Majandusarvestus kordamisküsimused (2)

Q: Millest koosneb majandusaasta aruanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mida kujutab endast bilanss?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mida näitab kasumiaruanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mida näitab rahavoogude aruanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Q: Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusarvestus kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest koosneb majandusaasta aruanne?
Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne?
Mida kujutab endast bilanss?
Mida näitab kasumiaruanne?
Mida näitab rahavoogude aruanne?
Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks?
Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama?
Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ?
Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ?
Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs?
Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ?
Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs?
Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs?
Millised on horisontaalanalüüsi puudused nimetage 4?
Millised on vertikaalanalüüsi puudused nimetage 4?
Kui suur on oodatav dividendi tulu?
Kui suur osatähtsus on laenul ettevõtte arenguks?
Kuidas firmal on läinud miks on läinud just nii?
Millised valdkonnad on edukad ja millised mitte?
Millised on hetkelise majandusliku positsiooni tugevad ja nõrgad küljed?
Millised muutused oleks veel vaja sisse viia et olla tulevikus edukamad?
Milliseks peaksid kujunema tulevikus?
Milline on ettevõtte hetke finantsseisund?
Milline on ettevõtte kapitalistruktuur?
Mis põhjustel on ettevõttel vaja lisavahendeid?
Kuidas on juhtkond katnud lühi- ja pikaajalisi vahendite nappust minevikus?
Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses?

TEOORIA
Kordamisküsimused

Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis?
Majandusaasta aruanne
Raamatupidamisaruanne
Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus

Millest koosneb majandusaasta aruanne?
Raamatupidamise aastaaruanne
Tegevusaruanne

Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne?
EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb:

põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning
lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid).

Mida kujutab endast bilanss ?
Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud
kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid .

Mida näitab kasumiaruanne ?
Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või
kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil.

Mida näitab rahavoogude aruanne?
Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue
raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja
kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta,
mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja
tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood
äritegevusest, investeerimis - ja finantseerimistegevusest.

Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni äritegevuse rahavoogude koostamiseks ?
Rahavoogude aruandest äritegevuse alamaruandest
RAHA SISSETULEK
(LAEKUMINE)
• kaupade müügist ja teenuste osutamisest ( ettemaksed );
• saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud;
• maksude tagasimaksed;
• tagastamised tarnijatelt;
• kindlustussummade laekumine;
• võidetud kohtuasjad.
RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED)
• tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed);
• teenuste eest tasumine;
• töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid);
• intresside maksmine*;
• kindlustus - maksed;
• maksude tasumine;
• kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused.

Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks?
RAHA SISSETULEK
(LAEKUMINE)
• materiaalse ja immateriaalse põhivara müük;
• teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük;
• kinnisvarainvesteeringute müük;
• teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid *;
• saadud dividendid *;
• futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud;
• äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali ,osakonna jm) müük.
RAHA VÄLJAMINEK
(VÄLJAMAKSED)
• materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine;
• teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks;
• kinnisvarainvesteeringute ost;
• teistele ettevõtetele laenu andmiseks ; futuurlepingute, vastulaenude, optsioonilepingute järgsed tasumised;
• tütarfirmaks mõeldud ettevõtte soetamine.

Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks?
Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest
•dividendide maksmine;
•kapitalirendimaksete põhisummad;
•omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine;
•võetud laenude põhisummade tagasimaksmine;
•omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine.
•omaaktsiate esmamüük;
•võlakirjade emiteerimine;
•vekslite väljastamine;
•laenude võtmine;
•tagasiostetud omaaktsiate müük.

Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks?
Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja
finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime

Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4).
􀂉 ettevõtte suurus
􀂉 riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk,
finantsrisk )
􀂉 poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon )
􀂉 majanduskeskkond
􀂉 tegevusharu omapära
􀂉 tehnoloogiline areng
􀂉 tuleviku prognoosid
􀂉 inflatsiooni tase

Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe ettevõtte finantsanalüüsi suhtarve võrrelda .
􀂉 ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi,
􀂉 konkurentide vastavaid näitajaid,
􀂉 tegevusharu keskmisi,
􀂉 üldiseid hindamiskriteeriumeid ehk nn rusikareegleid (rules of thumb).

Palun nimetage vähemalt kolm suhtarvu analüüsi puudust?
1. Suhtarvude kasutamist ja tõlgendamist raskendab asjaolu, et puudub kindel
suhtarvude klassifikatsioon . Suhtarvude kasutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga
analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude arvutused ei ole
standardiseeritud .
2. Eri otstarbeks võib samade nimetuste all kohata sootuks erinevate majanduslike
näitajate suhteid.
3. Kui võrreldakse kuskil välja toodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga
suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik.
4. Arvestama peaks järgmiste probleemidega:
a) raskused haru ja võrdlusbaasiks sobiva ettevõtte määratlemisel, kui ettevõte
tegeleb paljudel erinevatel aladel;
b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida
suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik
on tööstusharu keskmine näitaja;
c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud
kordajates;
d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast , millal aruanded on
koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme
kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma;
e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes;
f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud;
g) vitriiniefekt;
h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude
alusel prognooside tegemist;
i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust.
Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele.
Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse;
j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill)
kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline;
k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus,
multikollineaarsus ).
5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus.
Need on riigiti ja isegi riigi siseselt erinevad. Ka on teatud mõttes finantsarvestus ise
paindlik.

Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest pärinevat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks?
Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne.

Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks?
Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad.

Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ?
Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest.

Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ?
Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud.

Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs?
Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud.

Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ?
Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast).

Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs?
Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte.

Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs?
Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed.

Millised on horisontaalanalüüsi puudused, nimetage 4?
1) analüüsil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks,
2) nullilähedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid,
3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada.
4)Jääb selgusetuks, mida on üks või teine muutus põhjustanud. St jääb selgusetuks, kas toimunud muutus on hea või halb ja seega ei ole võimalik ettevõtte üldist seisundit üksnes horisontaalse analüüsiga kirjeldada, sest puudub teave, mis on halb, mis on hea ning mida peaks seetõttu parandama esmajärgus jne.

Millised on vertikaalanalüüsi puudused, nimetage 4?
1)Vertikaalanalüüs ei näita, kuidas on ettevõtte näitajad paranenud või halvenenud.
2)Vertikaalanalüüs näitab osakaaluprotsente baasnäitajate suhtes, kuid jätab ebaselgusetuks, kas see protsent ka õiges ulatuses on. St meil võib olla nii, et käibevara moodustab 20% ettevõtte varadest, kuid vertikaalanalüüs jätab selgitamata, kas selline protsentuaalne hulk on ettevõttele kasulik või see peaks olema erinev.
3)Vertikaalanalüüs ei hinda, kas ettevõte on maksevõimeline, kas ta likviidsusnäitaja on hea jne. Need näitajad on vajalikud, sest need annavad hinnangu ettevõtte rahapoliitikale.
4)Vertikaalanalüüsi korral ei saa vaatluse alla võtta negatiivseid arve.

Nimetage vähemalt 4 (neli) huvigruppi, kes võiksid olla finantsaruandluse analüüsi andmete kasutajad ?
Ettevõttesisesed huvigrupid , konkurendid, investorid , kliendid (näiteks suurkliendid), riiklik regulatsiooniaparaat ( maksuamet …).

Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte lühiajalistele kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt
Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel).

Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ?
Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia kohta (näitab omanikule, kui palju ta varandus kasvas), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt ?

Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte juhtkonnale ja põhjendage enda valikut lühidalt?
Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest), võlakordaja (kas ettevõte võlgade hulk kogubilansist on vastavuses ettevõtte poliitikaga), varude käibevälde/kordaja (näitab ettevõtte varude likviidsust, ehk seda, kas varude käibimine on piisavalt efektiivne ja kiire).

Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte tulevastele investoritele ja põhjendage enda valikut lühidalt?
Huvi võiks pakkuda kõik suhtarvud, sest investorile võiks huvi pakkuda nii ettevõtte kasumlikkus kui ka see, kuidas tal üldiselt läheb, seega saaks arutleda iga suhtarvu üle. Näiteks rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), maksevõime kordaja (kui suure osa katavad suhteliselt likviidsed kirjed ettevõtte lühiajalistest laenudest, iseloomustab investori jaoks ettevõtte maksevõimet), kasum ühe aktsia kohta (näitab aktsia väärtuse kasvu läbi aastate), koguvarade käibekordaja (näitab, kui efektiivne on ettevõtte varade kasutamine ning mitu käibekrooni saab ettevõte tagasi igalt investeeritud kroonilt?

Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte omanikke finantsaruandluse analüüsi puhul?

Kas ettevõte saab tulu oma investeeringult?
Kas ettevõte on jätkusuutlik?
Kui suur on oodatav dividendi tulu?
Kui suur osatähtsus on laenul ettevõtte arenguks?

Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte juhtkonda finantsaruandluse analüüsi puhul?

Kuidas firmal on läinud, miks on läinud just nii?
Millised valdkonnad on edukad ja millised mitte?
Millised on hetkelise majandusliku positsiooni tugevad ja nõrgad küljed?
Millised muutused oleks veel vaja sisse viia, et olla tulevikus edukamad?

Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte investoreid finantsaruandluse analüüsi puhul?

Millised on olnud ettevõtte eelnevad tegevustulemused nii pikemas kui lühemas perioodis ning milliseks peaksid kujunema tulevikus?
Kas ettevõtte tulemused omavad olulist dünaamilist (kasvu või languse) tendentsi , või on stabiilse iseloomuga ?
Milline on ettevõtte hetke finantsseisund? Millised faktorid võivad mõjutada seda tulevikus?
Milline on ettevõtte kapitalistruktuur ? Milliseid riske kujutab kapitalistruktuur uue investori jaoks?
Milline on ettevõte seis, kui võrrelda eelpool loetletud näitajad teiste sama haru ettevõtetega?

Nimetage vähemalt 4 (neli) küsimust, mis tavaliselt huvitavad ettevõtte kreeditore finantsaruandluse analüüsi puhul?

Mis põhjustel on ettevõttel vaja lisavahendeid?
Kas lühiajalised finantsvajadused suudavad end ise ära tasuda?
Millistest vahenditest saab ettevõte tasuda intresse ja tagasi maksta laenu põhisummat?
Kuidas on juhtkond katnud lühi- ja pikaajalisi vahendite nappust minevikus? Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks

Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses?
Erinevused aruannete koostamise perioodis.
Varad hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust.
Bilansi koostamisel võimalik kasutada erinevaid arvestusmeetodeid (varude arvestus).
Bilansikirjete koostamisel kasutatakse subjektiivseid hinnanguid (põhivara kulum, debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus ).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.)

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes?
Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega.

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes.

Nt olid sel aastal suuremad kulud kaupadele teenustele, mis käibe brutorentaablust vähendavad, samal ajal võidi teenida suuri finantstulusid või olid väiksemad ärikulud, mis tõstsid puhasrentaablust sel aastal.

Müük oli sel aastal väike, toodetele , kaupade ja teenuste kulu oli suur, samas teeniti jällegi suuremat finantstulu või olid suuremad äritulud.
Puhasrentaablus võib olla tõusnud tänu käibe vähenemisele, mis näiteks OÜ korral võib alla 250000. kroonise käibega viia ettevõtte mittekäibemaksukohuslaseks. Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest.

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes?
Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud.

käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta....

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes?
Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna:

finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta

finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta

tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär.

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus?
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis, st sama lühiajalise võlgnevuse kohta on rohkem käibevara. Maksevõime võis aga kahaneda, kuna käibevara suurenemine toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu .
Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad peale varude ei ole muutunud, siis on ülesande tingimused täidetud. Seega üheks võimaluseks on varude suurenemine, et kehtiks vastav olukord. Märkus: võimalikud on ka olukorrad, kus varud on suurenenud ning raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või nõuded ostjatele on vähenenud, kuid vähem, kui on tõusnud varude hulk.

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui maksevõime kordaja on tõusnud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus?
Vastupidine olukord 38. ülesandele. Varud on vähenenud ning seetõttu käibevarad samuti vähenenud, kui raha ja nõuded samaks jäävad. Siin peab olema kasvanud raha, lühiajalised finantsinvesteeringud või/ja nõuded ostjatele vähem, kui on varud kasvanud.
Jep, Varud ja ettemaksed on vähenenud rohkem, kui on kasvanud raha, muud finantsinvesteeringud ja nõuded.

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja langenud samas kui tootmisvarudega kaetuse kordaja on tõusnud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus?
Seda probleemi saaks lahendada kasutades lihtsat matemaatikat ja teisendades ümber, et tootmisvarudega kaetude kordaja on võrdne lühiajaliste kohustuste kattekordaja ja maksevõime kordaja vahega ning lahendada analoogselt eelmiste ülesannetega. Kuid saame lähtuda ka otse tootmisvarudega kaetuse kordaja arvutusvalemist. Kuna lühiajaliste kohustuste kattekordaja on langenud, siis ilmselt on langenud ka käibevarad (samade lühiajaliste kohtustuste kohta eeldusesse ära märkida...) . Kuna aga tootmisvarudega kaetuse kordaja on tõusnud, siis ilmselt varud on suurenenud ning käibevarad on langenud muude käibevaraliikide arvelt. Stsenaariume on mitu, välja tooks järgmise näite: saadi kätte nõudeid ostjatelt ning investeeriti põhivarasse.
Müük aga kahanes käesoleval aastal ning seetõttu varud vähenesid (mu meelest pole otsest seost, võidakse ka teenust müüa ja kui müük kahaneb, siis varusid peaks pigem rohkem sama tegevuse kohta alles jääma, võisid ka midagi muud silmas pidada?). Lühiajalised kohustused ei muutunud.

Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui tootmisvarudega kaetuse kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus?
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis, kuna sama lühiajaliste kohutstuste kohta oli käibevara maht suurem. Tootmisvarudega kaetuse kordaja võis aga väheneda, kuna varud langesid - müüdi ära ja saadi kätte raha nõuete eest- Seega, käibevara suurenes raha või nõuete arvel – lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis ja varud vähenesid – tootmisvarudega kaetuse kordaja vähenes.
Varud on langenud ning näiteks nõuded ostjatele ja raha suurenenud (müük suurenes, nõuded ostjatele ka suurenesid, võeti lühiajalisi laene, mille arvelt raha hulk suurenes ning kuna mõlemad suhtarvud sõltuvad lühiajalistest laenudest pöördvõrdeliselt, siis lühiajaliste kohustuste suurenemine mõjutas mõlemat suhtarvu samas suunas samas ulatuses. PS: raha hulga suurenemine võib tuleneda ka nõuetest, mis kätte saadi (otseselt pole vahet, kas on raha või nõuded – ei muuda lühiajaliste kohustuste kattekordajat ega tootmisvarudega kaetuse kordajat, aga kui sisuliselt mõtlesid, siis raha on likviidsem kui nõuded).

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 280 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

280 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

clooo Õppematerjali autor

eksamiks

Sarnased õppematerjalid

doc

Majandusarvestuse kordamisküsimused

TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb:

Majandusarvestus

pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

Finantsanalüüs

doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs

ppt

Vabaaine majanduses - bilanss

Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis hõlmab 5 miljonit füüsilis

Majandus

docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri

Finantsanalüüs

pdf

ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE

AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................

Finantsjuhtimine

doc

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid. Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- kaasomanikke? 3. Kuidas aren

Finantsjuhtimine

docx

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud k

Majandusarvestus

Rohkem sarnaseid