Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne (17)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on ettevõtte finantsnäitajad muutunud aja jooksul?
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Valentina Purtova
TU07
MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA
Aruanne
Juhendaja : E. Vaksmaa
Tallinn 2010
SISUKORD
1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS 4
2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS 5
3 VARADE ARVESTUS 6
3.1 Raha 7
3.2 Finantsinvesteeringud 7
3.3 Nõuded ja ettemaksed 8
3.4 Varud 10
3.5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 11
3.6 Rendid 12
4 KOHUSTUSTE ARVESTUS 14
4.1 Finantskohustused 14
4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused 15
5 OMAKAPITALI ARVESTUS 16
6.1 Finantsanalüüsi andmeallikad 18
7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS 20
7.1 Bilansi ja kasumaruande horisontaalne analüüs 20
7.2Bilansi ja kasumaruande vertikaalne analüüs 23
8 SUHTARVUDE ANALÜÜS 27
8.1 Maksevõimelisuse ehk likviidsuse analüüs 28
8.2 Toimimissuhtarvud 32
8.3Kapitali struktuuri suhtarvud 37
8.4 Rentaabluse suhtarvud 40
9 PANKROTIKORDAJA 44
10 KASUMILÄVI 45
46
KOKKUVÕTE 47
KASUTATUD ALLIKAD 49
LISAD 50
Lisa 1 Ostu arve 50
Lisa 2 Müügi arve 51
Lisa 3 Sissetuleku akt 52
Lisa 4 Mahakandmise akt 53
Lisa 5 Palgaarvestus 54
Lisa 6 OÜ Abilis bilans 2007-2009 ( kroonides ) 55
Lisa 7 Kasumiaruanne 2007-2009(kroonides) 55
Lisa 8 Rahavoogude aruanne 2008-2009(kroonides) 56
Lisa 9 Omakapitali muutuste aruanne 2007-2009(kroonides) 57
Lisa 10 Bilansi horisontaal analüüs(kroonides) 58
Lisa 11 Kasumiaruanne horisontaalne analüüs (kroonides) 59
Lisa 12 Bilansi vertikaalne analüüs (kroonides) 60
Lisa 13 Kasumiaruanne vertikaalne analüüs ( kroonides) 61
РЕЗЮМЕ 62
SISSEJUHATUS
Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis.
Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi.
Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning omandada praktilised kogemused raamatupidamis- ja finantsanalüüsist, seostades teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi tegelikkusega.

1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS


OÜ Abilis on asutatud erakapitallil 1991. aastal Eesti pealinnas Tallinnas.
Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on köite, trosside ning ehitusmaterjalide hulgimüük, kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine ja mäng finantsi turul( fondi turul).
Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest: direktor , tegevjuht , raamatupidaja , müügijuht, laomees, autojuht , koristaja, valvur .
Põhi ostjad on: Optimera Estonia AS, North Element OÜ, Acova OÜ, Espak AS ja muud.
Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ, Paroc AS, Aeroc AS, Kolumbia -kivi AS, Optimera Estonia AS jm.
Ettevõtte filosoofia on: leida optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi; otsides uusi suundi Eesti ehituses. Ettevõtte püüab arendada koostööd partneritega, sortimendi ja kvaliteedi valdkondades, tõstes konkurentsivõimet.
Enamik kauba tarnitakse otse tootjatelt. See annab võimalust teha koostööd firmadega kes müüvad kauba edasi otse tarbijatele. Iga partneriga OÜ Abilis töötab individuaalselt, pakkudes paindliku hinda ja töötingimusi. Kogu kaup vastab rahvusvahelistele standartidele ja kvaliteedinõuetele.

2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS


Ettevõttes OÜ Abilis raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas ” Raamatupidamis seadusega” . Juhib raamatupidamist pearamatupidaja, kes töötab firmas täiskohaga .
Ettevõtte kasutab raamatupidamise programmi 1C. "1С Raamatupidamine" - universaalne raamatupidamise programm, mis ei nõua eelnevat omandamist. Raamatupidaja saab seadistada programmi ise vastavalt seaduse ja arvelduse vormide muudatustele.(5)
Ettevõtte raamatupidamis dokumendid on:
  • ostu- ja müügi arved (vt Lisa1 -2 )
  • sissetuleku ja mahakandmise aktid (vt Lisa 3-4)
  • palgaarvestused (vt Lisa 5)
  • panga dokumendid
  • aastaaruanned ja muu

Igakuuselt 10. kuupäevaks E-Maksuametis täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, 20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved.
Seoses sellega et OÜ Abilis teeb koostööd ettevõttetega mis asuvad teistes riikides, arvete maksmiseks kasutatakse Swedbanka ja SEB panka internet teenuseid, kus hoiustatakse erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid .

3 VARADE ARVESTUS


Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6)
Käibevara – raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7)
Käibevara mõiste all kuluvad :
  • Raha- raha kassas ja pangas
  • Lühiajalised finantsinvesteeringud – kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid
  • Nõuded ja ettemaksed – nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest
  • Varud – tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad ; ettemaksed varude eest

Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4.
Põhivarad on varad , mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8)
Põhivara mõiste alla kuuluvad:
  • Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid
  • Kinnisvarainvesteeringud
  • Materiaalne põhivara – maa; ehitised; masinad ja seadmed ; muu materiaalne põhivara; lõpetamata ehitised ja ettemaksed
  • Immateriaalne põhivara- firmaväärtus; arenguväljaminekud; muu immateriaalne põhivara; ettemaksed immateriaalse põhivara eest(6)

Ettevõtte OÜ Abilis põhivara arvestusega saab tutvuda bilansi aktiva osas(vt Lisa 6) ja peatükis 3.5. Lisades 6-9 saab tutvuda ettevõtte OÜ Abilis bilansiga, kasumi-, rahavoogude ja omakapitali aruannetega mis olid koostatud 2009. aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited.
  • Raha


    Ettevõttes OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste ja laenukohustuste koosseisus .(4)
    Tabelis 1 saab tutvuda OÜ Abilis aastaaruande lisaga mille nimetus on raha. Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
    Tabel 1
    Raha (kroonides) (4)
    Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustused ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.(4) ( vt Lisa 7)

    3.2 Finantsinvesteeringud


    Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid. Lühiajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind . Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses ( miinus võimalikud allahindlused , kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. (4) ( vt Lisa 7)
    Tabel 2 näitab et ettevõtte OÜ Abilis lühiajalised finantsinvesteeringud koosnevad aktsiatest ja osakutest. Samas siin on näha mis summade eest nad olid ostetud ja hiljem ka müüdud. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
    Tabel 2
    Lühiajalised finantsinvesteeringud (kroonides) (4)

    3.3 Nõuded ja ettemaksed


    Nõuded ostjate vastu
    Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
    Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. (4) Tabelid 3 ja 4 näitavad kui palju on ettevõttel nõudeid ja ettemakse, millest koosnevad maksude ettemaksed ja maksuvõlad ja palju on muutunud need näitajad ühe aastaga.
    Tabelis 3 näitaja „nõuded ostjate vastu“ näitab seda et ettevõtte OÜ Abilis on saatnud arved ostjatele ja arevete maksmise kuupäev ei ole veel ette jõudnud. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
    Tabel 3
    Nõuded ja ettemaksed (kroonides) (4)
    Tabel 4
    Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (kroonides) (4)
     
    31.12.2009
    31.12.2008
     
    Ettemaks
    Maksuvõlg
    Ettemaks
    Maksuvõlg
    Ettevõtte tulumaks
     
     
     
    13 476
    Käibemaks
     
    34 288
     
    34 158
    Üksikisiku tulumaks
     
    6 537
     
    6 878
    Erisoodustuse tulumaks
     
    90
     
     
    Sotsiaalmaks
     
    14 528
     
    15125
    Kohustuslik kogumispension
     
     
     
    679
    Töötuskindlustusmaksed
     
    1 831
     
    404
    Ettemaksukonto jääk
    4 273
     
    4 528
     
    Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad
    4 273
    57 274
    4 528
    70 720
    Muud nõuded
    Kõiki muid nõudeid (antud laenud ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
    Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. (4)
    Tabelis 5 on määratud laenud mida ettevõtte OÜ Ablis on välja antud ja laenud mida ettevõtte peab pangale tagasi maksma. Laenud olid võetud selleks et arendada äri.
    Tabel 5
    Muud nõuded (kroonides) (4)
     
    31.12.2009
    Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
    Lisa nr
     
    12 kuu jooksul
    1 - 5 aasta jooksul
    üle 5 aasta
    Laenunõuded
    517 349
    517 349
     
     
     
    Muud nõuded
    40 555
    40 555
     
     
     
    Kokku muud nõuded
    557 904
    557 904
     
     
    4
     
     
     
     
     
     
     
    31.12.2008
    Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
    Lisa nr
     
    12 kuu jooksul
    1 - 5 aasta jooksul
    üle 5 aasta
    Laenunõuded
    1 213 623
    1 213 623
     
     
     
    Intressinõuded
    51 125
    51 125
     
     
     
    Muud nõuded
    89 532
    89 532
     
     
     
    Kokku muud nõuded
    1 354 280
    1 354 280
     
     
    4

    3.4 Varud


    Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
    Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
    Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
    Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. (4)
    Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette ostetud: ehitusmaterjalid , köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu.
    Tabel 6 näitab missugune summa on pandud varude alla ja palju see summa on muutunud ühe aastaga. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
    Tabel 6
    Varud (kroonides) (4)
     
    31.12.2009
    31.12.2008
    Müügiks ostetud kaubad
    1 728 587
    2 606 482
    Kokku varud
    1 728 587
    2 606 482

    3.5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara


    Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 15 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse . Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
    Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud ) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
    Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus - ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil .
    Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. (4)
    Tabel 7 näitab et ettevõtte OÜ Abilis materiaalne põhivara koosneb maast, ehitistest ( kontorid ja laohooned), transpordivahenditest( tõstuk ja veoauto ) ja muu materiaalse põhivarast( kontori tehnika, arvutid ja konteinerid). Antud teblist on ka näha palju on muutunud anud näitajad aastatega.
    Tabel 7
    Materiaalne põhivara(kroonides)(4)

    3.6 Rendid

    Kapitali- ja kasutusrendid
    Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
    Ettevõte kui rentnik
    Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ( intressikulu ) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. (4)
    Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Tabel 8 näitab et ettevõttes OÜ Abilis on võetud kasutusele sõiduautod liisinguga.
    Tabel 8
    Kasutusrent (kroonides) (4)
    Aruandekohustuslane kui rentnik
     
     
     
    2009
    2008
    Kasutusrendikulu
    96 180
    176503
    Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest
     
     
     
     
     
     
    31.12.2009
    31.12.2008
    12 kuu jooksul
    59 044
    96 180
    1-5 aasta jooksul
    131 571
    190615

    4 KOHUSTUSTE ARVESTUS


    Kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. On olemas lühialalised kohustused ja pikaajalised kohustused:
    • Lühiajalised laenud ja võlad
    • Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
    • Konverteerivad võlakohustused

    Võlad ja ettemaksed
    • Võlad tarnijatele
    • Võlad töötajatele
    • Maksuvõlad
    • Muud võlad
    • Saadud ettemaksed (6)

    4.1 Finantskohustused


    Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
    Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. (4)
    Ettevõtte maksab välja võetud pangast laenud ja intressid. Laen oli võetud kauba ostmiseks .

    4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused


    Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 (kuni 31. detsember 2008 kehtis maksumäär 21/79, ning kuni 31.12.2008 maksumäär 22/78) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. (4)

    5 OMAKAPITALI ARVESTUS


    Omakapital ( netovara ) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe.
    Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
    Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
    Kasum ( kahjum ) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. (6)
    Ettevõtte OÜ Abilis omakapital koosneb: omakapitalis nimiväärtusest, kohustuslikust reservkapitalist, eelmise perioodide jaotamata kasumist ja aruandeta kasumist.
    6 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK
    Finantsanalüüs (ingl financial analysis) on ennekõike suunatud ettevõtte jätkusuutlikkuse analüüsimisele. Jätkusuutlikkust saab väljendada maksevõime, kasumlikkuse , kapitali struktuuri jt näitajate või nende näitajate kombinatsioonide kaudu.
    Jätkusuutlikkuse määramisel on esimene oluline komponent selle ajaline mõõde ehk milline on olnud eri näitajate muutumine ajas – finantsanalüüsi ajaline aspekt. Teine komponent on eri näitajate väärtuste suhe oodatavatesse sihtväärtustesse või turu määratud standarditesse – finantsanalüüsi võrdlev aspekt. Kolmas komponent on vastavus ettevõtjate ootuste ja soovidega – finantsanalüüsi ettevõtte-põhine aspekt.
    Nimetatud kolme aspekti lahti mõtestades saab välja tuua ka finantsanalüüsi peamised eesmärgid.
    Finantsanalüüsi peamised eesmärgid
    1. Kuidas on ettevõtte finantsnäitajad muutunud aja jooksul?
    2. Kas ettevõtte finantsnäitajad erinevad üldiselt aktsepteeritud standarditest või teiste samalaadsete ettevõtete näitajatest?
    3. Kas ettevõtte finantsnäitajad on ettevõtjate enda ootuste ja plaanide kohased?
    Finantsanalüüs on ennekõike suunatud minevikusündmustele. Kui ettevõtja näiteks soovib teavet tulevase investeerimisprojekti kohta, siis tõenäoliselt puutub ta kokku selliste valdkondadega nagu äriplaneerimine, investeeringuanalüüs, finantsplaneerimine vms.
    Finantsanalüüsi meetodeid on võimalik kasutada tulevaste prognooside analüüsiks, et kõrvutada neid näiteks riiklike või konkurentide projektsioonidega, aga ka ette­võtjate enda määratud sihtväärtustega. Sellisel juhul on finantsanalüüsil muude meetodite kõrval toetav roll. Näiteks võib ettevõtjat huvitada, milline võiks teatud tulude ja kulude korral olla planeeritud põhivarainvesteeringu tasuvus, või kas planeeritud varude juhtimine tagab ettevõttele piisava likviidsuse. Siin annavad finantsanalüüsi meetodid küll vastuse, milliseid tulemusi oodata, kuid tegelik tulemus, mis võib planeeritust märkimisväärselt erineda, selgub alles mõne aja möödudes. Finantsanalüüs annab sisendi nii äritegevuseks olevi­kus kui ka tulevikku suunatud finantsplaneerimiseks. Nii toimuv äritegevus kui ka tulevikku kavandatud tegevus mõjutavad omakorda finantsanalüüsi tulemusi. (9)

    6.1 Finantsanalüüsi andmeallikad


    Finantsanalüüsi jaoks on vaja andmeid ehk analüüsi sisendit . Finantsanalüüsil kasutatakse peamiselt allpool nimetatud andmeallikaid .
    • Ettevõtte majandusaasta aruanded (k.a  bilanss , kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, tegevusaruanne, raamatupidamise aastaaruande lisad).
    • Eelnevalt nimetatud aruanded lühema perioodi – nt kuu, kvartali , päeva vms – kohta.
    • Spetsiaalselt analüüsi jaoks konstrueeritud raamatu­pidamisinfol põhinevad andmestikud eri ajaperioodide ja segmentide kohta (nt kuu müügitulu klientide lõikes).

    Järgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kõiki finantsanalüüsi andmeallikad, mis on defineeritud ka raamatupidamise seaduses. Täiendavate ja spetsiifilisemate aruannete kohta ei ole võimalik standardset ülevaadet anda, sest need sõltuvad analüüsijast.
    Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
    Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamis­kohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
    Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruande­perioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna nende eesmärgi kohaselt äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
    Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamis­aruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
    Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on mää­rav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
    Finantsanalüüsiks on võimalik kasutada nii ettevõtetes raamatupidamisseaduse alusel koostatud kohustuslikke aruandeid kui ka muud ettevõttes esitatavat infot. Majandusaasta aruanded on avalikult kättesaadavad, st neid saab kasutada info välistarbija (ingl outsider). Lühema perioodi detailsemad aruanded on tavaliselt kättesaadavad ainult ettevõttega seotud isikutele (ingl insider ). Teatud juhtudel on ettevõtetel kohustus esitada detailsemaid aruandeid lühema perioodi kohta – näiteks börsiettevõtetel (9)

    7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS

    7.1 Bilansi ja kasumaruande horisontaalne analüüs


    Horisontaalanalüüs
    • Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus.
    • Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal.
    • Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita.
    • Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne.
    • Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Samuti annab see aktsionäridele ülevaate aktsiatulu ja selle kõikumiste kohta. (10)
    Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande horisontaal analüüsiga saab tutvuda lisades 10 ja 11 .
    Bilansi horisontaal analüüs näitab seda, et
    • 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte OÜ Abilis kokku vara summa on suurenenud 2% võrra, see võib põhjendada sellega et ettevõtte kohustused olid suurenenud 37% , ja käibevara suurenenud 6% võrra, kust raha arvete peal olid langenud 83%, finantsinvesteeringud 56% , kuid nõuded ja ettemaksed ostjate vastu suurenenud 167% ja varud laos 84 % võrra., samas ka materiaalne põhivara oli langenud 2% võrra.

    • 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) oli suurenenud 21% võrra, samas kui aruandeaasta kasum(kahjum) oli vähenenud 106% võrra, seoses sellega oli ka vähenenud kokku omakapitali summa 7% võrra, kuid kokku kohustused ja omakapital oli suurenenud 2% võrra.
    • 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga ettevõtte OÜ Abilis kokku vara summa on vähenenud 17% võrra, see võib põhjendada sellega et ettevõtte kohustused olid vähenenud 52% , ja käibevara vähenenud 31% võrra, kust raha arvete peal olid suurenenud 27%, finantsinvesteeringud 46% , kuid nõuded ja ettemaksed ostjate vastu vähenenud 56% ja varud laos 34 % võrra., samas ka materiaalne põhivara oli vähenenud 1% võrra.

    • 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) oli vähenenud 4% võrra, samas kui aruandeaasta kasum(kahjum) oli vähenenud 172% võrra, seoses sellega oli ka vähenenud kokku omakapitali summa 1% võrra, kuid kokku kohustused ja omakapital oli vähenenud 17% võrra.

    Kasumiaruanne analüüs näitab seda, et
    • 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga kõik näitajad peale finantstulud ja kulud on langenud, müügitulu 29%, muud äritulud 45%, kulud kaupade, materjalide ja teenuste peale 26%, seoses sellega ka mitmesugused tegevuskulud 41%, tööjõukulud 2%, muud ärikulud 28%, ja nagu tagajärg on ka langenud ärikasum 46% võrra.

    • Põhivara kulum ja väärtuse langus langes 8% võrra seoses põhivara amortisatsiooniga.

    • Finantstulud ja kulud on suurenenud 1537 % võrra ,kuid kahjuks kasumiaruandes antud näitaja on miinusega. Seoses sellega on ka langenud aruandeaasta kasum(kahjum) 106 % võrra.

    • 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga mõned näitajad on vähetanud oma positsiooni ja muud äritulud olid suurenenud 16 % võrra, finantstulud ja –kulud vähenenud 135% võrra, mis toob antud näitaja kasumiaruandes plussi hulka ja seoses sellega oli ka suurenenud aruandeaasta kasum (kahjum) 172% mis toob antud näitaja ka plussi hulka. Kuid aga muud näitajad polnud nii positiivsed: müügitulu langes 59%, kulud kaupade, materjalide ja teenuste peale 59%, arvatavasti seoses sellega ka mitmesugused tegevuskulud 19%, tööjõukulud 10%, kuid aga miilegi pärast on suurenenud näitaja muud ärikulud 88% võrra.

    • Põhivara kulum ja väärtuse langus ,langeb edasi 17% võrra ,nagu ülespool oli juba öeldud seoses amortisatsiooniga.

    Tabel 9 näitab ettevõtte OÜ Abilis põhinäitajate muutust aastatel 2007-2009.
    Tabel 9
    Põhi näitajate muutused (kroonides)(koostatud autoriga )
    Lähtudes bilansi ja kasumiaruanne horisontaal analüüsist ja teooriast võib teha järgmised järeldused:
    Järsku toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas. Seoses sellega ettevõtte mis põhimõtteliselt tegeleb ehitusmaterjalide müümisega, oli langetanud oma positsioone turul. Samas võib kiita ettevõtte juhatajat, kes kiiresti muutus ettevõtte orienteeruvust ja hakkas sellel raskel ajal tegelema finantsinvesteeringutega aktsiatesse ja osakutesse, ja mängimisega fondi turul.
    Antud situatsioonis ei saa midagi muuta seoses majanduskriisiga ja otstarbijate võimaluste langemisega. Võib olla ettevõtte juhatajale on vaja mõelda rohkem turunduse peale ja muuta ettevõtte suunda. Näiteks :
    Ettevõtte tegeleb jae ja hulgimüügiga. Tema põhi kliendid on suurte kaupluste ketid( ehituse ABC, K- rauta jne) . Antud aruanne autor pakub ettevõtte juhatajale mõelda rohkem eraisikutele ja väikeste firmade peale, suurendada oma kaubavaliku, ehitada oma kauplus ja teha kõva turustemis tööd. Turundustöö jaoks on mõttekam võtta tööle selle eriala spetsialisti.
  • Bilansi ja kasumaruande vertikaalne analüüs


    Vertikaalanalüüs toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris. Kuna analüüs näitab finantsaruannete struktuuri ja selle muutusi ning muutuste dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka struktuurianalüüsiks.
    Vertikaalanalüüsi puhul arvutatakse absoluutväärtused finantsaruannetes ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes, mis on võrreldavam suurus kui absoluutväärtus. Vertikaalanalüüs võimaldab võrrelda erinevate aastate või erinevate ettevõtete aruandeid ning võimaldab avastada muutusi, mis absoluutsummade puhul oleksid jäänud märkamata. Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel.
    Bilansi vertikaalanalüüs
    • Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed).
    • Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjete osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Näiteks võib eeldada, et ettevõtte käibevarade osakaal ettevõtte koguvarade suhtes on aastast aastasse küllaltki konstantne. Kui toimuvad radikaalsed muutused selle näitaja osas, tuleks uurida, mis on selle põhjuseks. Mõjutatavateks teguriteks võivad olla nii üldine majanduse langus või tugev konkurents . Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse,
    võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega.
    • Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma. Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse
    omakapitali osatähtsusega.
    • Bilansi vertikaalanalüüs võimaldab analüüsida ka ettevõtte laenukapitali kasutamist. Kui passiva poolel on suurenenu pikaajaliste kohustuste osatähtsus, siis tuleks analüüsida, milleks on ettevõte vajanud lisakapitali. Tavaliselt kasutavad ettevõtted pikaajalist laenu põhivarade soetamiseks. Kui vaadata aktiva poolel põhivarade osatähtsust ja selle muutust, on võimalik näha, kas ettevõte on kasutanud laenu sihtotstarbeliselt – kas põhivarade osatähtsust on kasvanud sama palju kui pikaajalise laenu osatähtsus või mitte. Oluline on ka pankade intressi- ja laenupoliitika, näiteks madalad intressid ja soodsad laenuvõimalused soodustavad laenude võtmist ning raha kasutatakse investeeringuteks aktsiatesse või väärtpaberitesse, mille tulusus on kõrgem kui makstava intressid.
    Kasumiaruande vertikaalanalüüs
    • Kasumiaruande vertikaalanalüüsi baasnäitajaks võetakse realiseerimise netokäive. Perioodi kasumit ei kasutata baasnäitajana seetõttu, et periood võib lõppeda ka kahjumiga ning analüüs ei anna sellisel juhul tulemusi ega ole võrreldav teiste perioodidega. Kasumiaruande teised kirjed arvutatakse osatähtsusena realiseerimise netokäibest.
    • Kasumiaruande vertikaalanalüüs annab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist, kui suur on näiteks kulude või tulude osatähtsust kogumüügist, laenuintresside osatähtsus või kui suur on ettevõtte maksukoormus võrreldes kogumüügiga ning kui suur on nende tegurite mõju ettevõtte kasumi kujunemisel. Kulude osatähtsuse võrdlemine realiseerimise netokäibest näiteks konkurentide vahel annab hea ülevaate, kas konkurentidel on tugev kulude kontroll ning millised väljaminekud on võrreldaval ettevõtted aruandeperioodil kõige olulisemad. (10)
    Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande vertikaal analüüsiga saab tutvuda lisades 12 ja 13.
    Bilansi vertikaal analüüs näitab seda, et
    • 2007 aastast ettevõtte käibevara osa on langenud. 2008 aastal oli vahedast kasvanud 49%-lt 51%-ni, kuid aga 2009 aastal oli järsk langus 51%-lt 42%-ni , seoses sellega oli kasvanud põhivara osa.

    • Ettevõtte lühiajaliste kohustuste osa moodustab keskmiselt 12% aktiva ulatusest (osast), kuid aga 2008 aastal oli märgatut väike tõus.

    • 2009 aastaks pikaajaliste kohustuste osa on tunduvalt vähenenud 14%-lt 6%-ni .

    • Ettevõtte omakapitali osa moodustab keskmiselt 77%, mis annab teada sellest et ettevõttel on väga madal risk pankrotiks jääma.

    Kasumiaruanne vertikaal analüüs näitab seda, et
    • Mitmesuguste tegevuskulude osa on suurenenud iga aastaga, seda võib põhjustada sellega et kulud kaupade ja teenuste peale olid ka suurenenud
    • Tööjõukulude osa on suurenenud iga aastaga, aga 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga oli märgatud järsk tõus 5%-lt 12%-ni .
    • Antud näitajate muutuste põhjuseks oli langus ärikasumi osas. Kahe aastaga 15% -lt (-6%)-ni. Kindlasti tõendab see seda, et ettevõtte tegevus efektiivsus oli langenud.
    • 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga finantstulude -kulude osa oli langenud 11% võrra, kuid aga 2009 aastal oli märgatud hea tõus (-11%)-lt 9%-ni.
    • Lõplik tulemusena oli ettevõtte aruandeaasta kasumi( kahjumi ) osa langemine 13% -lt (-1%)-ni ja 2009 aastal väheldane tõus 2% peale. Järsku langust ja väikest tõusu võib põhjustada ka finantstulude-kulude osas olevate muutustega ja kindlasti ka ettevõtte tegevuse efektiivsuse langetamisega.

    Bilansi ja kasumiaruanne vertikaal analüüsi põhjal võib teha järgmised järeldused:
    • Eeldusel , et müügi maht jääb samale tasemele , ettevõtte juhtkonnale tuleb mõelda mitmesuguste tegevuskulude vähenemisele.
    • Seoses nii eduka toimimisega fondi börsil, ettevõtte peab kindlasti selle alaga edasi tegelema.
    • Üldiselt võib märkida asjatundliku ettevõtte juhtimist.

    8 SUHTARVUDE ANALÜÜS


    Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis , mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne.
    Suhtarvuanalüüsi kasutades saab esile tuua finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, uurimaks finantsseisukorra muutumist, ja teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega, selgitamaks oma positsiooni teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi põhiinstrumendiks.
    Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest. Näiteks: Müüja on tavaliselt kõige enam huvitatud ettevõtte jooksvast likviidsusest.
    Lihtaktsionärid ja potentsiaalsed investorid tunnevad huvi rentaabluse ja riski vastu, kuna aktsiate hinnad sõltuvad ettevõtte pikaajalisest stabiilsusest ja oodatavatest dividendidest. Ettevõtte juhtkond on huvitatud finantsanalüüsi kõikidest aspektidest nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis, kuna nemad on vastutavad nii ettevõtte igapäevase tegevuse kui ka omanike tuluootuste täitmise eest pikas perspektiivis. Analüüsi lihtsustamiseks klassifitseeritakse finants suhtarvud. (13)
    Praegusel juhul on finantssuhtarvud jagatud nelja gruppi:
    • Likviidsussuhtarvud
    • Toimimissuhtarvud
    • Kapitali struktuuri suhtarvud
    • Rentaabluse suhtarvud

    8.1 Maksevõimelisuse ehk likviidsuse analüüs


    Maksevõime analüüs peab näitama kas firmal on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks. Analüüsideks kasutatakse järgmiseid suhtarve:
    Käibekapital
    Näitab ettevõtte potentsiaalset sularaha reservi .
    puhakäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused (11)
    Mida suurem on saadud näitaja ,seda kõrgem on ettevõtte likviidsus .
    Joonis 1 OÜ Abilis käibekapital
    Joonis 1 näitab, et OÜ Abilis potentsiaalne sularaha reserv 2009 aastal on langenud. Seda võib põhjendada majanduskriisiga, kuid aga ettevõtte toimib edasi ja juht alati mõtleb uutele võimalustele kuidas turul püsima jääda ja kasumis olla.
    Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e maksevõime tase (CR)
    Näitab, mitu korda ületab käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat
    (11)
    Suhtarv - üle 1,2 - hea
    0,8 - 1,2 -rahuldav
    alla 0,8 – mitterahuldav
    . Kuid aga liiga kõrge maksevõime tase, ka ei ole hea näitaja. See võib tähendada :
    • et juhtkond ei tööta piisavalt kiiresti,
    • kassas on liiga palju kasutamata raha
    • liiga palju varusid laos, mis ületavad tarbimisvõime
    • ebaratsionaalne laenupoliitika, mis viib ettevõtte lootusetute võlgade.(15)

    Loetakse, et antud koefitsient peab olema tasemel 2, sest isegi kui käibevara maksumus väheneb 50% võrra , kuid siiski ettevõtte säilitab piisavalt kindlusvau, et katta kõik lühiajalised kohustused. (15)Прослушать
    На латинице
     
    Словарь - Открыть словарную статью
    Joonis 2 OÜ Abilis maksevõime tase
    Joonis 2 näitab, et OÜ Abilis maksevõime tase on väga hea ja keskmiselt käibevara maksumus üllatab lühiajaliste kohustuste summat 3,9 korda. Jälgides sellist dünaamikat, potentsiaalsed laenuandjad võivad usaldata ettevõtet, tema võimelisusest tagastada võetud laenu. Kuid aga lähtudes teooriast, antud näitaja on liiga kõrge, mis annab mõista et ettevõttes on probleeme kas juhtkonnaga, kes ei tööta piisavalt kiiresti ja otstarbekalt, või ostjatega kes ei maksa kauba eest . Samas ettevõtte raamatupidaja andis teada et suured nõuded ja ettemaksed ostjate vastu, mis on märgatud Bilansis(vt Lisa 6), on nii suured mitte selle pärast et ostjad ei maksa, vaid et saadetud arvete tähtajad ei ole veel kätte jõudnud.
    Lahtudes selle näitaja analüüsist, antud aruanne autor võib pakkuda ettevõtte juhatajale korrigeerida laologistikat.
    Likviidsuskordaja e. maksevõime kordaja(QR)
    Näitab, mitu korda ületab kõrgema likviidsusega käibevarade e. kiirelt ringlevate käibevarade maksumus lühiajaliste kohustuste summat.
    (11)
    Hindamisskaala
    üle 0,8 - hea
    0,6 - 0,8 - rahuldav
    alla 0,6 – mitterahuldav
    Joonis 3 OÜ Abilis maksevõime kordaja
    Joonis 3 annab teada, et OÜ Abilis kiirelt ringlevate käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat keskmiselt 2,7 korda. Kasutades hindamisskaalat see on väga hea näitaja, kuid aga on vaja olla kindel sellest, et finantsinvesteeringud on tehtud väärtsuslikutesse väärtpaberitesse ja ostjäid kellel on maksmata arved võib usaldada . Sest kui ei ole kindel nendes tehingutes , näitajad paberi peal võivad olla ilusad, kuid reaalselt ettevõtte võib sattuda kahjumisse.
    Maksevalmiduse kordaja (CaR)
    Näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte valmis kohe tasuma
    maksevalmiduse kordaja = raha+finantsinvesteeringud / lühiajalised kohustused (11)
    Hindamisskaala
    0,05 - hea
    0,03 - 0,05 - rahuldav
    alla 0,03 – mitterahuldav
    Joonis 4 OÜ Abilis maksevalmiduse kordaja
    Joonis 4 annab teada seda, et 2007 aastal ettevõttes OÜ Abilis oli liiga palju raha arvete peal ja olid tehtud suured finantsinvesteeringud väärtpaberitesse, seoses sellega ettevõtte võiks kohe tasuma oma lühiajalisi kohustusi ja tal oleks jäänud veel piisavalt raha toimimiseks. Samas ka 2008 aastal antud näitaja on järsku langenud alla 2,7-lt 0,6-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste suuremisega ja raha ja finantsinvesteeringute vähenemisega. Seoses sellega 2008 aasta lõpus ettevõtte ei oleks võimeline kohe tasuda oma lühiajalisi kohustusi, kuid aga lähtudes hindamisskaalast antud näitaja on väga hea tasemel.
    2009 aasta lõpus ettevõtte oli parandatud oma positsiooni ja näitaja oli kasvanud 0,6-lt 1,4-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste vähenemisega ja raha ja väärtpaberitesse investeeringute suurenemisega. seoses sellega ettevõtte oleks võimeline kohe maksma välja oma lühiajalisi kohustusi.
    Anud näitajad saab usaldata ainult juhul kui olla kindel, et finantsinvesteeringud on tehtud väärtuslikutesse väärtpaberitesse ja on võimalus kiiresti ja väärikalt neid müüa.

    8.2 Toimimissuhtarvud


    Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks . Efektiivsuskordajaid võib leida kõigi vahendirühmade kohta, millesse firma investeerib.
    Varude käibekordaja e käibesagedus (ITR)
    Näitab, mitu müügikäibe krooni saadi iga varasse investeeritud krooni kohta.(12)
    (11)

    (11)
    Mida suurem on saadud arv seda parem.(12)
    Joonis 5 OÜ Abilis käibesagedus (kroonides)
    Joonis 5 näitab et aastal 2007 ettevõtte OÜ Abilis sai 6,9 müügikäibe krooni ühest varasse investeeritud kroonist . 2998 aastal antud näitaja on langenud 5 müügikäibe krooni peale ja 2009 aastal 1,9 müügikäibe krooni peale. Antud näitajate langus on seotud majandus kriisiga ja tarbijate ostuvõime langemisega.
    Tööjõu kuludest ei õnnestunud teha muutuvaid kulusid seoses andmete puudumisega.
    Varude käibevälde
    Näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse või näitab varude käibekiirust päevades ehk kui pika aja jooksul realiseeritakse varud.
    (11)
    Või
    (11)
    Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks. Selle alusel planeeritakse varustamist ja tootmiskorraldust just-in-time-meetodi alusel.
    Arvu õige suurus sõltub müüdava kauba iseloomust.Toidukauplustes on normaalne varude käibevälde 12-15 päeva, teatud sesoonkaupadel võib see olla ka 120 päeva.
    Joonis 6 OÜ Abilis varude käivevälde (päevades)
    Joonisest 6 on näha, et 2009 aastal varude realiseerimis aeg on pikenenud rohkem kui 3 korda võrreldes 2007 aastaga. See annab mõista, et ettevõttes OÜ Abilis on midagi paigast ära läinud. Samas seoses majandus languseda ettevõtte pidi ümber vaatama oma lao poliitikat, kuid selle tegematus andis oma vilja, nagu varude realiseerimis aega pikendamine.
    Raha keskmise laekumisperioodi päevades
    Näitab aega, mis kulub deebitoridel oma arvete tasumiseks
    (11)
    (11)
    Raha laekumisperiood on oluline näitaja rahavoogude planeerimisel. Kontroll laekumisperioodi üle võimaldab ettevõttel jälgida, kuidas tarbijad peavad kinni maksetähtaegadest, ja vastavalt sellele tegutseda.
    Joonis 7 OÜ Abilis raha keskmine laekumisperiood (kroonides)
    Seoses majanduslangusega ja paljude ettevõtte makse raskustega, ettevõttes OÜ Abilis on ka pikenenud tarbijatelt raha laekumis periood. See annab mõista et ettevõtte juht tuleb tarbijatele vastu, kuid aga antud situatsioon on väga pingeline ja ei võimalda ettevõtet suurendada müügikäivet.
    Põhivara käibekordaja(FATR)
    Näitab, kui efektiivselt kasutati põhivarasid müügitulu genereerimisel, ning ta väljendab, mitu korda käibivad põhivarad aasta jooksul
    (11)

    Kapitalimahukamates toomisharudes on põhivara käibekordaja väiksem ja vähem kapitalimahukates on see suurem. Tavaliselt kasutavad ettevõtte juhid seda näitajat, et võrrelda põhivara käibekordaja muutust eelnevate perioodidega ja veenduda, et põhivarade kasutamise intensiivsus ei vähene.
    Joonis 8 OÜ Abilis põhivara käibekordaja
    Joonis 8 näitab, et 2009 aastal võrreldes 2007 aasaga ettevõtte OÜ Abilis on kaotanud oma põhivarade kasutamise efektiivsust. Kuna paljud näitajad on seotud majandus kriisiga võib väida seda, et ettevõtte juhtkond ei jõudnud nii kiiresti sellele reageerida ja muuta oma põhivara kasutamise poliitikat. Samas ettevõtte juhtidel on kaks võimalust, kas muuta oma põhivara kasutamise poliitikat ja koos sellega võib olla muuta oma tegevus suunda äris, või teha edasi oma tööd oma režiimis ja mõelda sellele kuidas raskel ajal püsima jääda ja loota sellele et majandustõus toob ka näitajate tõusu.
    Üld- ja juhtimiskulude tase
    Näitab, mitu protsenti moodustavad need kulud müügitulust ja see iseloomustab, kui efektiivselt ettevõtet juhitakse
    (11)
    Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, ega ettevõtte juhtimise efektiivsus ei vähene. Kui finantsanalüüsil on eraldi välja toodud kulude struktuuri suhtarvud, siis kuulub üld- ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka.
    Joonis 9 OÜ Abilis üld- ja juhtimiskulude tase
    Joonis 9 annab mõista, et 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte juhtimis efektiivsus on kasvanud 13%-st 27%-ni, see on seotud müügitulu ja koos sellega ka mitmesuguste tegevuskulude ja tööjõukulude vähenemisega.
    Seoses sellega, et ettevõttes on kasutusel kasumiaruanne skeem 2, antud aruanne autoril ei olnud võimalust täpsemalt arvutada OÜ Abilis üld- ja juhtimiskulude taset.
  • Kapitali struktuuri suhtarvud


    Kapitali struktuur on firma poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate kogum.Eesmärk on kujundada firma kasutavate fondide püsivad allikad moel, mis võimaldaks maksimeerida firma lihtaktsiate hinda. Teisiti võib seda eesmärki tõlgendada kui püüdlust leida fondide koostis, mis minimeeriks firma kapitali üldhinda. Seda fondide allikate koosseisu võime nimetada kapitali optimaalseks struktuuriks. Neid fondide allikaid , millega kaasnevad püsivad finantskulud (pikaajalised võlad, eelisaktsiad) tuleb kombineerida lihtaktsiatega proportsioonides , mis vastaks kõige paremini investeerimisturule. Kui see koosseis on leitud, on firma lihtaktsiate kurss muude tegurite muutumatuse korral maksimaalne.Võõrkapitali kaasamise suurus sõltub firma finantsvõimendusest.Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude abil(12) :
    Võlakordaja
    Näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital
    (11)
    Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta . Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul.
    Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 60% - 70% ( e. 0,6 - 0,7)
    Kõrge võlakordaja näitab, et põhiliselt finantseerivad ettevõtet kreeditorid (fondid). (12)
    Joonis 10 OÜ Abilis võlakordaja
    Joonis 10 näitab, et ettevõttes OÜ Abilis laenukapital moodustab keskmiselt 22% kogukapitalist, mis on väga hea näitaja kui ettevõtte juhtide jaoks kui ka laenuandjatele. Ettevõttes antud näitajad muutuvad seoses sellega kas ettevõtte on võtnud juurde laenu või mitte. Näiteks 2008 aastal võrreldes 2007 ja 2009 aastaga on näha, et ettevõtte võlakordaja on suurenenud ja Bilansis( vt Lisa6) on kohe peegeldatud kohustuste suurenemine.
    Omakapitali osatähtsus
    Näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
    Omakapitali osatähtsus peaks olema vähemalt 30 - 40 %
    Joonis 11 OÜ Abilis omakapitali osatähtsus
    Joonis 11 näitab, et ettevõttel OÜ Abilis omakapitali osatähtsus on keskmiselt 77% mis on väga hea näitaja. See tähendab ka seda, et ettevõtte on väga raske viia bankroti.
    Intressikulude kattekordaja
    Iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt
    Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
    Joonis 12 OÜ Abilis intressikulude kattekordaja
    Joonis 12 näitab, et 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte OÜ Abilis võime maksta intressikulusid kasumi arvelt on langenud 31,2-lt 0,7-ni. See on seotud müügitulu vähenemisega ja intressitulude ja –kulude suuremisega.
  • Rentaabluse suhtarvud


    Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. (12)
    Aktivate rentaablus (ROA)
    Näitab kui, palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud iga kroon.
    (11)
    Aktivate rentaablus kajastab ka firma juhtkonna võimekust firma vara kasutamisel kasumi saamiseks. Mida kõrgem nimetatud näitaja on, seda tulusam toimib ettevõtte. Ettevõtte tulususe langus on üldjuhul märgiks etvõtte olukorra halvenemise kohta.(11)
    Joonis 13 OÜ Abilis aktivate rentaablus (sentides)
    Joonis 13 näitab, et 2007 aastal ettevõttesse OÜ Abilis iga paigutud kroon teenis 0,17 senti, kuid aga 2008 aastal iga paigutud ettevõttese kroon teenis kahjumit 0,009 senti. Samas ka 2009 aastal antud situatsioon on paranenud ja iga paigutud ettevõttesse kroon teenis 0,008 senti. Üldine pilt näitab et ettevõtte olukord on halvenenud ja arvatavasti ta peab vale aktiva realiseerimise poliitikat. Kindlasti peab võtma arvesse majanduskriisi mis hakkas 2008 aasta lõpus.
    Omakapitali puhasrentaablus (ROE)
    Näitab, kui palju teenis iga omakapitali rahaühik või näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe krooni kohta.
    (11)
    Omakapitali puhasrentaabluse võimalikult kõrgest näitajast on huvitatud eelkõige omanikud . Näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. (13)
    Joonis 14 OÜ Abilis omakapitali puhasrentaablus (sentides)
    Joonis 14 näitab, et 2007 aastal ettevõttes OÜ Abilis iga omakapitali rahaühik teenis 0,22 senti, kuid aga 2008 aastal tõi kahjumit 0,01 senti ja 2009 aastal teenis 0,001 senti. Kindlasti see on seotud majanduskriisiga, müügitulu vähenemisega ja finantstulude –(kulude) langemisega. Antud juhul ettevõtte omakapitali puhasrentaablus on kõrgem kui aktivate rentaablus mis tähendab et ettevõtte kasutab väliskapitali.
    Müügikäibe brutorentaablus(GPM)
    Näitab, kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist.
    Müügikäibe brutorent. = ( Brutokasum / Müügikäive )
    Seda näitajat saab kasutada ainult nendes ettevõtetes kus on kasutusel kasumiaruande skeem nr. 2
    Müügikäibe ärirentaablus(OPM)
    Näitab kui palju sente iga müügikäive krooni tasuvusest jääb selleks et katma finastkulusid ja moodustama puhaskasumit.
    Müügikäibe ärirent = ( Ärikasum / Müüginetokäive )
    Joonis 15 OÜ Abilis müügikäibe ärirentaablus(sentides)
    Joonis 15 näitab, et 2009 aastal ettevõttes OÜ Abilis iga müügikäive kroon teenis kahjumit 0,06 senti , mis annab mõista et etevõtte äritegevus tõi kahjumit.
    Müügikäibe puhasrentaablus (NPM)
    Näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvestamist.
    (11)
    Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on kontrolli all. Saadud tulemust võrreldakse tegevusala keskmise näitajaga. Mida kõrgem see näitaja on, seda parem. Kui müügikäibe puhasrentaablus langeb, tuleb kontrollida, kas ka müügikäibe kogurentaablus langeb ja kas on tegemist järellaine efektiga . (13)
    Joonis 16 OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaablus (sentides)
    Joonis 16 näitab, et 2007 aastal ettevõtte OÜ Abilis sai 0,13 senti tasuvust ühest müügikäive kroonist. Kuid aga 2008 aastal antud näitaja on kõvasti langenud alla ja iga müügikäibe kroon tõi kahjumit 0,01 senti. Kuid aga 2009 aastal antud näitaja oli paranenud ja iga müügikäibe kroon sisaldas 0,02 senti puhta kasumit.
    OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaabluse näitajad on lähendatud müügikäibe ärirentaabluste näitajatega, seda võib tuua välja nagu ettevõtte finantsjuhi edu tulemusena. Peaaegu ettevõtte ei kanna intressikulusid.

    9 PANKROTIKORDAJA


    Ettevõtte pankrotti sattumise põhjusi on väga erinevaid, kuid kõige sagedamini on selleks juhtimisalane ebakompetentsus. Kas ettevõtte majanduslik seis ( Z- skoor ) on hea või ähvardab teda pankrott , on võimalik välja arvutada Altman´i võrrandi abil, mis on koefitsendiga korrutatud suhtarvude summa.
     
    kus
     
    Kriteeriumid:
    Z > 2,6 siis firma on edukas;
    Z = 2,6 kuni 1,1 siis firma seisund on ebastabiilne;
    Z Joonis 17 OÜ Abilis pankrotikordaja
    Lähtudes kriteeriumitest mis on ülespool toodud, Joonis 17 näitab, et OÜ Abilis on edukas ettevõtte, kuid aga 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga pankrotikordaja tase on langenud 5,1-st 2,8-ni, see ei ole väga hea näitaja, kuid aga ettevõtte ikka jääb edukuse raamides.

    10 KASUMILÄVI


    Kasumilävi ehk kuluda katmise piir kajastab ettevõtte tegevusmahu , millest alates lõpeb kahjum ja algab ksumi saamine. (2 lk 58)
    Ettevõtte kasumiläve analüüsi eesmärgiks on:
    • Leida toodangu maht( nauraalses väljenduses), mille puhul ei saada kasumit, kuid hoidutakse ka kahjumist
    • Määrata toodangu kriitilisele punktile vastav, kahjumit vältiv läbimüük( rahalises väljenduses)

    Müüdud kulude jaotamine muutuvateks ja püsivkuludeks võimaldab leida kasumi ja kahjumi piirpunkti.
    Kasumi –kahjumi piiri mudel on kasumiaruande lihtsustatud vorm:
    Netokäive-( muutuvkulud +püsivkulud)= kasum
    Kasumi-kahjumi piirpunkt näitab, kui palju peab ettevõtte kaupa/teenust müüma, et katta neto netokäibe laekumistega müüdud toodangu muutuvad kulud ja kõik püsivad kulud. Selles punktis on kasum null. (3 lk 45)
    Netokäive-(muutuvkulud+püsivkulud)=0
    Muutuvate kulude hulka kuuluvad :
    • Tootmises :
    • tooraine ja materjal
    • tehnoloogiline kütus, elekter , vesi, aur
    • põhitööliste palgakulud
    • sisetranspordikulud
    • pakkekulud jm

    • Kaubanduses
    • edasimüügiks soetatud kauba kulu
    • müügipersonali palgakulud
    • müügisaalide( ladude) ülalpidamiskulud
    • kaupade hoidmise, pakkimise, sorteerimise ning külmseadmete korrashoiukulud jm.

    Püsikulude hulka kuuluvad :
    • juhtimiskulud
    • kontoriruumide ülalpidamiskulud
    • arvutivõrguga seotud kulud
    • turunduskulud
    • koolitus-, arengu- ja uurimiskulud
    • ruumide rent jm (2 kl 59)

    Müügikäibe kriitilise punkti leidmiseks kasutatakse järgmist üldvalemit:
    Püsivkulud kokku
    Müügikäibe kriitiline maht= __________________________
    1-Muutuvkulude tase
    Seda näited saab kasutada ainult nendes ettevõttes kus in kasutusel kasumiaruanne skeem nr.2. Praktika aruande autorile usaldatud OÜ Abilis dokumendidelt ei ole võimalik leida antud ettevõtte püsi ja muutuvkulusid ning info puudlikuse tõttu ei ole võimalik täita antud aruande punkti.

    KOKKUVÕTE


    Antud töö eesmärgiks oli rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning omandada praktilised kogemused raamatupidamis- ja finantsanalüüsist, seostades teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi tegelikkusega.
    Praktika oli läbiviidud ettevõttes OÜ Abilis, mille peamiseks tegevusalaks on köite, trosside ning ehitusmaterjalide hulgimüük.
    Praktika ajal praktikant oli tutvunud erinevate dokumentidega, arvestusregistriga ja raamatupidamise sise-eeskirjadega, aitas raamatupidajat dokumenteerida käske aruandeid ja teisi dokumente. Praktikandi põhi tööks oli ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsiooni analüüsimine.
    Analüüsi jaoks olid kasutatud horisontaal, vertikaal ja suhtarvude analüüsi meetodid. Leitud arvunäitajatest olid tehtud järgmised järeldused:
    • Järsku toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas, mille tagajärg on tarbijate ostuvõime langemine. Seoses sellega ettevõtte OÜ Abilis mis põhimõtteliselt tegeleb ehitusmaterjalide müümisega, oli langetanud oma positsioone turul. Samas võib kiita ettevõtte juhatajat, kes kiiresti muutus ettevõtte orienteeruvust ja hakkas sellel raskel ajal tegelema finantsinvesteeringutega aktsiatesse ja osakutesse, ja mängimisega fondi turul, mis 2009 aastal viisid ettevõtted kahjumist kasumisse.

    • Eeldusel, et müügi maht jääb samale tasemele(5 466 327 krooni), ettevõtte juhtkonnale tuleb mõelda mitmesuguste tegevuskulude vähenemisele.

    • Ettevõte maksevõime tase on liiga kõrge, mis annab kindlus tunned laenuandjatele, kuid aga näitab et juhtkond ei tööta piisavalt kiiresti ja otstarbekalt. Samas oli ka tõusnud varude realiseerimis aeg 53-st 191-e päevani . Seoses sellega aruanne autor pakub ettevõtte juhile korrigeerida laologistikat.

    • Ettevõtte maksevõime kordaja on heal tasemel, kuid aga on risk, et finantsinvesteeringud võivad olla tehtud mitte väärtsuslikutesse väärtpaberitesse või ostjad ei tasu oma arveid. Seoses sellega ettevõtte juht peab alati üle kontrollima oma kliente ja tehtud tehinguid.

    • Seoses põhivara kasutamise efektiivse langemisega aruanne autor pakub muuta ettevõtte põhivara kasutamise poliitikat ja koos sellega võib olla muuta tegevus suunda äris. Näiteks: hakata rohkem mõelda eraisikutele ja väikeste firmade peale, suurendada kaubavaliku, ehitada kauplus ja teha kõva turustemis tööd. Turundustöö jaoks on mõttekam võtta tööle selle eriala spetsialisti.

    • OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaabluse näitajad on lähendatud müügikäibe ärirentaabluste näitajatega, seda võib tuua välja nagu ettevõtte finantsjuhi edu tulemusena.

    • Seoses hea pankrotikordaja ja omakapitali tähtsuse näitajatega , ettevõtte on edukas ja teda on raske viia pankroti.

    KASUTATUD ALLIKAD


    1. Järve, V. Finantsarvestus I, Tartu: ülikooli kirjastus, 1998
    2. Vaksmaa,E. Finantsijuhtimise alused,Tallinn: Kirjastus Ilo, 2004
    3. Vaksmaa, E. Finantsjuhtimise õpik. Tallinn: Eesti Ärikoolitusprogramm. Tallinna Kommertskool,1999
    4. Abilis OÜ majandusaasta aruanne
    5. Data service . Raamatupidamis programm.. http://www.1c.ee/rus/1c60/1c60box (20.06.2010)
    6. Elektrooniline riigiteataja . Sõnade seletus. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13278917 (21.06.2010)
    7. Interneti portal. Majandusharidus. http://www.tuulberg.ee/hwg/lisamajandusarvestus.doc (21.07.2010)
    8. Interneti portaal . Õpematerjal. http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/p%C3%83%C6%92%C3%82%C2%B5hivara%20arvestus/soetusmaksumuse_kindlaksmramine.html (27.08.2010)
    9. Interneti portaal. Äripäeva käsiraamat. http://ksrmt.aripaev.ee/Default.aspx (25.07.2010)
    10. Interneti portaal. Loengu materjaal . http://www.mtk.ut.ee/doc/MA.050.loeng.pdf (27.08.2010)
    11. Interneti portaal. Loengu materjaal. http://www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/EV%20Majandus/7.loeng%20finantsanal%C3%BC%C3%BCs.doc (27.08.2010)
    12. Interneti portaal. Suhtarvud. http://www.hot.ee/egil/uus/exel/efektiivsus.ht m(27.08.2010)
    13. Interneti portaal. Suhtarvud. http://www.ttg.edu.ee/materjal/finants/Ainekonspekt.doc (27.07.2010)
    14. Interneti portaal . Maaturismi juhtimisõpe. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/246/5_8_aruandlus.pdf (27.08.2010)
    15. Interneti portaal. Ettevõtte finants analüüs. http://cfin.ru/finanalysis/reports/savchuk-05.shtml ( 07.09.2010)

    LISAD

    Lisa 1 Ostu arve


    Lisa 2 Müügi arve

    Lisa 3 Sissetuleku akt

    Lisa 4 Mahakandmise akt


    Lisa 5 Palgaarvestus

    Lisa 6 OÜ Abilis bilans 2007-2009 (kroonides)


     
    31.12.2009
    31.12.2008
    31.12.2007
    Varad
     
     
     
    Käibevara
     
     
     
    Raha
    473 516
    373 676
    2148239
    Finantsinvesteeringud
    1 464 418
    1 000 976
    2299564
    Nõuded ja ettemaksed
    1 662 249
    3 761 986
    1406693
    Varud
    1 728 587
    2 606 482
    1419229
    Kokku käibevara
    5 328 770
    7 743 120
    7273725
    Põhivara
     
     
     
    Materiaalne põhivara
    7 373 233
    7 471 096
    7 588 928
    Kokku põhivara
    7 373 233
    7 471 096
    7 588 928
    Kokku varad
    12 702 003
    15 214 216
    14 862 653
     
     
     
     
    Kohustused ja omakapital
     
     
     
    Kohustused
     
     
     
    Lühiajalised kohustused
     
     
    23892
    Laenukohustused
    810 994
    1 583 591
    457539
    Võlad ja ettemaksed
    555 353
    828 006
    1 139 561
    Kokku lühiajalised kohustused
    1 366 347
    2 411 597
    1620992
    Pikaajalised kohustused
     
     
     
    Laenukohustused
    797 475
    2 116 557
    1 693 514
    Kokku pikaajalised kohustused
    797 475
    2 116 557
    1 693 514
    Kokku kohustused
    2 163 822
    4 528 154
    3 314 506
    Omakapital
     
     
     
    Osakapital nimiväärtuses
    110 000
    110 000
    110 000
    Kohustuslik reservkapital
    11 000
    11 000
    11 000
    Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
    10 315 062
    10 707 146
    8881446
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    102 119
    -142 084
    2 545 701
    Kokku omakapital
    10 538 181
    10 686 062
    11 548 147
    Kokku kohustused ja omakapital
    12 702 003
    15 214 216
    14 862 653

    Lisa 7 Kasumiaruanne 2007-2009(kroonides)


     
    2009
    2008
    2007
    Müügitulu
    5 466 327
    13 487 532
    18950055
    Muud äritulud
    23 945
    20 602
    37 180
    Kaubad, toore, materjal ja teenused
    -4 146 408
    -10 071 378
    -13 527 598
    Mitmesugused tegevuskulud
    -797 937
    -990 198
    -1 679 384
    Tööjõukulud
    -661 271
    -737 281
    -754 202
    Põhivara kulum ja väärtuse langus
    -97 863
    -117 832
    -128 244
    Muud ärikulud
    -134 920
    -71 807
    -100 311
    Ärikasum (-kahjum)
    -348 127
    1 519 638
    2 797 497
     
     
     
     
    Finantstulud ja -kulud
    516 703
    -1 470 330
    -89 797
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    168 576
    49 308
    2 707 700
    Tulumaks
    -66 457
    -191 392
    -161 999
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    102 119
    -142 084
    2 545 701

    Lisa 8 Rahavoogude aruanne 2008-2009(kroonides)


     
    2009
    2008
    Rahavood äritegevusest
     
     
    Ärikasum (kahjum)
    -348 127
    1 519 638
    Korrigeerimised
     
     
    Põhivara kulum ja väärtuse langus
    97 863
    117832
    Muud korrigeerimised
     
    -5 510
    Kokku korrigeerimised
    97 863
    112322
    Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
    2 099 737
    -2 355 107
    Varude muutus
    877 895
    -1 187 253
    Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
    -272 653
    -311 739
    Makstud intressid
    -217 806
    -236 885
    Makstud ettevõtte tulumaks
    -66 457
    -178 101
    Kokku rahavood äritegevusest
    2 170 452
    -2 637 125
     
     
     
    Rahavood investeerimistegevusest
     
     
    Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel
    -619 802
    -2 971 009
    Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist
    843 800
    2 873 280
    Laekunud intressid
    17 686
    85 120
    Laekunud dividendid
    46 305
    52 741
    Kokku rahavood investeerimistegevusest
    287 989
    40 132
     
     
     
    Rahavood finantseerimistegevusest
     
     
    Saadud laenud
    0
    1 136 000
    Saadud laenude tagasimaksed
    -1 161 566
    -517 018
    Arvelduskrediidi saldo muutus
    -930 113
    906221
    Makstud dividendid
    -250 000
    -720 000
    Kokku rahavood finantseerimistegevusest
    -2 341 679
    805203
    Kokku rahavood
    116 762
    -1 791 790
     
     
     
    Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
    373 676
    2 148 239
    Raha ja raha ekvivalentide muutus
    116 762
    -1 757 336
    Valuutakursside muutuste mõju
    -16 922
    -17 227
    Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
    473 516
    373676

    Lisa 9 Omakapitali muutuste aruanne 2007-2009(kroonides)


     
     
     
     
    Kokku
    Osakapital nimiväärtuses
    Kohustuslik reservkapital
    Jaotamata kasum (kahjum)
     
     
    31.12.2007
    110 000
    11 000
    11 427 146
    11 548 146
    Aruandeperioodi kasum (kahjum)
     
     
    -142 084
    -142 084
    Makstud dividendid
     
     
    -720 000
    -720 000
    31.12.2008
    110 000
    11 000
    10 565 062
    10 686 062
     
     
     
     
     
    Aruandeperioodi kasum (kahjum)
     
     
    102119
    102119
    Makstud dividendid
     
     
    -250 000
    -250 000
    31.12.2009
    110 000
    11 000
    10 417 181
    10 538 181

    Lisa 10 Bilansi horisontaal analüüs(kroonides)


     
    31.12.2009
    31.12.2008
    31.12.2007
    2009/2008
    2008/2007
    2009/2008
    2008/2007
    2009/2008
    2008/2007
    Varad
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Käibevara
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Raha
    473 516
    373 676
    2148239
    99 840
    -1 774 563
    127%
    17%
    27%
    -83%
    Finantsinvesteeringud
    1 464 418
    1 000 976
    2299564
    463 442
    -1 298 588
    146%
    44%
    46%
    -56%
    Nõuded ja ettemaksed
    1 662 249
    3 761 986
    1406693
    -2 099 737
    2 355 293
    44%
    267%
    -56%
    167%
    Varud
    1 728 587
    2 606 482
    1419229
    -877 895
    1 187 253
    66%
    184%
    -34%
    84%
    Kokku käibevara
    5 328 770
    7 743 120
    7273725
    -2 414 350
    469 395
    69%
    106%
    -31%
    6%
    Põhivara
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Materiaalne põhivara
    7 373 233
    7 471 096
    7 588 928
    -97 863
    -117 832
    99%
    98%
    -1%
    -2%
    Kokku põhivara
    7 373 233
    7 471 096
    7 588 928
    -97 863
    -117 832
    99%
    98%
    -1%
    -2%
    Kokku varad
    12 702 003
    15 214 216
    14 862 653
    -2 512 213
    351 563
    83%
    102%
    -17%
    2%
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kohustused ja omakapital
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kohustused
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Lühiajalised kohustused
     
     
    23892
    0
    -23 892
     
    0%
    -100%
    -100%
    Laenukohustused
    810 994
    1 583 591
    457539
    -772 597
    1 126 052
    51%
    346%
    -49%
    246%
    Võlad ja ettemaksed
    555 353
    828 006
    1 139 561
    -272 653
    -311 555
    67%
    73%
    -33%
    -27%
    Kokku lühiajalised kohustused
    1 366 347
    2 411 597
    1620992
    -1 045 250
    790 605
    57%
    149%
    -43%
    49%
    Pikaajalised kohustused
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Laenukohustused
    797 475
    2 116 557
    1 693 514
    -1 319 082
    423 043
    38%
    125%
    -62%
    25%
    Kokku pikaajalised kohustused
    797 475
    2 116 557
    1 693 514
    -1 319 082
    423 043
    38%
    125%
    -62%
    25%
    Kokku kohustused
    2 163 822
    4 528 154
    3 314 506
    -2 364 332
    1 213 648
    48%
    137%
    -52%
    37%
    Omakapital
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Osakapital nimiväärtuses
    110 000
    110 000
    110 000
    0
    0
    100%
    100%
    0%
    0%
    Kohustuslik reservkapital
    11 000
    11 000
    11 000
    0
    0
    100%
    100%
    0%
    0%
    Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
    10 315 062
    10 707 146
    8881446
    -392 084
    1 825 700
    96%
    121%
    -4%
    21%
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    102 119
    -142 084
    2 545 701
    244 203
    -2 687 785
    -72%
    -6%
    -172%
    -106%
    Kokku omakapital
    10 538 181
    10 686 062
    11 548 147
    -147 881
    -862 085
    99%
    93%
    -1%
    -7%
    Kokku kohustused ja omakapital
    12 702 003
    15 214 216
    14 862 653
    -2 512 213
    351 563
    83%
    102%
    -17%
    2%

    Lisa 11 Kasumiaruanne horisontaalne analüüs (kroonides)


     
     
     
     
    Dünaamika
    Kasvu tempo
    Juurde kasvu tempo
     
     
    2009
    2008
    2007
    2009/2008
    2008/2007
    2009/2008
    2008/2007
    2009/2008
    2008/2007
    Müügitulu
    5 466 327
    13 487 532
    18950055
    -8 021 205
    -5 462 523
    41%
    71%
    -59%
    -29%
    Muud äritulud
    23 945
    20 602
    37 180
    3 343
    -16 578
    116%
    55%
    16%
    -45%
    Kaubad, toore, materjal ja teenused
    -4 146 408
    -10 071 378
    -13 527 598
    5 924 970
    3 456 220
    41%
    74%
    -59%
    -26%
    Mitmesugused tegevuskulud
    -797 937
    -990 198
    -1 679 384
    192 261
    689 186
    81%
    59%
    -19%
    -41%
    Tööjõukulud
    -661 271
    -737 281
    -754 202
    76 010
    16 921
    90%
    98%
    -10%
    -2%
    Põhivara kulum ja väärtuse langus
    -97 863
    -117 832
    -128 244
    19 969
    10 412
    83%
    92%
    -17%
    -8%
    Muud ärikulud
    -134 920
    -71 807
    -100 311
    -63 113
    28 504
    188%
    72%
    88%
    -28%
    Ärikasum (-kahjum)
    -348 127
    1 519 638
    2797497
    -1 867 765
    -1277859
    -23%
    54%
    -123%
    -46%
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Finantstulud ja -kulud
    516 703
    -1 470 330
    -89 797
    1 987 033
    -1 380 533
    -35%
    1637%
    -135%
    1537%
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    168 576
    49 308
    2707700
    119 268
    -2 658 392
    342%
    2%
    242%
    -98%
    Tulumaks
    -66 457
    -191 392
    -161 999
    124 935
    -29 393
    35%
    118%
    -65%
    18%
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    102 119
    -142 084
    2 545 701
    244 203
    -2 687 785
    -72%
    -6%
    -172%
    -106%

    Lisa 12 Bilansi vertikaalne analüüs (kroonides)


    Aktiva
    31.12.2009
    31.12.2008
    31.12.2007
    2009
    2008
    2007
    Varad
     
     
     
     
     
     
    Käibevara
     
     
     
     
     
     
    Raha
    473 516
    373 676
    2148239
    4%
    2%
    14%
    Finantsinvesteeringud
    1 464 418
    1 000 976
    2299564
    12%
    7%
    15%
    Nõuded ja ettemaksed
    1 662 249
    3 761 986
    1406693
    13%
    25%
    9%
    Varud
    1 728 587
    2 606 482
    1419229
    14%
    17%
    10%
    Kokku käibevara
    5 328 770
    7 743 120
    7273725
    42%
    51%
    49%
    Põhivara
     
     
     
     
     
     
    Materiaalne põhivara
    7 373 233
    7 471 096
    7 588 928
    58%
    49%
    51%
    Kokku põhivara
    7 373 233
    7 471 096
    7 588 928
    58%
    49%
    51%
    Kokku varad
    12 702 003
    15 214 216
    14 862 653
    100%
    100%
    100%
    Passiva
     
     
     
     
     
     
    Kohustused ja omakapital
     
     
     
     
     
     
    Kohustused
     
     
     
     
     
     
    Lühiajalised kohustused
     
     
    23892
     
     
    0,2%
    Laenukohustused
    810 994
    1 583 591
    457539
    6%
    10%
    3%
    Võlad ja ettemaksed
    555 353
    828 006
    1 139 561
    4%
    5%
    8%
    Kokku lühiajalised kohustused
    1 366 347
    2 411 597
    1620992
    11%
    16%
    11%
    Pikaajalised kohustused
     
     
     
     
     
     
    Laenukohustused
    797 475
    2 116 557
    1 693 514
    6%
    14%
    11%
    Kokku pikaajalised kohustused
    797 475
    2 116 557
    1 693 514
    6%
    14%
    11%
    Kokku kohustused
    2 163 822
    4 528 154
    3 314 506
    17%
    30%
    22%
    Omakapital
     
     
     
     
     
     
    Osakapital nimiväärtuses
    110 000
    110 000
    110 000
    1%
    1%
    1%
    Kohustuslik reservkapital
    11 000
    11 000
    11 000
    0,09%
    0,07%
    0,07%
    Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
    10 315 062
    10 707 146
    8881446
    81%
    70%
    60%
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    102 119
    -142 084
    2 545 701
    0,8%
    -0,9%
    17%
    Kokku omakapital
    10 538 181
    10 686 062
    11 548 147
    83%
    70%
    78%
    Kokku kohustused ja omakapital
    12 702 003
    15 214 216
    14 862 653
    100%
    100%
    100%

    Lisa 13 Kasumiaruanne vertikaalne analüüs ( kroonides)


     
    2009
    2008
    2007
    2009
    2008
    2007
    Müügitulu
    5 466 327
    13 487 532
    18950055
    100%
    100%
    100%
    Muud äritulud
    23 945
    20 602
    37 180
    0,4%
    0,2%
    0,2%
    Kaubad, toore, materjal ja teenused
    -4 146 408
    -10 071 378
    -13 527 598
    -76%
    -75%
    -71%
    Mitmesugused tegevuskulud
    -797 937
    -990 198
    -1 679 384
    -15%
    -7%
    -9%
    Tööjõukulud
    -661 271
    -737 281
    -754 202
    -12%
    -5%
    -4%
    Põhivara kulum ja väärtuse langus
    -97 863
    -117 832
    -128 244
    -2%
    -1%
    -1%
    Muud ärikulud
    -134 920
    -71 807
    -100 311
    -2%
    -1%
    -1%
    Ärikasum (-kahjum)
    -348 127
    1 519 638
    2797497
    -6%
    11%
    15%
     
     
     
     
     
     
     
    Finantstulud ja -kulud
    516 703
    -1 470 330
    -89 797
    9%
    -11%
    -0,5%
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    168 576
    49 308
    2707700
    3%
    0%
    14%
    Tulumaks
    -66 457
    -191 392
    -161 999
    -1%
    -1%
    -1%
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    102 119
    -142 084
    2 545 701
    2%
    -1%
    13%

    РЕЗЮМЕ


    Данная работа является отчетом о практики по бухгалтерии и финансам. Целью практики являлось закрепление теоретических знаний приобретенных во время обучения, а также написание выводов и предложений по улучшению ситуации.
    Практика была пройдена на предприятии OÜ Abilis, которое специализируется на продажах канатов и строительных материалов. Длительность практики составляла 9 недель.
    Данная работа написана на эстонском языке, её объем составляет 47 страниц и содержит 10 частей. В работе имеется 9 таблиц, 17 рисунков и 13 приложений. Для написания отчета в основном были использованы интернет источники и документация предприятия.
    В первой части описана общая характеристика предприятия, во второй написано об организации бухгалтерского учета, в третей о расчетах оборотного и основного имущества, в четвёртой о расчетах обязательств, в пятой о расчетах собственного капитала, в шестой описаны цели финансового анализа, в седьмой произведен горизонтальный и вертикальный анализы предприятия и на их основе сделаны выводы, в восьмой части произведены расчеты финансовых коэффициентов и на их основе сделаны выводы, в девятой произведен расчет коэффициента возможного банкротства и на его основе сделан вывод, в десятой части описаны теоретические знания о расчете точки безубыточности, но расчеты не были произведены из-за нехватки информации.
    2
  • Vasakule Paremale
    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #1 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #2 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #3 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #4 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #5 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #6 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #7 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #8 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #9 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #10 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #11 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #12 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #13 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #14 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #15 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #16 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #17 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #18 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #19 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #20 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #21 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #22 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #23 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #24 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #25 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #26 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #27 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #28 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #29 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #30 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #31 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #32 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #33 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #34 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #35 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #36 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #37 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #38 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #39 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #40 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #41 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #42 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #43 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #44 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #45 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #46 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #47 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #48 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #49 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #50 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #51 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #52 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #53 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #54 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #55 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #56 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #57 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #58 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #59 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #60 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #61 Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne #62
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1532 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor amazonka3 Õppematerjali autor
    kuidas teha finants analüüsi, arvutused .

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsanalüüs ettevõtte põhjal
    62
    docx

    Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

    brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat. 12 3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID Maksevõime analüüs Ettevõtte maksevõime analüüsi teostamiseks on kasutatud järgnevaid valemeid: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustised Joonis 7. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (autorite koostatud) Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 0.25 0.20 Lühiajaliste võlgnevuste 0.15 kattekordaja 0.10 0.05 0.00 2015 2014 2013 2012 2011 2010

    Finantsanalüüs
    Finantsanalüüs Estravel AS
    34
    doc

    Finantsanalüüs Estravel AS

    ............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs...............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1. Analüüsi tulemuste üldistused..............................................................................22 3.2. Töö autorite poolsed parendusettepanekud..........................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................25 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................27 Lisa 1. Estravel AS bilanss...................

    Finantsjuhtimine
    Praktika aruanne - raamatupidamine
    58
    doc

    Praktika aruanne - raamatupidamine

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................

    Raamatupidamine
    OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs
    27
    docx

    OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs

    aastal üle 1,7 miljoni krooni. OÜ Ultex Haldus tegeleb majandusaasta aruande kohaselt toitlustusteenuse pakkumisega ja renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ­ ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem

    Majandus
    Finantsanalüüs konspekt
    58
    pdf

    Finantsanalüüs konspekt

    FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss ................

    Finantsanalüüs
    Finantsanalüüs
    9
    docx

    Finantsanalüüs

    *Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200 Käibevara 8 31.12

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
    Majanduse-Finantstegevuse analüüs
    29
    doc

    Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

    ............................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine......................................

    Transpordiökonoomika
    FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL
    44
    docx

    FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

    ...................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil. Aluseks on võetud 2009-2011 aastate majandusaasta aruanded. Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus. 2012. aasta lõpus annab Tallinna Kaubamaja kontsern tööd enam kui 3 330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto

    Majandusarvestus




    Meedia

    Kommentaarid (17)

    kristi_02 profiilipilt
    kristi_02: Kasutan siit kindlasti mõnd tarkusetera
    23:28 08-08-2011
    vaegronija profiilipilt
    vaegronija: Korralik töö, oli tublisti abiks!
    10:16 20-04-2011
    tmistsenko profiilipilt
    tmistsenko: Suur tänu! Väga põhjalik.
    13:03 11-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun