aastaks pikaajaliste kohustuste osa on tunduvalt vähenenud 14%-lt 6%-ni .
- Ettevõtte omakapitali osa moodustab keskmiselt 77%, mis annab teada sellest et ettevõttel on väga madal risk pankrotiks jääma.
Kasumiaruanne vertikaal
analüüs näitab seda, et
- Mitmesuguste tegevuskulude osa on suurenenud iga aastaga, seda võib põhjustada sellega et kulud kaupade ja teenuste peale olid ka suurenenud
- Tööjõukulude osa on suurenenud iga aastaga, aga 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga oli märgatud järsk tõus 5%-lt 12%-ni .
- Antud näitajate muutuste põhjuseks oli langus ärikasumi osas. Kahe aastaga 15% -lt (-6%)-ni. Kindlasti tõendab see seda, et ettevõtte tegevus efektiivsus oli langenud.
- 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga finantstulude -kulude osa oli langenud 11% võrra, kuid aga 2009 aastal oli märgatud hea tõus (-11%)-lt 9%-ni.
- Lõplik tulemusena oli ettevõtte aruandeaasta kasumi( kahjumi ) osa langemine 13% -lt (-1%)-ni ja 2009 aastal väheldane tõus 2% peale. Järsku langust ja väikest tõusu võib põhjustada ka finantstulude-kulude osas olevate muutustega ja kindlasti ka ettevõtte tegevuse efektiivsuse langetamisega.
Bilansi
ja kasumiaruanne vertikaal analüüsi põhjal võib teha järgmised
järeldused:
- Eeldusel , et müügi maht jääb samale tasemele , ettevõtte juhtkonnale tuleb mõelda mitmesuguste tegevuskulude vähenemisele.
- Seoses nii eduka toimimisega fondi börsil, ettevõtte peab kindlasti selle alaga edasi tegelema.
- Üldiselt võib märkida asjatundliku ettevõtte juhtimist.
8 SUHTARVUDE ANALÜÜS
Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis , mida
väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides.
Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud
tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad
jne.
Suhtarvuanalüüsi
kasutades saab esile tuua finantsnäitajate seoseid ja teha nende
alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse
möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, uurimaks
finantsseisukorra muutumist, ja teiste selle haru ettevõtete
finantssuhtarvudega, selgitamaks oma positsiooni teiste ettevõtete
hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi
põhiinstrumendiks.
Eri
huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse
ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja
taotlustest. Näiteks: Müüja
on tavaliselt kõige enam
huvitatud ettevõtte jooksvast likviidsusest.
Lihtaktsionärid ja potentsiaalsed investorid tunnevad huvi
rentaabluse ja riski vastu, kuna aktsiate hinnad sõltuvad ettevõtte
pikaajalisest stabiilsusest ja oodatavatest dividendidest. Ettevõtte juhtkond on
huvitatud finantsanalüüsi kõikidest aspektidest nii lühi- kui ka
pikaajalises perspektiivis, kuna nemad on vastutavad nii ettevõtte
igapäevase tegevuse kui ka omanike tuluootuste täitmise
eest pikas perspektiivis. Analüüsi
lihtsustamiseks klassifitseeritakse finants suhtarvud. (13)
Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud nelja
gruppi:
- Kapitali struktuuri suhtarvud
8.1 Maksevõimelisuse
ehk likviidsuse analüüs
Maksevõime analüüs peab
näitama kas firmal on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat
vara oma kohustuste tasumiseks. Analüüsideks kasutatakse järgmiseid
suhtarve:
Käibekapital
Näitab
ettevõtte potentsiaalset sularaha reservi .
puhakäibekapital
= käibevara – lühiajalised kohustused (11)
Mida
suurem on saadud näitaja ,seda kõrgem on ettevõtte likviidsus .
Joonis 1 OÜ Abilis
käibekapital
Joonis
1 näitab, et OÜ Abilis potentsiaalne sularaha reserv 2009 aastal on
langenud. Seda võib põhjendada majanduskriisiga, kuid aga ettevõtte
toimib edasi ja juht alati mõtleb uutele võimalustele kuidas turul
püsima jääda ja kasumis olla.
Lühiajalise
võlgnevuse kattekordaja e maksevõime tase (CR)
Näitab, mitu korda ületab
käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat
(11)
Suhtarv - üle 1,2 - hea
0,8 - 1,2 -rahuldav
alla 0,8 – mitterahuldav
. Kuid aga liiga kõrge
maksevõime tase, ka ei ole hea näitaja. See võib tähendada :
- et juhtkond ei tööta piisavalt kiiresti,
- kassas on liiga palju kasutamata raha
- liiga palju varusid laos, mis ületavad tarbimisvõime
- ebaratsionaalne laenupoliitika, mis viib ettevõtte lootusetute võlgade.(15)
Loetakse,
et antud koefitsient peab olema tasemel 2, sest isegi kui käibevara
maksumus väheneb 50% võrra , kuid siiski ettevõtte säilitab
piisavalt kindlusvau, et katta kõik lühiajalised kohustused.
(15)Прослушать
На
латинице
Словарь
- Открыть
словарную статью
Joonis
2 OÜ Abilis maksevõime tase
Joonis
2 näitab, et OÜ Abilis maksevõime tase on väga hea ja keskmiselt
käibevara maksumus üllatab lühiajaliste kohustuste summat 3,9
korda. Jälgides sellist dünaamikat, potentsiaalsed laenuandjad
võivad usaldata ettevõtet, tema võimelisusest tagastada võetud
laenu. Kuid aga lähtudes teooriast, antud näitaja on liiga kõrge,
mis annab mõista et ettevõttes on probleeme kas juhtkonnaga, kes ei
tööta piisavalt kiiresti ja otstarbekalt, või ostjatega kes ei
maksa kauba eest . Samas ettevõtte raamatupidaja andis teada et
suured nõuded ja ettemaksed ostjate vastu, mis on märgatud
Bilansis(vt Lisa 6), on nii suured mitte selle pärast et ostjad ei
maksa, vaid et saadetud arvete tähtajad ei ole veel kätte jõudnud.
Lahtudes
selle näitaja analüüsist, antud aruanne autor võib pakkuda ettevõtte juhatajale korrigeerida laologistikat.
Likviidsuskordaja e. maksevõime kordaja(QR)
Näitab,
mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt
ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat.
(11)
Hindamisskaala
üle
0,8 - hea
0,6 - 0,8 - rahuldav
alla 0,6 – mitterahuldav
Joonis
3 OÜ Abilis maksevõime kordaja
Joonis
3 annab teada, et OÜ Abilis kiirelt
ringlevate käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste
summat keskmiselt 2,7 korda. Kasutades hindamisskaalat see on väga
hea näitaja, kuid aga on vaja olla kindel sellest, et
finantsinvesteeringud on tehtud väärtsuslikutesse väärtpaberitesse
ja ostjäid kellel on maksmata arved võib usaldada . Sest kui ei ole
kindel nendes tehingutes , näitajad paberi peal võivad olla ilusad,
kuid reaalselt ettevõtte võib sattuda kahjumisse.
Maksevalmiduse
kordaja (CaR)
Näitab, millise osa
lühiajalistest kohustustest on ettevõte valmis kohe tasuma
maksevalmiduse kordaja =
raha+finantsinvesteeringud / lühiajalised kohustused (11)
Hindamisskaala
0,05
- hea
0,03 - 0,05 - rahuldav
alla 0,03 – mitterahuldav
Joonis 4 OÜ Abilis maksevalmiduse kordaja
Joonis
4 annab teada seda, et 2007 aastal ettevõttes OÜ Abilis oli liiga
palju raha arvete peal ja olid tehtud suured finantsinvesteeringud
väärtpaberitesse, seoses sellega ettevõtte võiks kohe tasuma oma
lühiajalisi kohustusi ja tal oleks jäänud veel piisavalt raha
toimimiseks. Samas ka 2008 aastal antud näitaja on järsku langenud
alla 2,7-lt 0,6-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste
suuremisega ja raha ja finantsinvesteeringute vähenemisega. Seoses
sellega 2008 aasta lõpus ettevõtte ei oleks võimeline kohe tasuda
oma lühiajalisi kohustusi, kuid aga lähtudes hindamisskaalast antud
näitaja on väga hea tasemel.
2009
aasta lõpus ettevõtte oli parandatud oma positsiooni ja näitaja
oli kasvanud 0,6-lt 1,4-ni.
See on seotud
lühiajaliste kohustuste
vähenemisega ja raha ja väärtpaberitesse investeeringute
suurenemisega. seoses sellega ettevõtte oleks võimeline kohe maksma
välja oma lühiajalisi kohustusi.
Anud
näitajad saab usaldata ainult juhul kui olla kindel, et
finantsinvesteeringud on tehtud väärtuslikutesse
väärtpaberitesse ja on võimalus kiiresti ja väärikalt neid
müüa.
8.2 Toimimissuhtarvud
Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks . Efektiivsuskordajaid võib
leida kõigi vahendirühmade kohta, millesse firma investeerib.
Varude käibekordaja
e käibesagedus
(ITR)
Näitab, mitu müügikäibe
krooni saadi iga varasse investeeritud krooni kohta.(12)
(11)
(11)
Mida suurem on saadud arv seda
parem.(12)
Joonis 5 OÜ Abilis
käibesagedus (kroonides)
Joonis
5 näitab et aastal 2007 ettevõtte OÜ Abilis sai 6,9 müügikäibe
krooni ühest varasse investeeritud kroonist . 2998 aastal antud
näitaja on langenud 5 müügikäibe krooni peale ja 2009 aastal 1,9
müügikäibe krooni peale. Antud näitajate langus on seotud majandus kriisiga ja tarbijate ostuvõime langemisega.
Tööjõu kuludest ei õnnestunud teha muutuvaid kulusid seoses
andmete puudumisega.
Varude
käibevälde
Näitab,
kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse
või näitab varude käibekiirust päevades ehk kui pika aja jooksul
realiseeritakse varud.
(11)
Või
(11)
Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja
varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja
tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel.
Arvu õige suurus sõltub müüdava kauba iseloomust.Toidukauplustes
on normaalne varude käibevälde 12-15 päeva, teatud sesoonkaupadel
võib see olla ka 120 päeva.
Joonis 6 OÜ Abilis varude
käivevälde (päevades)
Joonisest
6 on näha, et 2009 aastal varude realiseerimis aeg on pikenenud
rohkem kui 3 korda võrreldes 2007 aastaga. See annab mõista, et
ettevõttes OÜ Abilis on midagi paigast ära läinud. Samas seoses
majandus languseda ettevõtte pidi ümber vaatama oma lao poliitikat,
kuid selle tegematus andis oma vilja, nagu varude realiseerimis aega
pikendamine.
Raha
keskmise laekumisperioodi päevades
Näitab aega, mis kulub
deebitoridel oma arvete tasumiseks
(11)
(11)
Raha laekumisperiood on oluline näitaja rahavoogude planeerimisel.
Kontroll laekumisperioodi üle võimaldab ettevõttel jälgida,
kuidas tarbijad peavad kinni maksetähtaegadest, ja vastavalt sellele
tegutseda.
Joonis 7 OÜ Abilis raha
keskmine laekumisperiood (kroonides)
Seoses
majanduslangusega ja paljude ettevõtte makse raskustega, ettevõttes
OÜ Abilis on ka pikenenud tarbijatelt raha laekumis periood. See
annab mõista et ettevõtte juht tuleb tarbijatele vastu, kuid aga
antud situatsioon on väga pingeline ja ei võimalda ettevõtet
suurendada müügikäivet.
Põhivara käibekordaja(FATR)
Näitab,
kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel,
ning ta väljendab, mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul
(11)
Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem
ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad
ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja
muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade
kasutamise intensiivsus ei vähene.
Joonis 8 OÜ Abilis põhivara
käibekordaja
Joonis
8 näitab, et 2009 aastal võrreldes 2007 aasaga ettevõtte OÜ
Abilis on kaotanud oma põhivarade kasutamise efektiivsust. Kuna
paljud näitajad on seotud majandus kriisiga võib väida seda, et
ettevõtte juhtkond ei jõudnud nii kiiresti sellele reageerida ja
muuta oma põhivara kasutamise poliitikat. Samas ettevõtte juhtidel
on kaks võimalust, kas muuta oma põhivara kasutamise poliitikat ja
koos sellega võib olla muuta oma tegevus suunda äris, või teha
edasi oma tööd oma režiimis ja mõelda sellele kuidas raskel ajal
püsima jääda ja loota sellele et majandustõus toob ka näitajate
tõusu.
Üld- ja juhtimiskulude tase
Näitab,
mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see
iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse
(11)
Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega
ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene. Kui finantsanalüüsil
on eraldi välja toodud kulude struktuuri suhtarvud, siis kuulub üld-
ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka.
Joonis 9 OÜ Abilis üld-
ja juhtimiskulude tase
Joonis
9 annab mõista, et 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte
juhtimis efektiivsus on kasvanud 13%-st 27%-ni, see on seotud
müügitulu ja koos sellega ka mitmesuguste tegevuskulude ja
tööjõukulude vähenemisega.
Seoses
sellega, et ettevõttes on kasutusel kasumiaruanne skeem 2, antud
aruanne autoril ei olnud võimalust täpsemalt arvutada OÜ Abilis
üld- ja juhtimiskulude taset.
Kapitali struktuuri suhtarvud
Kapitali
struktuur on firma poolt kasutatavate pikaajaliste
finantseerimisallikate kogum.Eesmärk on kujundada firma kasutavate
fondide püsivad allikad moel, mis võimaldaks maksimeerida firma
lihtaktsiate hinda. Teisiti võib seda eesmärki tõlgendada kui
püüdlust leida fondide koostis, mis minimeeriks firma kapitali
üldhinda. Seda fondide allikate koosseisu võime nimetada kapitali
optimaalseks struktuuriks. Neid fondide allikaid , millega kaasnevad
püsivad finantskulud (pikaajalised võlad, eelisaktsiad) tuleb
kombineerida lihtaktsiatega proportsioonides , mis vastaks kõige
paremini investeerimisturule. Kui see koosseis on leitud, on firma
lihtaktsiate kurss muude tegurite muutumatuse korral
maksimaalne.Võõrkapitali kaasamise suurus sõltub firma
finantsvõimendusest.Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte
laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise
eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude
abil(12) :
Võlakordaja
Näitab, kui suure osa
kogukapitalist moodustab laenukapital
(11)
Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on
võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna.
Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates
rohkem laenu ei anta . Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on
intressimäär iga uue laenu puhul.
Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 60% - 70% ( e. 0,6 - 0,7)
Kõrge
võlakordaja näitab, et põhiliselt finantseerivad ettevõtet kreeditorid (fondid).
(12)
Joonis 10 OÜ Abilis võlakordaja
Joonis
10 näitab, et ettevõttes OÜ Abilis laenukapital moodustab
keskmiselt 22% kogukapitalist, mis on väga hea näitaja kui
ettevõtte juhtide jaoks kui ka laenuandjatele. Ettevõttes antud
näitajad muutuvad seoses sellega kas ettevõtte on võtnud juurde
laenu või mitte. Näiteks 2008 aastal võrreldes 2007 ja 2009
aastaga on näha, et ettevõtte võlakordaja on suurenenud ja
Bilansis( vt Lisa6) on kohe peegeldatud kohustuste suurenemine.
Omakapitali osatähtsus
Näitab, kui suures ulatuses on
ettevõte finantseeritud omakapitaliga
Omakapitali osatähtsus peaks
olema vähemalt 30 - 40 %
Joonis 11 OÜ Abilis omakapitali
osatähtsus
Joonis 11 näitab, et ettevõttel OÜ Abilis omakapitali osatähtsus
on keskmiselt 77% mis on väga hea näitaja. See tähendab ka seda,
et ettevõtte on väga raske viia bankroti.
Intressikulude kattekordaja
Iseloomustab, kuidas ettevõte
suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme
intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult
kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
Joonis 12 OÜ Abilis intressikulude
kattekordaja
Joonis
12 näitab, et 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte OÜ
Abilis võime maksta intressikulusid kasumi arvelt on langenud
31,2-lt 0,7-ni. See on seotud müügitulu
vähenemisega ja intressitulude ja –kulude suuremisega.
Rentaabluse suhtarvud
Rentaabluse
suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt.
Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides.
(12)
Aktivate rentaablus (ROA)
Näitab kui, palju puhaskasumit
teenis ettevõttesse paigutatud iga kroon.
(11)
Aktivate
rentaablus kajastab ka firma juhtkonna võimekust firma vara kasutamisel kasumi saamiseks. Mida kõrgem nimetatud näitaja on,
seda tulusam toimib ettevõtte. Ettevõtte tulususe langus on
üldjuhul märgiks etvõtte olukorra halvenemise kohta.(11)
Joonis 13 OÜ Abilis aktivate
rentaablus (sentides)
Joonis
13 näitab, et 2007 aastal ettevõttesse OÜ Abilis iga paigutud
kroon teenis 0,17 senti, kuid aga 2008 aastal iga paigutud
ettevõttese kroon teenis kahjumit 0,009 senti. Samas ka 2009 aastal
antud situatsioon on paranenud ja iga paigutud ettevõttesse kroon
teenis 0,008 senti. Üldine pilt näitab et ettevõtte olukord on
halvenenud ja arvatavasti ta peab vale aktiva realiseerimise
poliitikat. Kindlasti peab võtma arvesse majanduskriisi mis hakkas
2008 aasta lõpus.
Omakapitali puhasrentaablus
(ROE)
Näitab,
kui palju teenis iga omakapitali rahaühik või näitab kasumit
lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe krooni kohta.
(11)
Omakapitali
puhasrentaabluse võimalikult kõrgest näitajast on huvitatud
eelkõige omanikud . Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas
nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
(13)
Joonis 14 OÜ Abilis omakapitali
puhasrentaablus (sentides)
Joonis
14 näitab, et 2007 aastal ettevõttes OÜ Abilis iga omakapitali
rahaühik teenis 0,22 senti, kuid aga 2008 aastal tõi kahjumit 0,01
senti ja 2009 aastal teenis 0,001 senti. Kindlasti see on seotud
majanduskriisiga, müügitulu vähenemisega ja finantstulude
–(kulude) langemisega. Antud juhul ettevõtte omakapitali
puhasrentaablus on kõrgem kui aktivate rentaablus mis tähendab et
ettevõtte kasutab väliskapitali.
Müügikäibe
brutorentaablus(GPM)
Näitab, kui suur osa
müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse
mahaarvamist.
Müügikäibe brutorent. = (
Brutokasum / Müügikäive )
Seda näitajat saab
kasutada ainult nendes ettevõtetes kus on kasutusel kasumiaruande
skeem nr. 2
Müügikäibe
ärirentaablus(OPM)
Näitab
kui palju sente iga müügikäive krooni tasuvusest jääb selleks et katma finastkulusid ja moodustama puhaskasumit.
Müügikäibe
ärirent = ( Ärikasum / Müüginetokäive )
Joonis 15 OÜ Abilis müügikäibe
ärirentaablus(sentides)
Joonis 15 näitab, et 2009 aastal ettevõttes OÜ Abilis iga müügikäive
kroon teenis kahjumit 0,06 senti , mis annab mõista et etevõtte
äritegevus tõi kahjumit.
Müügikäibe puhasrentaablus (NPM)
Näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale
kõikide kulude ja maksude mahaarvestamist.
(11)
Müügikäibe
puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas
ettevõtte kulud on kontrolli all. Saadud tulemust võrreldakse tegevusala keskmise näitajaga. Mida kõrgem see näitaja on, seda
parem. Kui müügikäibe puhasrentaablus langeb, tuleb kontrollida,
kas ka müügikäibe kogurentaablus langeb ja kas on tegemist järellaine efektiga .
(13)
Joonis 16 OÜ Abilis müügikäibe
puhasrentaablus (sentides)
Joonis
16 näitab, et 2007 aastal ettevõtte OÜ Abilis sai 0,13 senti
tasuvust ühest müügikäive kroonist. Kuid aga 2008 aastal antud
näitaja on kõvasti langenud alla ja iga müügikäibe kroon tõi
kahjumit 0,01 senti. Kuid aga 2009 aastal antud näitaja oli
paranenud ja iga müügikäibe kroon sisaldas 0,02 senti puhta
kasumit.
OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaabluse näitajad on lähendatud
müügikäibe ärirentaabluste näitajatega, seda võib tuua välja
nagu ettevõtte finantsjuhi edu tulemusena. Peaaegu ettevõtte ei
kanna intressikulusid.
9 PANKROTIKORDAJA
Ettevõtte pankrotti sattumise
põhjusi on väga erinevaid, kuid kõige sagedamini on selleks juhtimisalane ebakompetentsus. Kas ettevõtte majanduslik seis (
Z- skoor ) on hea või ähvardab teda pankrott , on võimalik välja
arvutada Altman´i võrrandi abil, mis on koefitsendiga korrutatud
suhtarvude summa.
kus
Kriteeriumid:
Z
> 2,6 siis firma on edukas;
Z = 2,6 kuni 1,1 siis firma
seisund on ebastabiilne;
Z
Joonis 17 OÜ Abilis pankrotikordaja
Lähtudes kriteeriumitest mis on ülespool toodud, Joonis 17 näitab,
et OÜ Abilis on edukas ettevõtte, kuid aga 2009 aastal võrreldes
2007 aastaga pankrotikordaja tase on langenud 5,1-st 2,8-ni, see ei
ole väga hea näitaja, kuid aga ettevõtte ikka jääb edukuse
raamides.
10 KASUMILÄVI
Kasumilävi
ehk kuluda katmise piir kajastab ettevõtte tegevusmahu , millest
alates lõpeb kahjum ja algab ksumi saamine. (2 lk 58)
Ettevõtte kasumiläve
analüüsi eesmärgiks on:
- Leida toodangu maht( nauraalses väljenduses), mille puhul ei saada kasumit, kuid hoidutakse ka kahjumist
- Määrata toodangu kriitilisele punktile vastav, kahjumit vältiv läbimüük( rahalises väljenduses)
Müüdud kulude jaotamine
muutuvateks ja püsivkuludeks võimaldab leida kasumi ja kahjumi
piirpunkti.
Kasumi –kahjumi piiri mudel
on kasumiaruande lihtsustatud vorm:
Netokäive-( muutuvkulud +püsivkulud)=
kasum
Kasumi-kahjumi
piirpunkt näitab, kui palju peab ettevõtte kaupa/teenust müüma,
et katta neto netokäibe laekumistega müüdud toodangu muutuvad
kulud ja kõik püsivad kulud. Selles punktis on kasum null. (3 lk
45)
Netokäive-(muutuvkulud+püsivkulud)=0
Muutuvate kulude hulka
kuuluvad :
- tooraine ja materjal
- tehnoloogiline kütus, elekter , vesi, aur
- põhitööliste palgakulud
- sisetranspordikulud
- pakkekulud jm
- edasimüügiks soetatud kauba kulu
- müügipersonali palgakulud
- müügisaalide( ladude) ülalpidamiskulud
- kaupade hoidmise, pakkimise, sorteerimise ning külmseadmete korrashoiukulud jm.
Püsikulude hulka kuuluvad
:
- juhtimiskulud
- kontoriruumide ülalpidamiskulud
- arvutivõrguga seotud kulud
- turunduskulud
- koolitus-, arengu- ja uurimiskulud
- ruumide rent jm (2 kl 59)
Müügikäibe kriitilise punkti leidmiseks kasutatakse järgmist üldvalemit:
Püsivkulud kokku
Müügikäibe
kriitiline maht= __________________________
1-Muutuvkulude tase
Seda
näited saab kasutada ainult nendes ettevõttes kus in kasutusel
kasumiaruanne skeem nr.2. Praktika aruande autorile usaldatud OÜ
Abilis dokumendidelt ei ole võimalik leida antud ettevõtte püsi ja
muutuvkulusid ning info puudlikuse tõttu ei ole võimalik täita
antud aruande punkti.
KOKKUVÕTE
Antud töö eesmärgiks oli
rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning omandada
praktilised kogemused raamatupidamis- ja finantsanalüüsist,
seostades teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi tegelikkusega.
Praktika
oli läbiviidud ettevõttes OÜ Abilis, mille peamiseks
tegevusalaks on köite, trosside ning ehitusmaterjalide hulgimüük.
Praktika
ajal praktikant oli tutvunud erinevate dokumentidega,
arvestusregistriga ja raamatupidamise sise-eeskirjadega, aitas raamatupidajat dokumenteerida käske aruandeid ja teisi dokumente.
Praktikandi põhi tööks oli ettevõtte raamatupidamise
aastaaruandes kajastatud informatsiooni analüüsimine.
Analüüsi
jaoks olid kasutatud horisontaal, vertikaal ja suhtarvude analüüsi
meetodid.
Leitud arvunäitajatest olid tehtud järgmised järeldused:
- Järsku toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas, mille tagajärg on tarbijate ostuvõime langemine. Seoses sellega ettevõtte OÜ Abilis mis põhimõtteliselt tegeleb ehitusmaterjalide müümisega, oli langetanud oma positsioone turul. Samas võib kiita ettevõtte juhatajat, kes kiiresti muutus ettevõtte orienteeruvust ja hakkas sellel raskel ajal tegelema finantsinvesteeringutega aktsiatesse ja osakutesse, ja mängimisega fondi turul, mis 2009 aastal viisid ettevõtted kahjumist kasumisse.
- Eeldusel, et müügi maht jääb samale tasemele(5 466 327 krooni), ettevõtte juhtkonnale tuleb mõelda mitmesuguste tegevuskulude vähenemisele.
- Ettevõte maksevõime tase on liiga kõrge, mis annab kindlus tunned laenuandjatele, kuid aga näitab et juhtkond ei tööta piisavalt kiiresti ja otstarbekalt. Samas oli ka tõusnud varude realiseerimis aeg 53-st 191-e päevani . Seoses sellega aruanne autor pakub ettevõtte juhile korrigeerida laologistikat.
- Ettevõtte maksevõime kordaja on heal tasemel, kuid aga on risk, et finantsinvesteeringud võivad olla tehtud mitte väärtsuslikutesse väärtpaberitesse või ostjad ei tasu oma arveid. Seoses sellega ettevõtte juht peab alati üle kontrollima oma kliente ja tehtud tehinguid.
- Seoses põhivara kasutamise efektiivse langemisega aruanne autor pakub muuta ettevõtte põhivara kasutamise poliitikat ja koos sellega võib olla muuta tegevus suunda äris. Näiteks: hakata rohkem mõelda eraisikutele ja väikeste firmade peale, suurendada kaubavaliku, ehitada kauplus ja teha kõva turustemis tööd. Turundustöö jaoks on mõttekam võtta tööle selle eriala spetsialisti.
- OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaabluse näitajad on lähendatud müügikäibe ärirentaabluste näitajatega, seda võib tuua välja nagu ettevõtte finantsjuhi edu tulemusena.
- Seoses hea pankrotikordaja ja omakapitali tähtsuse näitajatega , ettevõtte on edukas ja teda on raske viia pankroti.
KASUTATUD ALLIKAD
1. Järve,
V. Finantsarvestus I, Tartu: ülikooli kirjastus, 1998
2. Vaksmaa,E.
Finantsijuhtimise alused,Tallinn: Kirjastus Ilo, 2004
3. Vaksmaa,
E. Finantsjuhtimise õpik.
Tallinn: Eesti Ärikoolitusprogramm. Tallinna Kommertskool,1999
4. Abilis
OÜ majandusaasta aruanne
5. Data service . Raamatupidamis programm.. http://www.1c.ee/rus/1c60/1c60box (20.06.2010)
6. Elektrooniline riigiteataja . Sõnade seletus. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278917 (21.06.2010)
7. Interneti
portal. Majandusharidus. http://www.tuulberg.ee/hwg/lisamajandusarvestus.doc (21.07.2010)
8. Interneti portaal . Õpematerjal. http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/p%C3%83%C6%92%C3%82%C2%B5hivara%20arvestus/soetusmaksumuse_kindlaksmramine.html (27.08.2010)
9. Interneti
portaal. Äripäeva käsiraamat. http://ksrmt.aripaev.ee/Default.aspx (25.07.2010)
10. Interneti
portaal. Loengu materjaal . http://www.mtk.ut.ee/doc/MA.050.loeng.pdf (27.08.2010)
11. Interneti
portaal. Loengu materjaal. http://www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/EV%20Majandus/7.loeng%20finantsanal%C3%BC%C3%BCs.doc (27.08.2010)
12. Interneti
portaal. Suhtarvud. http://www.hot.ee/egil/uus/exel/efektiivsus.ht m(27.08.2010)
13. Interneti
portaal. Suhtarvud. http://www.ttg.edu.ee/materjal/finants/Ainekonspekt.doc (27.07.2010)
14. Interneti
portaal . Maaturismi juhtimisõpe. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/246/5_8_aruandlus.pdf (27.08.2010)
15. Interneti
portaal. Ettevõtte finants analüüs. http://cfin.ru/finanalysis/reports/savchuk-05.shtml (
07.09.2010)
LISAD
Lisa
1
Ostu arve
Lisa
2 Müügi arve
Lisa
3 Sissetuleku akt
Lisa
4 Mahakandmise akt
Lisa
5 Palgaarvestus
Lisa
6 OÜ Abilis bilans 2007-2009 (kroonides)
31.12.2009
31.12.2008
31.12.2007
Varad
Käibevara
Raha
473 516
373 676
2148239
Finantsinvesteeringud
1 464 418
1 000 976
2299564
Nõuded ja ettemaksed
1 662 249
3 761 986
1406693
Varud
1 728 587
2 606 482
1419229
Kokku käibevara
5 328 770
7 743 120
7273725
Põhivara
Materiaalne põhivara
7 373 233
7 471 096
7 588 928
Kokku põhivara
7 373 233
7 471 096
7 588 928
Kokku varad
12 702 003
15 214 216
14 862 653
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
23892
Laenukohustused
810 994
1 583 591
457539
Võlad ja ettemaksed
555 353
828 006
1 139 561
Kokku lühiajalised kohustused
1 366 347
2 411 597
1620992
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
797 475
2 116 557
1 693 514
Kokku pikaajalised kohustused
797 475
2 116 557
1 693 514
Kokku kohustused
2 163 822
4 528 154
3 314 506
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
110 000
110 000
110 000
Kohustuslik reservkapital
11 000
11 000
11 000
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
10 315 062
10 707 146
8881446
Aruandeaasta kasum (kahjum)
102 119
-142 084
2 545 701
Kokku omakapital
10 538 181
10 686 062
11 548 147
Kokku kohustused ja omakapital
12 702 003
15 214 216
14 862 653
Lisa
7 Kasumiaruanne 2007-2009(kroonides)
2009
2008
2007
Müügitulu
5 466 327
13 487 532
18950055
Muud äritulud
23 945
20 602
37 180
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-4 146 408
-10 071 378
-13 527 598
Mitmesugused tegevuskulud
-797 937
-990 198
-1 679 384
Tööjõukulud
-661 271
-737 281
-754 202
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-97 863
-117 832
-128 244
Muud ärikulud
-134 920
-71 807
-100 311
Ärikasum (-kahjum)
-348 127
1 519 638
2 797 497
Finantstulud ja -kulud
516 703
-1 470 330
-89 797
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
168 576
49 308
2 707 700
Tulumaks
-66 457
-191 392
-161 999
Aruandeaasta kasum (kahjum)
102 119
-142 084
2 545 701
Lisa
8 Rahavoogude aruanne 2008-2009(kroonides)
2009
2008
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum)
-348 127
1 519 638
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus
97 863
117832
Muud korrigeerimised
-5 510
Kokku korrigeerimised
97 863
112322
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
2 099 737
-2 355 107
Varude muutus
877 895
-1 187 253
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
-272 653
-311 739
Makstud intressid
-217 806
-236 885
Makstud ettevõtte tulumaks
-66 457
-178 101
Kokku rahavood äritegevusest
2 170 452
-2 637 125
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel
-619 802
-2 971 009
Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist
843 800
2 873 280
Laekunud intressid
17 686
85 120
Laekunud dividendid
46 305
52 741
Kokku rahavood investeerimistegevusest
287 989
40 132
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
0
1 136 000
Saadud laenude tagasimaksed
-1 161 566
-517 018
Arvelduskrediidi saldo muutus
-930 113
906221
Makstud dividendid
-250 000
-720 000
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
-2 341 679
805203
Kokku rahavood
116 762
-1 791 790
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
373 676
2 148 239
Raha ja raha ekvivalentide muutus
116 762
-1 757 336
Valuutakursside muutuste mõju
-16 922
-17 227
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
473 516
373676
Lisa
9 Omakapitali muutuste aruanne 2007-2009(kroonides)
Kokku
Osakapital nimiväärtuses
Kohustuslik reservkapital
Jaotamata kasum (kahjum)
31.12.2007
110 000
11 000
11 427 146
11 548 146
Aruandeperioodi kasum (kahjum)
-142 084
-142 084
Makstud dividendid
-720 000
-720 000
31.12.2008
110 000
11 000
10 565 062
10 686 062
Aruandeperioodi kasum (kahjum)
102119
102119
Makstud dividendid
-250 000
-250 000
31.12.2009
110 000
11 000
10 417 181
10 538 181
Lisa
10 Bilansi horisontaal analüüs(kroonides)
31.12.2009
31.12.2008
31.12.2007
2009/2008
2008/2007
2009/2008
2008/2007
2009/2008
2008/2007
Varad
Käibevara
Raha
473 516
373 676
2148239
99 840
-1 774 563
127%
17%
27%
-83%
Finantsinvesteeringud
1 464 418
1 000 976
2299564
463 442
-1 298 588
146%
44%
46%
-56%
Nõuded ja ettemaksed
1 662 249
3 761 986
1406693
-2 099 737
2 355 293
44%
267%
-56%
167%
Varud
1 728 587
2 606 482
1419229
-877 895
1 187 253
66%
184%
-34%
84%
Kokku käibevara
5 328 770
7 743 120
7273725
-2 414 350
469 395
69%
106%
-31%
6%
Põhivara
Materiaalne põhivara
7 373 233
7 471 096
7 588 928
-97 863
-117 832
99%
98%
-1%
-2%
Kokku põhivara
7 373 233
7 471 096
7 588 928
-97 863
-117 832
99%
98%
-1%
-2%
Kokku varad
12 702 003
15 214 216
14 862 653
-2 512 213
351 563
83%
102%
-17%
2%
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
23892
0
-23 892
0%
-100%
-100%
Laenukohustused
810 994
1 583 591
457539
-772 597
1 126 052
51%
346%
-49%
246%
Võlad ja ettemaksed
555 353
828 006
1 139 561
-272 653
-311 555
67%
73%
-33%
-27%
Kokku lühiajalised kohustused
1 366 347
2 411 597
1620992
-1 045 250
790 605
57%
149%
-43%
49%
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
797 475
2 116 557
1 693 514
-1 319 082
423 043
38%
125%
-62%
25%
Kokku pikaajalised kohustused
797 475
2 116 557
1 693 514
-1 319 082
423 043
38%
125%
-62%
25%
Kokku kohustused
2 163 822
4 528 154
3 314 506
-2 364 332
1 213 648
48%
137%
-52%
37%
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
110 000
110 000
110 000
0
0
100%
100%
0%
0%
Kohustuslik reservkapital
11 000
11 000
11 000
0
0
100%
100%
0%
0%
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
10 315 062
10 707 146
8881446
-392 084
1 825 700
96%
121%
-4%
21%
Aruandeaasta kasum (kahjum)
102 119
-142 084
2 545 701
244 203
-2 687 785
-72%
-6%
-172%
-106%
Kokku omakapital
10 538 181
10 686 062
11 548 147
-147 881
-862 085
99%
93%
-1%
-7%
Kokku kohustused ja omakapital
12 702 003
15 214 216
14 862 653
-2 512 213
351 563
83%
102%
-17%
2%
Lisa
11 Kasumiaruanne horisontaalne analüüs (kroonides)
Dünaamika
Kasvu tempo
Juurde kasvu tempo
2009
2008
2007
2009/2008
2008/2007
2009/2008
2008/2007
2009/2008
2008/2007
Müügitulu
5 466 327
13 487 532
18950055
-8 021 205
-5 462 523
41%
71%
-59%
-29%
Muud äritulud
23 945
20 602
37 180
3 343
-16 578
116%
55%
16%
-45%
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-4 146 408
-10 071 378
-13 527 598
5 924 970
3 456 220
41%
74%
-59%
-26%
Mitmesugused tegevuskulud
-797 937
-990 198
-1 679 384
192 261
689 186
81%
59%
-19%
-41%
Tööjõukulud
-661 271
-737 281
-754 202
76 010
16 921
90%
98%
-10%
-2%
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-97 863
-117 832
-128 244
19 969
10 412
83%
92%
-17%
-8%
Muud ärikulud
-134 920
-71 807
-100 311
-63 113
28 504
188%
72%
88%
-28%
Ärikasum (-kahjum)
-348 127
1 519 638
2797497
-1 867 765
-1277859
-23%
54%
-123%
-46%
Finantstulud ja -kulud
516 703
-1 470 330
-89 797
1 987 033
-1 380 533
-35%
1637%
-135%
1537%
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
168 576
49 308
2707700
119 268
-2 658 392
342%
2%
242%
-98%
Tulumaks
-66 457
-191 392
-161 999
124 935
-29 393
35%
118%
-65%
18%
Aruandeaasta kasum (kahjum)
102 119
-142 084
2 545 701
244 203
-2 687 785
-72%
-6%
-172%
-106%
Lisa
12 Bilansi vertikaalne analüüs (kroonides)
Aktiva
31.12.2009
31.12.2008
31.12.2007
2009
2008
2007
Varad
Käibevara
Raha
473 516
373 676
2148239
4%
2%
14%
Finantsinvesteeringud
1 464 418
1 000 976
2299564
12%
7%
15%
Nõuded ja ettemaksed
1 662 249
3 761 986
1406693
13%
25%
9%
Varud
1 728 587
2 606 482
1419229
14%
17%
10%
Kokku käibevara
5 328 770
7 743 120
7273725
42%
51%
49%
Põhivara
Materiaalne põhivara
7 373 233
7 471 096
7 588 928
58%
49%
51%
Kokku põhivara
7 373 233
7 471 096
7 588 928
58%
49%
51%
Kokku varad
12 702 003
15 214 216
14 862 653
100%
100%
100%
Passiva
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
23892
0,2%
Laenukohustused
810 994
1 583 591
457539
6%
10%
3%
Võlad ja ettemaksed
555 353
828 006
1 139 561
4%
5%
8%
Kokku lühiajalised kohustused
1 366 347
2 411 597
1620992
11%
16%
11%
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
797 475
2 116 557
1 693 514
6%
14%
11%
Kokku pikaajalised kohustused
797 475
2 116 557
1 693 514
6%
14%
11%
Kokku kohustused
2 163 822
4 528 154
3 314 506
17%
30%
22%
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
110 000
110 000
110 000
1%
1%
1%
Kohustuslik reservkapital
11 000
11 000
11 000
0,09%
0,07%
0,07%
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
10 315 062
10 707 146
8881446
81%
70%
60%
Aruandeaasta kasum (kahjum)
102 119
-142 084
2 545 701
0,8%
-0,9%
17%
Kokku omakapital
10 538 181
10 686 062
11 548 147
83%
70%
78%
Kokku kohustused ja omakapital
12 702 003
15 214 216
14 862 653
100%
100%
100%
Lisa
13 Kasumiaruanne vertikaalne analüüs ( kroonides)
2009
2008
2007
2009
2008
2007
Müügitulu
5 466 327
13 487 532
18950055
100%
100%
100%
Muud äritulud
23 945
20 602
37 180
0,4%
0,2%
0,2%
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-4 146 408
-10 071 378
-13 527 598
-76%
-75%
-71%
Mitmesugused tegevuskulud
-797 937
-990 198
-1 679 384
-15%
-7%
-9%
Tööjõukulud
-661 271
-737 281
-754 202
-12%
-5%
-4%
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-97 863
-117 832
-128 244
-2%
-1%
-1%
Muud ärikulud
-134 920
-71 807
-100 311
-2%
-1%
-1%
Ärikasum (-kahjum)
-348 127
1 519 638
2797497
-6%
11%
15%
Finantstulud ja -kulud
516 703
-1 470 330
-89 797
9%
-11%
-0,5%
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
168 576
49 308
2707700
3%
0%
14%
Tulumaks
-66 457
-191 392
-161 999
-1%
-1%
-1%
Aruandeaasta kasum (kahjum)
102 119
-142 084
2 545 701
2%
-1%
13%
РЕЗЮМЕ
Данная
работа является отчетом о практики по
бухгалтерии и финансам. Целью практики
являлось закрепление теоретических
знаний приобретенных во время обучения,
а также написание выводов и предложений
по улучшению ситуации.
Практика
была пройдена на предприятии OÜ
Abilis,
которое специализируется на продажах
канатов и строительных материалов.
Длительность практики составляла 9
недель.
Данная
работа написана на эстонском языке, её
объем составляет 47 страниц и содержит
10 частей. В работе имеется 9 таблиц, 17
рисунков и 13 приложений. Для написания
отчета в основном были использованы
интернет источники и документация
предприятия.
В
первой части описана общая характеристика
предприятия, во второй написано об
организации бухгалтерского учета, в
третей о расчетах оборотного и основного
имущества, в четвёртой о расчетах
обязательств, в пятой о расчетах
собственного капитала, в шестой описаны
цели финансового анализа, в седьмой
произведен горизонтальный и вертикальный
анализы предприятия и на их основе
сделаны выводы, в восьмой части произведены
расчеты финансовых коэффициентов и на
их основе сделаны выводы, в девятой
произведен расчет коэффициента возможного
банкротства и на его основе сделан
вывод, в десятой части описаны теоретические
знания о расчете точки безубыточности,
но расчеты не были произведены из-за
нехватки информации.
2
Kõik kommentaarid