Finantsjuhtimine (0)

ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE
Tartu 2010


Sisukord

Sissejuhatus

Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala , tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku.
Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta.
Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal.
Bilansi analüüs
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast.
 
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Käibevara osatähtsus %
49,17
48,41
47,80
47,05
48,26
45,34
41,95
42,38
39,97
34,43
29,89
33,00
33,40
Põhivara osatähtsus %
50,83
51,59
52,20
52,95
51,74
54,66
58,05
57,62
60,03
65,57
70,11
67,00
66,60
Kohustuste osatähtsus %
46,64
53,81
56,92
60,65
50,37
45,61
46,75
47,34
46,34
46,23
47,74
46,98
49,35
Omakapitali osatähtsus %
53,36
46,19
43,08
39,35
49,63
54,39
53,25
52,66
53,66
53,77
52,26
53,02
50,65
Käibevarade osatähtsus koguvarast on vaadeldaval perioodil langenud ja sellest tulenevalt on põhivarade osatähtsus kasvanud. See võib tuleneda sellest, et ettevõtted on hakanud rohkem põhivarasse investeerima, kuna rahalised võimalused on suurenenud tänu laenudele ja sissetulekute kasvule.
Tänu suurtele investeeringutele võiks ka edaspidi olla võimalik ettevõtetel investeerida põhivarasse, kuna arvatavasti on investeeringud seotud tootmismahu kasvatamisega ja seega on plaanis saada suuremaid sissetulekuid.
Kohustuste osatähtsus bilansist on 1997. aastal võrreldes 1996. aastaga kasvanud. Alates 2000. aastast on kohustuste osatähtsus langenud. Kohustuste osatähtsuse vähenemine näitab, et ettevõtetel on laenude osatähtsus kahanenud. Ettevõtetel on kasvanud omafinantseerimisvõime. Üksnes 1999. aastal langes omakapitali osatähtsus ja kasvas kohustuste osatähtsus.
Tegevusalad kokku
Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast.
 
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Käibevara osatähtsus %
43,76
45,92
37,01
37,12
37,48
40,04
40,27
39,46
37,45
41,42
43,21
43,40
39,42
Põhivara osatähtsus %
56,24
54,08
62,99
62,88
62,52
59,96
59,73
60,54
62,55
58,58
56,79
56,60
60,58
Kohustuste osatähtsus %
56,47
59,52
56,12
55,03
52,73
53,63
52,56
49,43
49,57
49,26
48,09
49,27
49,59
Omakapitali osatähtsus %
43,53
40,48
43,88
44,97
47,27
46,37
47,44
50,57
50,43
50,74
51,91
50,73
50,41
Analüüsitud on käibevara ja põhivara osatähtsust aastatel 1996-2008. Aastatel 1998, 2003, 2004 ja 2008 on märgata põhivara osatähtsuse mõningast tõusu, kuid neile järgnevatel aastatel on täheldada kohe ka langust. Käibevara osatähtsus on olnud kõige madalam aastal 1998 (37,01%) ja kõige kõrgem aastal 1997 (45,92%).
Analüüsitud on omakapitali ja kohustuste osatähtsust aastatel 1996-2008. Nagu näha, on kohustuste osatähtsus teinud väikese tõusu aastal 1997, mil see oli 59,52%. Järgmisel aastal on hakanud kohustuste osatähtsus vähenema. Omakapitali osatähtsus on hakanud tõusma aastal 1998.
Bilansi horisontaalanalüüs
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Analüüsitud on bilansi põhinäitajaid. Kasutada olid andmed aastast 1996-2008. Analüüsis on kasutatud andmeid valikuliselt.
 
1996 ja 1997
1998 ja 1999
2000 ja 2001
2002 ja 2003
2004 ja 2005
2007 ja 2008
 
muutus
muutus
muutus
muutus
muutus
muutus
Aktiva
Abso-
Abso-
Abso-
Abso-
Abso-
Abso-
 
luut
 
luut
 
luut
 
luut
 
luut
 
luut
 
Käibevara
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tuh.kr 
 
 Tuh.kr
 
 Tuh.kr
 
 Tuh.kr
 
 Tuh.kr
 
 Tuh.kr
 
Raha
39
45,35
-1
-0,83
63
32,98
96
27,20
35
6,16
142
16,32
Nõuded ja ettemaksed
58
21,64
35
8,93
232
43,61
45
6,04
141
18,48
254
20,99
Varud kokku
19
2,40
-235
-25,27
282
28,09
95
6,72
-533
-34,63
-141
-10,22
Käibevara kokku
116
10,12
-201
-13,94
577
33,41
236
9,39
228
7,94
92
2,23
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Põhivara
160
13,51
-178
-11,30
927
50,05
261
7,51
1589
36,85
35
0,42
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aktiva kokku
276
11,85
-379
-12,56
1504
42,02
497
8,30
1817
25,30
127
1,02
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Passiva
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lühiaj. kohustused
133
18,45
-31
-2,85
289
25,83
280
19,19
195
10,49
99
3,99
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pikaajalised kohustused
184
50,41
-86
-13,67
227
33,24
-9
-0,67
637
43,36
260
7,69
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kohustused kokku
317
29,19
-117
-6,81
516
28,63
271
9,68
832
25,00
359
6,12
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Omakapital
-41
-3,30
-262
-20,15
988
55,60
226
7,09
985
25,56
-232
-3,51
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Passiva kokku
276
11,85
-379
-12,56
1504
42,02
497
8,30
1817
25,30
127
1,02
Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (1817), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (42,02).
Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (832), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (28,63).
Bilansi horisontaalanalüüs
Tegevusalad kokku
Analüüsitud on bilansi põhinäitajaid. Kasutada olid andmed aastast 1996-2008. Analüüsis on kasutatud andmeid valikuliselt.
 
1996 ja 1997
1998 ja 1999
2000 ja 2001
2002 ja 2003
2004 ja 2005
2007 ja 2008
Aktiva
muutus
muutus
muutus
muutus
muutus
muutus
 
Abso-
Abso-
Abso-
Abso-
Abso-
Abso-
Käibevara
luut
 
luut
 
luut
 
luut
 
luut
 
luut
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Raha
118
49,98
8
2,66
70
15,17
52
8,82
274
37,34
-76
-6,94
Nõuded ja ettemaksed kokku
243
36,84
-99
-10,30
223
21,84
140
10,51
376
22,81
23
0,91
Varud kokku
64
11,38
-92
-14,18
48
6,79
65
7,88
7
0,68
-271
-17,90
Käibevara kokku
424
29,14
-182
-9,51
341
15,57
256
9,36
713
20,88
-347
-6,73
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Põhivara
242
15,42
-426
-14,84
24
0,82
288
8,98
206
5,03
665
9,90
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aktiva kokku
666
22,03
-607
-12,71
365
7,10
545
9,15
920
12,23
318
2,68
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Passiva
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lühiajalised kohustused kokku
395
29,95
-201
-10,52
144
7,39
153
7,31
414
16,55
-193
-5,50
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pikaajalised kohustused
163
29,13
-132
-13,42
165
14,49
24
1,62
-24
-1,20
389
16,70
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kohustused kokku
558
29,70
-333
-11,51
309
10,01
177
4,96
390
8,62
196
3,35
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Omakapital
209
14,46
-170
-7,52
169
6,12
611
18,93
459
9,98
122
2,02
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Passiva kokku
768
23,07
-504
-9,76
478
8,17
788
11,59
849
9,31
318
2,68
Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (920), muudatus %-des on kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (22,03).
Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (558), muudatus %-des on kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (29,70).
Kasumiaruande vertikaalanalüüs
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid.
 
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
 
Müügitulu
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
Muud äritulud
2,20
1,57
1,52
1,84
2,01
1,93
2,46
1,90
2,50
2,11
3,77
4,16
5,05
Kulud kokku
-99,29
-97,38
-96,95
-101,67
-94,93
-92,00
-93,68
-94,78
-91,57
-91,67
-93,86
-83,60
-94,87
Muud ärikulud
-2,48
-1,79
-1,62
-1,55
-1,26
-1,05
-1,05
-1,22
-1,06
-0,66
-0,88
-1,72
-1,26
Ärikasum (- kahjum )
0,44
2,41
2,95
-1,37
5,82
8,88
7,73
5,89
9,87
9,77
9,02
18,84
8,92
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Finantstulud
0,74
0,61
0,85
0,78
1,13
0,73
0,51
0,66
0,63
0,40
0,55
0,68
1,77
Finantskulud
-2,15
-2,06
-2,13
-2,41
-1,60
-1,46
-1,35
-2,01
-1,53
-1,60
-2,02
-2,55
-3,48
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasum (kahjum) maj. tegevusest
-0,98
0,96
1,67
-3,01
5,35
8,15
6,88
4,54
8,97
8,58
7,55
16,98
7,21
Erakorralised tulud
0,12
0,10
0,03
0,04
0,14
0,08
0,05
0,37
0,09
0,45
1,13
0,00
0,00
Erakorralised kulud
-0,07
-0,05
-0,02
0,00
-0,03
-0,03
-0,03
-0,03
-0,01
-0,06
-0,10
0,00
0,00
Ettevõtte tulumaks
-0,65
-0,65
-0,28
-0,19
0,00
0,00
0,00
-0,04
-0,04
-0,07
-0,17
-0,18
-0,33
Puhaskasum (-kahjum)
-1,54
0,34
1,34
-3,18
5,45
8,21
6,91
4,84
9,01
8,89
8,41
16,80
6,88
Analüüsis on võetud müügitulu 100%-na ja edasi on määratud kindlaks üksikute näitajate osakaal müügitulust.
Kõige suurem puhaskasumi osakaal müügitulust on olnud aastal 2007 (16,80 %). Kõige väiksem aastal 1999 (-3,18 %).
Kõige suurem kulude osakaal müügitulust on olnud aastal 1999 (101,67 %) ja kõige väiksem aastal 2007 (83,60 %).
Tegevusalad kokku
Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid.
 
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
 
Müügitulu
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
100,00
Muud äritulud
2,16
2,06
1,97
1,82
2,04
1,87
1,81
1,51
1,84
2,10
3,78
2,70
1,58
Kulud kokku
-97,71
-96,64
-97,33
-97,82
-95,70
-96,17
-95,24
-94,20
-94,29
-93,99
-93,76
-93,82
-96,46
Muud ärikulud
-1,83
-2,02
-1,67
-2,08
-1,39
-1,05
-0,94
-0,90
-0,58
-0,57
-0,56
-0,53
-1,16
Ärikasum
2,62
3,40
2,97
1,93
4,95
4,64
5,64
6,42
6,97
7,53
9,46
8,34
3,95
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Finantstulud
1,48
2,04
1,38
1,27
2,07
2,08
2,47
2,97
2,98
2,74
3,38
2,94
3,27
Finantskulud
-2,55
-2,62
-2,71
-2,77
-2,38
-2,82
-2,12
-1,92
-2,09
-1,85
-1,95
-2,00
-3,70
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasum maj. tegevusest
1,55
2,83
1,64
0,43
4,63
3,91
5,99
7,48
7,86
8,43
10,89
9,28
3,53
Erakorralised tulud
0,18
0,13
0,05
0,04
0,02
0,09
0,02
0,03
0,02
0,02
0,04
0,00
0,00
Erakorralised kulud
-0,18
-0,08
-0,09
-0,06
-0,02
-0,01
-0,01
-0,01
0,00
-0,01
-0,01
0,00
0,00
Ettevõtte tulumaks
-0,71
-0,83
-0,55
-0,50
0,00
0,00
0,00
-0,41
-0,39
-0,36
-0,38
-0,42
-0,47
Puhaskasum (-kahjum)
0,84
1,97
0,97
-0,11
4,63
3,98
6,00
7,08
7,49
8,08
10,55
8,85
3,06
Analüüsis on võetud müügitulu 100%-na ja edasi on määratud kindlaks üksikute näitajate osakaal müügitulust.
Kõige suurem puhaskasumi osakaal müügitulust on olnud aastal 2006 (10,55 %). Kõige väiksem aastal 1999 (-0,11 %).
Kõige suurem kulude osakaal müügitulust on olnud aastal 1999 (97,82 %) ja kõige väiksem aastal 2006 (93,76 %).
Ettevõtte ROA ja ROE. Finantsseisundi hindamise kriteeriumid D/A, D/E, A/E
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemite abil:
ROE=(puhaskasum/omakapital)x100
ROA=(puhaskasum/varad)x100
Võlakordaja (D/A)=kohustused/varad
Kapitali alluvus (D/E)=kohustused/omakapital
Omakapitali kordaja (A/E)=varad/omakapital
 
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
ROE %
-3,45
1,05
4,84
-11,41
17,98
23,24
17,29
10,07
17,59
15,04
11,77
22,72
9,57
ROA %
-1,84
0,49
2,08
-4,49
8,93
12,64
9,21
5,30
9,44
8,09
6,15
12,05
4,85
D/A
0,47
0,54
0,57
0,61
0,50
0,46
0,47
0,47
0,46
0,46
0,48
0,47
0,49
D/E
0,87
1,17
1,32
1,54
1,01
0,84
0,88
0,90
0,86
0,86
0,91
0,89
0,97
A/E
1,87
2,17
2,32
2,54
2,01
1,84
1,88
1,90
1,86
1,86
1,91
1,89
1,97
ROE näitab omakapitali rentaablust ehk puhaskasumi ja omakapitali suhet. ROE on olnud aastate lõikes üsna erinev. Kõige suurem omakapitali rentaablus oli aastal 2001 (23,24), kõige madalam aastal 1999 (-11,41), mil rentaablus oli negatiivne.
ROE võtab arvesse iga üksiku investeeringu finantseerimisviisi. ROE põhineb eeldusel , et investeeringu finantseerimiskulud võivad tugevalt avaldada mõju ettevõtte finantsvõimendusele ja kapitali hinnale.
ROA näitab varade rentaablust ehk tasuvust. Aastate lõikes on ROA olnud varieeruv. Suurim varade tasuvus oli aastal 2001 (12,64) ja väikseim tasuvus oli aastal 1999 (-4,49). ROA võtab eelduseks selle, et ettevõte kasutab finantsvõimendust ja finantsstruktuur määrab investeeringu finantseerimiskulud ning üksiku investeeringu finantseerimisviis ei mõjuta oluliselt ettevõtte üldist kapitali hinda.
D/E näitab kohustuste suhet omakapitali.
D/A näitab kohustuste suhet bilansimahtu .
A/E näitab omakapitali suhet bilansimahtu.
Kohustuste suhe omakapitali on aastate lõikes olnud stabiilne. Aastatel 2001 kuni 2008 on suhe üsna sarnane, samuti ka 1996. aastal. See näitab, et kohustusi on ettevõttel vähem kui omakapitali.
Kohustuste suhe bilansimahtu on püsinud üsna ühtlasena, jäädes umbes 50% juurde.
Omakapitali suhe bilansimahtu on olnud aastate lõikes väikese varieeruvusega.
Tegevusalad kokku
 
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
ROE %
3,19
7,78
3,25
-0,31
13,87
12,12
17,67
17,73
17,15
18,67
23,14
19,40
6,25
ROA %
1,39
3,15
1,42
-0,14
6,56
5,62
8,38
8,97
8,65
9,47
12,01
9,84
3,15
D/A
0,56
0,60
0,56
0,55
0,53
0,54
0,53
0,49
0,50
0,49
0,48
0,49
0,50
D/E
1,30
1,47
1,28
1,22
1,12
1,16
1,11
0,98
0,98
0,97
0,93
0,97
0,98
A/E
2,30
2,47
2,28
2,22
2,12
2,16
2,11
1,98
1,98
1,97
1,93
1,97
1,98
ROE on olnud aastate lõikes üsna erinev. Kõige suurem omakapitali rentaablus oli aastal 2006 (23,14), kõige madalam aastal 1999 (-0,31), mil rentaablus oli negatiivne.
Aastate lõikes on ROA olnud varieeruv. Suurim varade tasuvus oli aastal 2006 (12,01) ja väikseim tasuvus oli aastal 1999 (-0,14).
Kohustuste suhe omakapitali (D/E) on aastate lõikes olnud stabiilne. See näitab, et kohustusi on ettevõttel vähem kui omakapitali.
Kohustuste suhe bilansimahtu (D/A) on püsinud üsna ühtlasena, jäädes umbes 50%-60% juurde.
Omakapitali suhe bilansimahtu (A/E) on olnud aastate lõikes väikese varieeruvusega.
Koguvõimendus , finantsvõimendus ja tegevusvõimendus
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega:
Koguvõimendus (DTL)=DOLxDFL
Finantsvõimendus (DFL)=ärikasum/kasum majandustegevusest
Tegevusvõimendus (DOL)= ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse %
DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on võetud aasta 1996.
aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Keskm.
Standard-
DFL
-0,45
2,51
1,77
0,46
1,09
1,09
1,12
1,30
1,10
1,14
1,19
1,11
1,24
1,13
0,67
DOL
0
19,45
15,04
-15,27
24,32
30,77
26,45
21,38
35,02
33,18
31,52
61,75
29,10
26,06
17,49
DTL
0
48,81
26,61
-6,97
26,48
33,50
29,69
27,74
38,53
37,81
37,66
68,53
36,01
33,70
17,35
DTL on koguvõimendus, mis tuleneb äritegevuse- ja finantspüsivkulude esinemise kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäibes ettevõtte tulule aktsia kohta. Seega võib seda vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile. Kõige kõrgem koguvõimendus on olnud aastal 2007 (68,53) ja kõige madalam aastal 1999, mil see oli negatiivne (-6,97). Keskmine koguvõimendus oli 33,70. Standardhälve ehk varieeruvus oli 17,35.
DFL (finantsvõimendus) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. DFL oli kõige kõrgem aasal 1997 (2,51) ja kõige madalam aastal 1996, jäädes negatiivseks (-0,45). Keskmine DFL oli 1,13 ja standardhälve oli 0,67.
DOL (tegevusvõimendus) mõõdab ärikasumi tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. DOL oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999 (-15,27). Keskmine DOL oli 26,06 ja standardhälve oli 17,49. DOL näitab mitu korda on kasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust.
DFL-s on näha varieeruvust, kuid ta on küllalt stabiilne võrreldes koguvõimendusega. Samuti on ka tegevusvõimendus küllalt stabiilne võrreldes koguvõimenduse varieeruvusega vaadeldavatel aastatel. Kuna koguvõimendus on küllaltki ebastabiilne, siis sellest tuleneb, et ettevõtte kogurisk on üsnagi suur.
Tegevusalad kokku
aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Keskmine
Standard-
DFL
1,69
1,20
1,81
4,47
1,07
1,19
0,94
0,86
0,89
0,89
0,87
0,90
1,12
1,38
0,98
DOL
0
2,91
1,49
-1,40
3,67
3,02
3,75
4,41
4,49
4,55
5,69
4,75
1,91
3,27
1,90
DTL
0
3,50
2,69
-6,25
3,91
3,59
3,53
3,78
3,98
4,07
4,95
4,28
2,14
2,85
2,95
Kõige kõrgem koguvõimendus (DTL) on olnud aastal 2006 (4,95) ja kõige madalam aastal 1999, mil see oli negatiivne (-6,25). Keskmine koguvõimendus oli 2,85 ja standardhälve oli 2,95.
DFL (finantsvõimendus) oli kõige kõrgem aastal 1999 (4,47) ja kõige madalam aastal 2003 (0,86). Keskmine DFL oli 1,38 ja standardhälve oli 0,98.
DOL (tegevusvõimendus) oli kõige kõrgem aastal 2006 (5,69) ja kõige madalam aastal 1999 (-1,40). Keskmine DOL oli 3,27 ja standardhälve oli 1,90.
Müügitulu, ärikasumi, puhaskasumi, finantskulude, D/E, D/A, E/A, ROE ja ROA keskmine ja standardhälve
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Tabelis toodud näitajate kohta on arvutatud nende keskmine ja standardhälve.
 
SUM
AVARAGE
STDEV
Müügitulu
84 934,45
6 533,42
2 129,71
Ärikasum
6 977,99
536,77
464,42
Puhaskasum
5 941,56
457,04
436,61
Finantskulud
-1 724,00
-132,62
67,69
D/E
13,03
1,00
0,21
D/A
336,13
25,86
66,16
A/E
19,53
1,50
1,74
ROE
136,29
10,48
10,34
ROA
72,89
5,61
5,27
Tegevusalad kokku
 
SUM
AVARAGE
STDEV
Müügitulu
122 586,17
9 429,71
2 551,87
Ärikasum
7 076,61
544,35
347,12
Puhaskasum
6 827,71
525,21
432,50
Finantskulud
-2 931,00
-225,46
79,53
D/E
14,46
1,11
0,17
D/A
303,62
23,36
12,11
A/E
-0,12
-0,01
5,19
ROE
159,91
12,30
7,49
ROA
78,47
6,04
3,88
Keskmine näitajad on tegevusaladel kokku olnud suuremad kui põllumajanduse aladel. Keskmine müügitulu on tegevusaladel kokku suurem 1,44 korda. Ärikasum on suurem 1,01 korda. Puhaskasum on suurem 1,15 korda.
Maksevõime üldine tase, käibekapitali osatähtsus varadest ja puhaskäibekapital
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega:
Maksevõime üldine tase =käibevarad/lühiajalised kohustused
Käibekapitali osatähtsus varadest =puhaskäibekapital/varad
Puhaskäibekapital =käibevara-lühiajalised kohustused
aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
maksevõime üldine tase
1,59
1,48
1,33
1,17
1,54
1,64
1,72
1,58
1,54
1,51
1,54
1,66
1,63
käibekapitali osatähtsus varadest
0,49
0,48
0,48
0,47
0,48
0,45
0,42
0,42
0,40
0,34
0,30
0,33
0,33
puhaskäibekapital
425
408
354
184
608
896
1053
1009
1011
1044
1103
1636
1629
Maksevõime üldise tasemega võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega. Ettevõtte seisukohalt näitab suhtarvu liiga kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist.(Ettevõtte finantsjuhtimine , lk 19) Hea maksevõime on olnud aastatel 2001, 2002, 2007 ja 2008, mil näitaja on olnud >=1,6. Rahuldav maksevõime on olnud aastatel 1996-1998, 2000 ja 2003-2006, mil näitaja oli 1,20 ja 1,59 vahel. Mitterahuldav maksevõime oli aastal 1999, mil näitaja oli 1,17. (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 20)
Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Antud näitaja korral on tegemist rahalise näitajaga. (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 21)
Kõige kõrgem on puhaskäibekapital olnud aastal 2007 (1636) ja kõige madalam aastal 1999 (184).
Puhta käibekapitali summa põhjal saab arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – käibekapitali osatähtsuse varadest. Mida kõrgem on see number, seda kõrgem on maksevõime tase. (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 21)
Kõige kõrgem oli käibekapitali osatähtsus varadest aastal 1996 (0,49) ja kõige madalam aastal 2006 (0,30).
Tegevusalad kokku
aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
maksevõime üldine tase
1,10
1,10
1,00
1,01
1,13
1,21
1,31
1,33
1,36
1,42
1,53
1,46
1,45
käibekapitali osatähtsus varadest
0,44
0,46
0,37
0,37
0,37
0,40
0,40
0,39
0,37
0,41
0,43
0,43
0,39
puhaskäibekapital
136
165
-3
17
247
445
641
744
913
1212
1636
1634
1481
Rahuldav maksevõime on olnud aastatel 2001-2008, mil näitaja oli 1,20 ja 1,59 vahel. Mitterahuldav maksevõime oli aastatel 1996-2000, mil näitaja oli 0,90 ja 1,19 vahel.
Kõige kõrgem puhaskäibekapital oli aastal 2006 (1636) ja kõige madalam 1998, mil see oli negatiivne (-3).
Kõige kõrgem oli käibekapitali osatähtsus varadest aastal 1997 (0,46) ja kõige madalam aastal 1998-2000 ja 2004 (0,37).
Tegevusvõimendus, finantsvõimendus, koguvõimendus
Põllumajandus, metsandus ja jahindus
Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemite abil:
Koguvõimendus (DTL)=kasum enne tulumaksu muutuse %/müügitulu muutuse %
Finantsvõimendus (DFL)= kasum enne tulumaksu muutus %/ärikasumi muutuse %
Tegevusvõimendus (DOL)=ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse %
DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga.
DTL on arvutatud kasum enne tulumaksustamist protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga.
DFL on arvutatud kasum enne tulumaksustamist protsentuaalse muutumise ja ärikasumi protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga.
Baasaastaks on kõigi näitajate arvutamisel võetud aasta 1996.
aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
DOL
0
19,45
15,04
-15,27
24,32
30,77
26,45
21,38
35,02
33,18
31,52
61,75
29,10
DFL
0
-0,40
-0,40
-0,67
-0,51
-0,48
-0,47
-0,45
-0,48
-0,47
-0,49
-0,45
-0,42
DTL
0
-7,81
-6,08
10,24
-12,52
-14,79
-12,40
-9,61
-16,64
-15,72
-15,56
-28,00
-12,20
DOL´i number näitab, mitu korda on ärikasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 154). Tegevusvõimendus oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999
(-15,27).
Finantsvõimenduse (DFL) all laiemas mõttes mõistetakse ettevõtte varade ühe osa finantseerimist kohustuste arvel (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 157). DFL on kõigil aastatel olnud negatiivne.
Koguvõimendus (DTL) on kõigil aastatel olnud negatiivne, välja arvatud aastal 1999 (10,24).
Tegevusalad kokku
aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
DFL
 0
2,27
0,78
4,14
1,91
1,70
2,10
2,28
2,14
2,08
2,09
2,02
1,72
DOL
 0
2,91
1,49
-1,40
3,67
3,02
3,75
4,41
4,49
4,55
5,69
4,75
1,91
DTL
 0
6,61
1,16
-5,78
7,01
5,14
7,89
10,05
9,62
9,44
11,91
9,60
3,29
Tegevusvõimendus (DOL) oli kõige kõrgem aastal 2006 (5,69) ja kõige madalam aastal 1999 (-1,40).
DFL on kõige kõrgem olnud aastal 1999 (4,14) ja kõige madalam aastal 1998 (1,49).
Koguvõimendus (DTL) on kõige kõrgem olnud aastal 2006 (11,91) ja kõige madalam aastal 1999 (-5,78).
Kasutatud kirjandus
1. Ettevõtte finantsjuhtimine. Pegasus, 2005, 223 lk
23